kisaastat Peetri ko-
Meie Elu" -.nr.1.43 (1498) 1978 NELJAPEVAL, -26. THURSDAY, OCTOBER. 26
Ilastab : peapniivup Irontot ja phape-
kell 11 hommiku! rikus peapiiskoplik [ius peapiiskop tee- .
petajaga. Laulab ling esinevad viiulit [, harpsikordil Ka-: irelil Inga Korjus-,
la htul 29. oktoob- kirikus kontsert-ju- |s kneleb pepiis-
lievad Nortekoor Irie Lindau juhatu- Ivina ning Noorte- idkor, samuti Mu-
Lembit Avessoni aistideks on Irene Littask. Esiettekan-
Avessoni kompo-
:s" on Heidi Laikve, is, harpsikord, orel
moonis |on (jaam 6 ja 22,
aabeltelevisioonis) Immi Quiz Kids", |14 a.) vistlevad aimuste vastamises, [korraga; 5 noort, [l:3 paremat pse-, stlusse.. Sellest pro-
I osa ka ks eesti tihkel Mllerbeck mi on esinenud l i [orda esikohale tul- id laup., 6:30 htul, 11. Vistlused jatku- Ihationaalsel fooru-
e programmidesse ,1 ja 600 Toronto
tes olid soovitatud
Kids" programmi seda teha jrgmi-
frvision: telefon 446- 'ictures teleof n rlton St., Toronto,
Igijail registreerida [ei. 223-6141, ujujail 1. 255-0783 ja pr. -dat novembrit, tel.
TARTU COLLEGE, TARTU INSTITUUT, AKADEEMILINE KODU ~ see kolmik on ha enam hlmamas meie hiskonda Toronto Eesti Maja krval. Kui Don Riveri. rgoru kaldale rajatud hiskottu on koondunud laiahaardeline seltskondlik tegevus, emakeelsed koolid ja asutused ettevtted, sus sdalinnas Emaje rse likoolilinna nime kandvas krgehitises areneb omaette vilgas tegevus akadeemilises Tartu vaimus. Sellest annab Meie Elu" lugejatele pgusa levaate Tartu Instiiuudi sekretr dr. Endel Anija.
; Tartu College asutati Ontario pro-.i Nukogu poolt Tartu Instituudi p- vintsivalitsuse. ,,Le.tters Patent" alu-' hikiri. Phikirjas oti Instituudi ees- sel 8. novembril 196$,. kui.isiklikku' ksu mittetaotlev korporatsioon eesmrgiga (lhidalt eldes) edenda- da ja levitada teadmisi kigis, tedu- seharudes ja ehitada ja majandada elamu Toronto likooli ja teiste kr- gemate koolide pilastele. Asutajate, nimedena on kirjas: Ants Elken, John Pahapill, Edmund Waldin, Vel- lo Muikma, Kaius Meipoom, Tnis Laar, Ervin. Mgi, Juhan Toomes; Elmar Pampld ja Ergo Karuks.
1970. a. valmis Toronto peatnaval,! likooli lheduses 18-korruseIine, 474 voodikohaga elamu mille ks kord on varutud seltskondlikeks ruumi- deks. Maja on huvitav selle poolest, et see on jagatud 'omaette korteri- teks, kuue voodiga1 viies toas pluss kk-eluruum ja krvalruumid..Ma- ja lks maksma ligilhedale 4 miljo- nit dollarit, sellest 90 protsenti saadi
; pikaajalist laenu kuna akadeemiliste organisatsioonide liikmed panid kok- ku umbes 100,000 (400-dollariiiste 'seitsmeprotsendiliste/vla thtedena) ja-puuduv osa laenati mujalt. / .Maja lemvalitsus" on umbes 50-
liikmelise peakoosoleku kes kuhu ; iga ' lipilasorganisatsioon saadab esindajaid proportsionaalselt oma liikmeskonna "'poolt ostetud vjath- tedele, samuti nimetavad "he enam direktoritest (neid on 'kokku 21) T. C. Nukogusse. Mrkimisvr-
: ne on, et maja kontroll on sellega -organisatsioonide koosolekute, mitte
;--otseselt. vlathtede omanikkude mrata.
Tartu Collegel phikirjas -ettenh- tud seltskondlike lesannete titmi- seks, moodustati nn. Akadeemiline Kodu kuhu seltskondlikku maj kor da kasutavad akadeemilised organi satsioonid oma esinda jad saadavad
. A.K. kasutada on keskmise suuruse-: ga;saal, vike kk, viis erineva suu rusega tuba organisatsioonide vahel jagatud ja hoiuruumid. Samas on ka T. Instituudi raamatukogu kus ka Metsalikooli raamatukogu, on pea- varju leidnud, ja hes toas ionkuns- tituba, s.o. mginitus. \
mrk ja tmeetod loetletud ja s- nastatud nii laialdaselt, et kokkuvt- likult vib elda, et kikide Eestisse ja eestlasi puudutavate ksimuste ja kultuurialade- uurimine j a nendest teadmiste levitamine on . vimalik. Kohalikkude olude tttu on lisatud -ka seos Kanada vhemusrahvuste rolli ja iguste uurimisega..
Instituudil liikmeskonda tavalises mttes pole, selle td juhib 2i-liik- meline ^direktoraat. Neli direktorit on mratavad Coilege'i nukogu poolt, seitseteist peavad olema aka- deemiliselt kvalifitseeritud erialaini- mesed, neist heksa peavad elunema Kanadas. Praegu on kik lejnud kaheksa hendriikidest. Direktoraat valib viieliikmelise juhatuse. Esime ne. direktorite mramine^ toimus Collegel Nukogu poolt he-, kolme- vi viieaastase ametaj aga, selle j re- le uuendab direktoraat end ise. (v.a. T:G. esindajad). Valiku aluseks on soov saada esindajaid kikidest "aka- deemilistest distsipliinidest, kuid sa- mas ka .vajadus saada Toronto lhe- dusest tvimelist juhatust. .
Kokkuvttes viks elda, et Insti- tuut ttab tihedas koosts" Col- lege'iga ja annab aru, kuid phikirja mttest tuleb jreldada, et oma t- korralduses on Instituut/iseseisev. lekte mineku korral College vib muidugi Instituudi likvideerida kuid teiselt poole seisab kirjas, et College'! likvideerimise korral vib kogu Collegel varandus le minna Instituudile kui Instituut on endiste eesmrkidega ja iseseisvalt regist- reeritud. Praegu kuuluvad Instituu- di juhatusesse: Harry Meindok (esi- mees), Peeter Einola, Silvia Meema, Vello Soots ja Endel Aru j a ' (sekre- tr). lejnud liikmed. on: Kar l Aun, Jri Daniel, Ivar Ivask, Elmar Jrvesoo, Endel J. Kolde, Jyri Kork, Ilse Lehiste, Heldur E. Meema, Fe- lix J. Oinas, Tnu Parming, Jaan Phvel} -Martin Phvel, Vello Ser- mat, Bimar Tampld, Olev Trass ja Maret Truuvert;
Tartu Collegel haridaislik-e voesmar- kide lbiviimise kohustus pandi 9. veebruari 1971 a. koosotekil -Ergo: Karuksile Eductinal Institute" sekretri nime all (protokollid on ingliskeelsed). Kuu aega hiljem sn- nitati Instituudi liikmeteks Maret Truuvert, Harry Meindok, (Olev Trass, Vello Sermat ja. Velio;Soots. Korraldati mned loengud ja kavan- dati phikirja ja programmi; ,
Aasta hiljem kui Karuks College'! Nukogust eemate ji mrati ,1 aprillil 1972 Endel Aruja uueks sek- retriks. Peale mningat maajaga- mist akadeemilise ja poliitilise mt levoolu vahel, kinnitati . College ii
Tartu College bn viimasel kolmel- neljal aasvtal anriud Instituudile 2,000 2,500 dollarit aastas, sellest 2,000 stipendiumidena jagamiseks. Peale selle tasuta loengurumid ja kak9 tuba arhiivile ja raamatukogule (l- hemal ajal loodetakse keldris juur- deliget" saada). Praeguste risea-, duste ja inflatsiooni jtkudes ei ole toetuste suurenemist siit loota. Onta- rio valitsuselt on kahel viimasel su- vel saadud palka kolmele lipilase- le (igaks kolm kuud) bibliograafili- seks tks ja raamatukogu korras- tamiseks.- Stipendiumite jaoks on saadud annetusi Toronto hispan- galt ja teistelt organisatsioonidelt ja (eraisikutelt. ks hea firma, Grimm-s Foods Ltd, on "viimasel paaril aastal tasunud kik loengu kuulutused. Kui
loengusaali eest ka maksta oleks tul- nud, oleks Instituut ammu pankro- tis, sest loengute sisseps on vaba- tahtliku annetusega mis on varieeru- nud 50 sendi ja he dollari vahel keskmiselt osavtjalt. Aegajalt taot- leb Instituut toetuse: saamist erifon- didest eri projektide jaoks, seni eba- edukalt. /
Suurema aktsiooni ettevtmist on takistanud teatud legaalsed problee- mid ja vabatahtliku tju piirid. helt vabatahtlikult on raske saada enamat kui 500 kirja vljasaatmist aastas, umbes 10 tundi td iga loen- gu lbiviimisel ja muud programmid (suvetudengid ka). Siiski, aegamda mne pensionri sda heldub ja tu- leb abi kohvikeetmisel, ja kirjutus- masinal. "Instituudi eesmrkidele! iglase
t lbiviimiseks tuleb kusagilt han- kida mnekmnetuhande dollariline aasta eelarve. Peale selle vajatakse kapital millega' finantseerida ppe- tool he , likooli juures. Kindlat reeglit siin pole, idee annab hiljuti- ne Ungarlaste $300,000 millele valit- sus lisanud omapoolse sama summa. Kas on see meile leju: kiv? Teise rahakotti on kerge vaadata, kuid tei- selt poolt, heldeid sdameid on maa- ilmas leidunud, ja omale monumendi ehitajaid ka. Mrkame, et testamen- dita 100 protsenti, ja testamendiga Eestis olevaile sugulastele antud va- randusest ligi 90 protsenti lheb Kremlile, seega aastas midagi he ppetooli suurune summa, vi enam* gi, kui lemaailmselt vtta. Ja kas siineilegi v sugulastele: prandatud summa nii suur5-nnistus on,, et osa sellest ldkasulikuks otstarbeks ei saaks vtta? Tulu- ja prandusmak- su soodustusi saab Kanadas Natio- nal Estonian Foundation of Canada ja -hendriikides Estonian Aid Inc. nimele kirjutatud tshekkidelt Kui need saata Instituudi sekretri kau- du, see hoolitseb muude formaalsus- te eest, aadress: Dr. E. Aruja, 37 Groveland Cr. Don Mills, Ontario, Canada, M3A 3C4, tel. (416) 447-8958. Samast saab kike informatsiooni Instituudi ja selle tegevuse kohta kui k muud akadeemilist td aidata vivat informatsiooni Instituudi te- gelik asukoht on 310 Blcor West, Toronto, Ontario, Canada, M5S1W4.
,^ aa, jaa, kallis sber, faktidest ei saa me taganeda, sa oled kas vastik, vi oled sa idioot vibolla hoopis vastik idioot!" heidab Savelli (Jaan Lents) ette vaesele abielumehele Albertole (Kuldar Palo). Kohkunud tunnis- tajad sellele tsikoomilisele stseenile km Rosina (riiu Kask). Nljanrve kditav komdia tuleb Kanada Eesti Teatri esitusel lavale neljapeval, 2. novembril kl, 8.0 htul t. Lawrence Centre Town Hallis 11 Mitmekultuu^
mmmmm
Lipp) oma naise [guphja uus vana- l Lawrence Teatris tfma Reinik.
sfrafsioori Montrealis elunev, McGilli likoo
li.ppejuna tegutsev, pianist Armas Maiste viibis hiljuti Torontos sel-/ leks, et anda levaadet jazzi aren- gust. Kntsert-demonstrtiooni kor- raldas EKK kontsertbroo. Maiste poolt viidi kogu sndmus l-
bi ladusalt nii ettekandelises-loengiLi lises kui muusikalises sisus.
Arvukale kuuljskonnale pidi sel guma et nn. kergem muusika nuab pigem veelgi vimekamat tehnilist valmisolekut kui nn. klassikalihe. Ja seda fakti demonstreeris Mais te ise ning temaga kaasas olevad instru mcritalistid Charles Ellison trompe- til Michel Morse kontrabassil ja Al- do Mazza lkriistadel vaga hiilga vait ja efektselt
Maiste loengu olulisi punkte oli observatsioon, et jaz on eelkige muusikalise tegevuse esteetiline nau ding jazzi mngivale musika-har rastajale endale. Seda vaatlust toes tasid kik Maiste ansambli liikmed kordamda selgelt ja mjukalt. See kammermuusikaline kvaliteet hel ning iga improvisatsiooni delikaatsus teiselt poolt jvad selle kontsert- demonstratsiooni mlestustena kauaks meelde.
Kui musikoloogid vaidlevad ksi- muse le mis kujunes esimesena kas heli vi rtm, siis Maiste ansambli kaasabil suurenes ,,rtmi kooli" pooldajate7 arv silmaga nhtavalt. Eale vi soole vaatamata tabasid ko- halviibinud muusikasbrad ennast ikka ja jlle kuidagiviisi ettekantava pala rtmi sisse elavat olgu siis saiakesi varbaga vi lausa terve ke- haga.
Muusikaliselt kige eheduseimaks, hvitamaks ja pnevamaks kujunes Armas Maiste enda kompositsioon Transitsioon". Siin esinesid kik elemendid mis jazzi teevad jazziks vga selgesti aga veel selgemini esi- nes siin kvaliteet mis.jazzi teeb muu- sikaks.
ROMAN
MEIE ELU" lugejad, rge unustage oma spradele soovitamast
ME1E ELU"
Eesti Kunstnike Koondis Torontos (EKKT) ori piinliku tpsusega kor- raldanud Oma lkmeskonna prgi- mustest aastanitusi. Seekordne, 23- mas avati mdunud phapeval, omaseks saanud Peetri koguduse ka- hes avaras saalis. Tid 13-nelt kunst- nikult, kokku 49. Esitatud on mit- med maalilngid ja skulptuur. Nitu- se avas EKN-u esimees Udo Peter- soo.
ldpilt nitusest on rmsailmeli- ne, positiivne vrvirikas. On ige suuri, keskmisi ja ka mned vikse- mad td. Pikale nituste ahelale pilku heites on jreljnud neist, kes esimestel esinesid, ainult kuus. Vii- mase kmne aasta ajavahemikus on uusi liitunuid vs ja kesoleval k- lalistena esinevad kaks seega ne- me 13 esinejat, mis on peagu EKKT nituste keskmine. Naisesinejaid on 7 ja mehi 6.
Oina mrgatavat omapra kpsust esitavad Eric Pehap, Benita Vomm, Tiiu Kadak ja Jaan Miljan ning siia gruppi prgivad mitmed, mrgata vait hilisem EKKT-ga ltunud Urve Aedna. Igal neil on oma eripale.
E. Pehap lisab uusi noote oma he- lisevasse vrvimuusikasse. Ta vrvi skaala on veelgi avardunud. Tundes kiki j,isme", oma soliidse kunstni kiiks saamise tagaphjal on loonud oma varjundirikka, tundeprase sn- teesi. ,,Siseruum",Tpev" jt. kr- vale on tekkinud uues vrviskaalas squre avarusega Briti-Kolumbia maastik". Td, kuigi nivad realist likena, on neis tugev annus smboo likat. Pehap on juure lev kunstniku tuup. =
Benita Vomm oh allanud Peha piga sama kooliteed, kunstilise hari duse saanud Pallasest. Tal on hea mdeleerimisoskus: Esinevad oma meritsed vormid, lahutab kontuuri domineeriva punakate-pruunikate nanssidega. Kaar joon on rhutatud tugevgi, ometi resulteerub voolu j oo nelisek smbolistlikuks tervikuks millele teed on valmistariud mitmei nitusil nhtud td. Ta on kindlam ja teadlik, tonaalsus kultiveeritud. Suurmtmelistest Ateljees", Kompositsioon" ja Lilleturg San Josei". Esilekndivam on esimene. Portretistina lisab kunstnik oma va- ramusse Pr. A. Liivoja" kolmvee- randportree, mis mjub lihtsalt ja vahetult. Seejuures kunstnik esitab end eelpool eldule lisaks ka peene detailide ksitajana.
Jaan Miljan, samuti pallasla.ne, on olnud realist, abstraktne, smbolist ja religiosete teemade maalija, mi- da ta viimastel nitustel on mrga- tavalt sulatanud omapraseks pool- realistlikuks, mis kesoleval nitusel juba meeldivalt tagajrglikult esir neb: Pike metsas", ,,Seine'i res" ja ,,Talv". Viimases torkab silma ho- buse rakmeis meie look, kuna regi on indiaanlik. ^
-Urve Aedna, hiljem EKKT-ga lii- tunud, on arenenud selle koonduse silme all ja toriu hea omapoolse annuse nituse ilmesse. Maalib lis ja akriaadis, bn varjundirikas j objektile lhenev. Roosi nupud" on mrgatavaltgeomeetrilisi vorme meenutavaid sugemeid. Figuraalsed Peetrus" ja suunatud pilguga rahva- primuisse Muhu naine" viksid julgustada kunstnikku asuma ka sel- le zhanri juurde.
Tiiu Kadak, tuntud eksootiliste lil- ledega Luna-Aaf rikast, oh sisse ela- nud uude miljsse. ,,Kaks ohakat", Kolm ohakat", Kanada metslilled" ja Lilla aedliilia" oh vesivrvis mo- saiigid peenes filigraanilises teostu-
ses, tundeliselt ja meisterlikul maa itud.
Kai Krid, hea akvarellist; on vir- tuooslik, julge ja ekspressnvne. T- des ei esine kll htlast kvaliteeti, cuid see vib olla ka vga erinevast motiivistikust: Kariibi metsikud ied", Hmarikus Hati", ,Antigua vaatepr" ja hoogne laev Tispur- jes", milles head jponistuslikku ktt. Kuldne puudutus liblikaga" evib head stiilitunnet, kompositsiooni ja ioloriiditunnetust.
Veel esinevad: Mai lrve kuue li maaliga mitmes zhaanris smbo listlikud ema lapsega Toitmas" ja HEmbamas", millistes teatav omap ra. Realistlik ,,KoduVrav" dn tuim ja takerduv koloriidis. Parem on Vana Tallinn". Puudub maaliteh niline kindlus ja muu sinna juurde. Klalisena Evald timusk kahe mo notpia ja kahe vesivrvis maaliga n vrvirikas, impressionistlik Laut piimakgiga" ja Pikese loo jang" kui ka muis on tunduvalt meie monotpia meistri Jaan Griinbergi mjutusi. Kahtlematult omab Ti- musk head maalitehnikat, vormi- ja vrvimeelt., teine klaline Hilda Lepm-Tanksime esitab ainsa tna korrektse e portree" ja end. to rontolane Helmi Herman ainsana Lilled". '
Ants Vomm suures limaalis Uued ajad" pab edasi anda EKKT tegevust, aega ja ngusid Hammasrattad, vllid, riod ja sm- bolid on kuhjatud kompositsiooni- tiheduseta, mida lemises maali osas jlgivad juba manalasse lahkunud kaaslased. Teine suurem figuraalne kompositsioon ^Nitusel" kannatab samal phjusil, on groteskne. Kol- mikportree MVennad" on ilmekas. Skulptuur EImar Posti" pea, bronks imitatsioon, on hea. Skulptuurid Eduard Lillepllult; kolm puus ja kaks terases, Mi i l lihtsad, kuid j- vad mittemidagi tlevaks. Kunstni- kule eneselegi vist, andmast pealkir- jagi.
ldiselt nitus kajastab kllaltki loomingulist tahet, ja pinget. Selles on positiivsust ja tsimeelt. Kahju, et kunstnikkond on killustatud kahe organisatsiooni vahel. Uuena tekki- nud E. Kunstide Keskus pole oma viieaastase tegevuseperioodil veel iseseisva nituseni judnud. Entu- siasmi leidub aga lekeevalt. Koos- ts vidaks eesti kunst. Koosts vib, olla vtaksi utoopiline Eesti Kunstimuuseumi mte reaalsema il- me!';-; .
v; : R.:ANTIK. '
Loeng elutst ja
Rabindranath Tagore'./' Lektoraat Sihtasutuse, mille presidendiks on Valve Andre, korraldab kolmapeval, 1. novembril kl. 7.30 ojitl loengu Ta- gore elut ja loomingu le.
Loeng toimub osana Toronto iili-; kooli India kuu' programmist. Asu-; kohaks on Toronto likooli Hart House Debates Room. Peaknele- jaks on Brock likooli filosoofia pro- fessor Debabrata Sinha ning mode- raatoriks Toronto likooli usuteadu- se professor Joseph T. 0'Connel. Loengut illustreerivad ettekanded Tagore loomingust. Sisseps vaba.
Rabindranath Tagore Lektoraat Sihtasutus asutati 1975. aastal ees-. mrgiga seminaride, loengute ning teiste hariduslike aktiviteetide kaudu silitada, elustada hing austada kuul- sa india poeedi ja filosoofi Tagore panust inimkonna vaimsele arengule.
Sihtasutuse juhtkonda kuulub ha- ridustegelasi ja nimekaid petlasi.
Rabindranath Tagore sndis 1861. a. Kalkuttas, Indias, Teda peeti igu- se ja .autunde limaks kehastuseks. Romain Rolland kirjutas ta 70. sn- nipeva puhul: Tagore n meie vai- mu, valguse ja harmoonia elav sm- bol . Vlgneme Tagorele oma loova vaimse osasaamise seletamatusest."
R. Rolland, W. B. Yeats j.t. hinda- sid ja austasid Tagret kui Idamaa- de vaimset saadikut Lnes, terve oma elu veetis Tagore kirjutades ja ttades inimkonna htsuse heaks, viualiseeride maailma, kus kik kultuurid viksid kohtuda kultuu- rilises universaalsuses.
Tagore looming ol i ka Eestis tun- Uid ja hinnatud. Tagore kuulsad luuletuskogud Gi tarid/a l i ' " : ning Aedn ik | olid haaravalt elamuslikud.
Rabindranath Tagore suri 7. au;:. 1941. a., kuid tema . k u l t u u r i p r a n d D R ' j t n u d kustumatud jl jed kogu :
maailma vaimsele.palgele.
-Mlfreaii'
Eesti Naisselts. :Moni,i:ealis korral- dusel toimub neljapeval , 16. /no- vembril Eest i Jaani - koguduse seUs-' kondjikes ruumes k i r j andush tu A i - no Kallase i00 aasta snnipeva i- histarniseks. K6gunemine. kohvitasst juures kell 6.45 .
Kava algus kei 17.30. Klali sesine i a Daisy laada ' -Ot t axva f . e s i t ab Aino Kallase loomingul. Kik teretulnud!
,,CAROUSEL TOURS" 5 ndalane dets. 29~veebr. 3. Florida spetsiaal, alates $349.. 'Tehke reservatsioonid kohe.
Iie. T064361 Eesti Maja, 958 JSroadview Ave. Toronto, Ont.M4Ki2R6
Tel. 4664813 htuti ja ndala lppudel 759-3588
MME9<81<M2Dai
362 Panforth Ave., Toronto, Ont. M4K 1N8 Tel. (416) 466-1951
466-1502 FLOWERS & GIFTS
MEIE RIS ON SAAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI erindmusteks ja thtpevadeks. ;
Samuti ksit Irinkeesemei .KULLASEPA, MEREVAIGUv KERAAMIKA-, NAHA ja
:; PUUNIKERDUSE alal.' ' Kneldakse eesti, lti ja inglise keelt.
