NELJAPEVAL, 29;. MRTSIL - THRSMY,. MARCH 29 ,>Meie Elu" nr. 13 (1520) 1979
iLTSl!
Kitch^neri Eesti Seltsi korraline aasta peakoospljek peeti 11. mrtsil 1979a! Seedriorul. Arvuliselt oli koos- olekust osa vtma tulnud ainult 15 seltsi liiget, nendest 5 eelmise juha- tuse liiget. Koosolijate vhese arvu tttu ei saadud valida uut juhatust ja peakoosolek lks laiali otsusega uus erakorraline peakoosolek kokku kutsuda mai lpus. Senini funktsio- neerib, eelmine juhatus edasi ainult nimeliselt.
Aasta tegevuse aruandest peakoos- olekul selgus, et selts oli aasta jook. sul tegutsenud vga edukalt nii; ri- tuste poolest kui ka majanduslikult. \ 1978 a. tegevusaasta jooksul pidas seltsi juhatus 6 korralist koosolekut roteerival t juhatuse liikmete kodu- des. : " ;'
Tegevusaasta esimese, ritusena toimus kevadpidu 29. aprillil. 1978 a. Seedriorul. Osavtjaid peost oli sna tagasihoidlikult. Kavalises osas esi- nes, tantsutrupp Zodiac" Ene Reba- se juhatusel, Tantsuks mngis Geor- ge Il tari. orkester. Peol toimus lote- rii ja oli korraldatud einelaud..
i4. mail korraldati emadepeva ak- IUS koos jhise kohvilauaga. Aktuse kne pidas pr. Anne Agur ja kohali- kud noored. Ants Kalm, Liisa Hess, Arne Jgi, Linda Sukk ja Dia- na Sukk esinesid ettekannetega.
Suuremaks rituseks rahvusteva- helisel grupil toimus 17. juunil K-W Folks Arts Council'i korraldusel hi- ne kevadpidu! millest ka eestlased osa vtsid ^ksitde, raamatute ja Eestit tutvustava materjaliga. Eest :
21 oktoobril peeti sgispidu Seed- riorul. Seekord oli;osavtjaid rohke- mal , arvul. Esines noorte laulutrupp Jaaniku" Torontost meeleolu laulu- dega, mis said tugeva aplausi osali- seks. Tantsuks mngis George I l t a l l orkester ja oli korraldatud einelaud ja loterii.;
Novembri kuus teostati seltsi juha- tuse liikmete poolt julukorjandus Lane-Saksamaal elavate invaliidide, vanade ja haigete kaasmaalaste toe- tamiseks. Korjandusest laekus inva- liididele $266.50, vanadele ja haigete- le' 1126.50, seega kogusummas 393.00 dollarit.
E.S.K r julupuu peeti 17. detsemb- ril 1973 a. Pr! Juta Nmmik esines jlupalvuse-knega. Esinesid jllegi kohapealsed noored juluettekanne- tega. Juluvana jagas maistspakke lastele ja koosviibimine lppes hise kohvilauaga.
31, detsembril toimus Uue-Aasta vastuvtu pidu Seedriorul. Peosal kippus rohketele klalistele vike- seks jma rohkesti oli tulnud noori; Serveeriti mitmeklgne soe sk, mis. oli valmistatud naistoim- konna ja seltsi juhatuse daamide poolt. Pidu oli vga tujukllane ja kestis varahommikuni/ Tantsuks mngis George lltari orkester ja Uut Aastat tervitati vahuveiniga.
18. veebruaril peeti Eesti Vabariigi aastapeva puhul jumalateenistus St. John'i kirikus, teenis pastor Tnis Nmmik. Seltsi liige hr. Valdo Lilla- kas esines pevakohase knega ja pr. Maie Grav deklameeris oma Toomin-
m
Kitarrid, akordionid ja teised.
J53 Queen St W Toronto M5V 2B6,
Reisid ja puhkus
Omt. Tel. 363-1966, 363-2750
Neitsi-saared (Virgin Islands) asu- vad 1400 miili New Yorklst luna- idasse. Nad lahutavad Atlandi ookea-
seid taimi. Eht kik hibiseuse ied on hekordsed. Oleandrid enamuses valgete suurte topelt itega, mis ko-
ni Kariibimerest. Neid ori viiekmne-j hati palistavad teeri.. Arvan, ct t- mber, neist kolm suuremat saart, kik phakute nimedega, SL Croix,
1 kike maailma ilusaimast loodusest, mida ma kunagi varem pole ninud,
las te vljapanekud said suure huvi t gut. Lipuvalves seisid rahvariideis osaliseks ja ohid osavtjate rahvuste ^ noored.; hulgast ks ngusamaid. Nituse korraldajateks' olid seltsi' juhatuse daamid koos abikaasadega, nistoim- "kond ja meie lipilasnoored rahva- riideis. Nitusel demonstreeris pr. Inge Kao ketramist ja noored andsid i;iformatsiooni Eesti kohta peo k- lastajaile; Piu lppes rahvusvaheli- ne balliga;,;
Seedriorul peetud Sviharja" pi- dustustel1 korraldasid Eesti Seltsi daamid ja naistoimkond laulukoori- de vastuvtu,
Mdunud tegevuse aastal lahkus meie hulgast surma lbi Elmar K- gu, kes oli seltsi asutaja liige ja endi- ne esimees.
Majanduslikult lpetas selts aasta- tegevuse 870.00 dollarise lejgiga. Aastajoksul ttas seltsi juhatus ksmeeles ja ilma lahkhelideta. Lah- kuv seltsi, juhataja Eda Kalm tnas kiki seltsi juhatuse liikmeid ja nais- ringi sbraliku koost eest.
Montrealile on kombeks ja sm- boolseks traditsiooniks saanud keva- det vastu vtta noorte kevadpeoga. Nii ka tnavu. Seekord pidulik htu leiab aset laupeval, 7. aprillil ja sa- mas tuttavas asupaigas, kus see kokkutulek n aset leidnud kikidel Ymastel aastatel - Taani kiriku seltskondlikkudes ruumides 4020 Grand Bulevard, N.D.G. Korralda- tud hiselt Montreali Eesti Tiendus- kooli ja Montreali eesti skutlikkude noorte poolt, see peohtu kannab se- dapuhku eriliselt pidulikku ilmet. Nimelt thistab see tnavune kokku- tulek Montreali Eesti Tienduskooli tegevuse 30-dat aastapeva ja selle htu kavas teeb kaasa arvukas grupp selle kooli vilistlasi". Samuti esine- vad tienduskooli praegused pila- sed, Montreali nais vimlejad, rahva- tantsu trupp ja skautlikud noored. Gaidid aitavad kaasa kohvilaua kor- raldamisel. Kikide eelduste ja arva miste kohaselt tohiks sellest htust oodata samasugust meeleolukat kok- kutulekut, nagu need kevade saabu- misele phendatud htud on olnud
'alati varem.
I Teine .traditsiooniline varakevadi- ne sndmus noorte . suusapev Lttemel laupeval, 17. mrtsil ei
.kujunenud mitte just tiesti noorte .rituseks.' Ainult kolm hundipoega kindlasti ei jtnud noorte suusape
, ta" ldmuljet. Kuid arvukas hulk veidi vanemaid ,,noori" andsid selle Te pikesesravale pevale ometi m
. ;nusa meeleolu. Ja meeldivaks pidu likkuseks oli klaline Kodu-Eestis ja klalised5 Inglismaalt ja hendrii
: k i des t. Klalisele kodukandist oli l .laiuseks Ltteme meeleolu, mis meinutab nii tetruult Kpdu-Eestit Erakordselt mnusat peva nuditi
. niihsti suusaradadel . samuti ki Montreali Eesti Skaudisprade Selt- si esi mehe Lex Soomi suvemajas hi- sel einel.
Esmakordselt ritatud Montreii- Tofonto hised Talihari '79 suusa- pev ad" Ste. Ma.rguerite's Laurentian mgedqs 10. ja 11. mrtsil ei suutnud vluda rohkem kui viis klalist To- rontost. Pidevad vihmasajud mrtsi- kuu alguses ja mitte just kige hu- tavamad suusarepordid hoidsid to- roritlasi ilmselt tagasi-. Kahjuks. Sest suusatamistingimused Lauren- tian mgedes sel ndalalpul olid head ja uberge Yvan Goutu" osu- tus meeldivaksi peatuspaigaks. Mne-' vrra: hoidis osavttu sellest kokku- tulekust kindlasti tagasi ka asjaolu, et siagiarvukas grupp Montreali suusaentusiaste koos Toronto kla- listega veetsid selle ndalalpu Mt.' Tremblant maedel. Reservatsioonid
sinna olid tehtud juba kaua enne Ste Marguerite ndalalpu organiseeri mist. Ja Montreali tihe tegevuskava ei annud vimalust Ste. Marguerite kokkutulekuks teise thtpeva leid miseks. Igal juhul see ritus vrib uuesti ettevtmist jrgmisel talvel
Vahepeal Montreali eesti suusata jte pere naudib neid viimaseid ke vadis i suusape vi, mis tavaliselt on kige nauditavamad kogu talvest Hooaeg Laurentian, Eastern Tpwn ships ja. Phja-Vermonti piirkonda des kestab, tavaliselt aprillikuu kesk paigni.
Henn Arvo
T. E. iandusklubi ldkoosolekul 24. jaanuaril 1979 a. otsustati kes oleva aasta jooksul teha loendus On- tario provintsis tegutsevate aiandus- ettevtete, elukutseliste aednike, maastikuarhidektide ja mesinike kohta. T lbiviimiseks valiti koos- olekul viieliikmeline komitee, koos- seisus: J. Oinus, V. Piigli, A. Suits, M. Tamm ja M. Usin. Selle, komitee lesandeks jks ka T. E. iandus- klubi 10 a. juubelialbumi toimetami- ne j vljaandmine 1980, milles muu- uilgas ka loendus tulemuste andmed eiaks avaldamist.
T. E. iandusklubi phikirja jrgi on klubil lesandeks levitada ja s- vendada aianduslikke teadmisi IhV meskonna. Et oma td ratsionaal- selt arendada, on tarvilik levaadet saada kaaseestlaste tst sel aial.
estlaste ettevtlikust, aianduse alal onwhe uuritud, kuigi selle osatht- sus iseseisvate, ettevtetena' kllaltki mrkimisvrne meie rahvusgrupis. Kogutud andmed leks abiks klubi suvisele tegevusele, iseranis ppe-:
eiside korraldamisel, mis omakorda aitaks -sidemeid luua teiste aiandus- uivilistega. Kogutud andmeid saaks casutada materjalina koguteoses ,,Eestlased Kanadas" tiendusvlja- andes, mis peaks ilmuma 1981. . Eestlased Kanadas" 1975 a. vljaan- des aiandus leiab minimaalset ksit- lust ./Pllumehe kutse ja talupidami- ne" pealkirja a l l Nii oleks sellel uu-
rimusel ka suur ajalooline thtsus. T. ' E. iandusklubi juhatuse ja
aiandusloenduse komitee hisel koos- olekul 8. mrtsil, 1979 a. ttati vlja loenduse phimtted ja tkava. Loenduse lbiviimiseks saadetakse igale teadaolevale aiandusalal tegut- sevale, isikule Ontario provintsis vas- tav ksimuseleht titmiseks. Vastu- sed ksimuslehel peaks selgitama pai j u meil on Ontario provintsis elu- kutselisi aednikke, maastikuarhitek- te, rilisi aiandusi ja mesinikke. ri- lise aianduse all meldakse ksimu- lehel aiandusettevtleid, mis produt- seerivad aiandus saadusi vi vhe- mal mral tulu otstarbel, olenema- ta ettevtte suurusest. Registreerimi- sele kuuluks majandi, suurus, kuipal- ju maad ksikute kultuuride all, pal- ju viljapuid, psaid jne. Ksimus- leht ei puuduta omandi vr tus t , . ra-1 S U U R
St. Thomas ja St. John kuuluvad USA-le. Seal on kuiv kliima, reumat ei ole, temperatuur aasta lbi 7080 kraadi. Harukorril tuseb 90 kraadi- le. Seal maandusid eestlased Ahto ja Ku Valterid kui lihtsa purjepaadiga letasid Atlandi ookeani ja said kuut saks. See oli kik, mis neist saartest teadsin kui reisule asusin, Et sealt saab osta puhast kulda suurel arvul ilma tolli ja mgimaksuta, et seal prismaalased knnivad peva lbi rummi klaas kes, ei sellest polnud aimugi;
New York'is tidavad turistid hu- linnu viimase .kohani. Silmatorkav on reisijate kuldehete rohkus, mida mineval aastal ameeriklastel mitte ei olnud. Mu krval asuv abielupaar sidab St. John'i saarele, kus neil ole- vat kirikuorganisatsioni residents elamiseks. Soovitavad saartelt kulda ja alkoholi osta .(Ameeriklased saa- vad kmme kasti a 6 pudelit kastis tollivabalt). Oleme haruldase su- juvusega 4,5 tundi hus kui suur ve- tevli on letatud, kht tis, vike Tia Maria pudel taskus ja maandu- mine St. Croixi lennuvljal. Siin on
rahvaste paabel. Lennukid halist lbikiku ega profiiti, kll aga I maanduvad ja tusevad nagu jooks- kas aiandus on perekonna pea- vi vai lindil Puerto Rieo, San Juan, St krval sissetuleku allikas.: Thomas, Los Angeles, San Francisco,
Tagastatud ksimuslehed peale j ^ e w Orleans, Baltimore, Boston, statistilist lbittamist antakse ;le ^ i c a g - Miami ja veel teistele Karil Eesti Arhiivile, Torontos, kus neid i 1 0 1 m e r e saartele, saab kasutada ainult arhiivi ldise korraalusel uuriniis otstarbel.
ubi loodab heataht-T. E. Aiandusk likku suhtumist
ST. CROIX / . Kik Virginia saared on mere ph-
. . . . . . . . jast vulkaanilise tegevuse tagajrjel asjaosaliste poolt kord les kerkinud. Turistile on igal
selle uurimuse lbiviimisel ja loodab, kaarel oma llatus. 1976 aastal ostis kik kes ksimus, lehed saavad, selle m e e r i k a need taanlaste kest ra tidetult tagastavad ksimuslehega j a / s e l l e s t ajast peale lehvib siin USA kaasaantud margistatud ja aadressi- j i i p p . kski turist ei kahetse, kes sin
na sidab. Kik saared asuvad soo-ga varustatud mbrikus J.
lneranriiky i@s
rfsikomifee
1. mrtsil 1979 asutatud M R T S I - KOMITEE avaldas nimekirja nr. 1, Torontos. 25. mrtsil 1979. a., mrtsi- kditmiste 30. aastapeval.
Mrtsikomitee eesmrgiks on Ees- tis aastatel 19411949 toimunud masskditamiste ajaloo uurimine, andmete kogumine ja nende avalda- mine. y w
sjaavaldatud nimestik on teada- olevalt esimene niisugune ja sisaldab veidi le 120 nime. Kditamisnimes- tikus seisis aga 1949. a. mrtsis m- ningatel" andmetel 80 000 isikut. Kui palju pses metsa varjule, hukkus vi pses hiljem? Pole loota, et k- ditajad neid andmeid avaldavad: see on kditatute, tunnistajate ja and- mete kogujate pha kohus.
Provisoorset nimestikku nr. 1 saa- detakse kigile andmete andjaile kontrollimiseks ja tunnustuseks ta- suta. Muud asjahuvilised vivad se- da tellida Mrtsikomiteelt, 710 Annet- te St., Toronto, Ont. M6S 2E2, lisades kulude katteks Kanada vi USA $1 vi rohkem, edaspidiste kulude kat- teks.,., v "
Kogutakse andmeid ka kditaja- te isikute kohta. v
Kaasmaalased! Titkem oma auko- hus tus eesti rahva kditatute vastu! Tellige kditamise 30. aastapeval ilmunud Mrtsikomitee provisoorset nimekirja nr. 1 ja. aidake kigiti kaa- sa, et tohutu suur nimestik ja muud sellega seotud rr^aterjalid saaks aval- datud avaliku sdistusena, okupan- tide kuritegudest. Vastavad juhendid on avaldatud nimekirjas nr. 1. '
XIV Lneranniku Eesti Pevade rituste hulgas toimub neljp., 5. 7. Loyola Marymount likooli St. Ro- bert auditooriumis insener Harold Tombachi organiseerimisel inglis^ keelne smposium, millel esinevad eesti teadlased alljrgnevail teema- del: :'^..r
Dr. Rein Taagepera Eesti dissi- dentidest ja koi laborantidest, advo- kaat Jaak Treiman Olmpiaadist Tallinnas vaadelduna rahvusvahelise, iguse seisukohast, dr. Toivo Raun Eesti enesemramise iguse vi- dust ja kaotusest, dr. Mare Taagepe- ra Nukogude Liidu energia'krii- sist . ja selle rvetavad tagajrjed Eestis,.Heino Jgi' Eesti Vabadus- sjast suurriikide heitluse taustal, Eva Epp Raun Graafilisest kuns tist tnapeva Eestis. Smposiumi le eelnevalt esitatakse Toronto elu- kutselise filmimehe . Kivilo inglis- keelseid filme eestluse tegevuse koh ta.-".' :
jas, sinises puhtas Kariibimeres. m bersta temperatuur on 77F, niis- kuse protsent madalaim maailmas ja alaline jahutavalt paitav' tuulehk mis suvitamise ja ka ttamise teeb mugavaks. 51 piknikulaudadega val- get liivaranda. Nad tlevad, et Flo- rida osariik on higistamiseks, Neit- sisaared svitamieks.
St. Groix on hust vaadates maali- liselt madalam kui teised. Ostukesku- sed asuvad Christiansted ja Fredrik- sted'i. Iga teine ri mb kulda, prantsuse kosmeetikat, . lhnalisi,
Slovaki hiskond Torontos phit ses ndalavahetusel iseseisva Slovak ua vabariigi vljakuulutamise 40. aastapeva. Slovakkia vabariik kuu utajti. vlja 14. mrtsil 1939, ajal, mil- ai ;&ksamaa . o k u ^ i s Tshehhi, 1 ^ ^ 1 ^ 1 1 8 1 ^ ^ ^ moodustecKsellest Saksa Protekto- k u v i , s a t k r i s t a . j a I o o m u l i k u l t - . Q m a raadi. Slovakkia iseseisvus oh vaga k , , , r n t ^ ,. . R . T i n / 1 , .. , r kuulsat rummi.: Cruzan Rum lhiajaline, kuna 1945. a. aprillis Ve- T^^ ^ r i ~ -u < ,\ i .... ..-AJ O I . . : . - I . I : - I lehas reklameerib, et see on tehtud
Virginia vihmaveest, mis andvat eri ne ved vallutasid Slovakkia Slovakkia iseseisvuse vljakuulu
tamise mlestamiseks korraldas Slovaki Liiga Toronto osakond lau peva htul vastuvtu vlisklaliste- e
maitse. Sweet water" mage vesi on nende saarte suur probleem. Kor- jatakse ja destilleeritakse vihmavett saju perioodil. Rummi tooraineks on
St. Groix saarel ttas professor UI- rich Karell kirurgina. Pr. Karell t- les, et on juba 27 a. siin elanud. On vga rahul ega oskaks nagu enam ar- vata, et on klma ja lund. Professor on pensionil, 87 aastat vana ja tragi. Mdunud aastal kukkus aga Balti- more suvepevadel puusaluu katki, mis veidi segab. '
Paluti kiki, kes neid tunnevad, tervitada. Seal eluneb ka pr. Heller, arst Helleri lesk.
Taani ajastul asus pealinn St. Croix saarel. Nd St. Thomas'el.
T. THOMAS See saar oma krgete kaljumgede
ja kitsaste teedega meenutab mulle' Shveitsi. Ta on 18 miili pikk ja 9 mii-, li lai. Ta jb kaheks ndalaks meie. koduks. Sit maksab $400 sinna ja tagasi. Kui aga lendad Torontost es- maspeval, on hinnaks $375.00. Alati tuleb St. Croix lennuvljal mberis- tuda viksesse kohalikku lennukisse, sest St.:Thomas'e maandumistee bn lhike. See on tlikas, sest St. Croix suures liiklemise tsentrumis lhevad kohvrid segi, mis olevat alaline nhe. Seda kogeme ka meie, sesf eelmistest lennukitest on rida kohvreid, mida keegi ei tunnistanud omaks ja minu kohver ei .mtelnudki vlja sita. Teadustame kontorisse lennu ja kohvri numbri ning palume Shcraton hotelli saata. Kadunu saabus htul prast kella kmnet ja must poiss, pistis ilma jootrahata jooksu. Mina kaotasin esimese kokteel party, kuna rei.suriietuses ei tihkanud minna.
Lend kestis vaid 25 minutit. Neli stuardessi segavad kigepealt omale joogiklaasi, kust igakord lonksu vt- sid, kui uue tellimisega laua juurde lksid. Seda ngin esmakordselt elus. Stuardessid olid selle lhikese ajaga sna lbusad ja kitusid liiga vabalt.
Sheratoni hotell koosneb siin nagu viiest hotellist, a. b. c, d ja e ehitus- test mille keskel on park troopika-, taimetega ja supelbassein. Siin askel- dab ks valge peaga taanlane.
Pealq rummi on saartel teine suur tstusharu- lhnalide, seepide jne. valmistamine. rides on ka prantsu- se kuulsad kosmeetikatarbed. Terve hotell ja teenistujad lhnavad meel- divalt. Tropicana on Neitsisaarte kuulsam lhnali.
Rummi serveerimise retsepte on sadandeid ja prismaalastel on igal vimalikul juhul klaas kes. Heas tu- jus inimesi neb hotellide baarides ja need on peamiselt turistid. Ja mis maksab meie kuulus viski seal? Sil- man Walker" $1.95, meie Seagram V. O. Canadian" $3.95. Mis hinnaga mb meie riik oma viski sinna?-
ia slovaki organisatsioonide^ e s m - L , , ^ . , , ; ! ! : ^ vi c-- i , ^ , : ., + . , suhkrupilliroo mahl. Siin.kasvab ka daiaile. Vastuvtust vtsid osa se- u n n , Q . . , . . , -_j c T T . , , banaane, sidruneid ja- teisi lunamai naator dr. S. Haidasz, parlamendiln-1
ge Y. Shymko, Toronto linnavoliko
Eha Toomberg
(Jrgneb)
Eesti Pevade korraldajad juhivad thelepanu asjaolule, et.raskusi on olnud Kanadast, tulevate privaat tshekkide kasseerimisega, kuna USA pangad nuavad iga sellise tsheki va- hetalituse eest $4..See tekitab Ees ti Organisatsioonide Liit Lnefanni kui asjaajamistele: mittevajalikke ra ha- ja ajakulusid ja kuuaegset vi isegi pikemat ooteaega rahasumma- de tegeliku kttesaamiseni. Nimeta- tud phjusil palutakse tshekid Kana- dast saata kas International Money Orderina vi Canadian Postal Money Orderina Estonian League of the West Coast nimele ja selgeil mrgitu- na, et USA "dollarites.
' " iK ' :V"' . '
Suur protsent tubadest on juba re- serveeritud. Palutakse tubade kinni- panekuga kiirustada, et tagada maju- tamisvimalust. Lhemat informat- siooni annab majutustoimkonna esi- naine Sirje Vitsut, tel. (213) 665-2613.
Nitusetoimkonna, esimeheks on arhitekt Leo Mandre dr. A. Mssaka^ se asemel/kes tervislikel phjustel pidi oma tkoormust vhendama. Muusikalises osas on esinema oo- data ka tenor Heinz Riivaldit. Rahvapeole tuleb oma ehitatud pillil mngima kanneldaja Martin Kink Napa .Vailey'st Californias.
gu liikmed W. Boytchuk ja^ A. 0'Do- nohue ning arvukalt etniliste keskor- ganisatsioonide esindajaid. Eestlasi esindas vastuvtul E K N peasekretr E. Salurartd
Vastuvtul andis Slovakkia Maail- maliidu esimees dr. J. Kirschbaum kokkuvtliku levaate Slovakkia aja- loost, rhutades, et slovakid jtka
Eesti naised Soomes;
ja Valentina Mast olid kaks vaba naisterahvast Tallinnas. Praegu aga
vad vitlus oma kodumaa vabaduse e l ? b H i l ^ T i o a r Jaapavee vallas pe- eest. Tervitussnavtus teatas senaa- tor dr. S. Haidasz, et ta on esitanud senatis ettepaneku Kanada parla- mendis senati j alamkoja henda- tud ametliku komitee moodustami- seks inimiguste j philiste vaba- duste ksimuses. Ta' loodab ettepa- neku vastuvttu senatis. Y. Shymko rhutas rahvusgruppide koost va- jadust. Kirjalikud tervitused olid saatnud mitmekultuurilisuse minis- ter N. Cafik, konservatiivide juht J. Clark, John Yaremko. ja. Eesti aupea- konsul T. Heinsoo. Vastuvtul esines slovaki segakoor mitmete ettekanne- tega. Phapeval oli. aastapeva ak- tus sisuka muusikalise kavaga;
Eelmisel laupeval phitsesid un- garlased Ungari Majas oma rahvus- pha seltskondliku koosviibimisega. Eestlaste poolt viibis ungarlaste peol EKN juhatuse liige M. Epner abikaa- saga. ;; v.
Tulymksytehed aDy Johanson
figa uus Um ELU" tellija aitab kaa- sa sisukamale ajalehele.
DAN B S E L E G A N T S E S K V A L I T E E D I S P A R I M K A N G A S R I I E T E V A L I K
S U U R I M K O G U E U R O O P A K A N G A I D
Meie spetsialiteet on villased, puuvillased, siidi ja linased riided. ' ^Klastage meid ja kogege sbralikku teenistust.
15 BALMUTO STREET, TORONTO (Yonge ja Bay vahel, lunapool Bloori)
n . . . l W i . . r . i . ^ . . . . . , . . , . . . W r l i l | | | | l l | | | | | | , 1 1 t a a a ^ ^ g g ^ u U I I I M M l l l l l l l i m " i i . . n r , . . M . . , . , . , n .
rekonnanimega Ylioja ning Valenti na Masti elu lheb hsti Nivala val- las uue nimega Hakala. Mlemad ko- had on Phja-Soomes Oulu linna l- histel.
Hoolimata nimede erinevusest, on nende mehed vennad, sest kaua aega tagasi toimus tolleaegsele kirikuhr- rale ja meeste isale eksitus: Hakala, on snnimaja nimi ning igeks pere- konnanimeks on Yl io ja . . . ' Kik algas Hiljal; tahtmisest ven- nasrahva keelt ppida, milleks oli. tal kirjavahetusi soome meestega. Aarne Yliojale tli kiri umbes viis aastat ta gasi Haapaveele Tallinnast, mille saatjaks osutus Hilja Tibar. Ka tema soovis kirjavahetust, et soome keelt ppida. Aarne Ylioja kui lesk oli ko- he valmis. Kirjavahetus viis 1974; a. Ylioja teele Tallinnasse. Otsus abiel- lumiseks tehti juba esimesel.; kohtu- misel; _ >'..
Palve vimudele tehti augustis 1974: a. Prast kolme kuud saadi lau- latusluba ja peeti pulmad; Tallinnas. Jaanuarikuus 1975., a. kolis; Hilja Ti- bar Soome, Ta tleb, et Eestis tun- takse suurt huvi Soome ja soomlaste vastu. Tallinnas on nha Soome TV. Hoolimata; keelte sarnasusest peab siiski sme ; keelt edasi ppima; Praegu' rgib 56-aastane perenaine sulaselges soomekeeles ilma vra ksendita koos ta: 62-astse .^keele- petajaga".-
Hilja ja Aarne Ylioj ai on vike ta lukoht Vatjusjarve looduslikult kau- nis klas, kus nad kahekesi elavad
Naabrite jrgi on Hilja nagu ks nendest ja kik soovivad, et saaks ta varsti Soome kodakondsuse
Olen nnelik siin, ega taha ku- hugi kolida, tles proua fibar-Ylioja. TEINE ROMANSS
Prast seda kui Aarne vend Jaak- ko ji leseks, paar aastat tagasi, ta sai keeleppija" Tallinnast 56- aastane. Valentina Mast. Kohtunud esimest korda veebruaris 1978. a. Tallinnas adventikirikus, mille koo- ris Valentina laulis, Jaakko Hakala tegi ettepaneku abiellumiseks.
72-aastane Jaakko klastas Tallin- nat neli korda. Laulatusluba vttis aega kolm kuud. Noorpaaril oli nii ilmalik kui ka kiriklik laulatus. Jaak- ko Hakala' ristiti adventusku, kuhu kirikusse ka mrsja kuulus. Prast pulmi lks aega veel viis kuud ja nii sitis Jaakko oma Valentinale jrele.
Rohkearvulise soomekeelse raama- tukogu tttu, on Valentinal juba s- na hea keeleoskus. Ta tleb, et,pal- jud eestlased abielluvad soomlaste- ga. Ta on lesk ja prast poja surma ka lastetu. ,
Nagu Hilja Tibar-Ylija nii ka Va- lentina Mast-Hakala tleb, et Siin on hea elada", aga vib-olla kolib pe- rekond hiljem Luna-Soome, sest lin- nainimesena tahab Valentina inime- si nha. "
Paljudel eesti naistel on sooviks soome meestega abielluda. Ajal, mil Viru" hotelli hakati soomlaste poolt ehitama, oli soome poistel vga kr- ge kurss eesti neiukeste silmis; Soov pseda lnde- on nii suur, et ka soome meesturistide aeg lheb Nu- kogude Eestis vga lbusalt.
MEIE ELU" esindaja Kalifornias
