NELJAPEVAL, 12. OKTOOBRIL THURSDAY, QCTOBER 12 Meie Elu" nr. 41 (1496) 1978 Eanammsi
,,Ra|qBeicS|tif@'-
Nagu teada, teostati 1. mrtsist kogu N . Liidus nn. tiindade stabili- seerimine". Lehtedes hoobeldi, et mningad kaubad nd on odava- mad, niteks. televiisorid, mningad riided jne. toid juba pn nha, et mnnadlangesid vaid niisugustel kau- padel, mis olid jnud ladudesse va- nanema, kuna neid keegi ei taha os- ta. Kohv, bensiin^ kuld ja palju muud lksi(d aga kallimaks. Ja kui tstetakse hinda, siis ei tsteta paari protsendi vrra vaid kohe im iordselt, nagu niteks takso ja raud- teesidud.
Enne hindade tstmist levis kuulu- jutt,- et ka vi ja suhkur lhevad kal- limaks. Kes sai, muretses seeprast endale1 tagavarad. Kuid suhkru ja vi hinda ei tstetud.. Nd tahavad paljud oma liigsetest tagavaradest lahtil saada, kuid asjata. Ei leia ost-
. jat. Kigil oh omal seda kraami le- aru.
Hullem n asi kohviga. Juba va- rem oli kohviga raskusi, sest N . Lii- du valitsus ei ostnud enam kohvi' Brasiiliast, lootes saada seda Angoo- last vastutasuks vennalik abi" eest relvade ja .laskemoona nol. Angoo- lasf aga tuli vga vhe kohvi. Mne laeva last oli ka parasiite tis ning seeprast kasutamisklbmatu.;
Et rahvas ei paaks enne hinna tst- mist kohviga hangeldada, suleti Tal- linna kohyiladu. Kuid oad lksid hal- litama. Md saab osta 20 rubla eest kilo tiesti omaprase mruda halli- tusmaitsega kohvi. ,
lefon 666-014. Piietithtjaid on palju, aga kuidas ttab koordineerimise- osakond? '
Nii tulid niteks hest sovhoosist 20 meest sovhoosi veoautol linna t- le. ga koordineerivad lemused vt- sid just sel peval puhkust ja keegi ei teadnud, kuhu tjudu paiguta- da. Vihaselt sitsid mehed maale ta- gasi. '. ' ' : ; - ' v
Teisel peval tuli kmme meest RAM'ist. Neile anti kangid ja kirkad ning neid saadeti ht hoonet lairimu- tama. Aga hoone oli puust. Kangide ja kirgastega polnud midagi peale hakata, nneks ngid nad lheduses traktoristi oma masinaga. Kui leiti tross, li mees nus aitama, ning ra- ginal tmmati hoone maha.
Kokku ttab sadakond vabataht- likku abistajat iga pev Pirital. Miks siis lemused ei katsu seda tju- du ieti ra kasutada?
' Korteripudu on endiselt suur. I Pindalanormid ei ole muutunud. Kui perekonna korteris on vhemalt 9 ruutmeetrit pinda iga liikme kohta, -siis ei tohi - astuda jrjekorda uue korteri saamiseks. Titevkomiteel ei
^olegi kortereid anda kigile, kel on 'igus seista korterisabas. Ehitatakse "MII palju uusi elamurajoone, kuid suurem osa elamutest lheb titev- komitee elamufondist mda. Nad on ammu mdud igasugustele ette- vtetele, kust korterid mratakse ettevtete uutele tlistele, eriti nei- le, kes tulevad teistest N . Liidu osa- dest.Vastutasuks peavad ettevtted omal kulul ehitama elamurajooni- desse teenindushoneid, kuid ette- vtted ei pea alati oma sna. .
Tihti juhtub, et niteks peale lahu- tust mees qi saa kolida korterist vl- ja, sest ta ei leia omale uut tuba. Ta lahutatud naise uus mees kolib aga naise juurde ja nii peavad nad kolmekesi koos elama vanas korte- ris. ,
OLMPIAEHITUSEB Vahetevahel on Tallinnas kuulda
plahvatusi. Suur osa neist tuleb ida pololt, kus svendatakse ja laienda- takse maanteed kaheksarealiseks kmnel kilomeetri pikkusel ligul, see kik peab valmis saama regatiks 1980. Senini on aga valmis tehtud vaid ca 600 meetrit. Edasi kuni Le- ningradini peab tee saama neljarea- liseks magistraaliks. Vaevalt aga saab valmis olmpiaregatiks magist- raal Tallinn-Prnu-Riia, mis pidi hendatama le Poola Ida-Saksa Autobahnidega.
Tallinna vanalinna restaureeritafo se. Lai ja Pikk tnavad on tellinguis. Vaevalt aga parandused psivad re- gatini, sest kasutatav ehitusmaterjal
on vga kehv. ' Igal pool on mrgata haltuurat.
- Regatiks peab valmima uus Tallinna linnahall. Kuid juba nd on ehita- jad plaanidest maha jnud. Tju- du pn vhe, tsemendiga on raskusi. Ukse- ja aknakaarte ladumiseks saa- di tehaselt ,,Este Dolomiit" praakki- ve. Hiljem toodi kll korralikke ki- ve, kuid liiga vhe. Vee-" ja elektri- vrgu vedamisega pole veel alusta- tud, jne.
Restaureerimise ajal on Mustapea- de ,M j a sisustus kuhugi kadunud. Mustapeade ordu asutati 1399 ja nen- de maja on ks Tallinna thtsamaid ajaloolisi mlestusmrke. On teada/ et Mustapeade hbe n viidud Kad- rioru lossi, kus niigi ruumi vhe. Mustapeade altar olevat kusagil ki- rikumuuseumis. Aga kus on antiik- sed mblid ja kallid maalid?
.OLMPIAPILET;'; Pirita olmpiaregati ehitustega on
raskusi. Et vltida skandaali, on nd alustatud hfstde kampaa- nia", Kutsutakse kiki eraisikuid ja kollektiive .vabal ajal ksi klge pa-
:: nema. Vabatahtlikud tlised saavad palga asemel esiteks pronksmrgi, siis hbemrgi ja lpuks kuldmrgi. Igaks, kes. ttab vhemalt 225 tun- di, saab priipileti regatile. .
40-tunnise tndala juures on 225 tundi vrdne pooleteist kuu tiele tpanusele. Nii et pooleteist kuu- palga asemel saab inimene he olm- piapileti.
Seda ..histd" koordineerib eri- osakond' Narva maanteel nr. 11, te-
Viimasel ajal on Eestis 'nha olnud rohkem sjavelasi kui varem. ks seletus on, et saartel on peetud suuri manvreid. Teine vimalik seletus on jrgmine. Iga kahe aasta tagant vahetatakse garnisone. Siis on nha neid, kes sidavad koju ja neid, kes tulevad asemele.
Sjavelased enamasti ei ki eest- lastega lbi. Ka nende abikaasad, kes ttavad linnas, hoiduvad eest- lastest eemale.
Piirivalvet ; on tugevdatud. Peale juhtumit Kund i lhedal, kus kaks piirivalvurit surmasid mitu tantsu- ' peolist, on ettevtetele ja hingutele -antud nu sauna- ja" tantsupidusid enam mitte pidada mererajoonis. Pi- dagu oma peod sisemaal. Seal on ka saunu ja tantsuplatse olemas, Mere
res on nd veel rohkem okas- traati ja valve, on muutunud tugeva- maks; ' '/>..;.--'
Kurikuulsa Paldjski paugu" koh- ta rgitakse nd enam ja enam, et maavrin see kll olla ei saanud. Ka on kodumaal rohkem informatsioo- ni, mis levitatud nii pagulaslehtede kui ka Lne raadiojaamade kaudu. Kuid keegi ei tea tpselt telda, mis seal ieti plahvatas. .
;KAS:WS;MEF?:; Kui nukogude majandusel olid
esimesed suured raskused viis Lenin teatavasti lbi uue: majandusliku po- liitika (NEP), suurendades eraoman- dit Jne. Ka nd on mrgata tendent- se ' uue N E F i poole. Toon vaid kaks nidet:
On teada, et. kolhoosnikute indivi- duaalaiamaad moodustavad 3% ko- gu pollupinnst. Need 3% toodavad aga kokku 30% kogu N . Liidu pllu- majanduse toodangust. Pllumajan- duse ja toitlustamise kriis on nd sundinud valitsust pris tsiselt aru- tama vimalusi individuaalaiamaade pindala suurendamiseks, Paljud ar- hitektid ei taha praegusel momendil eraisikuile individuaalelamute plaa- ne j nestada ning .soovitavad asja- osalisi oodata sgiseni, mil peavad ilmuma uued normid krundi suuru- se kohta.
On ka kuldla, et. tehakse plaane endiste sotsialiseeritud individuaal- elamute tagastamisels omanikele. Suur osa neist majadest on nimelt lagunemas, sest elanikud ei taha v- rast vara remontida. Ksimus on aga,, kuidas teha prandiigusega ja lahendada teisi juriidilisi ksimusi.
Lhivaatleja (Vlis-Eesti")
IAISI P1L6UG Kisin The World of Women" esi-
mesel aastapeva pidustusel, mis peeti 27. sept.1. oktoobrini Toron- to nitusevljaku Qeen Elizbethl hoones. Seal oli vga palju huvitavat, mis annab mtelda... Haritud nai- sed peaks selle vastu enam huvi tundma ja mitte eemale jma* sest muide tuleb naisliikumisesse sega- dus. Ilmsed tundemrgid on juba olemas, kui kodust perenaist liigita- takse hele pulgale prostituudiga.
Punase niidina lbis naise maail- ma seal kolm osa. Esiteks lmisee- rid, teiseks vga head ja sisukad loengud; millest.paljud plviks eriap tikleid, kolmandaks kaubanduslik osa mis hlmab rimaailma, millede direktorid on mehed. Nimetamata ei saa jtta kunsti, mis on naise hinge- le igati lhedane ja osa ta elust. Pal- ju firmasid olid Ameerikast ja mu- jalt, aga ei puudunud ka N . Liit ja meesterahvas seal nukkude juures; laua taga, ei vtnud vaevaks ajakir- ja lugemiselt mitte pilkugi les ts- ta. Ameeriklane ag piserdas surts- surts iga mdujale lhnali.
Filmiseeriad olid esimestest indi- aanlaste dedest ja kuidas pionee- rid siia asusid. Siis kuidas kasvatab Montreali ema oma seitset last, mil- line suur osa oli naissportlaste! Montreali olmpiaadil, kuidas ttab poliitiline naine parlamendis ja nais- teadlane laboratooriumis. Tnape- val ei ole naise elu enam romanss vaid draama. Need naised, kellel veel halastus sdames hoolitsevad mets- lindude eest. Pikalt nidati filmi kui hsti sobib naisele chiropractiku t. ldiselt aga ekspluateerivad ja disk- rimineerivad mehed ttavat naist.
Loenguga esines meesjrist, kui- das tnapeval maja osta ja mida peab naine seal silmas pidama. Met- ro Toronto naiste hispanga ettekan- ne oli mitmeti huvitav, sest naise ra- handus on ikka suuresti mehe peos. Vis esitada ksimusi ja said vastu- se. Ontario Ministry of Community Social Service'ilt oli vga problemaa- tiline loeng Naine ja alkohol", niis hlmas suuresti perekonnaelu. Ko- dust, kus isa pole rahul emaga vi mberprdult, tulevad- sellised lap- sed kellel puuduvad elu kindlad piir- jooned. Nad -khklevad, kiguvad, juurdlevad, ei kiindu kindlalt oma elukutsesse ja sageli lpetavad ise. ema elu. North York'] nais-linnanu- nikudknelesid naise osast. poliiti- kas ja naisiguslane P, Johnston sel- lest, mis uuendused naistele on tule- mas. .-
Loomulikult oli loenguid iluravist ja Refiexologia (jalanude) hing esines demonstratsioonidega.' Sekka pakuti msti-maagikat mustlaste esi- nemisega. Abby Hoffman, spordiraa- matute autor tstis esile naissport- laste suuri saavutusi millele vib uh- ke' olla ja selgitas spordialasid, mis naistele sobivad. Suurimat reklaami tegid . kaalukaotamise kliinikud ja taimetoitlased. ^
Kik oli ilus ja kena kui mitte prostituut ei peaks ennast tnapeva
thtsamaks naiste seas. Mulle pti selgeks teha, hea knevooluga olevu- se poolt, et kodune naine on hoopis viletsamas seisukorras ja saab mehe poolt vhem maksetud kui nemad. Et abielunaine ei ole suguelu koha pealt mitte professionaalne ega suu- da nendega kuidagi vistelda. Nemad on need kes hoiavad mehe kigus ja seega on mees siis oma ts ja tege- vuses edukas. Nutakse parlamenti oma esindajaid, kes nende huvisid kaitseks ja motoks on ^Naisliikumi- se lim lesanne on prostituudid meie hiskonda aidata, nii et nad oleks kigiti respekteeritud ja saak- sid vanaduses tpensioni." Esirin- nas sammuvad prantslannad ja nd paisub pooldajate hulk Amee- rikas, Saksamaal ja Inglismaal. Soo- vivad omale ka vormiriietust.
Moe demonstreerimisi oli iga pev nagu Eaton'i kaubamaja, Finishing Touches ja ka' Ellen Petersoni Schol of Fashion & Design'i poolt,, kus esinemise pearhk oli pandud rtsepatle. Esinesid peamiselt pe- tajad ja pilased oma tdega ning ka E. Peterson ise. ^
Hindud ja hiinlased rikastavad oma ksitdega Kanada turgu. Oli haruldasi ilusaid tid-.ja hind oli suhteliselt odav kui ajakulu arvesta- da. Nad on meistrid sstikpitsi val- mistamisel. Paula Lishmanl karus- naha ttehnika on huvitav. Nimelt pehmetest looma' karvadest, nagu j- nes, opossom, mink jne. valmistatak- se lng, millest tehakse mugavaid esemeid. Hinda rge ksige, sest see :n liiga reaalne, peaasi on ilu.
Eha Tarmet-Toomberg
Toronto Rajaleidjate"; lipkonna avakoondus toimus 28. sept. Peetri kiriku all saalis.
: See algas lippude sissetoomisega ja knlate stamisega, mille jre- le petaja 0. Puhm pidas palvuse.
peale lipkonna vanema gdr. Ene Runge snavttu ja tervitust andis lipkonna juht ngdr. Monica Haar- mann levaate mdunud aasta te- gevusest, samuti sellest, mis seisab ees eeloleval tegevusaastal. Siis tut- vustas ta 1978/79 a. juhtkonda, mille jrele sna said jrjekorras hella- keste juht ngdr. Liis Teedla, kes ka uusi hellakesi vastu vttis. Gaidrh- ma juht ngdr. Katrin Ktti vttis uued gaidid vastu ja Vanemgidide rhmajuht Ellen Karine-Allas vttis vastu vanemgaidid. Kik ksuste ju- hid andsid lhida levaate oma eel- olevast tegevusest.
Lipkonna juht andis edasi jrgmi- sed teated: . , : :
Korralised koondused kikidele ksustele algavad 14. okt. Peetri ki- rikus., v ;
Vanemgaidid korraldavad ngdr. Anne Vilde-Agur'i eestvedamisel Rahvusliku luna" 12. novembril.
Vabariigi Aastapeva pidulik aktus ja totuseandmise koondus toimub 24. veebr; kell 2:30 Peetri, kirikus.
Vanematepev, koos lipkonna. 24- da aastapevaga toimub 28. apr. kell 2:30 Peetri kirikus.
6. Rajaleidjate" lipkonna Suve- laager toimub 1422. j uulini Kot- ka j arvel".
Dminioni mgiedeleid on lip- kond korjanud nii palju, et selle eest ostetakse Rajataresse" klmetUs- kapp ja lipknnale uusi potte ja pan- ne laagri tarbeks.
Rajaleidjate" lipkond toetas Ko- guja II" Suurlaagris kijaid igat h- te 10. ulatuses. " - Osal sndmusil polnud veel vima-
lik kindlaid kuupevi mrata,; -neid kuuleb edaspidi. -Peale teateid lksid ksused oma
juhtidega nupidama, vanemad lask- sid aga kohvil ja kohvikrvasel hea maitsta, mida kenasti olid korralda- nud emad, eesotsas M. Valgega V. Kivi'ga.
Uus' juhtkond; 1978/79 aastaks ku- junes jrgmiseks: ;
Aupatroon: Marie. Under-Adson, Auvanemad: gdr. K. Voiko, Meelid Ann Tanner. Variem: Gdr. Ene,Run- ge, lipkonna* juht; ngdr. Monica Haarmann, abijuhid: / ngdr. Ellen Ktti, ngdr. Rita Valter, sekretr: ngdr. Lisa Leis, laekur^ ngdr. Ilma Paar."'
Hellakestepere Sdemed" Juht: ngdr. Liis Teedla, abid: Ingrid Ktt ja Helen Sadul.
Gaidirhm Tulilinnud" Juht: ngdr. Katrin Ktti, abid: Kai Tll, Aimi Ilves ja Tiina Toop.
Vanemgaidid Virmalised" - Juht: ngdr. Ellen Kanne-Allas, abid: ngdr. Leili Pede, Susan Valvur, Elda Krmann, ngdr. Lisa Leis.
RiKLIKK
Ilmus trkist uus kokaraamat Cooking Estonian Style", mis raa- mat sisaldab 430 eestimaitselist ret- septi; Raamatu autoriteks on Hilj a Treumut ja Viivi Piirisild.
Hilja Treumut on elukutselt arst ja on ttanud hendriikides Prince^ toni likoolis. New Jersey osariigis bioloogia osakonnas: ning viimased aastad petajana Priricetoni kesk- koolides. Hilja Treumutit on alati huvitanud kulinaarkunst ning' ta on ka petanud 1973 aastast kohalikku- des keskkoolid.es ja YMCA's koka- kunsti, erialadeks eesti ja. skandina< via^ - toidud, tema vanemad omasid Kadrinas restorani ja pagariri
Viivi Piirisilial, kelle elukohaks on North Hollywood, Kalifornia, oli see teine kokaraamat. koostada, kuid uus kokaraamat sisaldab rohkem tema retsepte., ; .
Kunstilise klje eest Hoolitses kunstnik Tiiu Pessa, kes omab The Selective Eye" kunstigalerii. Laguna Beachis, Kaliforiiias. &
Uus kokaraamat sisaldab 430 uut eestimaitselist retsepti, kus ei puu- du ka philised eesti toidud. Raamat on jagatud 20 peatkkideks ja igat
EESTI EV. LUTERI USU PEETRI KOGUDUS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto M4P 2L1
Kiriku telefon 483-5847 p. Oskar Phim
84 Dinnkk Cres., Toronto M4N. 1L8 telefon 483413
JUMALATEENISTUS phapeval, 15. oktoobril kell 11 hommikul. Mn- gib Vaimuliku Orkestri trio. PIIBLI- TUNDkell 10 hommikul. PHAPE- VAKOOL kell 11 hommikul. LASTE- KOORI HARJUTUS kell 10.15 hom- mikul. LEERIEELSED kell 11 hom- mikul 1 -
LEERI AVAJUMALATEENISTUS phapeval, 22. oktoobril kell 11 hommikul Leeri nnistamine 6. mail 1979. Registreerida petajale. Mn- gib eelmise aasta LEERINOORTE INSTRUMENTAAL ansambel. .
Eelteade: KOGUDUSE JA KOGU- DUSE PETAJA 30. JUUBELIAASTA puhul peapiiskoplik jumalateenistus phapeval, - 29. oktoobril kell 11 hommikul. Laulavad Cantate Domi- no ja Noortekoor. Viiulil.Nora Mall Kerson, harpsikordil Karen Viina- me. Mnsib instrumentaal ansarh- bei Inga Korjuse juhatusel. Sama phapeva: htul kell 6 KONTSERT- JUMALATEENISTUS. Kneleb pea- piiskop Konrad Veem.
NOORTEKOOR LOOTUSE" har- jutused esmaspeviti kell 7 htul naisringi ruumides. Juhatab. Rse- marie Lindau. : . NAISRINGI kokkutulekud igal. kolmapeval kell 6 htul.
INGLISKEELSED JUMALATEE- NISTUSED igal phapeval kell 9.30 hommikul. Phapevakool. Teenib petaja A; Jalonen.;
^PETAJAKNETUNNID teisipe- viti ja neljapeviti kella 68 htul.
TORONTO EESTI EVANGEELNE KOGUDUS
Jutlustaja H. Sderholm 177 Plantyre Ave.,
Scarboro, Ontario MIN 2R6 tel. 691-3184
Laupeval, 14, oktoobril kell 7 . PriBLITUND.\ :
.Phapeval, 15. oktoobril kell 3 p.L JUMALATEENISTUS. Kneleb\. H . Sderholm.
EELK TORONTO VANA-ANDRESE: >>-vkoGroiis/v
Vana-Andrese kirik Caritoni ja Jrvise nurgal. p. Andres Taul
17 Frank Cres., Toronto M6G 3K<6 Tel. 656-5248, kirikus: 923^ 172
Phapeval, 15, oktoobril LIKUS- TNUPHA JUMALATEENISTUS kell 4 p.l. Solist bass-bariton Avo Kit- task. Kohvilaud. Eeskava koostanud 1978. a. leerilapsed. Phapevakooli algus, juhataja Eneri Taul.
phapeval, 22. okt. JUMALATEE- NISTUS kell 4 p.l.
Phapeval, 29. oktoobril USUPU- HASTUSPKA JUMALATEENIS- TUS kell 3 p.l. Jutlustab Ida-Kanada Sinodi uus president William SHuras. Ontario lt. kuberner Pauline McGib- bon avab kiriku ehitusloo-tahvli. Kaastegevad E E L K peapiiskop -Kon- rad Veem, E E L K piiskop Karl Raud- sepp, lti piiskop Arnold Lucis, dr. Davidson, dr. te\yart, dr, Fairley, Andres Taul, Juris Calitis j.t. Laula- vad Vana-Andrese eesti ja lti kogu- duse koorid ja jrgneb kohvilaud.
PETAJA KNETUNNID teisipe- val ja neljapeval kl. 68 . kiriku krkambris.
I EESTI VBAKOGUDUS TORONTOS
KMk: 562 Jqnes Ave. Tel. 461-2077.
Phapeval, 15. okt. kell 11 hommi- kul LIKUSTNUPHA JUMALA- TEENISTUS: Kneleb jutlustaja E. Saraoja. Laulab segakoor.
f 50-aqstqseks Ta'rtu linn vib 1980 aastal this-
tada oma 950 asutamispeva. Ent minaslinnusena ja asulako-
hana n Tartu mrksa variem, mida kinnitavad ehitustdel pevavalge- le tulnud leiud pronksehted, ke- derkeraamika, hbeaarded araabia mntidega jm. ajavahemikust VII XI saj. Senised andmed ei ole siiski vimaldanud linnuse mber kujune- nud asula Ulatust ja tekkeaega lp-, semalt mratleda, Seeprast jtka- takse vanalinna iterritooriumil arheo- loogilisi kaevamisi.
Hiljuti avastati vanalinnas mitmel poolt (niteks Ltte tnaval) puusil- lutise. jnuseid otse alusphja kihil. Esialgne anals lubab leiu arvata XXI sajandisse.-Selle paikapidavu- se korral pidi muinaslinnuse jala- mist mdunud iidne kaubatee ole- ma kaetud palksillutisega, vhemalt Emaje-poolses osas.
.Muina-Tartu probleeme on palju aastaid, uurinud ning nende kohta kirjutanud Tartu likooli dotsent Viima Trummal. Viimase leiu puhul tstatas ta ksimuse, et kogu Tartu vanalinn tuleks arvata muinsuskait- sealaks.
Iga uus MEIE EL" tellija aitab kaa- sa sisukamale ajalehele.
peatkki- kaunistab joonistus eesti linnadest', ja 'kohtadest. Raamatu suurus on 8x8 tolli ja sisaldab 258 leheklge. Uus raamat on kirjutatud ingliskeeles, kus ei puudu ka- Eestit ja eestlaste tegevust tutvustav artik- kel ja maakaart Us kokaraamat on sobiv kingiks oma kahadlastest sp- radele, kuid ka heaks lisaks- igale eesti perekonnale.
(Cooking Estonian Style" on m- aii Meie Elu" talituses) :
neys Kesoleva aasta lpul Austraalias
toimuvate X Eesti Pevade raames korraldab Sydney Eesti Margiring kolmepevase marginituse.
Marginituse puhul ilmub vastav mlestusmbrik kahes ngusas eri- vljaandes, neist ks kahevrvitr- kis. Joonised mbrikel kujutavad hel juhul Tallinna siluetti Sydney kuulsa sadamasilla taustal, teisel mbrikul on Eesti sinimustvalgel taustal. Sydney ooperimaja piirjoo- ned. mbrikuil on pealkiri: Eesti Marginitus; Sydneys 28. dets. 1978. Estonian Stamp Exhibition iri Syd- ney. .
mbrike autoreiks on Sydney kaks nooremaplve kunstiharrastajat Su- lev Kalame ja lev ;Muska.
mbrikud tulevad mgile ainult paarikaupa (ks kummastki vlja- andest) ja paari hinnaks on 60 centi austraalia vringus. Postiga tellides lisandub saatekulu. mbrikke n vi- malik osta ja tellida juba oktoobri- kuust alates. Nituse ajal .varusta- takse mbrikud nituse eritempliga, mille eest ei ole lisamaksu.
Marginitus on avatud 27.-29. dets. 1978 Sydney Eesti Maja klubi- ruumis ja samal ajal on seal vima- lik'mbrikke osta, kuni piiratud tr- kiarvust jtkub.
' Tel l imisi vib-saata ja lhemat in- formatsiooni poslisaatekulude ja muu osas saata aadressil: Sydney Eesti Margiring, P.O. Box 147, Dar- linhurt, NSW 2010, Australia.
TORONTO EESTI BAPTISTI 883 Broadview Ave.
' \ ' . - K O G U D U S '
.:. : " -'-JutL-kaljo Raidv
M4W 1S6
Kuldring" (asutati 1977. a. nende- le gaididele ja juhtidele, kes on juba vanemad, kuid. soovivad siiski lip- konda kuuluda). Vanem; gdr. ie, Puhno, juht: ngdr. Reet Vanaselja-, Marley,'. ;
Kui vanematel on ksimusi, pr- dugu vastava juhi poole.
:. Rajaleidjad"
WINTRIO (MM)"
LOTO CANAD. ($10.0) ::
PHAPEVAL kl. 3 p.l. WHLD 1270 kc.
Phapeval, 15. okt. kl. 10.15 hom. PHAPEVAKOOL. Kell 11 hom; JUMALATEENISTUS. Kneleb K. Raid, segakoor. 1
Kell 6 ht. MUUSIKAHTU, noor- te ansambel, K. Raid.
TORONTO EELK JAKOBI ' _-"!:;. ':.--'''iCGtJi|S__
Kirik: Redeemer Lut. Kirik, Bloor & IndianRd.
p. T. Nmmik
Bavisville Ave., Toronto M4S1J2
Phapeval, 15. okt. kl . 2 p.l. JU- MALATEENISTUS Ephiphny luteri kirikus, 20 Oid Kingston Rd. (Eesti: Kodu luna kljel). Teenib p. E. Phn. Samal peval kl. 4 p.l. kogudu- se tavalises kirikus piiblitund, kl . 5 p.l. JUMALATEENISTUS ja PHA- PEVAKOOL.
Phap., 22. okt. kl. 5 p.l. KOGUDU- SE AASTAPEVA JUMALATEENIS- TUS. Solist Valve Tali.
petaja knetunnid teisipeviti kl. 67.30 . kodus, muul ajal vastavalt kokkuleppele.
TORONTO EESTI EV. LUT. USU KOLMAINU KOGUDUS
Kirik: 619 Sherbourne St., Toronto. Tel.: 698-7977 vi 76W853
Sherbourne allmaaraudteejaam on.,, kiriku krval,
p. O. Gnadenteich 112 Faliingbrook Rd., Scarborough.
JUMALATEENISTUS on phape- val, 15. okt. kell 1.30.
SUPUHASTUSPHA jumalatee- nistus on phapeval, 29. okt. kell oo.. ;; '
KOGUDUSE 26. AASTAPEVA "ju- malateenistus on phapeval, 5. no- vembril kell 3 p.l. Klalisena jutlus- tab p. A..Jalonen. Solist. Jrgneb aastapeva koosviibimine kiriku.saa- lis. Koguduse Ksitringi kokkutu- lek on esmaspeval, 23. okt. kell 6.30.
PETAJA KNETUNNID on iga kuu teisel esmaspeval kella 68-ni .kiriku kantseleis, telefon 921-9417.
TORONTO EESTI AP.IGEUSU KOGUDUS
Praost E. Lepik. Tel. 1-519-9414309 RR 5, Orangeville, Ontario