: - vr-."i^Si'.--4W1, iJ'--'!fW-v,'-.-..--.il
l i l l l i i l l
- Gollection Development 395 Wellington Str Or&s Ottawa. Onto
3 e i e Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada o Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmi- ne igal toop., kl. 9h.-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl, 9. h.-8 . Laup; kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnad: Kanadas: 1 a.-$24.00, 6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. lemere- maadesse: l a . $30.00, 6 k. $16.00, 3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Ki r i ja lennu- postilisa USA-sse 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lennppostilisa lemeremaa- desse: 1 a. $23.50,6 k. $11.75.. ksiknumber .50c!.
Kuulutushinnad: 1 toll hel veerul: esikljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu- .tuste kljel $3.25.
TE HT R : o Second Oass Mail Registraoa No. 1340
I I I F B M ui " ' M I l i i l m i l i U l l n f r r m w m r i if u i ^ w ^ y r n
OUR LIFE" - MEIE ELU" Estonian Weekly. Published -by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broad- view Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 . Tel. 4660951
Toimetajad: H . Rebane ja S. Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par- ming, 473 Luhmann Dr., New Mil- 'fordi NJ . , USA. Tel. (201) 262-0773
MEIE E L U " vljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
. Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Nr.,28 (1535) 1979 NELJAPEVAL, 12. JUULIL THURSDAY, JULY 12 XXX- aastakik
v
USA Esindajatekoja vlispoliitika komitee allkomisjonis teostus sja ametlik lekuulamine inimiguste ja rahvuslike iguste pinnalt oku- peeritud Balti riikides, mis kerkis henduses uue Balti Resolutsiooniga (nr. 147), Balti rahvaste organisatsi- oonidest esinesid seletustega Balti maailmaliidu esim. dr. K . Bobelis, hendatud Balti-Ameerika Komitee esim. G. Meierovics, hendatud Lee- du Abistamisfondi esimeeslVl. Rudis, hiljuti Leedusi vlja psenud Pau- las Vaicekaukas, ka USA vlismini^ teeriumi Euroopa ksimuste osakon- nast ministri asetitjaid Barry ja rahvasaadik R. Dornan (R. Kalif.).
Balti organisatsioonide esindajad puudutasid ajaloolisi ja praeguse aja kuritid inimiguste osas Balti maa- del ja vajadust enesemramise i- guste alal okup. Eestis, Ltis ja Lee- dus. Vaicekaukasv kirjeldas oma isiklikke lbielamusi Nukogude vangilaagreis ja ka Nukogude vi- mu survet Leedus. Rahvasaadik Dor- nan, kes linud aastal sai klastada Ltit, kirjeldas omi thelepanekuid sealt. Vlisministri asetitjaid Barry andis edasi USA vlisministeeriumi seisukohad Balti riikide suhtes, sa- muti ministeeriumi vaated Balti rii- !kide diplomaatilise korpuse suhtes.
Rahvasaadik Ed. Derwinski (R. Iii.), kes Balti rahvaste ks suure- maid ja viljakamaid spru USA par- lamendis, on ise mainitud almko-
misjoni liikmeid. Derwinski tles, et venelased kasutavad Tallinnas olm- pia ehituste pstitamisel poliitilisi vange. Tema ja teised tstsid les ka venestamise ksimuse Balti riikides." Derwinski nuab, et 1980, a. Madrii- dis Helsingi konverentsi teisel jrel- konverentsil tuleb tsta les Balti ksimus, kus hendriikide president peaks andma vastavad kindlad kor- raldused . USA Madridi konverentsi delegaatidele. Ta rhutab, et Eesti, Lti ja Leedu, rahvastele tuleb, anda enesemramise igus. Derwinski li- sas thelepanu ka Nukogude uuele kodakondsuse seadusele, nudes sel- le eest kaitset Balti pritoluga, USA kodanikele kui nad peaksid klasta- ma N. Liidu alasid. Ja lpeks Der- winski avaldab nude, et SA presi- dent peaks Balti ksimuse viima teiste rahvaste ette, selleks ka kasu- tades USA ametlikke informatsiooni- allikaid .rahvusvaheliste raadiosaade- te ja publikatsioonide abil, et kasva- tada teiste rahvaste toetust ja aru- saamist Balti riikide iguses iseseis- vusele. Kik need nuded ta on vt- nud kokku resolutsiooni, mille ta an- dis edasi lalmainitud iekuulamis- kooslekul Washingtonis. Nende k- simuste edukuse arendamiseks on vajalik, et Balti rahvaste kik orga- nisatsioonid ja k ksikisikud oma- poolselt nuete ja mrgukirjadega USA parlamendiliikmetele j.t. esi- neksid.
. . v . - . v . v . v . v . v . w v
5^
I Eesti baptistide 3. lemaailmse juubelikonvereritsi osa klalisi. Eesreas vasakult: V. Heljula Inglismaa, Elli Mnd SA, (X Loogna Rootsi, 4E. Meiusi USA, E. Kaups SA, A. Konsa USA, K. Raid -^Toronto. Tagareas: J. Puusaag Eesti, E. "Mnd USA, E. Kaups - r USA,; L. Heinmets USA, T. Kaups USA,-M; Meiusi USA, . Roos Rootsi, E, Leps USA, t. Vahte! USA, B. Ling Austraalia, R. Vahtel USA,
Foto I. -S. Lillevars
STOKHOfJVS 18. juunil sitis Eestisse Soome suurajakirja Hymy- lehti"i juures ttav ajakirjanik-iti-
uraetaj Irma krama abiellumaks tartlase Aare Vallistuga. Mlemad ei aimanud, et KGB-1 oli valmis kurika- val 1 plaan pulmad nurjata. Siiski sel- le plaani realiseerimine ei nnestu-.
: mid. Kaotajaks; ji KGB. : Kui eelmisel htul oli kokku lepi- tud, et peigmees sidab Tallinnast Tartusse, kus abielu registreerimine pidi aset leidma, samas bussis koos soomlastega, j siis hommikul tsteti kell 9.07^are Vallistu jhkralt bus- sist vlja/ Ksuandjaks oli keegi li- bedaolemisega sell, kes mngis giidi, kuid tegelikult esindas hoopis teatud asutust. Ilmselt loodeti, et kohalike vaga; raskete liiklusvimaluste juu- res ei jua . Aare Tartusse igeks ajaks. Ta hilincski, kuid oli siiski Pe- rekonnaseisu aktide broo juhtkon- naga kokku leppinud, et saabub hil- jem. See tekitas segadust. .;...
Irma Krama jutustas, et seejrel veti kasiituele uued nksud. Ni- melt1 keelduti abielu registreerimast, kuna Irmal puuduvat sissesidu tempel passis. Tegelikult seda ldse 1 ta" . .
passi ei lda, vaid hoopis viisale. Irmaga oli kaasa sitnud.ka tuntud soome avaliku elu; tegelane, tuntuim selgeltngija Soomes Tamara Maunonen, kes kinnitas, et nudmi- ne oli rumal ja kohatu. Seejrel abi^ elu siiski registreeriti,, kuid vastsele pruutpaarile anti ktte ebatpsuste- ga abielutunnistus. Aare Vallistu nudis uue kirjutamist. Ametnikud keeldusid. Kemplemine kestis mn- da aega ja kui Aare Vallistu ji en- diselt kindlaks, abielutunnistus asen- dati tpsega. .. :
Tegelikult on see Aare Vallistu ta- gakiusamiste reas vid jrjekordne juhtum, inimiguste ' rikkumisest Mdunud aastal heideti ta vlja Eesti Pllumajanduse Akadeemiast, kus ta oli lpetamas just neljandat kursust. Teda nimelt kahtlustas KGB sidemetes prandaaluse usulii- kumisega; Kui kesoleval kevadel KGB leitnant Albert Gerold kuulas le Aare tuttavat Heino Vhki saa-
Eesti baptistide 3. lemaailmne jubelikonverents lppes suure kont- sert-jumalateemstusega phapeval, 8. juulil kell 17.00 Toronto Eesti Bap- tisti kirikus 883 Broadview Ave. Kirik ji kitsaks, toodi lisaks toole, palju rahvast kuulas jumalateenistust all seltskondlikus ruumis vai j hlda j a telt. Kuum suveilm ei olnud kedagi eemale hoidnud. Konverents thistas Lnemaa rkamise 100-dat, Eesti baptismi 95-dat ja Toronto koguduse 30- ndat snnipeva motoga Austus koguduses" EF. 3/21. Kirikuliste arvu hinnati 400450. Klalisi pii saabunud Argentiinast, Austraaliast, Hispaa- niast, Inglismaalt, Rootsist, USA-st ja Eestist.
Juubeli ^kontsert-jmalateenistsel ga nnestunuks vib pidada sovi- esinesid Konverentsi ..hiskoor, laulud konverentsidelt, mida kogu- X.E.B.K. noortekoor, solistid . M . dus palus korrata. Laulis Marika Duesberg-Roos sopran, A. Kaups Krabi, Jaan ja Kalle Medri duett,
alt, H. Kirves bariton, M. Kra
iideni J . Crter
paadipgenikky; Kanadas kibi praegu suurem akt-
sioon Vietnami nn. paadipgenike yastuvtmiseks, keda naaberriigid Malasia, Philipiinid, Tai, Singapur ja teised keelduvad yastuvtmast, sest Singapuri peaminister mrkis, et need pgenikud on heks osaks Moskva ja Hanoi plaanist kommu- nismi laiendamiseks Aasias ja kogu maailma ulatuses. I. Mather kirjutas 7. juuli Star'is, et nende hulgas on >Viet Gonge", ,kes vitlesid Vietna mis ameeriklaste vastu ja kes parast sja lppu jid Hanoi kommunistide juures ebasoosingusse. Mitmetes laagrites on tekkinud kokkuprkeid nende ja ametivimude vahel.
Kanada immigratsiooniniinister R. Atkey mrkis, et Kanada sjalen- nukeid ja laevu rakendatakse nende pgenikke toomiseks Kanadasse. K- neldakse, et Kanada ei vta vastu mitte ainult 12,000 pgenikku, mida vlisminister Flpra MacDonald lu- bas vtta, vald vhemalt 35,000 p- genikku. Kuid nuti et Kanada vt- ku vhemalt 50,000 aasialast vastu. Praegu kogutakse raha ja koostatak- se nimekirju nendest, kes pgenikke omal vastutusel; siia le toovad. P- genike arvu arvatakse ulatavat ca 300,000-le. Samas kirjutatakse sellest, kuidas oma-aegseid Idaeuroopa tea- tud pgenikke vlja saata ja koda- kondsust ara vtta.
bi sopran, J. Medri bariton, K. Medri bass, L. Purje sopran, K. Raid. tshello, J. T a l l tshello. Koorijuhid olid: M. Duesberg-Roos, Charles Kipper, J.. Medri. Orelil ja klaveril saatsid' M. Duesberg-Roos, Gharles Kipper, ; Alkok, T. Kirves ja Imbi Medri. Fldil saatsid Esther .Wilbiksi ja tema usinate abiliste, kor- lateehistsele jrgnes rikkalik koh- vilaud kigile kiriku all seltskondli- kus saalis dederingi esinaise ie Wilbiksi ja temausinate abiliste 'kor- raldusel: Kohvilauas tehti .nnestu- nud, konverentsist kokkuvtet ja t- nati Issandat, kes oma nnistuse oli andnud sellele suurele kokkutulek-
President J. Carter on sisepoliiti- listes raskustes. Tema suuremaks probleemiks on energia ksimus. USA-s on suur bensiini puudus ja bensiinijaamade juures on bensiini ostjate sabad, mis takistavad liik- lust ja sulgevad tnavaid.
President lkkas edasi oma kne USA rahvale ja rgitakse, et ta on sunnitud tegema suuri muudatusi valitsuses, Kaalul on tema uuesti va-
parteist tstetakse jrgmisel presi- dendivalimisel ikka ja jlle les Ed- ward Kennedy: kandidatuur: J. Car- ter'i populaarsus on vga madal. Te- rava kriitika ll''on ka tema,valis- poliitika. SALT II, Rodeesia ja Lu- n-Aafrika ning isegi Nikaraagua k- simus, kus kommunistlikud terroris- tid tulevad lhemal ajal vimule. Seega tekkib Kesk-Amecrikasse tel-
limise ksimuse, sest demokraatide1 ne Kuuba ja N . Liidu satelliit.
maks kompromiteerivaid andmeid,. le. hvardas ta Aare Vllistle veel keerata", kuna see tahtvat vlismaa- le minna. Nd siis ritatigi keera-
(22. juulil kell 11 hommikul Peetri kirikus
.Tegevad: piiskop Karl Raudsepp, petaja Oskar Pulim ja klalispetajad.
Instituudi ypilased. V Orelil Roman. Toi. Solist Liina Purje. Viiulisolist Mariannei-rke.
21. juulil 1979 kell 8 htul
LAUL! . NALJAD! Ainult |2.{ LKE!
Kontsert-jumalateenistuse kava oli hsti koostatud meeldiv ja krge-; tasemega nii musikaalselt kui sna- liselt. "; ';" ' : V ' ;-' :
hiskoor laulis Jaan Medri juha- tusel Kui Jehoova saab vangid" Charles Kipper saatis orelil. Kogu- dus laulis Vta nd Issandat". S- nad luges 40 Taaveti laulust Daniel Ling Austraaliast. Peeter Kaups t- nas palves ja palus nnistust Noor- tekoor laulis Charles Kipperi juhatu sel Mu sda rka les" ja Vooga- mine", Imbi Medri saatis klaveril. Tshellodel K. Raid ja J. Tall mngi- sid Largo", klaveril saatis C K i p per. Kogudus ja koorid laulsid ^Vii- napuu ja oksad" ja 2. konverentsi hmni. Jrgnes baritoni soolo H . Kirves'elt Vancouverist. Noortekoor esines lauluga Kristus su armas- tus". Alt Asta Kaups laulis K. Raidi saatel tsrielll/ Trio M . Duesberg- Roos, A; Kaups ja L. Purje laulsid Tsta silmad" erakordselt meeldi- vas harmoonias, klaveril Ch. Kipper.
hiskoor laulis Charles Kipper'i juhatusel Siit saadik" ja Jehoova koda", mille viisi n loonud Charles Kipper. Klaveril saatis Anne Kahu- Alkok. Jehoova koda" on nnestu- nult vimsalt klav kiriklik laul. V-
klveril Einar Medri. Soovsoolona mngis J. Tall tshellol Andante". Kogudus laulis K. Raidi juhatusel konverentsi laule, orelil M. Dues- berg-<Ros ja klaveril Anne Kahu- Alkok. hiskoor ja kogudus laulis 3. konverentsi hmni. Jrgnes vimsalt hiskoori 11' M..Duesberg-Roosi ener- giast voolaval juhtimisel. halleluu- ja koor", mis kujunes kontserdi krgpunktiks."
Kne ja palvuse pidas pastor E. Toompuu Guelphist,
kes ksitas kiriku probleeme ja usu j udu. Kui; Inglismaal esitati kogu- dusele ksimus: Mis on valesti ki- rikuga?", siis paremaks' vastuseks osutus Koguduse probleem seisab selles, et rahvas ei taipa ega mista koguduse vgedust ja au!-". Ka see nnestunud ja nnistatud konve- rents rgib koguduse ilu vgedu- sest. Ka kaks hoopis vastassuunas nhet vivad ehitada Jumala kogu- dust. Isegi algristikogudus ei osanud hinnhta seda vaimset judu, mida sk annab ja aitab korda saata. Usk- l ikk i on taga kiusatud, kuid usku ei ole suudetud hvitada. n levinud le merede. Jumalasna kaudu r- gib Jumal. Usk muudab inimeste elu ja muudab seda''.paremuse, suunas Jumal vib viksest algusest suure, vimsa koguduse teha! Tnagem Ju- malat! lpetas pastor.
Noortekoor laulis nagu pastori k- ne kinnituseks -Halleluuja, amen!" ja jumalateenistus: lppes hislaulu- ga Kui end koguvad pstetud: hul- gad". Onnistussriad tles petaja Jri Puusaab Tallinnast, Kalju Ko- guduse vanem. Jumalateenistusel vis nha klalisi teistest eesti kogu- dustest Torontos. ;
Kohvilauda oli kogunenud mitu sada inimest Kohvi ja maitsvaid suupisteid jtkus klluses kigile. dede Ring oli suureprase t tei- nud.
Konverentsist kokkuvtet tehes A. (Jrg lk. 2)
1. juulil algas Kotkajrvel eesti noorte laasjrielu. Esimese ksusemv pidas oma laagri Phjala Ttarde gaidlipkond. Kuna laager oli meldud ppelaagrina, siis oli ilmastik selleks lustnan:u tellitud. Ndala, algus vilu ja tuuline, aga sobis imehsti gaidide tkavaga. Harjutati laagriehi- tuste pstitamist ja kiki gaiditarkuseid, mida linnas hsti teha ei sa?. Fsiliselt pingutavaid ja leidlikkust nudvaid mnge toimus igal peval ja htuti esitati omaloomingut lkketule res. (
Gaidlaagri juhiks oli Silvia B.irk ja .hatas tdrukuid Koidula Ruberg ja abiks Ava Kiilaspea. Hellakeste osas teda abistasid Milvi Silm, Al.ice Kui- oli juhiks Heidi Simonlats.er, ja Leda.j lango ja osalise ajaga t.eisigi emasid. abistasid - vanematest juhtidest lip- koima hellakeste juht Astrid Jgi ja lipkonna vanem Leili Terts. Noore- mad, juhid Olid Selina Reimann ja Erika: Niit. Kogu laagri tegevusel hoidis silma peal lipkonna juht Mar- got Nortmaa, kes ka kogu aja laagris viibis.
Laagri' alguseks saabus kohale ar- vukalt tdrukute vanemaid, kes hi- sel jul lid Jrvetarele peale uue katuse. Vanemad tegid veel teisigi parandus- ja korrastustid, mis nii juhtide kui ka tdrukute laagrielu
tegi. Laagrikgis j-mugavamaks
Tdrukud, ttasid kgis' telkide kaupa; ja said toiduvalmistamise kunstis palju targemaks. savt jaiJ laagris koos juhtide ja kgiperso- naliga oli; 50 inimest.
Thjala Ttred Said sellest laagrist kaasa suurel hulgal tarkusi ja ilusaid mlestusi. '
Laupeva htusel suurlkkel viibis arvukalt vanemaid ja osa vtsid ka Lembitu skaudid, kelle laager lau- peval algas. Tdrukud viisid oma kava lbi hoogsalt ja huvitavalt, ega , oleks vinud keegi arvata, et nad te-
(Jrg lk. 2)
Vana-Andrese koguduse
J M U JUMALATEENISTUSED Phapeval, 15. juulil USUTEADUSLIKU INSTITUUDI AVA-JUMA-
LATEENISTUS kell 11 hommikul. Jutlustab prof. A. Vbus. Solist Avo Kittask. Orelil dr. Roman Toi. Kaastegevad Usutea- dusliku Instituudist osavtjad ja petajad.
Phapeval,. 22. 'juulil KOGUDUSE VLJASIT .JEKRULE, Jumalateenistus koos suvekodu kasvandikega kell 11 hommi- kul
Phapeval, 29. juulil USUTEADUSLIKU INSTITUUDI PIISKOP-' V LIK LPP-JUMALATEENISTU, Jutlus piiskop Karl Raud-
sepp. Solist Irene Loosberg. Orelil dr. Roman Toi. Kaastege- vad instituudi pilased ja klalisvaimulikud.
-. .s ; :-:.''-.:;.'i,'t--1, :(..... t - TV- .ii .tr
,.,:^ 5|?f:.!:'r::;;S