NE0APEVAL, 12. OKTOOBRIL THRSDAY, OCTOBER 12 Meie Elu" nr. 41 (1496) 1978 n o
m Kolmapeval, 4. oktoobril oli ko-
gunenud umbes 80 inimest Peetri ki- riku seltskondlikku saali, et alata To- ronto Eesti Naisseltsi talvist sisete- gevust traditsioonilise ,,Triinu" koosviibimisega, mis tnavu kujunes ajakirja 26. aastapeva thistami- seks., ' :\/
T.E.N. tegevus jaguneb kahte ossa:: suvine ja talvine tegevus. Suvine te- gevus, Jekru lastekodu, juhib Seltsi juhatus eesotsas esimaise Hel- ju Novekiga j a talvise sis etegevuse korraldab Seltsi kultuuri toimkond koos seltsi juhatusega. Kultuurtoim- konna juhiks on Malle Laansoo. Ta- valiselt lpeb talvine sisetegevus ap- rillis knlavalgus-htuga.
Alates 1971. aastast on alati olnud klaline Rootsist Triinu" peatoime- taja, Veera Poska-Grnttial, kuid t-' navu ta ei saanud tervislikel phjus- tel koosviibimisest osa vtta. Ta oli saatnud kirjaliku tervituse. Et tna- vu teemaks oli vanade traditsiooni- de, tavade ja kommete elustamine, siis oli knelejaks kutsutud V
Else Rabadik, kes rkis vanast 'l[p)^ai^^i r :'ja.' -;; yaniast koka kunstist. Malle Laansoo avas kokkutuleku
tervitustega klalistele ja teatas pe- va moto. Triinu" vljaandja August Klm oli toonud suure tordi, mille le andis tervitustega. Lisa tordile olid toonud kultuuritoimkorina daa- mid, - ' . . ' . - j /
Maret Lepik luges kaks vestet Huvitav Zurbaal" 1938 ja Jakob Tamme luuletuse ,,Kbi ja knd" 1899. 1
Ele Rabadik on aastaid tegelenud kokakunstiga ja olnud sellealane kaastline ka Triinule".
Ta tles oma knes, et praegusel ajal on turg lekllastatud igasugus-. ta maade ja rahvaste kokaraamatu- tega ks ilusamas vrvitrkis kui teine. Meie kgid on endastmiste- tavalt elektri- vi gasipliitidega, nudepesumasinatega ja rohkem ja!
rohkem mikrovoolu ahjudega va- rustatud. Klmetuskapid sgavkl- metused igasugused; elektrijul ttavad majapidamismasinad hl- bustavad : perenaise td. ; . Hiljuti; oli pr. Rabadik saanud fo- tokoopia hest vanemast eesti koka- raamatust, mille sisu ta jagas kuula- jaskonnaga. .
Raamatu esimeseks leheks j ni- mekson .Vikene Kgi sber
'' Eesti pereemadele ja neidudele" Selles raamatus petatakse kuda kige lihtsamalt ja paremalt -.kik:
;;suguseid maitsvaid roogasid nendest . .toiduainetest vib valmistada, mis
meie kodumaal saada on." Kokku seadnud Jaan Koor. Suure kokaraa-
matu" vljaandja." Kolmas paranda- tud trkk." Jrjewis, HermmYi trkikoja trkk ja kulu".
Kikidest raamatutest sellest ajast on kige vhem silinud kokaraa- matuid,
; sest neid ilmus suhteliselt vhe nmg mbrus" kus neid kasutati ei oi nud just kige-parem raamatu jaoks Igast raamatu eessnast peegeldub selle aja vaim kas ori toiduainete puudus, sja aeg vi muud olukor- rad . ja meeleolu edasiandmiseks ajastust, kneleja luges ette Autori
... Eessna:. '. ;
.ustalud .Eesti pereemad ja neiud!. waldan Teile selle eest. tnu, et minu Wikest. kgi-spra" nii lahkeksti olete wastu wtnud ja oma kgi uksed temale lahti tegite, mida selle lbi ra sai nha, et he aasta see^ s kaks korda .sai trkitud, ning et
'. teine 'trkk ka juba lpul on, siis peab kolmas kord trkkima. Palun siis. k a seda kolmandat trkki lh-
' kesti tarvitusele wtta..Et teise trk- ki kogemata,, ilma minu teadmata mni wikene wiga raamatukese sis-
. se on juhtunud, siis on need selleks kolmandas trkks1 kik ra paranda-
tud. Niisama kui esimeses trkis, se- ' da soowin ka siin, et puhtus inimese
juures1 esimeseks ja lemaks ehteks
on ning iseranis weel sgi keetmi- se juures. Sgi keetja riided olgu puhtad, puhas pll ees ja ise ka kor- ralik sl juures. Nii olen mina hte halba moodi thelepannud:12 et sgi nude kuiwatajad sellesama. rtiku- ga, millega nad anumid puhtaks p- hivad, k oma nina, ngu ja ksi ra harivad, Pangu seda igaks ise the- le ja ta saab tlema, et see klbmata ja- kahjulik on, mis ara peab kadu- ma. Igal hel olgu selle tarvis nina- rtik taskus. Selle lbi tstab ta enda wastu austust ja lugupidamist. Mina olen juba 29 aastat kgis td tei- nud, j bn need halwad moodid m- ne juures mulle sma puutunud. Ka sgi keetmise, lauale andmise, ning smise nud olgu puhtad, niisama ka sgilaud, kus vvimalik- siis pan- dakse siledaks triigitud puhas laud- lina smise aeg laua le. Puhtus toob tegijale ja terwe majal auu ja kuulsust, kuna selle wasta laituse kaasa7 toob. Ka kk olgu puhas, mitte wga wikene; kgil olgu 1 ehk 2 akent, 1 lhna auk, kust lbi suits ja aur wlja lheb. Kgis ol- gu pliit he ehk kahe praadi ahjuga, pliidi sisse mritagu wee tarvis ka- tel ehk pada. Niisama olgu kgis laiad riiulid, kus pl katlad, kastru- lid, pajad, pannid ja weel teised as- jad seisavad, et mitte jalus ehk laua all nber ei wedele. Siis olgu weei suur kapp ehk uksega riiul kus tald- rekud, tassid, liuad ja kausid ning wikene kraam seisab, et mitte ra ei tolmu. Ka on h kui kgis ka- minaga- leiwa ahi on. Kgi krwal olgu ksikahimer riiulitega, kus s- gi kraam alles hoitakse. Keedu ja smise nud tulevad kohe ple tarvitamist puhtaks pesta, ra kui- wata ja igaks jlle oma koha paale tagasi panna, nii et prast otsimist ei ole. Kgis olgu tarwilik jagu as- ja'id, nii kui pajad, pannid, kastru- lid, katlad, wormid, kausid, lusikad, kulbid ja weel muud, sest see on halb kui whe on, mislbi aega ja rooga mberkallamistega kaduma lheb. Jrele jnud sgid hoitakse, savi kauside, pottide ehk portselan nude sees aga. mitte raud ehk wase kastrulite sees, sest selle lbi tekkib terwise wastaseid . ollus id 'roogade juurde, mis lbi inimene haigeks vyib jda. ?
Ei wi ma ka selle trki ilmumise- ga armsale Eesti rahwale soowi ni- metamata jtta; et joomist maha j- taks, hoopis krtsi, ja wiinpoodi teegi ra unustaks, mis ikka ja alati kurjale ja pahanduste juurde vviib. Selle wasta, armsad stiguwennad j ed, waimistage maitsewad rooga- sid, sest roog kosutab/hoiab terwist, annab judu ja mis ka weel h oh, ei toq kunagi pahandusi hes,
Sedasama soovib ..' kigest sda- fest oma armsa sugurahvale, selle raamatukese kirjutaja",
ewis,1904 ' . : laan Koor
friinu" htul korraldajad ja knelejad. Ees, vasakult Malle Laansoo T.E.N. Kultuurringi juhataja, EIs^Ra badik, Helju Novek T.E.N. esinaine, Thu Kadak. Tagareas seisavad vasakult. T.E.N. kultuurringi noored liikmed: vasakult: Helle Arro, Maa ja Matson, Ellen Leivat, Ruth Veskimets ja Pintson. Foto Ema Kungla
Jymalafeenlstys
Avati
Laupeval/30. septembril kogunesid Eesti Skautide Maleva Eariadas ja Eesti Gaidide Maleva Kanadas juhid kahepevasele nupidamisele s- gistoreduses Kotkajrve metsa> et seada vagu jrgmiseks aastaks.
Aastakoosolekud algasid suure sriga lipumasti mber Anton u- napuu vljakul. Heisati sini-mst- valse. Palvesnad tles skm. E. Ru- berg. Kokkutulnud aatekaaslasi ter- vitasid peagaid gdr. H. Kuutma, pea- skaut skm... J. Lepp, skautide maleva juht skm. S. Kask, gaididemaleva juht ngdr. T. Ktt. Meie naabreid USA gaide ja skaute esindas gdr. U. Phi.
Liiguti tagasi peamajja nskm. M. Jgi juhtimisel, kes oli olnud eelne- va tseremoonia korraldaja.. Mnu- salt soojas siseruumis algas esimene tkoosolek.. Enne tegeliku t juur- de asumist, anti kauaaegsele Toronto Eesti Skaudisprade Seltsi esimehe- le nskm. E. Rungele puuketas vasta- va kirjaga tehtud;t eest. Nskm. E. Runge-. oli snnitud perekondlikel phjustel loobuma seltsi juhtimisest. Head snad tlesid kettale, kaasa
lbiviimine, jttis soovida. Toitlusta- mist peeti vga heaks.
Vaevalt suudeti laudlconnavestlus lpetada, kui kohvikus algas htu seltskondlik osa. Seal jutustas "Kot- kajrve laagrialade saamisloost skm. H. Je. ';. ^
Skm. E. -Aleve tles, et. nelja 'pae- > va prast saab. Heino Je 65-aasta- seks- ja lheb puhkepaigale. ~
Vahepeal oli skm; K. Leemets sead-, nucl les oriia valguspiltide masi- nad". Ekraanile tulid mlestused maailmalaagrist Koguja II". Oli veel; liis 1 aul e, palju koll vi j a kollast saia. Vljas aga krgatas sgisene ike ning ladises vihma. \
Phapevane hommik algas ebta- ' vliselt. . Hommikusgi jrele koguneti pea- majja, kust liiguti pikas rivis mda isest vihmast leotatud; teed, Kotka- iprve vravasse. Siin' asub juba aas/-
malevate juhid ngdr. T. Ktt ja skm. | taid mitu kivimrakat, millede kl
Raamatus on 283 retsepti jagatud 16 peatkki.
.Retseptid on tolle aja kohased suured hulgad liha ja mune ga meile mitte vrad. Ainult ks ret- sept oli huvitav, et see. on aegade jooksul muutunud see n meile kigile tuntud ,,Mulgi korbid", meie tunneme neid. kohupiima kattega. Se- da pole seal .kasutatud ja samuti puuduvad tielikult teised ^hupi i -1"j a k j - j : ""^Tuiehidj matoidud ja Vrumaa sir. Kneleja
Telefoitris: 461-35M
GM. Veoautod!
Pruugitud auto4
loeb ette Mulgi korbid" retsepti, mis kutsus esile naerupurskeid.
Retseptide hulk on suur ja vsa mitmekesine. Tarvitakse snu, mis on tnapeval meile vrad. Vga
.sageli ainete hulka mdetakse hin- na jrele. Siis inflatsiooni ei tuntud! Kirjakeel on selle aja jooksul muu- tunud. Autori juures, tuleb esile sak- sa kirja-viisi ja aktsent.;: Esinevad mdud: toop; kortel, veerand too- pi, toiduained-krbis, kartohvel, kas-, tanjad, sahwt, tsitron, pirukid, elaja- liha, srvkapsas. Jtise nimeks oli mesij". ' Et talv on tulemas, siis kneleja
luges ette he retsepti, mis raama- tus oli kha vastu: Retsept No 278.
Sooja lle keetmine. .2 pudelit had pudelilut aetakse puhta tinu- tatud kastruli sees keema. Selle wa- he pl klopitakse 6 muna kollast weerand naela suhkruga kausi sees wahule, kallatakse see keew lu se- gamise all sinna juurde ja siis jlle kastruli siss^ tagasi ja keedetakse puuwispliga kloppides et hsti wahul ja tummiline on, aga mitte keema lasta, siis tmbab kokku. Keemise ajal lisatakse weel tkikene inweri ja kaneeli juurde. Seda juuakse kuu- malt kui kha ori."
Aktuseknele j sai elava aplausi osaliseks.
Tiiu Kadak rkis kinnastest, mis omaette peatki moodustavad eesti ksits. Eestis, pii kindaid palju sorte:' olid 'poissmehekiridad, kaasa- vara kindad/meeste ja naiste kindad igas suuruses ja igas mustri.s. Olid tarbe ja. ilukindad kingituseks. Eesti Rahvamuuseumis oli 1000 paari kin- daid ja Manninen oli elnud, et ees- ti kinnaste vrdluseks ei leia teist,
S. Kask. Aastakoosolekuid tervitas TESS-i juhatuse liige nskm. J.. Roos, soovides edu tks. Skm. J. Lepp an- dis lhikese levaate sja lppenud skautlike noorte Noorte Aasta saa- vutustest ; (teatavasti mitteskautlike organisatsioonide poolt vljakuulu- tatud-Noorte Aasta jtkub kuni 1979. a. vabaduspevani). Lhireferaadiga ..Konstruktiivne kriitika".esines s;dr.
.j H. Kuutma. Sellele jrgheb kahe mlestuseseme leandmine ' meie esindusksuste juhtidele mailma- laagris .Koguja l i " , mis toimus juu- likuus USA-s. Esindusksuste juhid olid ngdr. T. Ktt ja skm. S. Kask. leandjad olid laagrist .Osavtnud ngdr. L. Valter, ja nskm. ;J. Jrve. . Tkoosoleku juhataj ateks vaiiti skm. - A. Ktti ja gdj. M. toomes. Sekretrideks ngdr. S. Birk ja nskm.
Tae.. Arutati lemaailmse noorte- a" probleeme,
spordiksimusi, juubelilaulupidu To- rontos jrgmisel kevadel, lendu 1980. a. toimuvasse mailmalagris- se Rootsis ja muud. . Prast lunaski toimusid eraldi koosolekud gaid- ;ja. skautjuhtidele; kus., seluti malevate probleeme, esi- tatakse tegevus- ja majandusaruan- deid ning veti elavalt sna, kuidas skautlust muuta huvitavamaks
htuks oli varutud kaks kekkutu-
Esiteks toimub kohe prast htus- ki paneel-arutlus Skau tlii/ gaidlus tna ja homme" ning Jvluljeid Ko- guja . II maailmalaagrist". . Paneeli' liikmed olid skm, H. Kivi, ngdr. T. Ktt, ngdr. K. Ktti, nskm. P. Tamm ja gdj. M. Toomes. Kuulajaskond li elavalt kaasa, eriti lagrimljete ja- gamisel. ldine arvamine on, et maailmalaager Koguja II" Kotka- jrvest erineval maastikul oli huvi- pakkuv, eriti sprussidemete loomi- se tttu teiste eesti noortega mitme- telt (maadelt, kuid programmi sujuv
EI
KOMPROMISSI
Erilise kinnaste Jtogu. moodustavad roosidega kindad) mis esinesid; Pr- nu, Jrva ja Phja-Viljandimaai; Jrgmises ^Triinu" numbris ksita- takse kindaid phjalikumalt.
Aktus lppes kohvi ;ja kookidega. .ehaa
. . . . . . . . . . . . . ,
kuub, just nii kui- pris" kotkas hele kivile oli kinnitatud-vaskplaat eesti- ja ingliskeelse tekstiga: Selle maa soetas eesti noortele, Hendrik Tanner obtained this land for Esto nian youth". Toimus mlestusmrgi avamine mehele, kellel, olid suured teened selle maaala soetamisel eesti gaididele ja skautidele. Hendrik Tan- ner oli Toronto Eesti Skaudisprade Seltsi esimees 15 aastat ja valiti, p- rast tervislikel phjusil juhatusest lahkumist, seltsi eluaegseks auesi- meheks. Ta' suri 1970. a. Palvuse t- les mlestusmrgi: juures, nskm. M. Jgi. Lhikese kne pidas 'skm.-.. S. Kask,' andes mlestusmrgi noorte- malevate nimel 'le Toronto Eesti Skaudisprade Seltsile kui Kotka j ar- ve maaalade omanikule.. TESS-i jti :
hatse liige nskm. J. Roos tnas ma- levaid ja andis lhikese: levaate Hendrik Tanneri isikust kui suurest nortesbrast. H. Tanneri-perekonna poolt tles, tnu gdr. . Runn. M- lestusmrgi kujundas, skm. PI. Je, teraset tegi O. Kindlam, keevituse E. Leis, plaadi valas P. Kriisa.
Phapeval oli veel kaks tkoos- olekut ja rida eri koosolekuid . tege- vusalade juhtidele. Jrgmisel aastal toimub Iraanis -skautide rahvusva- heline jmbree, kuhu otsustati p- rast pikemat kaalumist saata, ks kmriepoisiline kanada eesti skauti- de salk. Arvati, et kulud sellise mees- konna vljasaatmisel tusevad maa kauguse tttu 20.000 peale.- Vrdlu- seks viks; nimetada, et kolm aastat tagasi Norras toimunud maailma- jamboreele kolme eesti skautide sal- ga 27. poissi ja 3 juhti) saatmine lks maksma 26.000,; milliseid.' kulu- sid aitas kanda noortesbralik eesti hiskond Kanadas. :.
Mlemad malevad teostasid rea . VvalimisL; Uus gaidide maleva juhatus valiti jrgnevalt: maleva juht ngdr. T. Ktt, bijht gdr,. E. Ldig, sekre- tr ngdr. S. Lepp,,mjasdusjuht.gdr. A. Orunuk, hellakeste t juht gdr. A. Silm, gaidide t juht ngdr. A. piil, vanemgaidide t juht ngdr. P. Komi, ksikgaidide juht ja maleva informatsioon gdr. S. Varangu, side Kanada ja etniliste gaididega gdr. H. Kuutma, maleva lao hooldaja ngdr. L. Terts, erikatsed ngdr. L . Valter. Esindajateks juubelifondi.juurde va- liti gdr. Hilda Kuutma, ja gdr. S. Va- rangu. .Gaidide Liidu esindajate ko-
, 2sse valiti gdr. H. Kuutma, gdr. E.
Phapeval, 8. oktoobril toimus Jakobi koguduse korraldusel Royal Beachi ja mbruskonna eest- lastele kodumaalt lahkumise aasta- peva thistamise ja likuspha ju- mah teenistus Virginia United kiri- kus. -'
Teenis petaja E. Phn, organistiks oli Ed. Welin Keswickist ja solistina laulis Tamara Norheim, keda saatis orelil pr. Phn. T. Norheim laulis Jcks. laulu R. Toi Palve" ja Francki Viimane tee".:
Altari esine oli 'kaunistatud pllu- ja aedviljaga. , '
petaja luges Phakirja I Apostli- te Raamatust 1314 s. ja jutluse alu- seks li ta valinud Jakobuse Aja- raamat 2-st kirjast 2-se peatki. Oma haaravas jutluses viis pe ta j a palveliste mtted tagasi kodumaalt pgenemisele 34 a, tagasi. Lausudes: ,,Meie:: silmade ees 'seisavad Veel praegu nood viljapllud kuldse vii j a- ga,'mida meie enam! ei saanud lisa- ta. vaid jid sissetunginud vaenlase tallata. Kodumaalt lahkumist ei saa meie Jahutada Likusphast. Eesti sdur valas verd ja paljud kaotasid oma tervise, et meie visime pgene- da. Meie ei saa unustada eesti-ema ja eesti-sdurit. Paljud kahjuks on unus- tanud nood ajad. Ta ti nite Juhan Liivi jutust: Kahest merehdalisest mehest Peipsi jrvel, kes tormisel jrvel antud lubadused kohe Unusta- sid kui madalikul jalad phja puu- tusi d Jaan, kura t,; j alad on phj as!" Palves mlestas- ta langenud kange- lasi ja palus Taeva nnistust. Kodu- Eestile ning jrele jnud sdalaste- le. Prdudes kirikuliste": poole lau- sus ta: MinuV on tsiselt hea meel, et meie. rahva .hulgas, siin vrsil, leidub nii palju rahvuskaaslasi kes olete tna siia-tulnud Jumadat tna- ma. Tema lahke anni eest. Meie ela- me kik pllumehe ktet-vaevast. Kogu inimese elu on kink. Loojalt!"
. Jumalateenistus lppes Eesti hm- niga.
Kirikust siirdu ti seltskondlikku- ruumi; kus -Jakobi koguduse naispe- re, eesotsas S. Hbe, R. Jkk ja pr. Laas, kosutasid kirikuiisi. Koguduse esimees E. Ju kk tutvustas petajat rahvale ja tnas: kiki kes jumala- teenistusel tegevad olid.
jtbel Montreali Eesti organisatsioonide
esindajate koosolekul 25. sept. 1978. Jaani koguduse saalis, koostati 1978/79 tegevuseaasta rituste ajata- ' bei jrgnevaltt
OKTOOBRIS 15. Likuse tnupha jumalateenis-
tus ja koosviibimine, Jaani kiri- kus, kell 16.00.
21. Vaimulik muusika htu, kell 18.30. First Baptist Church, 6215 Cote St. Luc Road, Marymount Scholl vastas. ^
28, Ltlaste kunstinitus, Jaani ko- guduse saalis.
29. Usupuhastuse jumalateenistus, Jaani kirikus, kell 11.00.
NOVEMBRIS: 4. Jaani kiriku basaar, koguduse
saalis, algus kell 12.00. II. Kirjanduslik kohusr Montreali
Gaidi- ja Skaudisprade Seltsi korraldusel; kell 7 htul, Jaani koguduse saalis.
16. Eesti Naisselts Montrealis refe- raathfu.
18. Vabadusesja alguse thistami- se aktus, Montreali Vitlejate hingu ja Skautlikkde noorte hisel korraldusel, Jaani kogu- duse saalis, kell 7 htul. Aktuse kneleja: Walter Pent.
25. Kadripeva pidu, Mohtreali Ees- ti Seltsi korraldusel, Montreal West Towii Hallis.
26. Surnutepha jumalateenistus, Jaani kirikus, kell 11.00.
DETSEMBRIS: 2. ja 3. Kunsti- ja ksitdenitus,
Jaani koguduse saalis, Montreali Eesti Seltsi korraldusel.
3. Alma Materi peva aktust Jaani koguduse saalis, kell 18.00. Aka-
. deemiliste organisatsioonide hisel korraldusel.
30. Kforte metsajuiupuu Ltte- mel, algus kell 12.00.
JAANUARIS 1979: v 7. Jaani koguduse julupuu, "kogu-
duse saalis. 7. Phapeva- ja tienduskool alus-
tab tegevust.
histamine, Windsor Hotellis, 25. Eesti Vabariigi aastapeva ju-
malateenistus ja koosviibimine, Jaani kirikus.
MRTSI^:/ 17. Noorte talipey --.Lttemel. 24. Kontsert: Eva (VYilson-Mrtsii
ja Carl Otto Mrtson, Windsor Hotellis. Montreali Eesti Seltsi korraldusel.
Tailihna Reqlkool endiste pilaste
:i
na.
Maja vikeses saalis kell 12 /ai. hingu liikmetel, kes; posti-
streigi tttu, vi' muul phjusel 'kir- jalikku kutset pole saanud, palutak- se kesolevat vtta koosoleku kutse-
Juhatus
Helistada tel. 699-5295
Ldig, gdr. A. Agur. Maleva esindaja Kotkajrvel gdr. A. Kullango; Skautide maleva staap Valiti jrg- mistes koosseisus: maleva juht skm. S. Kask, liikmed: skautmstrid E. Aleve, V. Piigil, M. Pedel, K, Lee- meti, E. Kiilaspea, L : Puuri ts, L Nipiak, nooremskautmastrid - P. Kallaste, L. Pikkov, E. Loorand, J. Roos, B, Lindre. Juubelifondi esinda-
skautmastrid J. Lepp, E. Aleve* Kivi, M. Pedel. Skautide Liidu dajate kogu liikmeteks valiti:
skautfnatstrid E: Aleve, H. Je, E. Kiihspea, A. Ktti. .
Noortejuhtide vge toitlustas kahe peva jooksul. E. Komi juhtimisel: pr. Stis, A. Kullango, K. Kannel, O.
jad:
esin
Endised Real kooli kasvandikud Montrealis kogunesid 30. sept. kooli- . vend Heino Altosaare . juurde pere- konnahtule; jhes daamidega juba teistkordselt eelmise aasia' eskujul thistades kooli aastapeva.
Rmustava: llatusena olid vl- jastpoolt saabunud USA-st dr. A. Paomees, Ottawas! A. Scheller ja V, Brambal ja Toi'onlost koonduse esi- mees ;B. Randalov hes -R. Edari'ga. Enne peolauda asumist pidas, lhi- kese palvuse H. Altosaar ja vlisk- lalised tid tervitusi. htu mdus kiiresti E. Lepa poolt tehtud valgus-' piltide vaatamisega Tallinnast mee- nutades paljudele nende kodutna- vaid ja kodupaiku. htu jooksul peeti ka koosolek Montreali koondu- se formaalseks asutamiseks, kus va- liti; esimeheks Edgar Heinsoo. htu tegi huvitavaks veel A. Scheller esita- des hiljuti kodumaalt saabunud en- dise realisti vemmalvrsse. .Psti- tusmisega mlestati manalasse va- risenud endisi petajaid ja kooliven- di.1 Huvitav oli dr. A. Paomehe vlde, et Tall innas praegu Realkooli ma- jas -ttava kooli ametlik-nimi on Tallinna 2. keskkool, kuid pilased peavad endid praegugi realistideks. Seda demonstreeris elavalt ;ka' uus kolimrk (saabunud hiljuti' kodu- maalt), mis oli vga sarnane endise- le.
Omavaheline koolivennalik koos- viibimine kestis hilise htutunnini. Sdamlikud tnusnad klaliste poolt pererahvale tles R. Edari.
Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused ja testamendi-pranduse^
i on tulumaksuvabad. Annetaja soovid tidetakse,
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
^^iiiiiiiiiiiiiniiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiHiiiiiiiiniiiiiijiii';;;
P(Meie|
de
lbi, Tev Ej elaval vide, ja Jo| sele.
Kai nistu! sasilt mi sel puha)
. Need] alusel ga. scajx "krisl jrve) js tl kui
. tada.
kel
amet
du kt s| rohkei
" Tq tan
kaal
nai, a nud. 1;| osani 1 isegi -cl on-' o.rj Oleii soOdul
ps.n oleme I
mai ja ui
Lasti" mulle meeldi ]apsed| ajaleht Tien< kuses nud aj sed ei saan
kas teid