REAL |4jafahei
organisatsioonide Ikul 25. sept. 1978 le saalis, koostati Ista. rituse - ajata*'
[ha jumalateehis- >imine, Jaani kiri-
lusika htu, kell |ptist Church, 6215
toad, Marymount # . . .
ludisprade Seltsi teil 7 htul, Jaani is.
[s Montrealis refe?
alguse thistami- mtreali Vitlejate [autlikkude noorte diisel/ Jaani kogu- lell 7 htul. Aktuse |ter Pent. idu, Montreali Ees- |raldusel, Montreal jallis.
jumalateenistus, kell 11.00.
|ja ksitdenitus, se saalis, Montreali [orraldusel. I peva aktus, Jaani [iis, kell 18.00. Aka-
organisatsioonide iusel. iii, kell 5 p.l., Jaani jlis. |sjlpu Ltte- ell 12.00.
fse julupuu/ kogu-
tienduskool alus-
JLtgi 'aastapeva t- lindsor Hotellis, piigi aastapeva ju- |s ja koosviibimine,
laev Lttemel. ra Wiisn-Mrtson Mrtson, WinJsor
itreali Eesti S sitsi
Meie Elu" nr. NELJAPEVAL, -12. i i i n i i i i i i i i r
.THURSDAY, OCTOBER 12 5
booli! '.kasvandikud lesid 30. sept, kooli- [s aare; juurde pere-
;daamidega i juba p.ise aasia eskukii uistapeva. Katusena d i d .val- id '; ti.-St dr. A. \-. A. Scheller ja V.
litost koonduse esi- hes R. Edarrga."
jSLimisi pidas .lfrji- litosaar ja..yskii- tsi.. htu mdu ? ..
|oIt t eht LI d >;'d\ g u i- ^^Tallinnast mee-.
'nende kodu tna- . K . .htu jooksul Montreali koondu-
r.itamiseks, kus v- is rar Heinsoo. htu
:1 A. Seheller esita- jaalt saabunud :en- jimaivrsse. . Psti- [iati manalasse Va-' :tajaid ja kooven- A. 'Paomehe vide, :.m Realkoli m-
me tiik nimi on |oo.l, kuid pilased.
?gugi realistideks, is elavalt ka uus Liud'jhiljuti kodu- na sarnane endise-
oolivennalik koos- hilise htutunnini. Kisnad klaliste "tles R. Edari.
E. H .
Iiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii! ital Kanadas imendi-prandused iksuvabad. iid tidetakse. |8 Broadview Ave. itM4K2R6
See noor talent, York likooli l- petanu, on prit Vagerstrml pere- konnast milline nimi muudeti V- gistaks. |
Ti seisab ees suur kaheteemaline kunst-fotp nitus, mis peaks ka meie publikut huvitama. Klastanud eel mist nitust imetlesin kui lhedane maalile vib olla ks liikumisrhm pildistatuna ja ngu hingas elusalt.
'.. Kus toimub teie jrgmine t- .' de nitus? . j,-'
See tuleb Toronto Dominion Centei;'is, Commercial Tower'is, mis asub York jal Wellington nurgal, 10.
, okt.27. okt.-Avapidu kell 4.30, kuhu. tulen ise .kommenteerima. See kuju- neb ainulaadseks Torontos, sest esi- meses osas saavad fotod elavaks see-' lbi, et kUinstiparases pimikus Ka- lev Estienne esineb paralleelselt oma elava graatsiaga, Neb valguse vr-
; vide, varjude fantastilist kooskla ja fotosid vastavalt rhma liikumi- sele. ;' '/>'.; ;" -
Kalev-Estienne fotod annavad tun- nistuse kuidas on suguluses ja segi
:- sasitud valguse vibreerimine liiku- misega.' Kar in nitab .oma tdega
. puhast skulptuurilist. kujundamist. Need visuaalsed kogemused saavad aluse valguse, varju, vormi ja vrvi- ga. Teise osana on Toronto Water- scape.. On omamoodi : ime millist kunstilist naudingut, saad Ontario jrve res talvel vanast puunotist, jst , paikesest ja tilkuvast veest kui sa seda sealt oskad ldse avas- tada.
Kas likoolist ellu astudes su- keldusite kohe foto valda? E i . Ma valisin.alguses pedagoo-
gilise tee ja lini Oakyilles Trafajgy .Keskkoolis petaja paar aastat. Olen
iseloomult. ,old Tomantic" ja petaja . amet ei rahuldanud mind seesmiselt.
Siis li veel kikuma noorte peta- jate; jalgealune, meist on ju lepro- duktsioon nagu teate. Mind huvitas
rohkem iseseisev tee kus saab mida- gi, luua.; ;
Ttan praegu TV juures.: Lavas- tan prantsuse hariduslikus seerias
. Le Cine ; Franeais". Televisioonis seisab mu t filmide koostamises jutu jrgi. Valin keda knelema pan- na ja ka muusika [.sinna juurde.
i musi-
Neljapeval r 5. oktoobril toimus St. Lawrence Centris Ontario Mitme- kultuurilisuse Teatri hingu (Onta- rio Multicuitural Theater Associ- tion r-~ O.M.T..) pressikonverents, 7. Teatrifestivali sissejuhatuseks 1978, kus lid kohal etniliste teatrite ja ajalehtede esindajad.
hingu president Guenter P.etricek tervitas kiki kohalolijaid, et avada 7-dat iga-aastalist Teatrifestivali St. Lawrence Centre Town Hallis. 27. oktoobrist 18, novembrini. Lavasta- takse ID nidendit seitsmes keeles. Kik lavastused .hinnatakse- paremu- se jrjekorras ja kaheksale antakse auhinnad.
21. oktoobril kell 8:00 Ukraina Draama grupp esitab ukraina keelas Nikolai Gogon' The Marriage Bro- ker". '. - ' ; :
28.. okL Itaalia grupp Maschere Nuove" esitab itaalia, keeles Arthur Miller/i View- From the Bridge".
29. okt. Toronto Leedu Teater Ait varas" esitab leedu keeles Juozas Grusas'i Father and son".
2. nov. Eesti Teater Kanadas Rein
Andre juhtimisel lavastab Aldo^ de Benedetti komdia ..Bumerang".v
5. . nov. Tshehhi Noorte Teater tshehhi keeles lavastab Two Men in Check".'
10. nov; Soome nitlejad lavasta- vad soome keeles RayCooney ja John Chapman'i Move. Over, Mrs, Markharri". /
11. nov. Eesti Rahvusteater Kana- das Riina Reinik'u juhtimisel lavas- tab A. H. Tammsaare Prguphja Uus Vanapagan" (The Hethen of Heilbttom") eesti keelest
12. nov. Toronto Ungari Teater la- vastab ungari keeles Luigi Pirandel- lo ,,Heniy TV".. ; . '
17. nov. HMti i i Leedu Teater Aukuras" lavastab leedu keeles Mo- liere ,;the Abashed Husbnd".
18. nov. Toronto Tshehhi Uus Tea- ter" lavastab Karel Capek'i From the Life of Insects".
Eesti Rahvusteater Kanadas esin-
USA Balti pidustuste htuses valikkavas edukalt esinenud eesti naisvimlejate rhm! Vasemalt alates Ann Ora, Aiki Vinkman, Kristi Jaska, Ly Plat, Ingrid Pessa, Heidi Raudsepp, Lee McCarthy, Silvia Vaher, Liisa Kattai, Virge Vinkman. Merike Ko, Susan Favorito ja rhmajuht ning esinemise koreograaf Anu Irja Parming. Pil- dilt puudub Linda Pajusi. Vimlejad on esiniusgrupis New Yorgist ja selle mbruskonnast, pildistanud New Jer- seyosariigi Arts Cehteri peaesineiBishoon <s,
Balti 1600 sa
New Jersey moodsas Arts Centeris aset leidnud II Balti kulturipidus- tus ti sinna kokku le 2600 osavt-
dajatest olid kohal Riina Reinik, Tii-j ja, ka palju ameeriklasi nende hui- na Lipp-Leppik, Elsa Vellner ja Udo gas. Arvult oli see siiski pisut vhem Leppik. Eesti Teater Kanadas esin- dajaks oli Valve Andre.
'' elha ;
Sjiis peate ju olema' .;] kaalne? : ' 1
: ' No jah nete kitarr ripub sei- , nai, aga klaveri ppimine on katke-
enud. E i ; j u a kike. Fotorid on mind osanikkudeks kutsunud; soovitatakse
isegi oma stuudio avamist. Aga mul on oma kompanii ,,'Solig Foto Co". Olen |iscs'eise.v j a see annat) .mulle soodijstusi raamide ostmisel, prii- psmeid, ritustele jne. Ameerikast oleme fotokunstiga'-vga kaugel taga. Seal on 8090 fotogaleriid' Ne\v Yor- eis ksinda. Torontos vaid 34.
Sbrad vahest ksivad - r kas Al- cn peaks olema tnulik Henn Ar- vole, vi Henn Arvo tnama seda suurfirmat, kelle hlma all" ta on saanud rida aastaid viljeleda oma lemmiktalenti karikatuuri? Lehit- sedes sja ihnunud 1000-liikmelise teenistujateklubi vljaannet Henn Arvo sharzhidega, vib telda, et Al- canil oli nne rakendades oma Mont- reali peakontori graafikosakonnas andeka kunstniku, kes oma igape- vase t krval joonistanud umbes 450 karikatuuri sealsetest inimestest. E i ole vist teist ettevtet kelle pere kajastuks nii rohkesti sbralikes sharzhides kui seda leiame raamatus The Roie of the Alcan Club in the Montreal Office", mille kaasautoriks snalises osas on Thonias L. Brock. 225-lehekljeline trkis ori meldud htlasi tunnustusena kunstnikule, kelle karikatuure umbes 300 on ilmu- nud suurettevtte ndalalehes A1- can Journal".
Illustratsioonid n enamikus hen- duses Alcan Klubi ritustega, mida Henn Arvo sageli ise bn aidanud lbi viia. 1967 a. ta oli ks klubi direkto- reid ja aasta hiljem asepresident ja peale selle klubi suusaosakonna pre-
sident kuus hooaega. Prantsus- ja ingliskeelses raama-
tus on toodud Henn Arvo elulugu tema tegevus karikaturistina enne Teise Maailmasja algust Eestis, ni- tusi Soomes ja prastsjaaegses Taa- nis. Kriitikud on teda nimetanud pshholoogiliseks karikaturistiks, kuna ta sarnasuse krval pab ta- bada iseloomu reflekse ilma noku ju silmatorkavate erinevuste liigse esiletstmiseta. Seega ta laheneb heale portreemaalijale.
Henn Arvo heatahtliku pilguga nhtuna mletame tema karikatuure meie tuntud inimestest imehsti tabatud Voldemar Mettus, Hanno Kompus, Rahel Olbrei j.t. Tema lh- tealused pole muutunud, pintsiijoen vibolla kohati veidi napimaks, kuid Henn Arvo looming on jnud phi- liselt samaks, miSle kohta nii hsti sobib iseloomustus heatahtlik sharzh.
R E B . . :
: The Roie f the .'Alcan Club in the ; MontreatOffice", Henn Arvo,; Tho-
mas I. Brock. Published by The Al- can Club,. December 1977 Alcan Press, Montreal. v
kui eelmiseL korral, mida tingis heltpoolt ri tuste lekuhjatus ja osalt mitmete eestlaste keskuste ig- noreeriv hoiak, mislbi samal nda- lalpul korraldati muid ning ldsu- se seisukohalt vhem thtsaid kogu- nemisi, milised pulveriseerisid ka publikut. u
Ilm oli haruldaselt ilus kui kesk- peval heisati Balti riikide hmnide saatel nende rahvuslipud. Kujutav- kunsti ja- ksit vljapanekutega esines 20 'eestlast, kunstnike .hulgas kik . plvkonnad vanameistreist nooremateni. Lakewoodi eesti rahva- tantsijad F. Rikka juhtimisel ja met- ro (N.Y., N.J. ja Conn.) eesti nais- vimlejad A. I. Parmingu juh. esine- sid tublilt j 10 eestlast rivistusid ka publiku., ees meie kaunite rahvariie-; te demonstratsiooniks; ' :
htul oli hiigellavalt valikkava. Ltlased titsid oma osa 10-liikmeli- se. lti rahvamuusika ansambliga. Selles olid lauljad ja instrumentalis- tid, osalt vanade rahvapillidega. Nen- de muusikaline tase oli hea. Eestla- sed pakkusid naudi ngurikkalt mi tr mepalgelise kava. Tenor PI. Riivald oli suureprases vormis, samuti hs-= titreenitud 14-liikmeline vimlejate grupp. Viimane andis koos solistide- ga umbes. 15-minutilise numbri shal- Hde, rngaste, pallide, hppenride ja pikkade . lintide kasutamisega, saades ka rohkelt vaheaplause. Ko- reograafia oli rhma juhilt Anu-Irja Parmingult. : \
Vahepeal austati N . Venest pse- nud dissidente, eesotsas end. leedula-
Ins. J i r i Virkus -eestipoolne peatoimkonna esimees USA Balti II kultuu- ripidustuste avamisel knelemas. Ta rhutas oma snavtus balti rahvaste koost svendamise vajadust. Suurpidustute peatoimkond, kuhu igast rahvus grupist^kuulus kmme esindajat, ttas rituse kordaminekuks aas- tapevad. Koosolekud peeti New Jersey osariigile kuuluvas ametihoone^. J. Virkuse krval istuvad pevase kava teadustajad ja peatoimk. liikmed Aina Ozols (lti) ja Anu I. Parming.
enam eksitusi ega . doppelt-standar- deid. S. Kudirka, kes esines, julgelt j a resoluutselt, sai kauakestva ap- lausi.
htu finaal oli leedulaste kies, kes oli toonud vlja 60 rahvatantsi- jat ja eriansambiid, andes kaasakis-' kuva kava. H . Riivald -lpetas pidus- tuse bravuurselt lauluga God bless America", millele psti seisev rah- vas, hakkas kaasa laulma. ritus jt- tis kogusummas 'sgava elamuse. Hiljem oli lhedal Lti Majas hine suur rahvapidu. "...7. ". V '.'
sest meremehe Simas Kudirkaga. Viima le kutsus balti rahvaid, ku i pa- remaid olude tundjaid lakkamatult paljas .ama Nuk. Vene imperialismi. Ta lisas, et on liikumata, kuidas'le 30 a. juba surnud Hitleri-rezhiimi hukkamistu le veheldakse ja sa- maaegselt veel tnaseni vlja kest- nud vene terrorist ja n.n. holocaust- 'ist-tap atalgutest ei taheta kneleda. On tehtud palju eksitusi kui melda Jaltale, Tehefanile,. Potsdamile vi muule Ameeriklased n supernaii- vid. Tehkem selgitustd, et ei oleks
n i i i i i i i i i i H i i i i i i i i ! iiiiiiiiiiiiiii
Kas olete eesti seltskonnast ee- maldunud nagu paljud teieealised ja unustanud oma pritolu maa? E i ole; Kisin, eesti, lasteaias.
Lastevanemad toovad oma lapsi mulle fotografeerimiseks Mulle
. meeldivad vga vabalt .poseerivad lapsed. 11 aastat tagasi ilmus teie ajalehes: mu.joonistus, olin siis juba Tienduskoolis. Eesti Kunstide Kes- kuses olen liige ja sain sealt mdu- nud aastal rahalise toetuse.' Eestla- sed ei ole mind unustanud j kuidas saan mina neid unustada.
- Mis suurts vtate oma elusihi, kas alustate stuudioga vi vlub
. teid TV? Tuleviku plaan lheb TV eda-
si sest see mjub vga arendavalt. - Olen huvitatud srrealismist. Mulle
: meeldib 'loomine sellel alal, ga et seda nagu ieti ei hinnata, see teeb
...valu... - ' - i ' . . '. : : E . T . T . " :
STOKOLM - Omaaegne. laulja- <tar, musikapetaja pr. Ella Clan-
man-Mmtk, kunstnikunimega Nel- ja Vldi, suri Tyresl 5, juulil 1978, jt tes maha terve elu kestel.kogutud nootide varamu. '.._';_":
Lauljatari abikaasa, Valdemar
Shveitsi pealinnas Bernis thistas 30., sept. oma 70. a. snnipeva nime- kas, baltisaksa kirjanik Edzard Schaper. Ta on sndinud Poolas ning elas alates 1930. a. Eestis, kus ta abi- ellus. Schaperi sulest on ilmunud palju raamatuid, millest mitmed bal- ti ainetel nagu niteks Kuberner" Timukas", Aja htul", samuti kroo- nika ,igete lestus". Ainsa Scha-
keeles Tht le piiri", mille tlki- nud Viktor Lepik. Schaper on ^ris- tatud Eesti Rahvusfondi .kuldse, u-. mrgiga. .'./. :
-kk
i l I ! l ! l ! ! I S i l l l l l l [ | l ! l l l ! l l l ! ! l ! l l l l ! l l l l l l ! l l ! ( l i l l ! l l l ^ Haruldus ; i '
Clanman ja de Mi i l i o r g s t r m - / P e ^ 'on ilmunud e^stj Nmtak Kanadast, toimetasid noodi- prandi Eesti Kultuuri Koondisse. Annetuse eesmrgiks, j a tingimuseks oli, et see noorile lauljaile kttesaa- davaks tehtaks.
Nootide hulgas on eesti soololaule j ooperiaariaid ning vene, prantsu- se ja itaalia laule. Paljud noodid on rariteedid, .mida kusagilt, mujalt enam saada ei ole.
.". Eesti K u i tuuri Koondis tnab lah- keid annetajaid ja teatab asjast hu- vitatuile, et knealuste nootidega 'on vimalik tutvuneda E K K broos. ... . . , .. . I # J t . . . Soovi korral saab neid sealt ka lhe- WUC|ll Meie Elu faMMSe maks ajaks laenata..Eesti noote,vi- 958 IBroadview Ave. Toronto. nt. j ei. laenata, kuid neist vib tellida - :!M4K..2R6 fotokoopiaid. r H M M f H1111' HI * 111H MIH H H MIU HIIIM JIHIIIH Mi: M; I i H ^ i H li i IH
seinapildid ja postkaardid, Sobivad kinkideks igasugusteks
thtpevadeks. Hinnad alates $10.00.
Kaugelt Lunaristi alt tulnud, nimekat eesti kunstnikku Vaike Lii- bust on rm nha siin Torontos Oma erinitusega kuni 16. oktoobri- ni Danielli Galeriis (336 Bundas tr. Wi). Kuna kunstnik siin esineb es- makordselt, siis ennekike niipalju, et t lapsena juba kusagil kahe Maa- ilmasja vahemaal asus Austraalia, ppinud 19411949 kunsti National Art: SchooPis Sydneys, siis tuntud Meldrm'1 School of Painting ja Ju- han SehoPis eraldi veel portreemaa- li , sai ta valitud 1957. a. Royal Art Society liikmeks. Ta on osa vtnud paljudest hisnitustest, muuhulgas ka kahel korral Pariisis, ning korral- danud oma erinitusi, saades auhin- du ja ergutuspreemiaid. On esinda- tud Austraalia valitsuse, linnade ja teistes ametlikes kui eragaleriides.
N iusel Torontos on vljas ligi, enah. :us suuremtmelist, 30 maali. Meid viks liigitada kolme gruppi portreed> vaikelud ning abstraktsed maalid. Kunstniku heks zhanriks on v ei maastikud, kuid neid pole esitai. d. Vib arvata, et need targu on jtnud toomata, kuna Lunaristi all looduspilt on mitmeti erinevalt teissugune ja vaid mne ksiku maaliga ei saada veenvat tisela- must. :."'/'' ' ' , ; :
Nitus kidab juba esimesel pil- gul ja kinnitab kavalehel mrgitud kunstniku soliidset ppetagaphja ja esinemisi. Tdes peegeldub sntee- sikus ja elegants, kultiveeritud vr- vimeel, avarus ja intiimsus. Neis on mtte elamuslik varjundrikas im- pressioon, kompositsiooni tihedus ja ksitluslaad, mis resulteerub indivi- duaalseks loominguks, tulenevail: kunstniku oma enese impulsist.
Harva vib kohata veenvat isiku- samasust ja karakterit portreedes, nagu seda on Vaike Liibuse omis. Meelsamini maalib ta pool-, kolmvee- rand- ja tisportreid, mis asetatud maalilisse miljsse ja omavad maa- lilise pildi. Thelepandav on kunst-
ylipilastele Eesti lipilaste Toetusfondi
USA-s raamides tegutsev Jri Lelle- pi nimeline mlestusiond jtkab sti- pendiumide valjaandmist; eesti soost lipilastele vabas maailmas.
1979/80 ppeaastaks vljamaksiav rahasumma selgub tpselt eeloleva aasta veebruaris. Tenoliselt on stipendiumide kogusumma selleks aastaks umbes $8.000.
Stipendiumid on saadaval ppimi, seks likooli tasemel ainult jrgmis- tel aladel: 1
eesti keel, eesti ajalugu, eesti kir- jandus, eesti kunst, eesti arheoloo- gia, eesti muusika, majandustea- dus, inseneriteadused, metsandus, pllumajandusteadus, igusteadus, arstiteadus, loodusteadused, filo- loogia, filosoofia, poliitilised tea- dused, sotsioloogia, tehnoloogia, teoloogia. . Thtpev sooviavalduste sisseand-
miseks on 28. veebruar 1979, mis kuu- pevaks peavad sooviavaldused koos kigi vajalike lisadega olema jud- nud Toetusfondi juhatuse ktte New Yorgis. Thtpeva pikendamine ei ole vimalik. Sooyiavaldusankeetide saamiseks tuleb prduda Toetus- fondi juhatuse poole jrgmisel aad- ressil: Estonian Students Furid in USA, Inc. P. O. Box 377, Wall Street Station New York, New York 10005 (SA)
Toetusfondi juhatus juhib thele- panu sellele, et sooviavaldused vaja- vad vrdlemisi phjalikku dokumen- tatsiooni. Et selleks varuda kllalda- selt aega, ei ole mtet spoviavaldus- blankette nutada peale 31. jaanuari. Kik puudulikult taidetud, vajalike lisadega varustamata, vi hilinenud sooviavaldused peavad kahjuks j- ma rahuldamata.
tustega 1976 a. N . Yorgis Pequena :Galeria"'ja Galeria ei PortoiVis" ia sept. 1978 a., Potsdamis St. Law- rence National Bank".
niku mese portree looduse keskel maastiku taustal. Koloriit taanduv ja sumenev. Sama taju saame pprtree- listes maalides Spring" ja ttarlaps vrkkgus. Suureprased on Peter" ja Virian" ning paljud head vrvi- fotod (ca. 10 x 12 tolli) kunstniku portre ^ maalidest, aina toovad kunst-, niku portretistide eliitklassi.
Suurmtmelised vaikelud on ase- tatud samuti ruumi ehk miljsse, kinnitavad head leidlikkust j a kom- positsiooni, maalitehnilist leolekut ja iseeneslikku; loomulikkust. Abs- traktsetes maalides pole aga vlja' judnud oma isikuprase stiilini sel- lises ulatuses, nagu see esineb tema teistes vaadeldud zhanreis.
ldiselt on td impressiivsed, sel- gesti tajutavad ja nauditavad. Ni- tus vajanuks igusega kindlamat et- tevalmistamist, laiemat tutvustamist ja kunstikriitikute kutsumist. Siin vinuks Eesti Kunstide Keskus mi- dagi positiivset saada kirjutada oma haigutava tegevuse aktivasse.
Sirje kunstinitus
toimub phap., 15. okt. Tartu Colle- ge'is. Kunstnik on sndinud Tartus. leska 5van ud Buenos Aires'is Argen- tiinas, kus lpetas likooli bio.keemi- kuna. Asus 1965 a. USA-sse, ttades oma erialal New.Yorgis.. 1975 a. ala- tes ela 3 Potsdam 'is, New Yorgi osa- riigis. "Cajastab oma. loomingus t- pilist Ladina Ameerika miljd, elu- stiili j i filosoofiat; inimest primi- tiivses harmoonias oma elukohaga, tundeid ja emotsioone.
Osav5tnud grupinitustest: Wo- man Art Galleries" New".Yorai. 1977
Show" Esto =': ja mu j
rst North Country Juried Lake Placid, N,Y. 1978 a.
6 Kunstinitusel Baltimore's ai, ja esinenud persiiaalni-