4 N E U  P  E W , I. VEEBRUARIL THURSDAY, FEBRURY 1 Mete W-ta. 5 (1512) 1979
Ml USE1D
Toronto Eesti Vitlejate hingu 26. aastapeva tiustamine toinM lauapeva htul Eesti Maja suures saalis lhikese piduliku aktusega sellele jrgnenud tantsupeoga.
' Abiesimees Raffi Moks tervitas ipeolisi. ";'',. / :
Esimees A. Kala oma avasnas meenutas 60 a. tagasi peetud otsusta- vaid lahinguid Vabadussjas. -
Ta tles, et praegu maailmapoliiti- lisel areenil vimutseb. Moskva ag- ressioon, mille ohvriks on langenud, vi langemas, ks riik teise jrele Aafrikas ja Aasias.
Kodumaal ei kital!a kaasmaala- si enam massiliselt pimeduse varjus, vaid juba aastakmnete kestel saa- detakse eesti noori tdele Siberisse vi mujale laia Venemaa lagendikele pise peva ajal pilli- ja laulukoori' helide saatel.
Eraesaks koori iringreis ei ole mitte vaid Eesti ja eesti muusika tutvustamiseks, see |teenib esma- joones punaprqpaganda huvisid ja osutub kindlasti osavaimaks t- riistaks eesti pagulaskonna killus-
/ tamisel. / ' ' 1 ' 1 - : - . . . ' n viimane aeg ridade koondami-
seks ja vitluse aktiviseerimiseks. Eesti Vitlejate hingud on meie rahvuslikus vitlusrindes eliit-rge- snentideks. Kui kaovad Vitlejate hingud, siis raugeb ka meie vitlus  tpselt nii, nagu Moskva seda soo viks.
Aastapikkuse t tulemusena on valminud TEV trkis Vabadse vitluse teedel", hingu 25 a. juubeli- albumina. Sellesse mlestusalburnis se on suletud meie hingu taotlused ja saavutused snas ja pildis mdu- mid 25 aasta jooksul, kuid see ksi- tab kaj teiste Vitlejate hingute te gelasi ja' probleeme lemaailmses ulatuses. ;
'Vaa tama ta sellele, et olukor,d meie vabadusvitluse rindel on praegu se
V-'.^e,-jme snskipptimistidek, ku na elame kiiresti muutuvate' snd-
.; snuste ajastul. Meie vitlus Ejpsti. vabaduse eest
on ajatu, ja eesti rahva vabadus on jagamatu. Seda ei saa vlja vahetada mne propagandakoori peibutushe Iide vastu. V
Edasi teatas A. Kala, et hingu tee netemrgi komisjon, koosseisus ko- lonel August Tomander ja major Boris Leeman on otsustanud  vristada' .-TEV- kuldrinnamrgi
ga kolme hingu liiget: Lupp, Raffi Moks ja Fred Tamm,
kellele sealsamas ka mrgid ktte anti. r
lemaailmse Eesti jte Liitude Keskuse esimees Au- gust Jurs teatas, et Keskus otsus- tas vristada lemaailmse teene- teristiga kolonel A. Tomanderl ja major B. Leemn'i, kellele ristid Mnltas rinda aupeakonsul Ilmar
 Heinsoo, TEV tnu ja lugupidamise tun-
nustusena esimees kinkis juubelitr- kise Vabadusvitluse teedel" autori- eksemplari aupeakonsul Ilmar Hein- soole/ja majandusliku toetuse eest he phendatud koopia E K N esime- hele, Udo Pe'tersoo'le ja teise Eesti Sihtkapital Kanadas" Hans Lupp'ile. -
Tervituste osas
Umbes 150 Vana-Andrese koguduse, liiget olid laupeval k lheb kiriku remondiks.
'gunenud kiriku /seltskondlikku saali tuluhtule; kus eine.eest.tasusid 25. dollarit. Puhastulu Foto  0. Haamer
Vana-Andrese koguduse tuluhtu e^ehele~|laupeval kiriku suures; saalis, pool, ^
teistsaja osavtjaga kujunes nnes- t U 3 e a V a S Haridusselts Kodu" esi-
Vlis-Eesti Peva thistamine toi- masja ajal elunevaid Soome-ugri m novembrikuu viimasel phape- rahvaid, kelledega oli phjaligus 18.
Armee piires kokkupuuteid ja mai-
I 1979
tunud rituseks. aupeakohsullimar Heinsoo tles,! ?  r a s t sgipalvust^piiskop K.
naine Viima Niinemakin ja vastava kne pidas August Sinka. Lauldi
mid olid kor-et hing on mdunud aastate Raudsepalt, siirdusid k  ^ s eltsi da: kestel arendanud julist tegevust koldade kaupa pr. Srki poolt vai- aidanud kohvilaua. Kohal viibis ka j on olnud meie vabadusvitluse mistatud klmtoidulaua juurde, kus ideoloogiHseks selgrooks. \ toitude hulk ja mitmekesisus rahul.
Meie teame, et vaenlane ootab meie d a s nudlikumagi maitse, vsimist, kuid loodame, et TEV te- Andres Raudsepp titis temale gevusei j mitte seisma, vaid et see omase ladususe, ja huumoriga tea- tegevus jtkub judsalt ja vsima- dustaja lesannet. Esimese ettekan- tult. hingu praegune esimees on d e n a e s i t a s lauluansambel Jaani tuntud hea sulemehena ja ta otiL ka- kud" neli laulu. Jaanikud" moodus sutanud seda sulge edukalt meie va- t a v a d Ho ja Karin Maimetsad, Leena badusvitlusliks tegevuses. Tiismann ja Silvia Siitam. Koosviibi
Tervitasid veel E K N esimees Udo J a d v  t s i d ettekanded vastu sooja ja Petefsoo, EVL Keskuse esimees A. tunnustava aplausiga. Jrgnevalt esi- Jurs ja Michigani Eesti Vabadusvit- n e s akordionil Eduard Kreem. Sop lejate hingu ja USA liidu poolt Rai- r a n T - Norheim, Jaak Kiviku klaveri- mond Tralla. saatel, laulis kolm laulu. Aplaus oli
Lppsna tles hingu abiesimees kuulajaskonnalt kauakestev. Eriti Raffi Moks. tormilise aplausi sai T. NorheinVi ja
Muusikalises osas esinesid sopran  ? Maimetsa poolt esitatud roman Silvia Preem ja bass-bariton R a i - 1 t i i i n e ~ -Sel htul ma ehin su toa mond Tralla. Silvia Preem esitas kaks laulu ja Raimond Tralla esines kolme lauluga.
Esitatud palad veti vastu kestva applausiga, millele lisandusid lilled.
Laule saatis elektriorelil Georg Ti- tal, kelle orkester hoolitses hiljem l^ a tantsumuusika eest millele laulis kaasa, tenor M . Niinvee,
Peol viibisid ka Lati ja Leedu vit- lejate hingute esindajad; kellega TEV'1 on tihe koost. ;.:/
leif
Prast kohvijoomist esitasid /Jaanikud" veel, Ilo Maimetsa kitarri saatel kolm rahvalaulu.
Laudadele olid asetatud vihikud tuntud seltskondlikkude- ja meele- olulaulude snadega ning varsti al- gaski Andres Raudsepa tugev bass Nagu linnu tiivul'*, millega hinesid koosviibijad ning juline meeleolu kas hislaul stitas kiki koosviibi- jaid. .;;'.
Koguduse Juhatuse esimehe Albert Roost'iga vesteldes selgus, et kogu- dusel seisab ees eeloleval suvel suu- rem kiriku vlisremont, mille kulude katteks lheb ka' tuluhtust saadud summa. Esimees avaldas headmeelt, et tuluhtust oli nii rohkearvuline osavtt. Ka nitab koguduse liikme- te arv pidevat .suurenemist.
DEHS Kodu" auliig* HUda Kans- man^ kellel on suuri teeneid kaas- maalaste abistamisel Befroiti ja sel- le mbrusse. Kodu" jon USA-s ks vanimaid ja asutati Detroidis 17. ok- toobril 1926. a. ja thistas oma 52. a.p. piduliku htusgiga moodsas Holiday Irini restorani
Prast kiriklikku teenistust pha- de eel koguneti alla saali juluvana ootama. : ;
Lapsed esinesid mitmesuguste la vliste ettekannetega Tiia Smer'i juhatusel ja lauldi tuhtd jululaule Emilie Kalkun'i klaverisaatel noorte kaastegevusel. Kaetud oli hine koh- vilaud Elisabeth KippaVi korraldu sel.
Tolmunud aeg tagasi ilmus hes Toronto eesti ajalehe pllupeenral kolmesalmine luuletus, mis oli p- hendatud Jekru staadioni avami- seks korraldatud Balti rahvaste ker- gejustiku vistluste palangus ja al- last .. ,;
M tervitan rahvaste lippe. Ma tervitan vistlevaid atleete. Tervitan juhtivaid tippe ) ja mehi, kes tegusid teete.
Muskoka Loppetil. ei lehvinud kll rahvuste lipud, aga seal indles hulga- liselt erirahvuste susatleete. Seal oli juhtivaid tippe ja mehi, kes tegu- sid teete. Tnu, tunnustus ja au nei- le.  - '.'
'^U-"'-V. Loen oma . pevikust: Muskoka
Loppet suur rahvusi hendav ri
tunnen, vikepreili Kefkhoff Mada- vaska Valley 'st,. 11-aastane;
Smer, oli kirik
puhul kiri- toimu. Vai-
.; Rhib hoolsalt edasi Kalju Mandre (Mario), tuntud suusaveteran. Kal- ju! pool maad on veel ees, ise tead?" Ma tean!". Thtsa tegevuse juures pikka juttu ei peeta. Halloo, Voorimkki" (koolmeister Midlan- dist). Mehel on trts lumitunud juukseid villase bilbtka alt lehvimas, aga samm sihi poole mehine ja mt- lik. Juan Maria Ott'i krvale. Teel on kaks rada, ks meestele, teine naistele vi vastupidi; Ei, saa pikalt selle rootsi pritoluga daamiga ku- rameerida, sest tee tuleb pealepres- sijatele vabaks teha. 'Teismeline poiss,  kohe nha, liigutused ei ole puised nagu minul. Vaatan; krvalt
tusVJuba start ksi ori haarav vaate- j sdamlikku noort ngu - sellest ei pilt. Korraga on, Marv jrve lumine saa kll kunagi vandali". Kloppadi, lina Port idnev kohal tis torma- kloppadi tekkib mu krvale noore-
:vat noorust, ilufja'.judu.;'.KostbVpi-j v  i t u P i k k " m e e s - Kllap eurooplane. ' dev ekstaatiline hd tuhandest| Kiidame vastastikku ..ilusat ilma, " suust; kaikub vastu kui tervitus kai- j h e a d r a d a - toredat maastikku. .
jusaartelt-'ja kallastelt. K u i . er ole! . . ninud, kui ci ole kuulnud ega ikaasa' Lpupoolne 10 km. silt on juba t elanud, ei s.v.bf silmad niiskfivad \ t  k k aega good bye!" Finishi lindh
rasaatjate ridades ja taskurtid 1 ni on vaevu veel paar kilomeetrit le '/tusevad', paiseid phkima; Tuhat j puhta vee, mis on nd tugeva j
nelisada sdant tuksub kiirelt ja kii- i a P a k s L l l u m e a 1 1 - ks fotomeestest remini Kanada talves. Maaskik on 1 o n P I k a l i l u m e s e e s  m a ,kuulipildu- maaliline ja suusatee parimount.( i a" t a  a - t e i n e -tulistab" mingilt
. Nendel tundidel Ja minutitel elatak-; i m P r o v i s e e r ! t u d tellingult, neid on se/ intensiivselt, aistinguga, et oled i ; i a S ' .asendis ja igal pool. ; Muskoka Loppetil saanud,kustuma- ! Lennuk (,,kurg");stardib jrve'vas-
taskaldalt hku,  asjaprast mul dugi. Aga. usakolonn aina tuleb, l i biseb ja lheneb lpujoonele nagu  tund, kaks, kolm, neli, viis  stop
Seda jlgitakse isegi Hidden Valley Holiday Inn'i klaasrdult kll binok- litega kll ilma, sest neil seal lume- rajal on omaksed ootamas ja nad on n i i . . . . vsinud.. .
' /  .Lembit Kva
amangi ji ametisse
tu suusataja kutse ja igused, Isegi need, kes kaasa ei tee, vivad end lu- geda poolsusatajaks, -' Helikopter tuuritab jrve kohal. Kurg" pristab rajale tervitusi alla nii pri kui yastusuunas; On pidulik. Ja fotomehi  oi, oi. V
Vhemalt kolmel teeristil on polit- sei postid korra ja julgeoleku kait- seks. Nende raseletatud ilmed ree- davad imetlust, uhkustki, koguni us- kumatust, et Kanadas ei liigata mitte sinult mootoritel vaid k suuskadel. Mis nad nevad, on pidev vool kum- maski perspektiivis kitva vrvikl- lusega.. .
Need postid on htlasi kui paisud, kus vsind vistleja saab karastavat kuuma jooki, pool' tsitrust vi tiiki shokolaadi. Seal teenindavad peami- selt ngusad daamid.
Vaevalt poolel teel annab' mdu- da hest ahtakesest, kuid lani ula- tavast haprast tdrukust. Ma teda
Killamngude: Komitee koosolek peeti esmaspeval, 29. jaanuaril Eesti Majas vastavalt eelmise koosoleku otsusele. Koosolekut juhatas L. Vahtras ja protokollis L. Pihlberg. Eelmise koosoleku protokoll kinnita- ti peale mninga snavtu. /
Juhatuse informatsiooni kandis et- te A.- Kelder andes levaate juhatuse tegevusest ja tuleviku lesannetest. Mdunud Killamngude tulud-ku- lud on , tasakaalus lejgiga $3,130.40, milline summa on hoiul Eesti Pangas. 
Koosoleku raskuspunkt lasus nel- janda pevakorrapunkti arutamisel: Killamngude igusjrglase haldaja ksimus ja selle otsustamine". Ksi- must arutati igaklgselt ja lpuks veti vastu otsus: jtta senine Killa- mngude juhatus ametisse 15 kuuks, igusega vajaduse'korral, kopteerida juurde .liikmeid juhatuses mi tteesirir datud maakondadest.
Koosoleku lpul andis A, Krid le maakondade esindajate nimel Killamngude'mtte algata j ai e ja; en- disele juhatuse esimehele Robert Kreemile raamistatud, Muikm a poolt tehtud foto. Robert Kreem kes eelmisel komitee koosolekul tea tas esimehe kohast loobumisest, p- hitses' hiljuti oma 55. snnipeva Mlestuseset vastuvttes palus R Kreem kiki eeloleval suvel kohtu misele Oma Saar'el". .
1 Juluvanaks oli Toivo Juluhtu teenistuse
viimse kohani tidetud dr. M. Soovik ja solistina esines bass bariton .Raimond Tralla E. Kalkun' orelisaatel.; Kirikus viibis ka noor kursuse West-Pointi kadett Ploom puu koos vanematega ja ldiselt vi- di nha rohkesti noori.
Eesti : Vabariigi 61. a.p. kiis jumalateenistust ei mulik osa ja pidulik aktiks toimuvad phapeval, 25. veebruaril kell 14.00 uues Soome Majas (8 Mile Road West ja Farmington). Psmete m- ki korraldab P. Einpaulj tel.: (313) 561-7135.-.
. EV Miehigariis asutajti 20 sembril 1953. a. 25-aastapeva this- tati piduliku htusgi ja kontsert- aktusega Fairlane Mnopi" klubis, kuhu oli kogunenud le ootuste roh kearvuline kaasmaalaste pere. Palvu- se pidas p. dr. Mihkel Soovik, mil- le jrele laulis USA hmni R. Tralla E. Kalkuni klaverisaatel. Avasna t-
nis, et need suguharud oleks pidanud kik olema demokraatliku EV alade- na meie emamaaga liidetud! Oma si- sukat, knet lpetades pidas soovita- vaks, et kik endised rindevitlejad a sjavelased peaksid liituma ksi- cute EV-na j a moodus tarna erimaa- de' kaupa suure vitlusarmee t)EVK-e peres. ;
Kontsertosas esitas bass-bariton '! laimond Tralla Emilie Kalkun'i kla- verisaatel R. Schumann'i Die beiden Grenadiere" ja uudisloominguna Leo Virkhaus'i Vitlus" mille snad on Torontos elunevalt Lydia Tori'lt. .
Suulisi tervitusi toid DEHS Ko- du" esiriaine Viima Niinemann, E E L K esimees Raimond Suurria, EVK esimees A. Jurs, Hamiltoni EV abiesimees A. Voode, andes le ka kingina ngusa laualipu ja Toron to EV sekretr Meinhard Niinvee. Kirjalikud tervitused luges ette EVM sekretr R. Tralla, mida olid saatnud EV peakonsul E.. Jaakson, E R K U esimees mag. J. Simonson,
Eesti Gaiderite kogu Kanadas kor- raldusel phapeval Eesti Majas, o l i ' ks nnestunumaid, ritusi. Eriti lii- gutav ja smboolne oli traditsiooni- line knalde . stamine rahvari- vais gaidide poolt.
Kava algas Maris-rAnri Heinmaa ja Li i i Ann Loorand'! melodeklamatsi- ooniga Phjamaa talv". Klaveril saatis L. Aruvald.
F. iKuhlau Sonatiria" esitas Ing- rid Loorand, millele jrgnes Arine- Liis Tll'i poolt ettekantud luuletu- sed: :Mtted talvisel l"  Mall Pahn  Ketel, Lustisit esimese lu- mega"  Rahvaluule ja H . Visnapuu  >,tanges lund.. ." .
Heidi Klamas*esitas; vga kindlalt ja suure virtuooslikkusega E . Grieg'i Pulmapev Troldhaugen" ja CopelandT Kass ja hiir". Ettekanne sai teenitult kauakestva aplausi.
Joosep Tootsi manas esile Alar iAedma, lugedes episoodi O. Lutsu
Kevadest", ning kutsudes vlja nae- rupuhanguid kuulajaskonnalt.
Janikud"  Ilo ja Karin Mai- mets, Leena Tiismann ja Silvia Sii- tam esitasid: Tistre Tnul toru- pil l- . . ." , Vaata pike jlle looja
det-
NewYbrgi, Long- I s l and^J^ood i , l  '  b " j a ' h mina vike meMke- O h ^ ^ n n e c ^
^ U  C S A u g U S t S m k a gistamiseksMaa^jaheina krreke" ja lauldi EV humm. ^ Seltskondliku koosviibimise vltel
esines Torontost tenor Meinhard Niinvee, kes laulis tuntud sduri- ja populaarseid laule, iseennast akor- dionil saates. Loteriid korraldas P; Einpaul. Teadustajaina toimusid P. Einpaul ja R. Tralla, Klalisi oli k saabunud Torontost, Hamiltonist,
Kmme qasfaf abist niit d
Ies EVM esimees Peete T Einpaul, kes dekoreeris ainukest kohalviibivat Vabadussja veterani Jaan MatsoiVi lillega ja : lauldi M. Niinvee ning. R. Tralla juhtimisel hislauluna Eesti Lipp". ;;/'./.
Aktuseknele jaks oli Kanadast ko- hale saabunud tuntud endine riride- vitleja August Jurs, kes on lemaa- ilmse Eesti Vabadusvitlejate Kesku- se ja Hamiltoni. EV esimees. Kne- eja ksitles hvitavalt isiklike m- lestuste phjal Venemaal II Maail-
Jrjekordne koosviibimine klubi- liikmetele ja nende klalistele toi- mub neljapeval, 15. veebruaril algu- sega kell 2.30 p.l. Eesti Maja suures saalis, millest palume osa vtta.
' ; JUHATUS ;
Iga uus MEIE ELU" telli ja aitab kaa- sa sisukamale ajalehele.
(Finchi nurgal, Bathursti ja Yonge vahel)
-. ; (TELEFOM ^ 225-0824 v ;
Pcagrirf n@JI@, kel.on;p.een m&ihp ; d avatud: teisip., kolmap., neljap. 96, reedel 97, laup. 94.
(Esmaspeviti suletud).
Ukraina hiskond Torontos ses ndalavahetusel mitme ritusega Ukraina iseseisvuse vljakuulutami- se 61. aastapeva. Reede htul kor- raldas Ukraina Komitee Toronto osa- kond Ryal York'i/hotellis vliskla- listele ja ukraina seltskonna esinda- jaile banketi..Banketil esines knega parlamendiliige R. Hnatyshyn Otta- wast, rhutades Kanada mitmekul tuur il isust. Ontario liberaalide juht dr. Sturt Smith oma tervituses ju- tustas kohtumisest/, he Moskva keskvalitsuse:, esindajaga, ijr. S. Smith on venelasele elnud otseko- heselt et tema ja kanadlased ldse ei saa venelastest lugu pidada, kuna venelased ei tunnusta elementaarseid inimisusi. S e e olevat, venelast lla- tanud/ Eestlasi esindasid ukrainlas- te aastapeva phitsemise : banketi ElCM esimees U.. Petersoo' abikaasa
*m=nS ga ja : Balti iiid; esimees L.;L|ivat|
Eesti Invaliide Toetava Naisringi Torontos kmnenda aasta juubelipi- dustus Eesti Majas 20-dal jaanuaril 1979 a. kujunes soojaks, sdamlikuks ja koduseks htuks kikidele.
1 Esinaine, Vera Lindemann, avas peo ja tnas kiki klalisi osavtu eest.'". ';" '-;./
Juta Kb'arsepp'a kokkuvttes kroonikast, selgus, et naisring alustas td 21. jaanuaril 1969. a., neljateist daamiga. Asutamis-koosolekul veti endi lesandeks toetada eesti sjin valude Saksamaal, kuna nendel: oli kuulduste kohaselt raskusi endi kui ka nende kodu lalpidamises. Esime sest aastast peale on naisringi liik mcd ennastsalgavalt ttanud ja an netanud. ; Igaaastased : tuluritsed naisringil on loterii-allegrii kevade ja/moenitus sgisel. Loterii-allegriicl" on erakorraliselt nnestunud, tnu naisringi energilistele ksittegijai- le. Menitust on alati"huviga ooda- tud. Seda on kaunistanud kenad la- vapildid ja ngusad modellid oma huvitavate, j. ajakohaste rivastega. Mitmed meie hiskonna lavajud on ulatanud oma. abistavad ked, tasu nudmata, muusika ja lauluga: Selle kige tagajrg on olnud, et naisring on suutnud toetada suurema sum- maga eesti sjainvaliide Saksamaal.
Schnau Eesti sjainvaliididelt saabus , tervituskiri kuupevaga 6. jn. 1979 a. jrgneva sisuga: Juba 10. aastat on Eesti Invaliide Toet.iv Naisring/Torontos aasta aastalt toe- tanud meie hingut edukalt thusate summadega. 10 a. jooksul olete mei- le le kandnud kogusummas DM -38)699,40. See on vga uhke summa aga me teame k, et see on vimali kuks osutund ainult suure t, panu- se ja eneseohverdamisega. Kinnita me, et oleme selle teie saavutuse le sama uhked aga samaaegselt ka s- damest ja siiralt tnulikud. Teie abi on nii; tihti aidanud meil letada ma- janduslikke raskusi' ja vimaldas ka teostada meie kauaaegse soovi - oma sauna. Palume teid teie tht- peva puhul vastu vtta terve meie pere poolt meie sdamlikumad tervi- tused!" Alla kirjutanud A. ^ehmidt,' R. Aabje ja J. Salumets. /
Naisringile phendas luuletuse Tiir na; 'Tuvikene: Kududes Armastuse Kangast".
Lilleis sini-must-valge lindiga kin-
(Rummo snad> ~ Ilo Maimetsa loo- , dud viis).
Alfred Kuus ja kandle ansambel: lanno .Bohl, Tnu Mgi, Vootele Toomingas, Tiit Kao ja Peeter L- niste mngisid mitu pillilugu, mis. coosviibijate tunnustava aplodeeri- misega vastu veti.
Eriti imposantne oli hellakeste koor Astrid Jgi juhtimisel ja Lydia Aruvaldl klaverisaatel, esitades;Ri- di, ridi ralla....." ja Kui mul oleks linnutiib , . ." / /, j
Kava lpunumbriks oli Vanemgai- dide; koor Gunnar Mitt'i juhatusel ja klaverisaatel. Kontrabassil Arno Ki i - laspea. Koor esitas kolm laulu, mis sai sooja kontakti kuulajaskonnaga. Selle jrele laulis koor pimiku: Rooside tango", Vike mees, sa nu- t a d , , T u l e d sadamas", Linnad", ..Vihmasadu" ja Vana Tallinn". Kuulajaskonna tungival nudmisel tuli koorilt lisapalaks Romanss". Kuigi koori;. koosseis oli viksearvu- line, : leidis ta siiski teenitult tunnus- tust.
Eesti Gaiderite Kogu Kanadas esi- naine Juta Tammik tnas kiki ta- lihad 1979" korraldamisele kaasaai- tajaid ja vaevangijaid, eriti kava idjuliti Ingrid Heinmaad, kes sai kimbu roose. Kigile tegelastele anti tnutheks roosiis.
m E mmmm m M E m urn m mmm mm
idiaste Seltsi PEAKOOSOLEK
kell 2 p.l. Toronto Eestsi Majas '
mmm
nitati rinda peost osavtjaile 10 aas- tat tegutsenud liikmetele: Lisanne Vaher,- Irje-Ann Pihlberg, Vera Lin- demann, Hilda Ohi, Helju Salumets Eevi Moks, Lemmi Pent ja Marta Tiido.
.Naisring tnab sdamest eesti hiskonda nende rituste rohkearvu- lises osavtus ja kutsub huvilisi as- tuma toetajaks liikmeks. Toetaja liikmemaksu alammra on viis dol- larit aastas ja selleks astuda' saab naisringi liikmete kaudu.; /
''/;'-.-:.';v'/   ao. /.