NELJAI^EVAL, 28. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 28 Meie Elu" nr. 48 (1865) 1885 nMeie Elu
' * iiiTmjEir/i
Toronto Eesti Aiandusklubi sisete- gevust dr. Vello Sootsi loenguga pntario metsaseened''.
Loengu avas klubi esimees M . Le- pik. Ta leidis tarvilikuks tutvustada l&ktorit Ihemalt.'sest fsikadoktori ja mkoloogi (seeneteadlase) vahel on vahet rohkem kui kva vaks. ieti on loodusteadused dr. V. Sootsi huvi- alaks ja seeneteadus on ks neist. Torontos on seentest huvitatute klu- 3i ja dr. V. Sodts on seal ks kand- vaid jude, korraldades vljasite,
nitusi ja lahendades seente identi- fitseerimise probleeme.
Edasi mlestati leinaseisakuga lahkunud klubiiiikmeid: Agr. Juhan Oinust, kes |oli klubi asutajaliige, kaua-aegne esiipees ja auliige, Jaan Hion'it  samuti klubi asutaja- ja juhatpliige^, ja Paul Tammela't.
Rmsamaks uudiseks. oli klubi sekretri pr. I.Anton'i hiljutine thtis snnipev, mispuhul M . Lepik andis 'le kingituse  hibiskuse klubi poolt;
liilll |:i | l l l l i | i l l i i | ': | i i | l i | : i | i i | i i | i ; | : :ri |>i | i ,|:i | ! i | i t | i . |::li(tiiO':liils:liil--'l:*liil"l:<l"l' i>'l i|''!|:'l'''S''l'l'0 I^O^.O-O I'  t i | . . t M | , 
Toronto eesti i 5
organisatsioonide rituste kalender
Pedagoogid koosviibimisel. Vasakult  Hans Lepp, VaMek Lenk, Ly Krabi, Virve Geering, Leida Marley, | Olga Kraav, Ludvig Luide, Ma i Veskoja, Hella Leivat, Valeria Kimberg-Kotkas, Valentine Kiv i , H . Reppo, pr. Meikar ,Al iceKul lango , Merike Martin, Silvi Verder, Ene Ldig. Keskel - Eha Tarmet-Toomberg, Helgi Nippak, hr. Taev, Reet Lambur, Karl Vaikla, H e l ^ Foto - 0. Haamer
Jrgnevalt oli sna lektoril dr. V. Sootsil.
Lektor mainis.et Ontarios on um- bes 1 0 . 0 0 0 seeneliiki, neist 2 . 0 0 0 roh- kem tuntud. Viimastest valis ta vlja thtsamaid. Siinjuures peab maini-  ma, et peagu iga seent, millest oli juttu, saatis suupeprane valguspilt.
Kui korjame seeni, peame neid tp- selt tundma. See on tarvilik, sest on olemas surmavalt mrgiseid seeni. Ni i on olulise thtsusega tunda seeni nende igete nimedega.
Seen elab maa all ja esineb seal n n.': seeneniitide kuji|l(mtseel). See, mi- da neme maa .peal, on tegelikult, seene viljakehad. Viljakehadel are- nevad eOsed ehik sfpoorid  jieed on seene paljunemise vahendid.
Seeni jaotatakse inende toitumise viisi jrgi iastavalt: Sa-proftsed seened on need, mis elatuvad kodu- nevast orgaanilisest ainest. ; Parasiitsed seened  seal tungib seene mtseel taime rakkudesse ja imeb seah toitaineid.
Smbiotroofsed seened, kus see- neniidid hinevad taimede juurtega ja vahetavad toitaineid. Paljud sm- biotroofsed seened ei saagi iseseis- valt elada. Ka puudel, milledel nad kasvavad, on tatvis nende olemas- olu: I
MRGISED Seeni jaotatakse ka nende viljake-
hade jrele. Thtsamad on kbarsee-. ned. Kbarseentest on meile hsti tuntud krbseseened (Amanita)  enamasti kik mrgised seened. Neit surmavalt mrgine on valge krbseseen [Amanita virosa). See on ties^ti valge seen suure lontis rnga- ga ja muguljajalaga, mis kasvab vlja omaprasest tupest.
Sgiseentest on paremad puravi- kud, pilvikud, kukeseened, mrklid, ampinjonid ja riisikad. Viimased si-' saldavad piimataolist mahla ja on sdavad kupatatult. Ainult kuuse- riisikaid mitte kupatada (piimamahl on oran-punane). ampinjone mitte segada valge krbseseenega, mille eoslehekesed on alati valged ja jala alus paksenenud ning asub tupes. Noorelt sdavad on murumunad ja tindikud. Vdilise tindiku puhul mitte alkoholi tarvitada, kuna see vib phjustada mrgituse. .
Seente mramisel on thtis eos- pulbri vrv. Eospulbri vrv varieerub valgest mustani ja seda neb, kui asetada seen mneks tunniks valgele vi mustale paberile.
Lektor llatas osa koosolijaid, kui tavaatles seeni kui vikesi kunstitid looduses. Mned neist seentest, mis olid ekraanil muidugi suured, on loo- duses ainult 2-3 mm lbimduga. Oleme }u harjunud seeni ksitlema ainult gastronoomilisest seisukohast ja-nende ilu looduses hoopis krvale jtnud. -
rgmine klubi kokkutulek on 28 . novembril, kus teemaks on haudade kaunistamine. j^j L_
Mustkunstnik Eha Oidermaa oma abilise Tii t Pdra'ga esinemas ngitsejate ja Jahimeeste Klubi peol. Foto  H . Raigna
 . ma -
ngitsejate ja jahimeeste pidu
ngitsejate ja Jahimeeste Klubi s- gisptdu toimus laupeval 2 3 . novem- bril jigi 2 0 0 peoklalisega Eesti Ma- jas. Kuigi novembrikuul on vaheldu- va ilmastiku tttu sna riskantne pidu korraldada, oli kala- ja jahi- meestel nne, sest vahepeal'ne mne- pevaline vihm ja lumelrts olid.lp- penud. Peakorraldajad olid ka selle ,,iimanne" v^t. Klubi esimees ja juhatusliikmed olid peo'korralda- misega^ hoolsalt tegevuses ega de- monstreerinud helgi viisil oma tht- sust Klubi esimees Helmuth Riko avas peo^ lhikese tervitusega kla- listele. . '
Eeskava oli vahelduv. Eha Oider-. maa oma kaaslase Tiit Pdra'ga, ni- tasid,"kuidas mustakunstnikud oma trikke teevad. Esinemine oli.uudne ja see veti peoklaliste poolt vastu suurte aplausidega. Ka peoklalised said ise kava" teha sellega, et neile anti vimalus kaheksa kala kogukaa- lu ennustada, mida korraldas klubi- liige Heldur Saarna. Haug oli nen- dest suurim ja .teised jrjekorras viksemad. Tpsemaftek arvestaja- teks osutusid Edvard|Kirss ja Albert Lukk, kes kalad ka auhinnaks said. Rooneeme pagariri oli annetanud suure tordi ja selle nnelikuks vit- jaks osutus lo Isberg.
Kolm suurt laudkonda oli noori; enamuses kik meie tublid sportla- sed, kes tantsisid vanadega koos sa- mu tantse, mis vanadki. Muusikat tegi meie tuntud tantsumuusikamees Raamat oma kaaslastega.
H A R A L D R A I G N A
Igasugused elektritd, parandused, uundu8&d~ kodudes vi @ttv5tet<D@.
Tel; 762-9190 L i c : E j^044
Mgil otse mesiniku kest:
M6H1(35
Igal sgisel, kui prast suvist vai- kitumine lapsega. See laps kakleb,^ kust eestlaste seltskondlik elu jlle lb, vannub ning tema kombed ei hakkab kulmineerima, toimub ka ole meie kultuuris vastuvetavad. Ka Eesti petajate hing Kanadas privus, perekondlikud phjused ja korraldusel pedagoogide koosolek halvad koolikogemused vivad m- kohvilaua ja loenguga. Sel sgisel j^tada lapse arenemist. K u i tekivad oli peakoosolek valimistega.
Koos -oli kakskmmend kuus pe- dagoogi, enamus vanemast generat-, sioonist. ks vanem :petaja, kes ku-
probleemid lapseja vanemate vahel, ning kestab pikemat aega, mjutab see lapse ppimist koolis, teda on raske distsiplineerida, ta koolielu on negatiivne. Seda last aitab eripeta-
   D
E  E
nagi; ei ole heltki koosviibimiseh ja eriklassis. Mnikord saavad selli- puudunudja on hingu, toetaja, lau- sed lapsed spetsiaalravi, isegi psh-
hiaatrilist abi. On lapsi,kellel on ,,ppimisvime-
tus" (learning disability). See hire on silmapaistev ppimises ja selts- kondlikus kitumises, mis esile ker- kib mtete edasiandmisel. Need lap-
. sed on tavaliselt normaalse intelli- gentsiga, kuid nende saavutused ei nita seda. Tihti on sellised lapsed liaktiivsed;
Sel juhul annab arst neile. ravi- meid, et laps suudab oma kitumist
sus hingu nimekirja' silm itsede: Meil on ju Torontos kaheksakm- mend ks liiget, kus nad kik^on?" . ; , Jah, kus nad on?
P E A K O O S O L E K Korraline peakoosolek koosviibi-
mise algul. Koosoleku juhatajaks va- liti Hans Lupp ja protokollijaks Hella Leivat. Tegevuse aruande ja tegevus- kava esitas esimees Helgi Nippak. Mlemad aruanded olid pea gu sa- mad, s.t. hing lheb edasi endist kontrollida, On lapsi, kes kannata- rada. Toimetab leheklge Meie. vadkoordineerimisprobleemiall. Sa-. Noored", levitab petajate. Blle- muti esineb lastel ngemis- ja kuu.l- tni", korraldab eesti keele kursust misvead. ning toetab igati eesti keele ppimist. Lapsed,.kellel on ppimisvime- ja eesti koolide td. Koosviibijad?] tus", on tihti nnetud, nad kannata- eitanud uusi siht.e tegevuse suhted* vad alavrsustunde all. On teada, et Kassaaruande ja eelarve esitas-Helle kombinatsioon mitmest asjaolust Arro. Kik aruanded kinnitati hel: vib phjustada ppimisvimetust. hlel. Ka varases lapseplves petud hai-
Ka valimised sndisid ksnieelselt gused jtavad jljed lapse vaimsesse ja hel hlel. Esimeheks  endine arengusse. Heigi Nippak. Juhatusse: Hella Lei- Teismelistel noortel on eriti raske vat, Valeria Kotkas-Kimbeg,-Endla toime .tulla probleemidega. Suur Komi, Merike Marten (uus) ja Silvia protsent jtab kooli pooleli ja satub Verder. kandidaatideks jid: Endla vastuollu seadusega. On pshholoo-" Kannel ja Juta Puhm. . gilisi teste, mille varal kindlaks te-
Revisjonikomisjoni tulid: Helle hakse noore hingelist olukorda. . Arro ja Edg. Marten. Kohalalgata- Reet Lamburi loeng oli hsti ette tud ksimuste all vtsid sna M. valmistatud ja huvitav. Ksimusi esi- Veskoja ja Hella Leivat. H . Lupp tasid hr. Taev ja hr. Lupp. lpetas, koosoleku. Jrgnes Reet . Lamburi loeng. Helgi Nippak tutvus- K O L M l U U B I L A l I tas loengu pidajat, kes on NorthYorT gi koolides nuandja eritasemete pi- p. h. juhatusliikmete pooh oli laste suhtes. Akadeemiliselt omab kaetud kohvilaud. Esimees Helgi Reet Lambur mitu likoolikraadi. Nippak teatas uudise:,,Meie hulgas
viibivad kolm juubilari." Valdek PPIMISHIRED Lenk ja Hans Luppknelesid juubilar
Referent R. Lambur tles, et tna- Ludvig Luidest, millele juubilar ise peva muutuva kultuuri ja pingerik- knega vastas. nnitleti veel Alice ka ppet juures on meie koolides Kullangot- ja Virve Geeringut. Ki- umbes 10% lapsi, kellel on ppimis- giie kolmele annetati vrske roosi- hired. Mnd ppimishiret on kerge kimp. Lahkudes koosviibimiselt ar- diagnoosida. Diagnoosi abil vib el- , vsid mitmed petajad, et oli vrs- da, mis on phjustanud hiret ja ko- kendav ja huvitav koosviibimine. mi-tee mrab, kuidas lapsele abi an- da. On hireid, mida on phjustanud H . L E I V A T
St. Caiharines'i Eesti Selts asuta- ti kaunis vara  1948. Esimeseks esimeheks oli H. Moldre ja jrgmi- seks J. Tohver; prast seda on esi-
Nood olid huvitavad ajad. Krg- seisul oli eestlasi umbes 450; neist oli alaealisi ca 150, tiskasvanuist kuu- lusid enamik Eest^ Seltsi.
Ka oli siin vanaeestlasi .14 pere- konda, kes olid. tulnud siia i928.a. paiku. Enamus neist hines ES-ga; vtsid kigest osa, Olid alati abival- mis ja, kel vimalik, vtsid kaasmaa- lasi tle. Igati omad inimesed.
Ji le aga 3 vanaeestlast, kellest oli alati juttu. Juhan Kuhi oli agar seltskonnategelane, tal oli 2 maja, mis riti uustulnukaile, hines =ES organiseerimise ja seltsi tga. Tun- tud ja tegev, valiti ta ka ES juhatus- se.Siis aga algasid tlid.
rj 
  E  E t l 5  5
D
n 5 E 5 D
E E E E
E 5 , E E  E
jaanuar 1986  3 0 , juuni 1987 Jaanuar: Neljap., 18. - T.E. Pensionride Klubi koosviibimine.
Phap., 19.  Harjumaa Koondise koosviibimine. Laup., 25. - T.E. Vitlejate hingu aastapeva pidu. Phap.. 26. - Taliharja pidu. Neljap., 30. - T.E. Aiandusklubi loeng. \
Veabruer: Laup., 1.  Saarlaste hingu knlapeva pidu. Laup., 8. - T.E.R.R. ..Kungla" suuresinemlne. Laup., 15. - T.E. Mees- koori Vabariigi aastapeva koosviibimine. Neljap., 20i  T.E. Pensionride Klubi koosviibimine. Reede, 21. - E K N vliskla- liste vastuvtt. Laup., 22. - Lasteaia Vabariigi aastapeva t- histamine. Phap., 23. - T.E.S. Vabariigi aastapeva aktus. Neljap., 27. - T.E. Aiandusklubi loeng.
Mrts : Phap., 9.  T.E. Meeskoori aastakontsert. Laup., 15.  T.E. Segakoori lbus laupevahtu. Neljap., 20. - T.E. Aiandus- klubi loeng. T.E. Pensionride Klubi koosvilbimrne. Laup., 22. - Estonia koori kontsert. Kolmap., 26.  Eesti Panga peakoosolek.
Apri l l : Phap., 6. - T.E. Seltsi Kevadpopurrii. Laup., 12.' - Eesti Rahvusteater. Phap., 13.  Lasteaia moenitus. Invaliide Toe- tava Naisringi loterii. Neljap., 17. - T.E. Pensionride Klubi koosviibimine. Laup., 19.  Maakondade koondise pidu. P- hap., 20.  Jripeva paraad. Neljap., 24. - T.E. Aiandusklubi loeng. Phap., 27. - T.E. Pensionride Klubi loterii. T.E. Sega- koori kontsert.
Mai: Laup., 10.  Lasteaia emadepev ja lpupidu.. T.E.R.R. ,.Kungla" Maiball. Phap., 11. - T.E.S. Tienduskooli emade- pev. Neljap., 15.  T.E. Pensionride Klubi koosviibimine. Neljap., 29.  T.E. Pensionride Klubi peakoosolek.
Juuni: Laup., 21.  Hiidlaste Seltsi jaanipev. Esmasp., 23.  Maa- kondade Vidupha thistamine.
August: Laup., 23.  Saarlaste hingu vljasit. September: Laup., 13.  Lasteaed algab. Neljap., 18. -j- T.E. Pensio-nride Klubi koosviibimine. Oktoober: Phap., 5.  T.E. Meeskoori perekonnahtu. Neljap.,
16. - T.E. Pensionride Klubi koosviibimine. Laijp.. 18. - T.E. Segakoori 35. aastapeva thistamine. Neljap., 23^  T.E. Aian- dusklubi loeng. Laup., 25.  T.E. Skaudisprade Seltsi pidu,
November: Laup., 1.  Lasteaia Mardipev. Phap., 2.  Invaliide Toetava Naisringi moenitus. Laup., 8.  Hiidlaste Seltsi mardi-pidu. Laup., 15. - T.E. Seltsi aastapeva pidu. Phap., 16. - Et- nograafilise Ringi prastluna. Neljap., 20.  T.E. Pensionride Klubi koosviibimine. Laup., 22.  T.E. ngitsejate ja Jahimeeste Seltsi sgispidu. Phap., 23.  T.E. Meeskoori isamaaline kont- sert. Neljap., 27.  T.E. Aiandusklubl.loeng. Laup., 29.  Eesti Vabadussja alguse aastapeVa thistamine. Phap., 30.  T.E. Pensionride Klubi jululaat.
Detsember: Laup., 13. - Lasteaia julupuu. Neljap., 18. - T.E. Pensionride Klubi julukoosviibimine. Reede, 19.  T.E. Mees- koori ja ..Estonia" orkestri julupuu. Laup., 20. - T.E. Segakoori julupuu. Kolmap., 31.  A/S Eesti Maja uueaasta vasfuvfu ball. T.E. Meeskoori uueaasta vastuvtu ball.
Jaanuar: Neljap., 2 2 . - T.E. Aiandusklubi loeng, Laup., 24. - T.E. Vitlejate hingu aastapeva pidu. Phap., 25.  Taliharja pidu.
Veebruar: Laup., 7. - Saarlaste hingu pidu. Laup!, 14. -- T.E. Meeskoori Vabariigi aastapeva thistamise koosviibimine. Nel- jap., 19.  T.E. Pensionride Klubi koosviibimine. Reede, 20. - E K N vlisklaliste vastuvtt. Laup., 21.  Lasteaia Vabariigi aastapeva aktus. Phap., 22.  T.E. Seltsi Vabariigi aastapeva aktus. Neljap., 26. - T.E. Aiandusklubi loeng.
Mrts: Laup., 14.  T.E. Segakoori lbus laupevahtu. Phap., 15. - Vrulaste Koondise kokkutulek. Neljap., 26. - T,E. Aian- dusklubi loeng. Phap., 29. - T.E. Meeskoori aastakontsert.
A p r i l l : Phap., 5. - T.E. Seltsi Kevadpopurrii. Neljap., 9. T.E. Pensionride Klubi koosviibimine. Laup., 11.  Lasteaia moe-
^nituse peaproov. Phap., 12.  Lasteaia moenitus. Invaliide Toetava Naisringi loterii. Phap.. 26.  T.E. Segakoori juubeli- kontsert. Jripeva paraad. Neljap.. 30. - T.E. Aiandusklubi loeng.
M a i : Phap., 3. - T.E. Pensionride Klubi loterii. Laup.. 9. - Laste- aia lpupidu. T.E.R.R. ..Kungla" Maiball. Phap.. 10. - T.E.S. Tienduskooli emadepev. Neljap.. 21.  T.E. Pensionride Klubi peakoosolek.
juuni: Neljap., 4.  T.E. Pensionride Klubi koosviibimine. Laup., 20.  Hiidlaste Seltsi jaanituli. Teisip.. 23. - Maakondade koondise Vidupha thistamine.
rituste kuupevade muutmise vi thistamise puhul palume teatada r l tuskalendri pidajala: 0. P i i l , tel. 466-6237.
n u n n < II
j  n %\ il ri
a n o
a
  n  a a S  S  
n ci
11
ni
M
n
m m m re   I n s n  n n n  5 Cl
n
lQ!>|ll8llll.ilUi;iaMD:'|;ri t I l t l t t l l l l l l l l t l l oo D< M l t l l l l .f. l l |"0.:l|'i|: D<iD;:Bi'l>:|
n i ni m in i 2 2 n 
n n n  
a s Cl  ii ii ii r il  n ii
a l l l l l O
m
Hr. Kuhi snavtud olid alati vastu ES tegevusele vi-siis kellegi halvus- tamiseks. Oldi segaduses, kas sdi oli mehe iseloom vi oli seal midagi enamat mngus. Vasturnnak ei lasknud end kaua oodata.
hel koosolekul, kui ta propagan- dajutt oli tie hooga kimas, hakka- sid kuulajad vahemrkusi tegeja.
i ajaloost ks neist hdis, et mis sa r- gid, ise kisid punase lipuga rongki- gu ees!"
Lahing oli ge ja vihane. Koosole- ku juhataja vastused olid tavaliselt korrektsed, aga vahemrkused ja s- navtud hvitavad; .
ks huvitav vanaeestlane ES pe- res oli hr. Atteman; palju reisinud ja hea knemees. E i teinud mingit sala- dust, et oli olnud Punaarmees poli- truk ja kandnud nahkmantlit. Nagu ta ise mainis, ,,lihtsalt "ei sobinud mulle" ja tuli meie poolele le.
Kui Kuhi koosolekul hoogu sattus, siis Atteman tavatses telda, et ajab tpilist kommunisti juttu".
dD
ks hr. Liblik oli juba vga ammu Kanadasse tulnud, emigreeris siit paari teise eestlasega Leningradi, kuid tuli ise varsti tagasi. Ta ei otsi- nud kontakte kaasmaalastega, ega astunud ka ES liikmeks.
Kui ta suri, siis jrgmisel ES pea- koosolekul hr. Kuhi pani ette tema mlestamiseks ja austamiseks psti seista. Tooko rdne esimees J. Tohver aga vastas: ,,Liblik ei ole kunagi sellesse kogusse kuulunud, kuigi tal
selleks kik vimalused olid, ja meil pole mingit phjust teda mlestada."
nitusi  lpmatuseni. Nood arvu- kad koosolekud olid kuulajaskonna propaganda jaoks. Ja informeeritud kuulajaskonna vastulgid olid valu-
Siin elas veel ks vanaeestlane, Markie. Tema naisevend oli Vaba- dussjas punaste poolel. Kord saade- tud see teiste punaste tegelastega mingi kokkuleppe alusel lbi rinde omaste juurde. Eesti sdurid olevat aga ilma ksuta tule avanud ja osa neist tapnud, kaasa arvatud Markie naisevenna. Seda ei andnud hr. ja pr. Markie Eesti riigile eluski andeks.
Siin laenutasid nad raha, intressi- dega, kui midagi ehitada sooviti. Tookordse vitluse ridades li kaasa ks tubli kaasmaalane, E. Lillenurm. Vitles viimases sjas Eesti Diviisis ohvitserina. Kui ta endale maja hak- kas ehitama, ksis ta Markielt laenu, kes seda ka lubas. ks paras vemmal aga oli htul Markiele Lillenurme elust informatsiooni- andnud, - ja kui see jrgmisel peval sbraga raha jr ele lks, sai ta vastuseks klma ei". Sbrad jid siiski hease tujju, et ..peaaegu" oleks nnestunud. .
Tookord oli korralisi ja erakorra- lisi koosolekuid palju. Palju oli ka soove ja ettevtteid. Kord taheti ehi- tada seltsimaja, kord kirikut; kord teha teatrit, kord kontserte ja kunsti-
Tuleb meelde juhus, kui oli arutu- sel teha hine Seedrioru nelja linna osavtul. Kll si isKuhi kulutas palju snu. Ta tegi ettepaneku ehitada en- dile siia seltsimaja, mis juba varem oli otsustatud kui ebapraktiline. Tema treenitud kne viis nii mnegi ES liikme segadusse ja seltsimaja jaoks pidi kahjuks mitu koosolekut kulutama. Veel ndki ks vi teine tuletab naeratuse saatel meelde, mi- da ks vi teine tookord tles.
I
Vastupanuga pandi Kuhi vaikima, kuid egas sellega ta misjon veel lp- penud. Hakkasid liikuma kirjad eesti organisatsioonidele. Segadus jlle  ksi, klaari ja ienda.
Ajad on linud, Kuhi on Manalas- se varisenud, kui palju teisigi. Eesti Seltsi elu on jnud vaiksemaks, liik- mete arv viksemaks. Juurdekasv on linud parematele rohumaadele mu- jal. Siiajnud ja juurdetulnud pen- sionrid ei ole titnud ridu. Kll ndki on seltsi elus vahel mnevr- ra tormi ja tuult. Mis motiividel see on esile kerkinud, ei ole veel ldusel
V.T. 
t
Hamilton ajal kiitva Reintammo td muusi tonis. N . Rc oktoobril ,Jhe Hnmil kakariitik, kiitvalt orv
Kontserdi L i s z t i n A d n( mis koosneb I fantaasia, ai peetakse hj nistile ju R c i l rollis selle tel keei'ulisusi, vastuvtlik"! oli kriitik pe
N . Reintaii ja muusikar: juba varemj Paurs Pre.sbj direktor ja on innukalt ki klgsete ii h.. ,,avalik| rahva hulkn ja muusikalil seltsilmapaii ja plaanid H | kaja.
Norman R| ripinguid4- oma esimesel aastail haki auhindu ja cl tuli Kuningli ronto likon kraadiga) n|
Mu Balti Uul
hingu (AJ kuuenda si maks oli bi Roman Toi
Esimeses tl laulude viisic ka vrdlusi tl meeritud ska| takse viiside ka selle ki noodid. Ja siil kurbade, r| maliste lauh nevad erinev] mateemalisti