NEUAPEVL,-?. THURSDY, JUME 7 .Meie Elu" nr. 23 (1530) 1979 El
useson jou Tagastada aadressil:
ie eesti etfevf fei<
:STO-8 HIlENNSt SUVES. 19!
Kodakondsus ......^ Social" Ins./Pasi :-.#....-.,.,.-....-...;. ( O t t
Lend. Torontos,! Stokholmi
14. juulE
Stokholmist Kopenhaagerast.
Obermmergau kannat usemngud
Lisan fsheki^rahakardi sMwnases ts.-.. $50.00 +
. . t > O tl > t % O 6 O * O O * O O I O 9 O . O 6 t O O O O O O O . B 0 .0 .0 . . V ' iCUpS.CV , O M . . I . o * i g o i o o M o <
Allkiri
ST0 '80 H Kiwi Travel" on koosts Sky>
train Travel'iga" saanud kokkuleppe t8ie lennukompaniiga Stokholmi si- duks Esto '80 ajaks. Lennu hinnaks on 425.00' dollarit mis on soodsam se- nistest vimalustest. Nagu Hans K i - vi tles, kasutatakse soodsaid ds- lerinukeid, mis on varustatud kigi mugavustega, kaasaarvatud baar. Lennud toimuvad ndalaste vaheae- gadega alates juuni jpust 1980. a. Et anda vimalust Euroopas puhkuse veetmist, saab soovikorral tagasilen- nuks kasutada Kopenhaageni.
Samasugused. lennud korraldatak- se ka US-st. .Registreerida on Vi- malik 1980. . veebruari kuuni; kuid kuna selle hinnaga on vimalik saa- da ainult 3 charter-lendu, siis tide- takse kohad registreerimise jrje-
korras. Lppsurnma 375.00 dollarit tuleb tasuda aprillikuus 1980 a.
Sidust loobumise kindlustus on saadaval, mis tuleb tasuda registree- rimisel.
Majutamise ksimuse selgitami- seks sidab Hans Kivi juuli alguses^ Stokholmi, et slmida kokkulepe ho- tellidega.
Esialgsete andmete jrgi vib hind kujuneda umbes 40.00 dollarit pe- va eest, mis on soodne. Kuna need hotellid on pikemat aega olnud len- nufirmaga rivahekorras, millest on tingitud; odav hind.
Hotellidesse eelregistreerimine al- gab kahe prast Hans Kiv i ' Rootsist tagasi judmist. Korraldatakse ka soodsate hindadega ringsitusid Saksamaale ja teistesse Euroopa rii- kidesse. ' " '
Teadaanne
Eesti Pensionride Klubi Torontos korraldab vljasidu neljag., 21. juu- nil Hamiltoni Rockgardeni.):
rasit kell 9.30 Eesti Maja juu- rest.
Liikmetel $2.00, klalistel $3.00..... Registreerimine: H . Mgi, tel. 766-
5914 kella 79 htul 12. juunil, A. Edasi, tel. 266-8694 kella 79 htul 13. juunil, F. Terts, tel. 691-5228 kel- la 79 htul 14. juunil.
.MHATUS
Ori selgunud, et Tallinna Festivali '79 kavasse on esinejaid.juurde tul- nud. Nende hulgas on Vanemgaidide koor Gunnar Mitt'i juhatusel ja Vi- kerkaar" USA->st. Sinna kuuluvad Tiiu Raidmaa, Anne Pukk, Karin Rauss, Irene, Ingrid ja Karin Ulm. Kaja" Portlandist ei saa tulla laul- ma Tallinna Festivalile, kna neil on kaks kontserti kaks peva enne meie Festivali. Lasketiirul on iga pev kel- la 68-ni . laskevistlused. Las.k- mis-huvilistel palutakse hendusse astuda Voldemar Kana'ga, tel. 261- 3274. '':;:f:-:':'
Leon Koss? Kadi Kaljuste kirjutas Toronto
SurtT veergudel mdunud phape- val klmeveerulise artikli, kus kriti- seeriti Caravani suurte vimupiiride- ga juhataja Leon Kossari tegevust ja mrgiti muuseas, et ta taotleb isik- likku kasusaamist Karavani ettevt- test, mis on ametlikult mitte-kasu- taotlev ettevte.
Kuna Karavan ei saanud toetust, siis ei ole tehtud teatavaks passide mgi aruannet.
Samas kirjutatakse, et araablased ja eestlased ei vta "sel aastal Kara- vanist osa ja mlematel on eraldi vljaspool Karavani omad pidustu- sed. Eestlastel Eesli Majas alates 22, juunist.. ' ' ' . ' ' : . ' - } " / '
Stipendiumid
Tiina Mit f i le ia
Phja-Ameerika Laulupeo pidu likkude rituste sarjas Korp! Fiden- tia Kanada koondis andis 2 muusika- stipendiumit, meie 2-hele andekale eesti noorele muusikule, Tiina Mitt- 'iie ja Liina Purjele, kumbagile 250.00 dollarit, nende muusikapin- gute jtkamiseks.
Meie rahvuskaaslastele hsti tun- tud pianist, Tiina Mitt, on viimase 8 aasta jooksul esinenud 31 korda, kas iseseisva kontsertidega, vi mitme- sugustel ritustel solistina nii Kana- das , USA-s kui ka 3 korda Salzbur- gis, Austrias. Noore muusikuna on ta ka thelepanu juba saavutanud vl- jaspool kaasmaalaste publikut.
Tiina Mitt lpetas Kuningliku Konservatooriumi krgete hinnetega 1976 aastal A.R.C.T. kraadiga. Samal ajal jtkas pinguid Toronto muusi- kafakulteedis. Kesolevat kevadel lpetas Tiina Toronto likooli muu- sikafakulteedi (Bachelor of Music in Performance) kraadiga. Tiina Mitt kavatseb edasi ppida; kiaverisolisti- na magistrikraadi taotlemiseks.
Tiina on olnud Korp! Fidentia Ka- nada koondise vrvikandja 3 aastat ja htlasi agar ja kohusetundelik korporatsiooni.liige ja [esinaine 2 vii- mast aastat. Korp! Fidentia annab erilist tunnustust tema kohusetunde- likkuse eest oma seniorile.
Liina Purje, kes on prit Toron- tost ja samuti Korp! Fidentia liige ja vrvikandja, alustas 14 aastaselt oma laulu pinguid Helmi Betlemi laulu- stuudios. Esines sagedasti eestlaste ritustel ja kirikus laulusolistina oma klava sopraniga. Peale gm- naasiumi lpetamist jtkas pinguid Western likoolis, Loridonis.
Vahepeal tiendas end kuulsas As peni muusikakooli Colorados,;
Mned aastad tagasi' Liina Purje siirdus New York'i, kus ta pib New York University's muusikapetajate fakulteedis. / |
Kevadtd
Seedrioryl ties hoos Laupeval, 30. juunil, kui SUVI-
HARI 1979 Seedriorule kutsub tu- handeid klalisi kaugelt ja lhedalt, peab suvekodu olema taas phapaej
va rs. Suurpeo korraldajail tahen- dab see Seedrioru aktiivpere mobili- seerimist mais ja juunis, sest phili- selt teostub Seedrioru lesehituse- ga kprrastusto ikka veel tuntud jkondiaiirumootori" jul, mida liiku- sinas hoiavad mehed ja naised ja teis? Imelised, kellel Seedrioru heaolu ja tulevik saanud sdameasjaks. Kuigi suurtalgude ndalalpuks oli mratud 2. ja 3. juuni/tehti kevad- tdega algust juba 28. aprillil, seda- puhku metsanduse alal. Thjale ka- sutamata maaalale, sissesiduteest vasakule, istutati kroonult" $10 eest ostetud tuhat uut puud (500 mnda ja 500 lehtpuud). Neile lisandub jrg- misel kevadel 2000. kuuske.
Teise ulatuslikuma ja kulukama tna teostati 25. ja 26. mail suure supeljrve phja uuendamine. Supel- jrv sndis" seedriorulaste ktet- na 1962. a. ja temale anti liivaphi. Selle phja korrashoid ja veealusest taimestikust puhastamine n oma- ette probleemiks. Paraku tuleb aasta viie jrgi vana phi sinna sisse kas- vanud taimestikuga vlja koorida" ja ra vedada ja siis uus liivaphi ehitada/Seekord kulus selleks 40 suurt veomasina koormat (le 400 kantmeetri) liiva. On vist arusaadav, et see ulatuslik tprojekt teostati masinate jul.
Jrgmine, 2/3. juuni ndalalpp ti neljast linnast kokku Seedriorule talgulisi igast aastakigust ja td ja toimetused kulgesid vanas tuttavas kondiauru" stiilis. Naispere tegeles ldiselt kodukaunistamise alal, esi- le manades kikjal nii sees kui vljas - puhtalt-vrske vljangemi- se. Osal A..Tammeri juhtimisel tli paraku kgi toimkonnas/ olla, et hislunatel uuendada talguliste trammu. J f e s talguliste tegemisi -viks viia
ldnimetuse a l la remont ja kor- rashoid. Kaugemaks eesmrgiks oli ka siin kodukaunistamine. Triista- deks olid ju- ja oskusekohaselt mngus haamrid, kirved, saed, labi- dad, pintslid, j.m. Ndalalpu kok- kuvte oli limalt rahuldav: kogu- summas pandi kirja 82 tpeva.
Esiletstmist plvib juba teist aas- tat Seedrioru noorte endi .organisee- rimisel kaasa lnud noorte talgulis- te grupp. Oli rm neid nha kaasa tegemas igal meldaval alal.
Kuni phapeva, 3. juuni htuni on talguliste nimekirja kantud (mit-
Aarne Viisimaa Torontos. % Foto- O. Haamer
Ooperilaulja Aarne, Viisimaa ori jdvustanud nii helis" kui pildis kuulsad berammergau .1970. aasta knnatusemngud.) Oberammergau teatavasti on klakene Baieris Al- pide jalal. Kui 1634. aastal Oberam- mergau pses raskest katkulainest, otsustasid sealsed elanikud tnut- heks lavastada Kristuse kannatuse- teekonna. Seda traditsiooni on nd korratud iga kmne aasta jrele hing see sndmus on haaranud nii usulise mistena ning usuTajlolise sndmusena ikka suuremat thele- panu ning ka kunstilist kvaliteeti.
Sama ettekanne on kavatsetud veel Hamiltoni Eesti Koguduses ning ndal hiljem Lakewoodis, New Jer- seys.- ':
Viisimaa on oma snalis-helilist- pildilit ettekannet esitanud juba 14 korda olgu siis Rootsis vi Soomes, olgu siis eesti, rootsi soome vi sak- sa keeles.
Eelseisvale ettekandele neljape- val, 7. juunil Vana-hdrese kogudu- se ruumes on lubanud kaasa aidata veel Eesti Kunstide Keskus, Toron- to Eesti Segakoor ja Toronto Eesti Meeskoor. Algus on kell 8 htul.
...T, vaev ja kannatus kroonis p- rast pikki aastaid ttamist (tervet Tiidus'e perekonda. petus on toi- munud kehaliskasvatuse Ideega ja mitte vistlusvimlemisena, mis on- hoopis midagi niuud. Publik titis 2, juunil Leedu maja viimse kohani. Rhuvas enamuses noored.
Teadaolevalt lpetas Helene Tiidus 1944 aastal Tartu likooli kehakas- vatuse osakonna, mis andis tugeva pedagoogilise aluse ja 1949 aastast peale '197? aastani on olnud pidev t noorte naistega ja lastega. Seega pidulik seisak he tubli eesti naise elus. Pidulikkust kriiputasid lauda- del pikad rohelised plevad knlad, mis kerkisid unapuu itega tide- tud kaussidest.
Kava algas poole tunnilise hilinemi- sega, sest publik venis"; kohaletule- misega. Teadustajaks oli dr. Piret Truuvert-McRae, ks endisi pilasi. Ta andis pgusa levaate Tiidus'e vimlemisrhmade tst ja esine- mistest, mis on toimunud Eesti Pe- vadel, Maailmanitustel. T.V-s, 0'Keefe teatris jne. jne Juubeli pu- hul oli vlja antud hbe; rinnamrk.
Noorte rhm tuli esimesena jook- su tehnikat demonstreerima, millele peagi liitus valikrhm. Siis oli valik- rhm ettekandes noorte ttarlaste kehakooli vimlemine keppidega. Esikettekandes oli kaunis .inspirat- sioon", millele jrgnesid noored pu- nase palliga. Sallidega vimlemine
tesi kaunid kehad fantastiliselt siug- levateks olevusteks. Seda soodustas hea lavaline valgus, mis oli efektiiv- selt lbi viidud endise pilase Linda Val ter i poolt. Kaasa aitas htu kor- raldamisele ka poeg Peeter Tiidus, ,kes n, kehaliskasvatuse 'likooli l- petanud ja. ttab krgema kraadi saavutamisel.
Jrgnes-'valikrhm he, kahe ja lpuks kolme palliga. Vanikutega esinesid noored ttarlapsed. Neile jrgnes kiires tempos rngaste mng, lindivimlejad kolmel korral ja noored hppenridega. Prast temperamentset dzardassi langetati hingetmbamiseks eesriie.
Valge-punaste vihmavarjudega esi- nemine, pakkus suureprast jalgade mngu. Viimase numbrina olid korstnaphkijad, nnetoojad, millele aplaus ei tahtnud lppeda ja tuli poole pealt kordamisele. Peab ka ni- metama vanema rhma diseot mee- nutavat numbrit, millele tdrukud ise olid ;,sexy" seelikud mmelnud. Klaverisaade oli Arvo Tiidus'e vilu- nud ktes.
Endiste pilaste poolt andis, He- lene Tiidus'ele, sletie punaseid roose Mai Aedma ja pilased kinki- sid suure hbekandiku. Et noori oli enamus, siis.algas varsti tants..
Kavakohaselt plaanitsetakse 1980 aastal Rootsi pidustustele sita kui majanduslik olukord takistusi ei tee.
Eha Tarmet-Toomberg
s ipaev
Eknelejaks kdifamisfe
Keskndalal, 13. juunil kell 8 . Brockton High SchooFi auditooriu- mis, 90 Awde Ave. (Bloor St, W. Dufferin) korraldatava kditamiste mlestamise kontsert-aktuse kava on Balti Liidu poolt lhemalt kindlaks mratud. Aktuse liputseremonia eesti, lti ja leedu rahvuslippude sis- setoomisega toimub Balti Vitlejate hingute Liidu poolt. Aktuse palvuse peab lti peapiiskop A. Lusis. Sna- vttude osas on peale parlamendi- liikme Michael Wilsoni kne lhem snavtt ka Ontario liberaalide juhi dr. Stuart Smith'i poolt.
Mlestusaktuse kontsertosas esine- vad eesti segakoor Cantate Domino Charles Kipperi juhatusel, lti pia- nist ja leedu koor.
Brockton High School/kus males- tusaktus toimub, asub ks blokk
A lunapool Bloor St. W., Dufferini all- maaraudtee jaama lhedal. ' V
Eeloleval laupeval, 9. juunil toi- mub Jekru staadionil Kanada Eesti Skaut- ja Gaidmaleva Spordi- pev, millest oh noored alati rohke- arvuliselt osa vtnud. 'Spordipeva' peakorraldaja on sktmaleva spor- dijuht nskm Jaan Roos.
Noored (nii poisid, kui tdrukud) jagunevad seitsmesse vanuseklassi. Nuetavad vistlusalad on: Krgus- ja kaugushpe, kuulituge, odaheide, pesapalliheide, 100 meetri jooks (60 m noorematele|, 400 m. jooks (200 m jooks noorematele) 1600 m kimi- ne (1200 m noorematele)/ Kui leidub huvilisi, toimuvad vistlused ka nel- jas vanemas klassis alates 20-dast eluaastast/
Registreerimine Jekru staadio- nil laupeval, 9. juunil kella 9.00- 10.30. Vistluste algus kell 11.00. Lpp kell 17.00. Auhinnad kikides klassides. Osavtumaks $2.00 isikult. Vistlejatele on saadaval kerge toit. Vihmase ilma puhul jvad, vistlu- sed ra.
suyekrsustel,
Liina Purje on pidevalt esinenud New York'i. eestlaste ritustel ning kirikutes solistina. Viimane suurem esinemine Torontos oli Suurel Ree- del Peetri kirikus, kus ta laulis vas- tutavat soprani, osa kantaadis ..Seit- se ristisna".
Eesti'muusika vastu on Liina pi- devalt, huvi nidanud ja pdnud end .selles suunas ka arendada: vi- maluste piirides.
med nimed korduvalt) jrgmised mehed ja naised^ reastatuna keskus^ te jrgi, noored omaette.
Hamilton: H. Alliksoo, A Bohl, Ferdiriand Koger, Toomas Koger, Ivar Laurimaa, Ants Mlberg, Alfred Nielender, Leida Normet, Heino Pa- luveer, Antnas Petraska, Ella Pet- raska, Arnold Pille, O. Poltov, Endel Rist, Kunda Rist, Leox Saar, ie Saar, Armilda Tammer, William Tammer, Edgar Tiileri, Raymnd Vist; ' :.h':^-;'--
Kitchener: Helene Allisma, Hugo Allisma, Juhan Jesaar, Ilmar Jgi, Eduard Kaljaste, H . Kimsto, Otto- maf Laamann, pr. L. Lillakas, Valdo Lillakas, Elmar Muilas, Eduard Re- bane, Rein Rutnik, Valdur Torm'.
London: Eha Einola, Vino Eino- la, Fanny Karu, Heints Karu, Helmi Kreek, Aksella Lokk, Karl Martin, Heljo Prkma, Harry Prkma, Helle Reikman, Valdek Reikman, Paul Ro- hunurm, Endel Rtsepp, Aaro Tn- nis/Lembit Tnnis, Artur Vaart. t. Catharines: Alfred Aasma, Eric Aherme, Johan Haiko, Ott Jrisson, Alma Kurlei, August Kurlei, Eduard Miil, Oskar- Pint,, Villu Pint, Volde- mar Tammemgi, Jaan Tomingas, Kalju Varangu, Marianne Vlk.
Seedrioru noortegrupp: Sylvia Aherme, Hillar Amolins, Hanno Bohl, Mari Kalm, Leena Kimsto, Krista Kimsto,- Merike Koger, Tho- mas Laurimaa, Toomas Metsa, Allan Pertens, Erkki; Raidy Aida 'Tammer, Aitdres Teene, Karl Tera, Pia Leena Vorand.
MALI Toronto Eesti Maleklubi korraldu-
sel toimub 7. juunil Toronto Eesti. Maja ruumis nr. 12 kell 7.30 htul kiirmle turniir. Kiki malehuvilisi palutakse o vtta ja oma malen- did kaasa tuua:
,,Tallinn Festival 79" raamides pee- takse kaks maleturniiri Toronto Ees- ti Majas. Esimene on kiirmaleturniir (10 min.) ja see toimub 21. ja 22. juu- nil algusega kell 7 htul. Turniiri vitjaid auhinnatakse. Teine ori ka- hepevane suurmeister Paul Kerese mlestusturniir ja see algab kell 12 peval 23, juunil. Mngud peetakse kahe miinuse ssteemis ja igal mn- gijal on kikude kirjutamiseta tund aega. Esikohtadele tulejaid austatak- se auhindadega ja vitjale antakse le kunstnik Ants Vommi poolt val- mistatud P. Kerese bst, See rnd- auhind on vljapandud maletegevuse soodustamiseks.
Paul Keres algas oma malekar j - ri 13 aastasena Prnus. Ta saavutas 1929 aasta linna malesivistlusel tei- se koha j see tiivustas noort male- tajat edaspidistele saavutustele. Pr- nu poeglaste Gmnaasiumi pilase- na vttis ta osa kolmest koolinoor- te turniirist (19303132) vites 30-st vimalikust 2,5 punkti ja kolm esikohta. Kirimalest osavtt viis nooruki rahvusvahelisele male foo- rumile. Juba 1935 aastal jagas Keres Gunnar Friedemann'iga Eesti rrieis- tervistlustel esikohta. Keres' oli ma- letaja kel oli vras punktide hanki- mine ja ta pani pearhu male kom- binatsioonide arendamisele ning ris- kis vahel selle prast kaotamisega. Keres psis aastakmneid- maailma maletajate edurivis, kuid tal ei n- nestunud kunagi maailmameistri tiitlit vita. Jdes pahatihti teisele kohale kutsuti teda ,,'Paui Teiseks". Keres petas mletajatele, et ka iga kaotaja on uute kogemuste saamise vtpttu vitja j ta .ji truuks oma mngustiilile kuni oma surmani.'As- tuge vastu eelolevatele' malevistlus- tele Kerese vaimus kus igaks saab ainult vita ja mitte; keegi meist ei kaota..
Phjala Ttarde
isetegevus lppes
Phjala Ttarde eeskujulikum hella-. ke, Silvi Matso ja gaid Ellen Valter.
Maikuus lppes Phjala Ttarde gaidlipkonnas sisetegevus lpukoon- dusega. Eesti Maja vikesesse saali oli kogunenud j arvukalt gaide, hella-, kesi ja juhte kes olid tunnistajateks aasta jooksul tehtud t hinejamise-.
Lpukoondus algas lipkonna. lipu sissetoomisega mille jrele ngdr. Ingrid Piil luges luuletuse Oh minu ked". Lipkonna juht Margot Nort-. maa oma snavtus tnas tdrukuid ja juhte huvi eest, gaidliku tegevuse vastu mis aasta jooksul les nidav tud.
Ngdr. Astrid Jgi ja gdj. Heidi ..St-.' monlatser andsid hellakestele le au* hinnad aastase tegevuse eest. Auhin- nati jrgmised hellakesed: Parim hei- lakeste pesa Psukesed Kadri Nmmik; lle Trass, Silvi Matsoo, Anne Pedel, Monika Roose, Liisa N o v vek ja Erika Verret. Kige energilk sem katsete andja .oli Lee Metsalo ja hellakeste enda poolt valitud kige sbralikum hellake oli Ingrid Silm.
Ingrid Plii ja Ava Kiilaspea andsid le salkade vahelisel vistlusel esiko* hale tulnud , Lumehelbete salgale rndauhinna. Salgajuht: Ellen Val- ter, abi Marika Meste ja liikmed Tiina Hubel, Ingrid Jrman, Helen Liiholm,.Ingri Loorand, Mnica Rei jo ja Elfen Ruberg. Kige kiirem sl- mede tegija oli Karin Meipoom kes sai auhinnaks kuldslmenri. H- beslmenri said Riina Niit ja Ka- rin Jrman ja pronks Monika Pint.
Vanemgaidide juhid andsid lipkon- nale le pranda vaiba, mida nad oma koondusel olid telgedel kudu- nud. Suur tnu kuulub selle eest pr. Pikesele kelle petusel see kaunis vaip. valmis. / .
Margot Nortmaa andis le aasta parimale hellakesele, Silvi Matsoo ja parimale gaidile, Ellen Valter, rnd- auhlnnad. Oma lppsnas; andis lip- konna juht edasi teateid spordipe- vast ja lipkonna laagrist, mis toimub Kotkajrvel 1. juulist kuni 8. juulini. Loodame svisest tegevusest ammu- tada palju vrtusi. Palume, ilusaid laagripevi, kus kik osavtjad vik- sid omandada gaidi tarkuseid ja tuua kaasa hid muljeid.
_ 24. mai malehtul peetud 5 vooru- lise maleturniiri vitis M. Tae \4Vi p.) teiseks tuli V. Puna (4 p.) ja koi mandks L. Joselin (3H p). :
Vali
Kaas muse lall
. Mart 1930 a. \i auto juJ teel' vahi lisanud matuks
See- on tileerimi) jahust vi mai ik kii dustest test,.kui) kas ja mistmij
.'; Viima, pidevalt' dmisekj olnud I K tori urn tab ainul vheste sel teel ming. 1 / 1
nada scj se valm karistati
Edasi on vaja| vaja $2( tamaksi tust vi mdav
P
Profe| Waterl( rier, (V ran nii vrdlcvl oli ta
26. endisec kooli l rieris astaml le 70 na hiljj tamisel le mint ' Mi prof. vrdle^ likti et le tui on ten kalt ml nud eri dusliki damis( sel.
Paljil lipil;
erialad] nagu: maatcj maid koolii eriti ris ja linnani kes pi liige, htu tuist ja tn| poolt
Profi nud k;
;pila>;i| kast, teri oosi duid seal t^ vatele tosin
... Auna praegi
' riaalset nada
Dr. tui ka| teost, endist( mineni sna laste tnu ai on piki kule e| sele, n| Waterll Auna
K O O J
viitas see on litada vaimul alati o! te ja h te huil
Prof. passe 1 sile. T Saksan vusvah
: ga J 9 omariil
Balti I da mul