Meie Elu"--toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 ^ Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmi- ne igal tp., kl. 9 h.r-5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 . Laup. kl. 9 h.-l p.L Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. 24.00, 6 k. $13.00/ 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a. 26.00, 6 k.1'14.00,.3 k. 9.00. lemere- maadesse: 1 a. 30.00, 6 k. 16.00, 3. k, 10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. 13.50, 6 k. 6.75.- Ki r i ja lennu- postilisa USA-sse: 1 a. 14.50, 6 k, 7.25, Lennupostilisa.. lemeremaa- desse:" 1. a. 23. 50, 6 k. 11.75.
k s i k n u m b e r . 5 0 c / ^
Kuulutushinnad: 1 toll hel neerul: esikljel $3(.75. tekstis 3.50, kuulu- tuste kljel1 3J25.
Om LIFE" - ELU" Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Co; Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broad-. view. Ave., Toronto, Ont. Canda. M4K 2R6 Tel. 466-0951'
T PAGULUSES
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par- ming, 473 Luhmann Pr., New Mil- ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
Secomd Class Mail l&egistration No. 1354
MEIE ELU" vljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. ;
Asut. A. Weileri algatusel 1950.;
Nr. 36 (1491) 1978 NELJAPEVAL, 7. SEPTEMBRIL THURSDAY, SEPTEMBER 7 X X I X aastakik 'iTTF il l lHHIllini
Mdunud ndalal viibis Torontos klaskigul hendriikide Eesti Rahvuskomitee esimees Juhan Simonson. Ta klastas Torontos ka Eesti Maja ja Eestlast^ Kesknukogu Kanadas ja jutustas eesti ajalehtedele USA Eesti Rahvuskomitee tegevusest.
Nagu J. Simonson mrkis, toimub Rahvuskomitee tegevus peamiselt rahvusliku vlisvitluse alal,, kuigi tegeletakse ka. rahvuskultuuriliste ksimustega ja antakse sel alal ma- janduslikke . toetusi. Vlisvitluse alal on peamiseks; eesmrgiks, et Eesti ksimus ei kustuks ja Eestile vabaduse nue ikka seisaks peva- korral; Selleks peetakse hendust 'eriti Kongressi ringkondadega. Pi- kema aja jooksul on saavutatud,: et Esindajatekojas ja Senatis on vastu vetud resolutsioone, milledes kinni- tatakse Eesti ja teiste Balti riikide-
. nnekteerimise : mittetunnustamist ja nutakse, et. president rahvusyahelis.- tel kokkutulekutel taotleks,' 'Balti rahvaste. suvernsete igus te taas- tamist. Kuna pea/samasuguseid re- solutsioone on Kongressile esitatud korduvalt, ei rhutata praegu uute resolutsioonide taotlemist.
Vlispoliitilises tegevuses on pea- rhk praegu kolme, balti rahva koost, vfjaarendar^isel,
Selleks ttab Washingtonis hen- datud Balti-meerika Komitee, mille esimeesteks on roteerivalt kolme balti keskorganisatsioonide esime- hed. Praegu' on Balti Komkee-esime-
. heks E. Rahvuskomitee esimees J. Simonson, kelle asendajana koha- peal ttab Mido Kari. Balti Komi- tee' on Washingtonis loonud hid hendusi nii 'Kongressi ringkondade- ga kui ka Washingtoni asutustega, kes tegelevad mitmesuguste Ida-E- roopa ksimustega. BaltiAmeerika Komiteel tptab Washingtonis palga- line tjud, noor ltlane J. Bols- teins. Balti rahvaste hise vabadus- vitluse alal on poliitiline aktiivsus suurel mral Washingtoni kandu- nud. Balti koost-rhutamiseks on
saavutatud, ejPlvolme. balti rahva mrgukirjades kik rahvusgrupid mrgivad ka teisi balti rahvaid, nu- des neile vabadust. ' . ' .,.
Jooksvates ksimustes mrkis J, Simonson, et hiljutine kokkusaami- ne asepresidendi Mondale'iga oli peamiselt leedulaste ettevte partei- lisel tagaphjal ning eestlaste ja lt- laste esindajad, olid sinna kaasakut- sutud. Kigus on aga kolme balti rahva hine taotlus nende keskorga- nisatsioonide esimeeste kokkusaami- seks president J. Carteriga. Balti Ko- miteel on kontakt ka Z. Brzezinski brooga. ; ' ; v
Koosts lemaailmse Eesti Kesk- nukoguga on kigus protestiakt- sioon 1980. a. olmpiamngude rega- ti 'Tallinnas .korraldamise vastu. Olmpiamngude, regati Tallinnas 'korraldamise eeltd ori kll ki- gus, kuid protestiaktsiooniga saab olmpiakomiteede ja maailma ava-, .'ikkuse thdepanu. juhtida sellele, et regatt peetakse Venemaa poolt sja- liselt okupeeritud maal ja et
regatt ei tohi kujuneda Vene oku- patsiooni tunnustamiseks Eestis.
Peale esimese. protestikirja on ka- vatsus saata laiali veel teisi kirju, milledes ksitatakse regati Tallinnas pidamisega seotud, ecstlaste rahvus- likke huve kahjustavaid kaasnhteid. ' Mis puutub hendriikide . Lenin-
gradi peakonsuli hiljutisse klas ki- gusse Eestisse, mis on juba teist-
kordne, siis selle kohta Rahvuskomi- tee tahab USA vlisministeeriumilt ksida selgitust, kas Nukogude aja- kirjanduses , ilmunud sellekohased teated vastavad tele. Peakonsuli es- makordse klaskigu puhul seleta- sid .ameeriklased, et see olnud: era- viisiline. Nd, aga. tehti visiite Nu- kogude Eesti poliitilistele ametikand- jatele. Seda ksimust tahetakse sel- gitada. ':/;'
Rahvuskomitee''.' esimehelt -ksiti*- kuidas nad katavad oma majandus- liku eelarve. Eelarve titmine on li- nud ilma raskusteta, mrkis J. Si- monson, tulud on laekunud otsestest toetustest'. Senised eelarved on olnud umbes $28.000 aastas.'Esinduskogu uus koosseis aasta algul leidis aga, et see summa ei ole kllaldane ja
eesmrgiks seati $40.00-lise eelar- . ve saavutamine. ,
Majanduslik aktsioon 'selleks on praegu. kjgus. Korjandusaktsiooni teostab. Rahvuskomitee^ Koort. Temale abiks moodustati ma- janduskomisjon abiesimeh^ ta juhtimisel.: M ooni tahetakse korraldada nnda,'et kik Esinduskogu liikmeel aitavad kaasa suurendatud.: eelarve ti uni- seks. ; ''-.',;' -
Jooksvas- tegevuskavas on ka uue Eestit tutvustava voldiku vljaand- mine. Selle, koostamisel aitavad kaa- sa .Esinduskogusse valitud nooremad liikmed.
Praost. emeiyM. Vaher koos kaheksa e-vennaga nende hise leeritamised puhul Geislingeni linnavalitsuse ees. Korraga leeritati Salme, Olga, Inge* borg, Anne, Marta, Tnis, Aleksander ja Toomas Ltsepp'ad.
' - Foto - A. Kokk
0*
GEISLINGEN (,,Meie Elu'1 kaastliselt) Nagu juba varein teata- tud, viidi tnavu Geislingenis lbi eesti kiriku ajaloos vist ainulaadne leeri petus: kaheksa de-venda olid korraga leeris. Leeripetuse pidas praost emer'. M. Waher Geislingenis. Leeripilased sitsid khale Heilbronnist ja ks Arvo Leitaru Sindelfingenist.
E.E.L.K. peapiiskop K. Veem saa- bub Kanadasse oktoobrikuu lpus ning vtab osa peapiiskoplikust ju- malateenistusest Peetri kirikus 29. oktoobril, mis toimub seoses kogu duse aastapevaga. Samal ajal titub petaja Oskar Puhmil 30 a. kogudu se teenimist. Peetri koguduse tisko gu valis p. . Puhmi koguduse pe tajaks 31. okt. 1948. .
27. okt. lkl. 10 h. peetakse peapiis- kopi osavtul Peetri kiriku ruumides E.E.L.K. Kanada kirikupetajate Pev, mille kavas on peapiiskopi et tekanne E.E;L.K. tnapeva olukor- rast, prof. A. Vbuse ettekanne Piiblitst ja p, K. Laaneotsa ette- kanne Ameerika kontinendi Kiriku- petajate Peva korraldamisest.
28. okt. toimub Peetri kiriku ruu mes E.E.L.K. Konsistooriumi part- karjuvas vastuolus Helsingi dekla
Senine thelepanu juhtimine Ees- tis ja teistes Balti riikides toimuvale vgivallale ei ole aga veel kllaldane. Kuigi henduses Venemaal.. hiljuti avastatud protsessidega oli maail-
ma thelepanu Shtsharanski ja Orlo- vi isikuile kui silmapaistvaile dissi- dentidele, ji Leedu' vabadusvitleja Viktoras Petkuse raske karistamine balti rahvas tele vabaduse nudmise prast tahaplaanile ja Eestis viimas- tel aastatel toimimud vangistamised ja. tagakiusamised ei ole vaba maa- ilma ajakirjanduses leidnud kllal- dast ksitamist. ldine nue Helsin- gi deklaratsiooni phimtete raken- damiseks ka Nukogude. Liidus ri-: nab aga aluse meie rahva philiste iguste eest vitlejaile ja selle p- rast .kannatanuile vabaduse nudmi- se ikka ja jlle esiletoomiseks.
Eestis - mne':aasta eest vangista- tud vabadusvitlejad Mati Kiirend, Kalju Mtik, Sergei Soldatov ja tei- sed vaevlevad praegugi Permi vangi- laagrites, S.: Soldatovi . olles raskelt tiisikushaige. Sven Kreeki kiusati nii taga, et vaimuhaiglasse -paigutatlt oma. elu lpetas. Mart Nikluse ja Enn Tartu .tagakiusamine jtkub veel praegugi. Kik need faktid on
siaalne koosolek. ratsiooni inimiguste phimtetega.
Eestlaste Kesknukogu Kanadas on loonud uusi hendusi Eestis vangistatud ja tagakiusatud isiku-; tele thelepanu juhtimiseks. On astutud hendusse New Yorgis hil- juti loodud rahvusvahelise Helsin- gi kokkulepete jlgimise legaalse komisjoniga, kes tahab seista val- vel ja astuda legaalseid samme sel- leks, et ka Nukogude Liidu poolt tidetakse Helsingi deklaratsiooni phimtteid inimiguste ksimus- tes.. /:_'':
Sellesse- komisjoni kuuluvad silma- paistvad juristid mitmetest riikidest Komisjoni heks asutajaks liikmeks on tuntud Toronto advokaat Joseph Pomerant, kes on rinud oma nus- oleku okupeeritud: Eestis, philiste inimiguste nudmise prast vangis- tatute legaalseks abistamiseks. Eest laste Kesknukogu Kanadas on ri- nud adv. X Pomeranfile selleks va- jaliku volituse ja ta tahab. Eestis vangistatute kaitseks teha, mis on vimalik. .. .:
Adv. J. Pomerant on tegelenud inimiguste ksimustega Ida-Eu- roopa maades ja ta tahab nc suuremat thelepanu prata oku peeritud Eestis toimunud tagaki samistele ja vangistamistele.
(Jrg lk. 2)
Kaheksa de-venda Salme, Ma- ria, Olga, Ingeborg, Anne, Tnis, Aleksander ja Toomas Ltsepad I S - IS a. vanuses on mni aasta taga- si surnud sjainvaliid Aleksei Lt :
sepa lapsed. Kadunu lesk Aino Lt- sepp on kasvatanud les 9 oma ja li- saks neile .veel kaks adoptiivlast. ks poegadest ttab kondiitrina Ottawas, .kaks adoptiivlast Saksa- maal. lejnud kivad koolides vi on elukutse vljappel, 21-aastane Maria aitab ema suures majapidami- ses. Laste varem leeritamine polnud majandusliku kitsikuse tttu vima- lik. Tnu Eesti Abistamiskomitee New Yorgis rahaliselt toetusele, sai leeritamine tnavu teoks. Leeripeo kulud kandis Eestlaste Abistamis- fond ja Keskkomitee Saksamaal.
Leeripilaste nnistamine toimus 19, aug. Geislingenis elanud eestlas- tele tuntud Linnakirikus, mis sai paar aastat tagasi phjaliku reno- veerimise jrele seespooh uue vlja- ngemise. Eesti; leerilaste nnistami- ne, oli meelitanud kirikusse arvukalt eestlasi kohapealt ja mbruskonnast. nnistamise toimetas ja jumalatee- nistuse armulauaga pidas praost emer. Waher Hoolimata auvrsest east on M . Waher jnud ikka elu t- helepanelikuks vaatlejaks, mis koos rikkaliku elutarkusega: peegelduvad elavalt vrvikates jutlustes. :>
Prast ligi kaks tundi kestnud ju- malateenistust j leerilaste nnista- mist said leeripilased ngusad lille- kimbud kohaliku koguduse daamide poolt; Poseerid kiriku ees fotomees- tele, mis jrele siirdti koos klalis- tega vrastemaja Reben" ruumi- desse., kus peeti vastavalt eesti kom- metele leeripidu. Kohvilaud ja htu- sk nii leeriopilastele kui ka kla- listele oli Eestlaste Abistamisfondi ja Keskkomitee poolt Saksamaal. Li- saks' sellele andis J. Vstrik samade organisatsioonide poolt igale leeri-
pilasele kinnise mbriku taskuraha- ga. Rahalise kingituse leerilastele an- dis ka Eesti Sjainvaliidide Koondis Saksamaal, kelle panus relatiivselt kigiti vrreldav teiste organisatsi- oonide omaga. Vigastatud Eesti S- jameeste hing, mille, koosseisu kuu- lus Aleksei Ltsepp, pole prast vii- mase surma tundnud huvi oma suri nud liikme suure perekonna saatuse vastu. Meeldetuletus leeripeva pu- hul poleks kahtlematult olnud vastu- olus phikirja ega annetajate soovi- dega. VV : v - . -
Wcishingfon plaanitseb uut
Arvatakse, et prast novembri kuul asetleidvaid Kongressi valimisi vetakse J. Carteri rezhiimi poolt revideerimisele praegune Hiina po- liitika ja Pekingile tehakse suuri.j- relandmisi Taiwani arvel. Jreland- miste ulatus sltub sellest kui suurt edu .demokraatlik partei valimistel saavutab. Praegu ennustatakse vaba- riiklastee suurt edu.
I jretvalimist kwlw.taH-
Peaminister P. E. Trudeau kuulu- tas vlja 15-jrel valimist'vakantsete- le parlamendiliikmete kohtadele, millest 5 on Torontos. Sellest jrel- datakse, et oodatud fderaalparla- meMivaiimisi sel sgisel ei tule ja need leiavad aset kas siis eeloleval talvel vi siis viimasel momendil 1979. a. juunis. , K u i : liberaalid ka kik jrelvalimised kaotavad/siis jvad nad ikka absoluutsesse ena- musse: parlamendis.v .;
Paavst Johan Pau phitseti ametisse Vaatamata sellele, et Albino kardi-
nal Lucini astudes Rooma paavsti lesannetesse soovis lihtsat tsere- mooniat, phitseti t ametisse suure pidulikkusega. Phitsemisteenistus St. Peetri katedraali esisel vljakul rohkem kui 100 riigipea ja nende esindajate juuresolekul anti satellii- tide abil TV kaudu edasi le maail- ma. Seda ei saadud teha hegi tema eelkija ametisse nnistamisel. Paavst Johan Paul I rgib hsti prantsusekeeit, kuid ei valda tieli- kult j inglise keelt; Oma nimeks valis ta Kahe* eelkija nimed.
Kanada delegatsioon oli suurear- vuliseni kigist teistest ja selles oli koguni 40 liiget, eesotsas peaminis- ter P.p. Trudeau ja 5 ministriga. USA:d esindas sel korral abipresi- dent V. Mondale.
Vlisklaliste kaitseks olid raken- datud kige rangemad julgeoleku- abinud ja neid kaitsesid le 10.000 politseiniku. Teenistusel kasutati la- dina, ,prantsuse, itaalia ja inglise keelt.
Ainult prantsuse kommunistide hlekandja rndas uut paavsti, sest teda peetakse philiselt kommunis- mi vastaseks paavstiks ja tema asu- misega 700 miljoni katoliiklase vaim- seks j juhiks loodetakse suurt kasu kommunismivastasele liikumisele le kogu maailma. Kuid paavst vib hijutada suurel mral Itaalia se- gast sisepoliitilist olukorda katoliku kirikuga. Albino kardinalina ta kee- lustas need preestrid, kes listasid kommuniste.
Kanada sdurid Namibiasse korda pidamso
Liitunud Rahvaste' Organisatsioo- ni peasekretr Kurt Waldheim otsib 90 sdurit ja tsivilisti, kes peavad garanteerima Namibi uusi valimisi \ tuleval aastal. Teatavasti on Nami :
bjas praegu: mitme partei valitsus, kus on mustadele ja valgetele omad instituudid. Luria-Aafrika sjaved kindlustavad korda ja rahu, sest pal- jude riikide toetusega, kaasaarvatud Kanada ja USA, opereerivad seal mustad terroristi, kes taotlevad Na mibias kommunistlikku korda.
Kanada tahab saata sinna oma 9000 sdurit, kes peavad seal pidama korda. Sellele on vastu Luna-Aafri- ka, kelle ved," on praegu ,seal kohal ja kelle arvates mingit uut rahuar- meed ei ole sinna vaja:
S ved Siinai krbe?
Arvatakse, et president J. Carteri trumbiks Egiptuse ja Iisraeli lbi- rkimistel on ettepanek, et Isirael loovutagu Siinai krbe alad ja USA sjalised baasid Siinai krbes pea- vad kindlustama. Iisraeli riigi julge- olekut. .
>ri
Eaton Centrels alumisel korral sept. 1116, ^ri lahtioleku aegadel.
Civic Grden Centre (Edwards Gardens) Lawrence ja Leslie nurgal sept. 11.sept. 20. lahtioleku ajad esmasp.-laup. ki. 10' h.4 p.l.
phap., kl. 14 ja koimap. kl. 10 h.9 .
KIK KUTSUTUD). .LAINE KASAK
Nikaragua presMent raskustes
Pahempoolsed terroristid on p- rast presidendipalee vallutamist ja j htivate poi i iti kute vangishoidmis l , et vabaks saada oma vanglasasuvid kaasterroriste vaga. aktiivsed. Neid toetatakse'Pnarbst ja : teistest :naa-. bermadest. V: -
