MEOAPEVL, 1MOVEMBRIL Meie Elu" nr. 45 (ISOj 1978 gBMH.wwwmii^.HB
istius moaii
Desiderius Erasmus (14671536), hollandi katoliiklik petlane, kirja- mees, humanist, ning end. munk- preester, keda vahel nimetatakse re- f ormaatsiooni i intellektuaalseks isaks, tles, et Roma kat. kirik va- jas kll reformatsiooni, kui mitte re- volutsiooni". Kuid just see oli, mis sndis 16-da sajandi esimesel veeran- dil! Ning selle tulemusena vime t- napeva kristlust, suures laastus lduna, liigitada kolme eri-harru (vanuse jrjekorras): 1) Kreeka (Ida-) ortoiJokslus, 2) Rooma kato- liiklus, ning 3) Protestantism, hes selle paljude .erikirikute ning sek- taarsete gruppidega.
Kui Martin Luther (14831546), tollal tundmata saksa katoliiklik munk-preester ja likooli professor, 31. okt. 1517 a. l naelutas oma 95 teesi" Wittenbergi lossikiriku pea- uksele, milles ta mistis hukka Roo- ma kirikus esinevaid vrnhteid, ksitles paavsti liialdatud vimu-i- gust, ning nudis Piibli ainuautori- teedi jaluleseadmist, koos isiklike vabaduste nudmisega usulistes k- simustes, siis ei aima.nud ta, millise- le prdelisele ajastule, ning ainu- vimsue tipul oleva katoliku kiriku lhenemisele ta pani aluse. le- sai temast kirikulise revolutsiooni juht ja saksa rahvuslik kangelane! Hiljem
.mrkis ta selle kohta ise, et temal oli - Jumalalt mratud lesanne autent-
se ristiusu taastamiseks, saksa rah- va prohvetina''. / v ;
Otse paradoksaalseks faktiks seife juures on, et Lutheril alul polnud kavatsust rajada mingit uut kirikut, veelvahem sekti. See nhtub selgelt hest tema kirjast (5. 3. 1519), kus ta tleb: See polnud kunagi minu kavatsus, tsta revolutsiooni-mssu Rooma Apostliku Tooli vastu.-.." Kiud lahtipsenud toitm haaras ta j%aasa, tstis ta juhiks, andis talle jaguse ja innu, oma veenetega min- na edasi.. . Paavstipoolsed katsed Lutheri liikumise vaigistamiseks ja jeegi sumbutamiseks siis, kui see
v on veel vike", (nagu paavst Leo X mrkis, ei nnud tulemusi. 1520 . -detsembris purustas ta silla Rooma- ga, pletades avalikult paavsji bul-
hii keelati .Lutheri juthiste ja kirjutiste kuulamine ja lugemine. Selle ; tulemusena heideti ta sna- kmlmatu ketserina"; Rooma kiri- kust vlja (3.1. 1520).
sellel viisil asendas Lutheri kirik rooma-katoliikluse ka meie kodu- maal ja Ltis.Lihtrahvalt tema soovi vi valikut ei ksitud! '.
^ v Mis iseloomustab lutherismi? Meie
rahva rhuv enamus, kuuludes ise sellesse, peaks seda teadma. Olgu vaid mluvrskenduseks meenuta- tud, et-selle kolmeks, kandetalaks on:-
l) Kiriku hierarhilise sstee- mi ja preesterkonna, kui vaheme- he" osa eitamine, 2) ndsakssaamine ja igeksmistmine Jumala ees ks- nes uskumise ja mitte tegude lbi (seda doktriini on prast Lutheri surma pehmendatud) 3) Piibli, kui lima ja ainsama autoriteedi tunnus- tamine usutdede leidmiseL {Muide, Jakobuse epistli heitis Luther U. Tes- tamendist vlja, kui klbmatu", kuid see toodi prast ta surma sinna tagasi).
ldiselt oli Luther kiriklikes asja- des sna konservatiivne. Ta pdis silitada kike, imis tema arvates polnud vastolus piibliga. Nii jid al- tarid,^ knlad (kuid mitte pha- kud!), isegi osa liturgiast ja midagi vaimulike riietusest, kuigi kik pil- did, lihtsustatud kujul. Kuid algkiri- kute seitsmest sakramendist ta tun- nustas vid kahte: Ristimist- ja ar- mu-iauda", kusjuures, ta viimase osas muutis algkirikute dogmaatilist
EESTLASTE TURiSMlREIS PIIBLI MAADEL! ^ ; 22 peva klastusi piiblilikes ja ajaloolistes paikades Iisraelis,.Roo-'; mas ja Florences- -
12. MAIST KUNI 2. JUUNINI 1979. A. Reisikava on koostanud pastor H. Rdmik oma paljude kogemuste phjal (tema 12. reis Phale Maale). Reis haarab endasse 120. aja- loolise paiga klastuse Phal Maal 18. peva jooksul, kaasa arvatud Punase- ja Surnumere rsed alad Siinai ja Negevi krbes; Selgitu- sed Eesti'keeles. Vljalend: New YorkTorontoMontreal,
/ND VIB K A TEIE ELUAEGNE IGATf.US TITUDA!.. , Informatsiooniks palume kirjutda:-EVANGELICAL BIBLE LANDS TOUR, c/o Rev. H . Rdmik. 783 Arton Lane, PORT ST. LUCIE. Flo- rida 33452. U.S.. Saadame teile tieliku reisikava. Kaasareisijate arv piiratud. '. ' -i ; . . " '
19 stonics" ;; : :;:.;!.pn'
Anu Kaal esine
Estonia" teatri primadonna ratuursoprn Anu Kaal esines hilju-1 Vancouyeris, Briti-Kolumbias, elu- ti New Yorgi sdalinnas he hotelli neveestlanna magister Edda Pavis- stuudios umbes 50-pealisele eesti Andresson koos abikaasa dr. Richard publikule. Viimase moodustasid pea* N . Davisega lendas New Yorgi kaudu miselt siin muusika alal tegutsevad Euroopasse, et osa vtta Lissabonis isikud, teatriinimesed, kujutavkunst- Portugalis ndal aega kestvast Te- nikud ja mned isikud Kultuuripe- maailmsest stsiaal pshhiaatria vade ringkonnist. Viimase lisaritu- konverentsist. Konverentsi lppedes, sena seda ka erakirjade abil rekla- enne tagasilendu koju, reisiti edasi meeriti. Mingit sissejuhatavat sna^ Hispaaniasse Madriidi ja merer- vttu, nagu toimus umbes aastape- sesse kuurorti Alicante. vad tagasi olnud bariton Tiit Kuusi- President Carter klastas Miamit, ku j.t. solistide esinemise eel, see- pidades knesid peamiselt demo- kord ei olnud. Anu Kaalu repertuaa- kraat Robert Grahmi toetuseks,
seisukohta, leides igema ".Kristuse j r * s ei olnud ka htegi vene laulu, mis kes kandideerib Florida Kuberneri telise ja reaalse juuresolu" veinis olukordi arvestades laseb oletada, et kohale. Presidendi Miamis viibimise ja leivas; mitte substantsi umber- seekordse -rituse-' ilmet pti eesti ajal oli tema auvalvesse mratud 5 muutumise ldkehtivat jumajatee-Ipa^lapulblikle' suuprasemaks te- noort kadetti J.R.O.T.C. mereve nistskorda luterlikes kirikutes pole. ha. Seeprast klalissolisti esinemi- ksusest, ks nendest oli eestlane
^ ne kujunes ka kohal olnud vhesele Thomas Hinno Fort Lauderdali kesk- Martin Lutheri kohta ori kirjuta- publikule milj sellest kljest med- koolist,
tud rohkem raamatuid kui, hegi tei divamaks, mida omakorda suuren- F o r t Lauderdali News" toob ra se isiku kohta ajaloos, 'peale Jeesuse, das lauljatari kunstiliselt krge ta- artikli uue krgehituse alustamisest Temas on nhtud kas ainult head ja se. : ' Pompano ^ listavat, vi jlle aina halba ja huk- M x x K a a * o n aastatelt umbes 40-le m m m projektis onette nhtud 240 kamistvat. Alles viimastel aegadel lhenev ja lhemat kasvu, habras ja korterit otse mere rannas, umbkaud- on hakatud mlemast leerist teda lavakogemusist sarmikalt naeratlev n e vrtus 23 miljomt. Projekti di- vaatlema erapooletu: hinnanguga, daam; .kes otse plahvatava llatuse- por iks on arhitekt T^rmp Purye. Isegi katoliiklased hakkavad tunnus- ga juba esimesest numbrist demon4^kond Parred asusid Louna^lo- tarna, et ilma temata poleks isegi streeris ennast he eesti vimekama n d a s f elama Kanadast paar aastat nende kirikus saanud teoks seesmi- koloratuursopranina. Dnaamilises I t a ? a s i ne, puhastav ri.n. ,,vastureformatsi- skaalas ta mngles lima kergusega, obn" (Trento konsul, 1545/46). Dr, G. kaasaarvatult krgeis nootides. E i I Eesti Sihtkapital Kanadas Elson Rff, lut. kiriku vaimulik, a- asutanud seda aga vast siisW veel-1 Annetus tbr ia end Lutheri kiriku amet. h- P tiuslikumaks nanssiderikkuseks
Itllllltllllllllllllllilllllllllllillllllllllllllllllllllllllllllllllillllllll
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont, M4K 2R6
Helistada tel. 699-5295
lekandja toimetaja US-s, iseloomus-, J a J a i seeprast kohati shablooni. tab reformatsiooni isa jrgmiselt: Vikese'miinusena lisandus ka pai- Lutherii oli puudusi. Tal oli tormi- ilmnenud defekte hles, arva- liselt ge temperament ja sageli va- tavalt kliimavahetusest reisil. Meed | liiiiHinHHlUinHIIHIllinilllllHnillllHllllllllIHlinilUmHinil las ta oma oponendid ja tetoga mit- olid ka ainukesed negatiivsed tegu-
Sealt peale, kuni elu lpnf phen-1 tenustuvad le taltsutamatult sol- "d ta esinemisel. Lauljatari hte- das Luther end oma kiriku kujunda- yavate. snadega.,." <Nii niteks v a r v ; o n ( meeldiv, tema koloratuuri-
;ahis.ele,:^ reformatsiooni kaitsmisele, kommenteeris ta pavs laiendamisele, ningSo^ma petuste vii- Saksamaa^, k a r d i n a l ^ rasi ja parandame vam, sa- mistlemisele, .lugemata '' kirjutiste, Lutherit_ pdis, veenda ta petuse- Parajal maaraL^iigevam-kw/^u^''[-mu^l.suvilate katuseid, raamatute ja jutluste kaudu. Tema tagasivtmise k 0 k k u . des, on ta ooperiaariates ~ mis n^ mrkimisvrseteks ' teosteks .onUaamisel,, kui tumedat ja ignorant-
':,,Mnifest saksa kristlikule aadlile"- s e t teoloogi, kes: rna lesannete tit-. kpsuse ja eriti sarmika esitus- Babyloonia vangiplv", Kristlik miseks -on sama4lbmatu, kui eesel viisiga esines ta V. Bellini ja G. Doni- inimese vabadus-', Uue Testamendi" kandlemngimiseks!") Kuid tsiteeri- i e t ^ ooperiaariates, lauldes htu saksakeelne tlge, (milleks'ta kasu- des edasi dr. Ruffi snu: Ta (Lut- ooperimuusikas prantsuse ja itaalia tas Erasmuse krgetasemelist kree- her) tegi kahtlemata mitmeid kahet- keeles. .Eesti lauludest kandis . ka keelset tlget), ^ing^Vike kismtis", mis sai vundamentaalseks misse, (valitsejate ja aadlitega), sai- r e ' ^- Lemba ja G. Ernesaksa loo- ^ Kolmap., 1. nov.30. nov. Martin Dperaamatuks kikidele, prtestan- limatuid- rnnakuid/ mida tnape^ Juhuslikud ku- udele. 1 i vai enam keegi ei tihka ka i t s t a . . ' . ' ^ l a u I J a t a r o n o m a m ^
; Ajalooliselt' vttes, sna prtes- Hoolimata.kigest, me ei tohi unus- Piduse saanud Tallinna knoservatoo- rchard View Blvd. .tailt'- (.protestantism") tuli tarvitu- tada; et ta oli briljantne, inimlikult riumis ja seejarele Itaalias ning ta ^ Neljap., 9. nov. dr. Roman Toi sele alles 1529, y,Stiilidest eesti koorimuusb vai 5: saksa Dsariigi valitsejat-vrsti isiksus. Ta oli karmi aj Tema esinemist New kas" Tartu College'is algusega kl. 8 . protesteerisid enamuse poolt vastu- tuultes julge vitleja, kes oma siiras ^ o r g i s kviteenti rohke aplausi ja Reedel, 10. nov, Move over Mrs. vetud dekreed teed sda- U l l e dega. Klaveril, saatis solisti su- Markham" soome keeles St. Law-
; osariikides, kus luterlased, valitseja- merahu ja usulise kindluse .leidma] i u v a l t i a hoolika thelepanelikkuse- r e n c e Centre'is algusega kl. 8 . ga eesotsas, of^ enamuses nende usu seks. Lutherlased respekteerivad te- 8 a k o h a l i k n o 0 ^ Hdlaste Seltsi prahti seerimiseks, kuid jtta kato- da- kui ht'suurimatest petajatest; liiklastele 'vabadus nende usu silita- ning vabastajatest kristlikus kirikus, miseks. Prof. Hugh T. Kerr, Prince- kelle ideed jatkuvalt inspireerivad | PedesM Jaan toni , likooli reformationiajalo vrskele mtlemisele. Ning viimast eriteadlane, kahetsevalt mainib, etM'.saa isegi Lutheri oponendid jtta sellega reformatsioon jtnud pro- tunnustamata. Rkimata umbes 75 tetantidele reaktsionarse iseloomu, miljonilisest (umbes 20. erigrupis) millest pole lesaadud tnapevani".J evangeelsest kristlasest maailmas,
r i
: Ajaloos esineb palju mte. Neid esineb ka iga kiriku ajaloos, Lutheri oma kaasaarvatud. Et reformatsioo- ni edu .oli nii suur ja kiire, et paari- kmne aastaga luterlik kirik oli kindlalt rajatud, haarates miljoneid, selle.phjuseks polnud aga kaugeltki vaid usulised tegurid. Sellest vime!
Vlugeda Eneyclopedia Britannica'st":- Pleks saksa valitsejad-vrstid mit- te leidnud selle olevat endi huvides, viia. juga lbi tema. (Lutheri) idee- printsiipe, poleks temast kunagi saa- nud midagi rohkemat, kui vaid he vhetuntud sekti juht..'." (Luther lubas nimelt igale valitsejale, kes v- tab vastu tema reformatsiooni, Vaba-
: dse' vtta le Rooma kiriku ja kloostrite suured; ma-alad ja varad). Teiseks kaas teguriks oli, etiprokla-
/ meeritud usuline vabadus ji tavalt I
kes kuuluvad lutherismi".
Turismi reis piiblirnadciel :
Eeloleval kevadel korraldab pastor Helmut Rdmik Kanada ja USA eestlastele jrgmise kristliku turis- mireisi. See' turismirei on klasta- da inimkonna tsivilisatsiooni hlli ja kestab 22 peva. Sellest viibitakse Phal Maal 18 peva ja Roomas ning Florence's kokku' 4 peva. Phal Maal viibides on vimalus seekord klastada ka Siinai mge ja peatu- takse 2 peva Eilatis, Punase Mere kaldal
Te vite sisse kolida kui korter meeldib teile", nii tles majavalitseja, kuid teadke, et vaid lstetuile on mratud see rima j a". Ja. koeri, kasse, ega teisi olevusi ei tohi selles majas leiduda- ja krarikkaid pidustusi ei sobi rilistel pidada. Ka pillimng on keelatud ja raadio ega TV ei ole majas sallitud". Jah, majakord kui nuab nii", potentsiaalne rnik nustus
sedamaid, eks kigil tule sellele siis endid.
allutada". ~ Ja rnikule ette tstes pabereid nd valitse ja nitas, kuhu alla
kirjutada. See hkas: Ehk kll pisar silma
mulle tikub;; ma alla kirjutada kll ei julge, sest maja rahu see ju rikub, kui liiga Valju krabinaga pruugin
oma sulge".
Reisikava on koostanud pastor H . sele lihtrahvale praktiliselt vaid pa-1 Rdmik oma paljude kogemuste berile; Augsburgi rahuleping, slmi- phj ai. See on tema 12-nes reis Ph-
. tud 'prast veriseid vitlusi luterlas- le Maale ja siiani le 300 eestlase on te ja katoliiklaste vahel 1555; vljen- krgelt hinnanud 'reise, kus selgitusi <das selgesnaliselt: Iga isiku usk, antakse eesti keeles. Turismireisiks katoliiklik vi luterlik, mratakse on reserveeritud parimad 1. klassil realist laupeval, 12. mail 1979 a. See sellega,' kus (kelle valitsemispiirkon- hotellid Ashkelonis Vahemere kai- on kige ilusam aastaaeg Kesk-Idas. nas) ta elab." ehk nagu tookordne dal>> Aradis Surnumere res ja Ti- imotto klas: Cujs regio ejus reli- berias, Galilea kaldal. Jeruusalem- gio" (,;kelle valitsus, selle sk"). Sel- mas bitakse 6 d ja iga pev te- lel printsiibil sai P.-Saksamaast ja hakse ringreise mbruskonda. Reis Skandinaaviast evangeelse protes- oh nii kavandatud, et ei ole leju tantismi ala (LutKer soovis ise oma kiv vanematele inimestele, kirikut mitte nimetada Juterli- hise perena lendavad Kanada ja kiiks",' vaid evangeelseks"). Ning| USA eestlased vlja Toronto-Mont-
Kaaareisijad peavad end registree- rima paari lhema kuu jooksul, kuna arv on piiratud. .ksikasjalisemaks informatsiooniks ja reisikayaks pa- lutakse kirjutada aadressil: Evange- lical Bible Lands Tour, c/o Rev. H. Rdmik. 783 Arton Lane. Port St. Lu- cie. Florida 33452,' USA.
Mrdipidu Tartu College'is algusega kl. 7 . ":/.'.:;'/';;''. ^ Laup., i l . nov. St. Gatharinesl Ees- ti Seltsi sgispidu Folk ArtsMulti- cultural Centre, 185 Bunting Rd., ai gusega kl. 7.30 . . ^ Laup., 11. nov. Eesti Rahvusteater Kanadas esituses ,,Prgujphja uus vanapagan"" St. Lawrence Town Hir i s algusega kl. 8. .
Phap., 12. nov. Vana-Andrese ko- guduse loterii algusega kl. 2 p,
Phap., 12. nov. Cantate Domino 20.' kontsert Peetri kirikus algusega kl. 4 p.l. ' ^ Phap,,'lii nov. Liisa Lomp/i 100-a. snnipeva thistamine Baptisti ki- rikus algusega kl. 6 . ^Neljap., 16.22. nov. Timmase toode nitus -Fairways Gallery's, 1400 Dixie Rd. Mississauga. ^Reedel, 17. nov. Rahvusliku kuns- t i htu" Eesti Majas algusega kl. 7.30 . $ Laup., 18. nov. Toronto Eesti n- gitsejate ja Jahimeeste Seltsi Vals- side ja Vanatantsude htu" Eesti Majas algusega kl. 7 . V ^ Phap., 19'. nov* Perekondlik p- rastluna" Eesti Majas algusega kl. 13.00. ^ Phap., 19. nov* Korp! Fidentia 50. a. juubeli kontsert-aktus Tartu Coilegel ruumes algusega kl. 6 . ^ Reedel, 24. nov. Eto 76 suurfilm OISE aulas, 252^ Bloor Str. W., algu- sega kl. 9 . ^ Reedel, 24.-26. nov. Arville Pu- strm'i maalide nitus Eesti Majas. $ Laup., 25. nov. Eesti Rahvusteatri esituses El ja armastus" Lawrence Park Gollegiate Institute auditooriu mis 125 Chatsworth.
Valijaid palutakse tungivalt hletada enne kl. 5, et vl- tida pikaajalist ootamist. Palutakse mitte oodata kuni h- letamise haripunktini (kl. 5 p.l.8 6.) i
.V: H L S T M I S E AE KL. 11 HOM.8 o
KUI OLETE: VAHETANUD ELUKOHTA 27. oktoobrist 1978. a. saadik teie riimi ei ole valijate nimekirjas uuel aadressil. Teil ei ole vimalik hletada oma uues eluko- has. Teil ori vimalik hletada omas vanas elukohas. Valijaid palutakse tungivalt thele panna hletamiskoh- ta, mis n mrgitud postkaardil, milline saadetakse kiki- dele teadmiseks kus hletada. ,
RY V. HENDERSON City Clerk arid Eeturning Officer 9. november 1978
CREST1VITORS GS^ Panandysed kikidel ufo l i i k i d e l e
2 5 3 Merfova S t r . liitlane omanik. t
jolte
,55 Unlversity Ave., Toronto, Ontario, M5$ 2H7 TdL 862-7115
1942 A v e n u e (HWY 401 2 bl. lunasse)
. 7 8 7 - 5 7 6 7
ri avatud: esmasp., teisip. 106, keskndalal suletud, neljap., reedel 109 ja laup. 106.
tulge ja tutvuge Mljuti Skandinaayiast saabunud mbliga, magamistoad, sgitoad, lauad jne.
Hinnad soodsad. Isiklik'='.ja usalduslik teenindus.
Kauaaegse kogemustega sisedekorator. Austusega WILLY DAENZER
CABiUSEL TOURS" 5 ndalane dets. 29.-hveebr. 3. Florida spetsiaal, alates 349.. Tehke Teservatsioonid kohe.
i i e . 1064361 Eesti Maja> 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
Tel. 466-4813 htuti ja ndala lppudel 759-3588
^ I H I I I I l l U l l l M l i l l l l i m i l l U H I I H I K I H W I l | ' I I I I M M
362 Danforth Ave., Toronto, Ont. M4K 1N8 tel. (416) 466-1951
FLOWERS & G1FTS
MEIE RIS N SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI erisndmusteks ja thtpevadeks.
Samuti ksit kinkeesemeiel KULLASEP, MEREVAIGU-, KERAAMIKA, NAHA ja
: PUUNIKERlHJSE alal Kneldakse eesti, lti ja inglise keelt.
TTESHVTUSI Kui naine juhuslikult peaks vaiki-
ma, ei tohi teda helgi juhul katkes- tada,
Ei ole alati ks ja sama, teada t- de iseenda kohta vi kuulda seda' teiste kest.
Taktitunne on erakordne vime vaikida ka siis kui: oleks phjust r- kimiseks.
. On alati veidi hiriv kui vale mees mnikord igeid asju tleb.
' : ; ' Ideaalne abielumees; peab olema
Ajalugu on inimeste eksimuste ju- tustamine.
iiad NIHITS
Vana ja hajameelne professor k- sib toatdrukult: ^ , :
Kas olite eile htul teatris?" Ei. Ma lksin kohe voodisse." ' . Ah nii! Oli seal Jka palju rahvast?"
Lnesakslane- Josef Maier. klas- tab spra idatsoonis. Ta ksib:
Kui lnepiir.peaks avatama/kas jd siia?"
Mis - ma siin ksinda peale hak- kan?"
Ironiseerib brsimaakler Wall Streetil: