Meie Elu" nr. 27 (1534) 1979
X IS
0 9
Phja-Ameerika Eestlaste Laulu- peol llatas noorte rohke osavtt esinejate poolel, tles Londoni Eesli Maja juhatuse liige, tuntud seltskn- nategelane Arnold Ojasoo. &ui ma 1972. a. siin viibisin Esimestel le- maailmsetel Eesti Pevadel, siis pub- lik- oli muidugi seitse aastat noorem, kuid nd pakkusid rmu noored laululaval.
Arnold Ojasoo ei. tulnud mitte ai- .niilt laulupeole, vaid. reisis Kanadas ja USA :s otsides Londoni Eesti Maja kadunud aktsionre. Nagu ta tles ^Meie Elule", on juba mnda aega kimas aktsiate koondamise aktsi- oon. ; ;
Kui see mitte ksutaotlev aktsia- selts asutati 1953. a., oli aktsionre 700-ringis. Surma lbi on lahkunud umbes 180 aktsionri, kuid lejnu- telt paljud'kadusid", asudes pea-mi-
. selKanadasse ja USA-sse. Nd on aga tegu nende leidmisega. Aktsia
" hind on T Nael (ca 2 dol.) ja phikir- ja kohaselt saab neid le anda vaid teistele aktsionridele, kelledeks on ka mitmed organisatsioonid Inglis- maal. (Torontos on kontaktimeheks dr. Endel Anija).
Ksimusele, 'palju on hoone vr Ii:s realiseerimisel, tles Arnold Oja- soo, et praegu umbes 5060 000 Nae-
e e
Meie saadama riide- ja jg|gffiu|pakke kuni 19 3
Biaelca ra.ef*@. Kik' m tielikult kindlufafudo
i i i i i i i i i in i i i r i i i i iNi i ia i iBi i iu iui i i in iuai iBi i i i iBi iBi is i i i i ia i i i i ig i iBi iBi iDi i i
ri lahtioleku ajad: esmaspevast-^-reedeni kl. 9 hm.kl. 5. p.l. Laupeval kl.-9 hom.-kl . 5: p.l.;KESKNDALATEL^SULETUD.
. Prast kella 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel.
482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 Tel. 531-3098 rBSKtnasocaxsm
la. Kinnisvaral on ka vlg. Londoni'Eesti Maja majandab end
hsti,.peamiselt baari tuludest, mis avatud ndalalppudel.. Eesti. Klubi liikmeid on le 200-ja phikirja ko- haselt neist '25% vivad' olla mitte eestlased. Maja tidab; eestlaskonna nuded oma 150160 istekohaga saa- liga/milles ka lava.
Nagu mrgib Arno ld jaso , kaha- neb ja vananeb eestlaskond. 1978. . suri Inglismaal eestlasi 48 ja snde oli ainult 3. Nooremad, kes eestlusest huvitatud, on organiseeritud ja te gutsevad, kuid lhema viie aasta jooksul on oodata meie rahvusgru pis suuri muudatusi vanema, gene ratsiooni vljalangemise tttu.
henduses Korallimere lahingu aastapeva t|iistamisega niis muu- tis .otsustavalt sjategevust Vaikses 'ookeanis; viibis Austraalias president 'Carteri esindajana USA saadik UNO juures Andrew Young. Olles jutlusta- ja ja neegrite kodanike eest vitleja, garanteeris Yongi toetus Carterile
S^ V mustade hled, ning presiden- :^ks valimise. Tema on osanud ka : Aafrika tmmata USA siduvette, mistes hukka niihsti R.deesia ja
' Luna-Aafrika valgete vhemusvalit- sused, mis on valged viinud maalt lahkumisele vi enesetapulisele hoia-
kule. . . Peale tseremooniate, valitsuse juh-
tibiega lbirkimisi, Uus Guineas ja Austraalia prismaalastega kohtami- si, toimus Sydneys, htusk ja se minar millest vimalus . oli ka osa vtta eestlasel E. Aavik'ul.
htusgil peetud knes Young vaatles kristlikke misjonre kui Aafrika revolutsiooni telisi sta
Jid, kes kuulutades kiki Jumala lasteks, rkisid vrdsetest vima lustest tle, sissetulekule/hariduse
UNO lesanne on, et katsuda too- rust vhendada, vitlejaid viia lbi- rkimistele ja leplikumale koost- e. Tema loeb enesetapulist hoiakut a vitlust koos maalt lahkumisega
valgete poolt palju kergemaks lahen- duseks kui on seda probleemide la- hendamine ja edasi elamine. Ka Austraalia keskmise kodaniku poolt vetud kskiksus ja probleemide
Kui keegi on kavatsenud veeta eel- oleva suvepuhkuse Euroopas^ mik lek siis teha mitte kuninglikult ja saada ainulaadse elamuse osialsekSj mida pakub 5-pevane lesit luk- suslaevaga Queen ElizaBeth 2". Soodustatud hind vimaldab igale 1226-aasta vahel (kes reisib ilma vanemateta) laevasidu New Yorgist Inglismaale P15.-r- ja see on maksev kuni 2. detsembrini. Tasuta on jalg- ratta le viimine,: kui soovi.
Esimesed noored, kes selleks le- siduks registreerivad, saavad kind la koha, kuna hilisematel sooviaval- dajatel tuleb olla ootejrjekorras ja helle teatatakse siduvimalusest umbes kuu enne rasitu. Avalduse esitamisel tuleb maksta $50. sisse- maksu, kuna lejnud osa kuulub tasumisele kui teatatakse rasidu aeg.
Kfoortehotellid Euroopas on vga soodsate hindadega bimiseks. Ni- tena viks nimetada Shveitsi, kus moodsas noortehotellis bimine maksab umbes $3.5.0, kuna samas klassis harilik hotell maksab 4 kuni 5 korda enam. Noortehotellides on
korralikud 23. voodiga toad. Eri- osakonnad on meestele ja naistele. Vajalik on oma voodipesu. Suurema- tes noortehotellides oir ka toidu saa- mise vimalused, mis on samuti v- ga odavad umbes Sl.. Hotellid on suletud si: Keelatud on alkohool- sete jookide sisseviimine ja suitseta- mine on lubatud ainult teatud piir- konnas, j ,
Viibida samas hotellis - on lubatud kige enam 3 peva. Hotelli kasuta- miseks tuleb .muretseda Vastav tend. 18. a. ja vanematele on hin- naks $12, kuna nooremad maksavad $6.. Enamikus, riikides vib noor- tehotelle kasutada vanuse peale vaa- tamata, kuid siiski seal viibi j aid vib enamikus nha 18-7-25 a. vanusegru- pis. Ainult Saksamaal on neid hotel- le le 800, kuna kogu arv Norrast ku- ni Itaaliani ulatub le 3500. '[ Hotellide kasutamiseks vajalik | kaart, mis on maksev 61 riigis,'on saadaval ka Kanadas. Samuti on vimalik osta nimestikku mis sisal- dab kik noortehotellid Euroopas. Mlemad eelpool nimetatud on saa- daval Ontario Hosteling Associa- tion, Torontos.
Mdunud aastavahetusel ilmus ainukese sellelaadilise trkisena TE-mittenagemine on rmiselt oht l ik , , , v l 4. .... ... , ~ r . . ^ . , v, . . . , _ . . . . , . ' V u poolt vlja antud 25. juubehaas kuigi kommenteeris vaga kiitvaltL ..... , , . J . ^_ tapeva thistav teos, mis koos TE- V tegevusega ksitab ka kiki teisi vabadusvitlusesse puutuvaid prob- leeme. Trkis annab levaate 25 aas- ta jooksul tehtud tst paguluses meie omariikluse taastamiseks. Juu- beli trkises on ra toodud meie:Va
vaga Austraalia keskvalitsuse samme ja ettevalmistust Uus-Guinea iseseisvu- se arendamisel ja samuti ka pris- maalaste suhtes, mis siiski pole igas osariigis mitte vrdsed.
Arengu osas leidis Young, et nii-1 U a H i r ^ ^ r t ^ ^ i . . , T i . . . , , . | oarugi soun tooius. hsti Angoola, Etioopia, Mosambi- sisuliselt que j.t. on paratamatult asunud USA kapitaliga koostle, et arendada oma tstusi, lide ja mineraalide osas, kuigi see ei ole veel muutunud vormiliseks. Kuid senine keeldumine mitte mingiks kokkupuuteks on ka dunud vi kadumas. Luna-Aafrik osas leidis Young, et neli miljonit buuride j.t. valgete jrglast vivad
le ja kultuuri saavutuste ja mnude J selle maa rikkalikku potentsiaali maitsmisele, Nii on enamik Aafrika J - J - A n - i - ^ mitmesuguste parteide ja vitlevate gruppide juhid oma hariduse saanud
hstinnestunud teoses on kirjutusi paljudelt meie tuntud koqvitlejailt sjameeste organi satsioonidesse kuuluvailt isikutelt, peapiiskopp Raudsepp'alt; ja meie naaberriikide sjameeste hingute juhtivatelt jududelt. Nende nimeta- mine lheks pikale, kuid kikide nende kirjutused annavad tunnustu- se sellele suurele tle mida vttis oma lgadele Toronto Vitlejate
laiendada 40 miljonile elanikule kui Lm,. v.' ..... ... , kaob senine eraldatus taparthad); h ' " g ^ ? m , d a t a o n n .. . . . .... , -y. " . ... suutnud edukalt labi viia.
jyuhelif
Arvo Vabame n.n. hemehe teater thistab teatri direktori, nitejuhi, nitleja ja lavatl ise Arvo Vaba- me 50-ne aastast teatritd aktuse- ga 14. oktoobril.
Kavas on palvus praost . Phm- 'ill , deklamatsioone, juubilarilt Hen- rik Visnapuu, Hannes Oja ja Arved Viirlaiu luulest ning August Mlgu proosast. Lauluettekafideid sopran Erika Veskimets-Solmilt.
Kne peab peakonsul Ilmar Hein- soo. Juubilar esitab ka lhinidendi Kureratsanik Kiir" .
hel Varajasel hommikutunnil, 3 mil isa ^^heai korralik vabariisi | . kodanik oma pesas magusat nur- | ru lb, helises telefon. Pommide- = ga seinikell mu sauna seinal km- | mutas: heksa aupauku. Ronisin pahasena oma pesast nagu. talve- | unest ratatud mesikpp. I , V.Siin NihitSi" urahtasin telefoni, I Sn rgib Sahariini Juss. Kas | oled kodus vi?" , . ;
l Ei ole," vastasin. Aga sa oled ju telefoni juures",
imestas Sahariini Juss. Mu telefon on linna lhedal le-
pikus," seletasin. Siis ei sega - | rahu." ' \ :' I :, Juss pani telefonitoru vihase | klpsuga hargile. Vist tegi. ipogili- | se jrelduse, et mis sa niisuguse | tubakaga rgid. I Et kuulun saunameeste seisus- I se, oli peva esimeseks tegevuseks | vaese rahva talisport lumero- i kiniine. Vihtusin seda vlset nuht- | lust- le knni-tee oma aeda, kui . | ksis leaedne:- s . = Mis -asja sa seal teed?" ' s Soolan uduangerjaid". = . Mis?" ajas naabrimees suu ja | silmad prani. Sigarijunn sopsa- I tas lumme ning kustus vihase su- | sinaga. I Tsi jutt '/loopisin. sel oli | nii paks udu, et angerjad eksisid | minu aeda suvirukkisse. E i saa- I nud enam sotti, kus udu sja kus | vesi on." / .
Naaber vangutas pead. Ta il- mest vis lugeda, et-leaedne auslnder" on jllegi oma- nor- maalses olekus purjus.
Visanud pruukosti rinna alla, lksin oma range kodukomissari
1 korraldusel' linna pesupulbrit ost- 1 ma. Oli veel ht-teist otsas, mida I pidin linnast otsast maha vtma. eo
I Teel sdalinna kohtasin ht kal- I Ust kaasmaalast. Viimane pistis | oma pehme kmbla nagu tki sl- 1 ti pihku ning ksis surmtsise; I noga: I 01ed ka linnas vi?" I ; Ei ole. Ma olen praegu mere | peal," seletasin. | Lhed midagi ostma vi?" puu- J ris kaasmaalane edasi. I Ostmine on Rest-Germaanias | vana mood ja kodanlik igand. L- 1 hen vinnama, tstma vi viruta- | ma. See pole tnapeval vargus,
vaid vrandamine. Trahva va-1 ra on kapitalistliku kiike kauba-1 maiades.'Muudkui ole hea ja v- | ta j; \ : ' ^ ':' f " . Sa saatanama seltsimees," an-e
clis. kaasmaalane mu moodsale il- | mayaateie ige hinnangu. |
Sooritanud ostud, lonkisin kodu | suunas^ pesupulber, leivapts,' | vorstijunn ja kapsapea, kikumas | \ . turuvrgus. 1 : Kas ostsite sisse?" ksis keegi | tuttav inimene, shvaabide suguha- | rust. '. , ' |
Ei ostnud," valetasin. Seda | vrki jagatakse tna tasuta raatu-1 se ees kikidele prjelitele, kes J - le 60 aasta vanad on ja ..." . |
Tahtsin oma lause lpetada s - f nadega . . . oma vanaisa vi vana- | ema kaasa vtavad." Aga- shvaab I tinutas juba tisauruga raatuse J suunas. |
Treeningu mttes tegin tuttavas J krtsis kerged ostuliigud. Tuiku-1 des paar tundi hiljem krtsist vi-1 ja, pidin pea^u oma auvrsele | hingekarjasele selga kukkuma. ; |
Kas tuled jlle krtsist?" kii-1 sis pha isa. |
.Hrra praost, ma tulen lauaki- J rikust," valetasin vaga noga. |
rge jooge endid tis magusat | viina/millest ks nnetu elu tu-1 leb," manitses kirikhrra. 1 :
Seda ei saa just elda, hrra J . praost. Krtsi publikumil on n- nelikumad nod peas kui kogudu- 1 sel lauakirikus." I
kirikhrra pras mulle phali- = kult selja. 1
Koduteel tesin hdamaandumi- se. Keegi kaastundlik kaaskodanik = aitas mind jalule ning ksis: |
Kas kukkusite vi?" ' | Ei kukkunud. Leidsin rahakoti |
ning kargasin sellele khuli otsa." | Edasiteel oli veel mningaid k-1
simusi,*et kas teel vi tulite lin-1 nast vi ostsite sisse. Vastasin ki-1
; gile sulaselges maakeeles: f Surm vene okupantidele!" | Peva viimase loogilise ksimu-1
se esitas mulle mu laulatatud voo-1 divanem madaam Kurnu. Ta k-1 sis kella kaheteistkmne paiku: |
Vanamees! Kas magad juba?" . \ Juba teist tundi aega." 1
Maga edasi!" soovitas Kurnu. See klas nagu etteheide.
On mrkimisvrne, et Young ei ni- misjonikoolides. Seeprast ei pea nud mingit hdaohtu N. L. laevastike -Young mitte hsti vimalikuks, et jne. naol, vaid vaatles seda nagu need liikumised tapavad ise nendele mingit lastehaigust vi piimaham- hariduse' andjaid. Kuid on selge, et maste kadumisega seoses ebmuga- toores sda, piinamised j.m. toimu- vust. vad mis on oma ulatuselt 50 kordselt suuremad kui oli seda Vietnamis. Prast ettekandeid anti vimalus
ksimuste esitamiseks ligi pooletei- se tunni kestel. Seda kasutas ka. eestlane E. Aavik, kelle ksimus seis- nes: ,,Balti riigid okupeeriti N . L. poolt 1940, et kasutada Eestis loode- tud radioaktiivset kivili poliitilise maailma revolutsiooni arendamise
jooksul, manalasse siirdunud pessimistilt. Ta ei oota ilmtingimata TEV tegevuskava viimase 25 aas-
ta kaasvitlejate nimestik ja 60 lesv- tet hingu tegevusest, annavad tie- liku levaate sellest tegevusest mida hing on ts saavutanud. " K a sjamlestused ei ole unustus- se jetud, samuti meie Vabadusristi kavalerid ja kuld' teenetemrkide omanikud, kes need on saanud t tunnustuseks mida nad on teinud meie vabadusvitluse edasiviimiseks.
Jubeliteos on maitseka rahvusli- ku vlimusega ja sisuga meelestatud trkit, milles tstetakse esile v-
Kige tervislikumaks vimlemis- harjutuseks on igeaegne lestus mine sgilaua juurest.
Te nkku tlemine tabab inimest valusamalt kui laimamine.
Kige soovitavam on laenata raha
itfliiOiiOMDHDnsiiaiiDiipiiaiiDiiaiiQitaitaiiDMDiiiiiiQiiiiiojifliiBiiDiiauaiim
huvides. Nd on sama kasutusel > V n u , u . . .., . , , . , , . . . - i i Tikalt sjamehi, vabadusvitlust a relvastuse ja tuum-energia jul lae-[ c o c o ; o , ? l i ; + &.Jaia i " " - . J d vastike liikumisel; Kui too tuum energia toodang asetatakse UNO
i( Torontos elunev abielupaar Kristi I kontrolli alla just Aafrika ja n.n. ja Johannes Pahapill said oma aka- Kolmanda Maailma energia puuduse deemilised kraadid: ikoos. Kristi Pa- toetamiseks, siis juba ksi see v- liapill sai York Univesrity tkinson hendaks relvastust, soodustaks erier- olIege'i juures Bachelor of Arts giaj.m. arengut, rkimata inimi- akadeemilise "kraadi. Akadeemiliselt gustest. Mida saaks UNO siin teha? kuulub Kristi Korp! Filiae Patria- A. Young osava diplomaadina poi- sse. Insener Johannes Pahapill kes kas otsesest ksimuse vastusest kr- lpetas University of Toronto aasta- vale. Kuid pikemalt seletas lits- te eest sai University of Waterlptuse j.t. energiat ttlevate rahvus- jures Master of Applied Science vaheliste gruppide omavahelisi vahe- (Management Sciences) kraadi. Aka- kordi, mis on siiski rmiselt muu- deemiliselt kuulub Johannes Korp! tuv ja kus otsus hes vi teises suu Fraterriitas Estica'sse. nas tehakse tavaliselt ainult he vi i; Sel kevadel sai Sannu Mlder ma-| kahe hle enamuse abil. Ni i et seda
lootust tuleb vtta nii nagu see on. rippumisega mbliku niidi otsas. Kuid olukorra mistetavust aitab ehk selgitada Youngile annetatud raamat KGB is Calling Eve".
Oli-on.
ILMUS
iseseisvust ja meie praegust taotlust iseseisvuse saavutamiseks.
Kigele eelpool toodud asjaolude- le tugenedes oh see teos soovitav omada iga tsise eestlase raamatu- kogusse, kuna see on psiva rahvus- liku thtsusega kokkuvte meie s- jameeste organisatsiooni 25. aasta- sest tst. - ..
Hinnatav on t, mis selle trkise koostajad on teinud eesotsas TV esimehe A. Kala'ga.
gistrikraadi (M.Eng,) tstusinsene- riteaduse alal (Industrial Enginee- ring). Vitekiri oli ,,Adapteeriv stra- teegia produktsiooni ja inventuuri kontrollimiseks." |
Sannu Mlderi varem saavutatud teaduslikud kraadid on: BA.Sc. leh- nuteaduses, M.A.Sc. aerofsikas. ....Need teaduslikud kraadid on ta saavutanud Toronto likoolis. San- nu Mlder on ttanud ppejuna McGilli likoolis, Montrealis. Praegu tegutseb professorina Ryerson PolyV technical Instituudis ning teeb uuri- mistd Toronto likooli erofsi- Ica Instituudi^ shokk4ainete alal...
Akadeemiliselt kuulub. S. Mlder Korp! Sakalasse.
Kuna teost on trkitud piiratud hulgal ja osa neist on lubatud arhii-
_ J videsse, siis oleks soovitav selle oma- misega rutata, kuna - iga sjamehe aukohuseks on .selle raamatu oma- mine.
Kivi
oma raha tagasisaamist.
ra valeta ka poliitikas, sest sulle ei j kik meelde, mida s oled ku- nagi elnud.
On olemas k naisi, kel on alati smepiin kui nad sooritavad kr- valhppe.
Kes hoolsalt pevas kaheksa tundi ttab, juab kindlasti kord nii kau gele, et saab ettevtjaks ning peab pevas kaksteistkmmend tundi t- tama.
Kui intelligentsus ja edu pole ta- sakaalus, tekib sarkasm.
Kauakestvad sprussidemed ph- jenevad ksteise pealiskaudsel.tund- misel.
Ideede varastamine hest raama- tust on plagiaat, kahest raamatust
I essee, kolmest raamatust doktorit ja neljast raamatust varastatud idee- dest vib konstrueerida viienda.
-. Kogunud NIHITS:
Postiga tellides lisandub saatekulu.
MMqll JAm ELy" falifyses Eesti M o p 5^8 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
isiitiiiiiniiiiiiiiiiiiHiiiiiisiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiijii^
ILMUNUD
29. juunil aktsia hind
145 King Street West, Site 190, Toronto MSH 3M1 tel. 3644131
litul tel. 925M2
Ontario, M4K 2R6 '
llillipiliH^^
KUHU MINNM ^ Reedel 29. juunist3. augustini Lana Kasak'u Sulekunsti nitus Ed- wards Gardenis. $ Laup., .30. juunist kuni 8. juulini Baptisti koguduse kolmas juubeli konverents. # Phap., juulil Baptistide juube- likonverentsi lpukohtsert algusejfa Id. 5 . Baptisti kirikus, 883 Broad- view Ave.:'. ^ Kolmp., 11. juulil Phjakotka '80 informatsiooni- ja selgituskoosolek Eesti Majas algusega kl. 7.30 .
NAlJAD Igivana hrra istub raudteevagu-
nis. Reisikaaslane ksib: Kuhu sidate?"
' Koolivendade kokkutulekule." \ Vga palju neid vist enam ei ole,-'
arvab teine. - :'- Ei ole ,vist jah: Viimased kmme
aastat olen seal ksinda olnud."
Kaks tusikuprouat istuvad klave rikontserdil. Pianist mngib selg publiku poole. ks prouadest ksib:
Kas see on Chopin?" Pris kindel ma ei ole. ga oota-
me ra kui ta ennast ringi prab."
Mis vahe on kapitalismil ja kom- munismil?"
^Kapitalism on seamoodi hea plaa- nimajandus, kommunism plaanitse- tud sigadus."
Kolm hullu jvad ikeseiili katte. Kuna: ks hulludest iga vlgulgi puhul naeratab, ksib teine:
Miks meie Metvei naeratab iga vlgulgi ajal?"
i,Ta arvab, et teda fotografeeritak- se;"'' -:'
Lihtne mees satub kogemata pee- nemasse lokaali. Sirvinud toidukaar- teta^ ksib kelnerilt:
Mis asi on see kaaviar?" v Turakala mnd." Hea kll. Tooge mulle kaks tk-
ki. Aga rge neid liiga kvaks keet- ke." :
JAAN ALMER KATSETD
Helistada tel. 699-5293
HeK t^age ette 225-5595 390 Princess Ave., Willowdale
Prast viduratsutamist simab taluomanik dzhokit: ."
Pagana pihta! Tulite viimaseks. Kas teie ei saanud kiireni olla?"
Mina kll. Aga ma pidin ju hobu- se selga jma/'.
Silt hes lihakarnis: Meie vorst sisaldab garanteeritult
100 protsenti liha plus.s 30 protsenti jahu ja vrtse."
Mis on kommunismil reumaga hist?"
,,Mlemad annavad ennast ieti tunda kui juba liiga hilja on." .
; Napsiarmastaja mees naisele:; Tna oh ilus htu. Teen veel vilt
se jalutuskigu." Kuidas arvad. Kui tagasi tuled,
vta pdel piima ja,homne ajaleht kaasa." ' V
