NELJAPEVAL, 12. JUULIL - THTOSBAY, 1ULY12 MeieElu"nr. 28 < 1535) 1979
11. ja 19. juuli vaheaja! saab meie sugune areng toonud kaasa ohte ja emake-maa mitu tugevat matsu, kui nudnud JivreM. Kui kunagi inime-j huruumist alla langevad USA ,,Sky- ne judis tule kasutamiseni* siis ti labT'-maailmaruumi laboratooriumi tuli kaasa lugematuid mugavusi ja liikumisenergiast thjenenud tkid: tehnilisi vimalusi. Kuid tuli on too- raskeim neist 2250 kg kergeim nud ka lugematuid hvitusi suurlin- 1115 kg. Skyiab" lgub ka le Win- nade, asulate, elamute ja inimeste nipegi, Toronto ja Ottawa ja nii on nol lbi aegade. Tuli n hvitanud vimalik, et midagi ka neile linnade- ka massiliselt inimest kaitsvat ja va- le langeb, selle hulgas ka kergemaid rustavat loodust ja teeb seda ha tiikke. " edasi. kski tnapeva inimene ei
Lagunenud Skylab'i" osad vivad mtleks tule keelustamisele, kui see asustatud aladel tekitada majandus- ldse vimalik oleks. ..:/. likke kahje, purustada elamuid, teki- Aurumasina 1 leiutamine tekitas tada tulekahje ja surmata inimesi.tostslftu revolutsiooni ja rikastas kylab'i" kordne" allatulek on USA inimkonda ja vhendas mimese t- valitsse ja teadlaste kalkuleeritud vaeva mral, mis ei ole tnapeval riisiko, sest oli ette teada, et ligema- enam ldse arvudesse pandav. Kuid 1 80-tonnine missil ei j igavesti aurumasin on teMtanud ka tehnilisi tiirlema huruumi. Kik see ei tohi nnetusi, mis on hvitanud totusi, aga elanikkonnas tekitada paanikat, laevu ja teMtanud ronginnetusilu- sest SkyIab" vib laguneda, pleda gematute ohvritega. Nd, kus auru- ja langeda ka asustamata aladele vi masin on judnud muuseumi vlja- ookeanide kohale. panekute pjedestaalile, ei tahaks kee-
Vatamata sellele arvestatakse gi ka tagantjrgi aurajupeale kivi- missili languse paika .vimaliku hoo- ga visata. lega ja ptakse teha parim, et ela- Suurim ja ohtlikuim kikidest Mkkondaxh! ja vimalusel ka leiutistest on aatomi purustamine ja abistada. See nitab, et ksimust sellest vallanduv jud. kski meist vetakse ka ametlikult poolt tsiselt ei soovi viibida kontrollimata aatom- ja tegemist ei ole ainultmnguga, energia mjupiirkonnas, nagu meie iG^d viks lbusalt vtta. pole soovinud vbida kontrollimata
Misiis on selge, \et tehnika ning tule ohus. Aatomi purustamine toos teaduse nimel n teadlikult riskitud vallanduva energiaga ja sjalise po- ja halvimal juhul vivad sellel riisi- tentsiaaliga on inimkonnale loomu- kol olla tsised i'a^jried.;^\tek|lv'-. sunniliselt ebameeldiv. Kuid ta on Id igustatud ksimus, kas teadlas* olemas ja seda ei saa keegi'olema-; tel ning riigivimulori moraalset i- tuks teil. 1
gust riskide inimeste heaoluga, ah- Nii ..on,, kikide ..leiutistega .lbi vardada nende majanduslikku h- inimkonna ajaloo. Need leiutised on vangut ja isegi elu? Sest meie ema- kll ohustanud, kuid on ka inimkon- kemaa on antud ininikonnale rahuli- da rikastanud. Ksimuses ei ole leitt- kuks raelamiseksvimalikus rahus tised, vaid nende kontroll. Tehniliste ja kindluses, millest peaksid hoitud leiutiste ja saavutuste hulka kuulub olema hirivad momendid ja Inimest ka nd allatulev USA Skylab", mis hvardavad ohud. lesse saadeti kuus aastat tagasi ja
Kahjuks ei ole meie maakera ku- on huruumis teinud kasulikke nagi olnud inimesele rahulikuks ja mtmisi ning thelepanekuid, ohutuks paigaks ja seeprast tuleb Ksimuses ei ole uued ja vimsa- le seekordne kalkuleeritud riisiko mad leitised, vaid nende vimalikult ksimus otsustada kylab'i" ka- phjalik kontroll. Sest ilma kontrol- suks. inimkonna arengu ajalugu on lita vib inimkond end jllekordselt olnud tidetud ohtudega lbi aegade. leida koopaelanik olukorras, kus Kui unustada inimeste vahelised ta oma karjri kunagi algas, vitlused ja sjad, mis on kordunud ja mis vinuks olemata olla, on iga- V.
Laenu vajaduse korral kasutage TORONTO EESTI HISPANGA madalaid laenuintressimrasid.
A
AKTUAALSEL TEEMAL
AM VIKULE
d 0' o . o o o 0 0 * 0 ' - a 0 0 * 0
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi
O d a . O " O I 3 1 0 0 t O O 0 0
laenud on lahtised
HiHDUSiSON J U D
LUGEJA KIRJUTAB
,Jm Eh" avaldab meelsasti oma lugejate mtteavaldusi ka neid mis ei htu ajalehe seisukoh- tadega. Palume kirjutada kokku- vtlikult jd lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jtab endale i guse lugejate kirju redi lhendada ning mittes> korral jtta avaMamata.
ja. e
sa
aa
Viimase aja maailmapoliitilised sndmused nitavad, et vaba maailma praegused juhid on kaotamas kontrolli ja nad ei ole enam vimelised sndi muste arengut mjutama. Tokios 7 suurriigi juhid ei leidnud abinusid OPECTlihinna tstmise"vastu. Vib ennustada vajd uusi hinnatstmisi ja tuleb loota ainult n^ende armule. Samuti ollakse vimetu takistama, ei Moskva kommunismi liinil' asuv Vietnam ei ajaks oma maalt vlja hiins* rahvusest elanikke, kes seal pn elanud aastasadu. Nende pgenike huiks} arvestatakse rohkem kui hele miljonile. Sellise hulga soojas kliimas ela- nud pgenike paigutamine phjamaadele, nagu Kanada ja USA valmistab suuri raskusi. Kuid vitlused kommunistlikkude terroristide ja kohaliku maa vgede vahel kestavad Nikaraaguas, Aafrika lunapoolses osas ja mujal. n oodata jrjest uusi pgenikke ja on ksimus, et kas praegu veel vabad riigid on vimelised neid kiki mahutama?
H. Salasoo, E. V, Saksa ja E. Toigeri lugejakirjad tstavad ja tiendavad ldpilti mu perekonna pritolu uurimuste kohta Stokholmis Sja- ja Riigiarhiivides (1973), mis kaudselt heidavad ka valgust" Jepe- rest, (perest) prit olnud Kreutzwal- di (Ristmets) kohta.
Nii perekonna primuste ja tavade jrgi olnud ks mu esiisadest shoti pritoluga, kes invaliidina abiellunud lesega (Krt), olles saanud talu
Selle pealkirja all kirjutab Saksa- maal ilmuv ,,Eesti Rada". ;
Meie ngime hiljuti meie TV-s ameerika fiimiseef iat Holocaust" juudi rahvuse lpmatust kannatus- teest Saksamaa natsionaalsotsialistli- ku valitsuse all. Vaevalt, et siin he- gi vaataja sda viks klmaks jda, tuseb ainult ksimus: Kuidas kik see vis tulla toime XX-dal sajandil kultuurse Euroopa keskuses?v Miks on sellest nii vhe rgitud, et noo- rem plv sellest pea midagi ei tea?"
Mida aeg edasi lheb, seda suure- maks kasvab ebakindlus ja peata olek praeguste vaba maailma riigi- juhtide keskel. Nib, et praegu puu- dub vabal maailmal juht. Ameerika, kes mngis vaba maailma juhti oh oma juhtimisega pankrotti minemas. heltpoolt hirib praegu nn. Vietna- mi paadipgenike probleem. Teiselt poolt hvardavad OPECi li produt- seerivad riigid oma lemraste li- hindade tstmisega segi paisata kogu vaba maailma majandusssteemi. Kummagi probleemi lahendamiseks puuduvad tarvilikud vljavaated.
Vietnami paadi-pgenike ksimus vib. veelgi vaba maailma riikide; rasket olukorda halvendada. Need ei' ole tavalised; poliitilised pgeni- kud. Vaid nende kohandamisega on suuri raskusi., Omal ajal arvestati hiina rahvusest elanikke Indo-Hiina ruumis ligi pooleteisele miljonile.
Samal ajal, kui sama film jooksis Need on enamik elanud neil maadel Prantsusmaa TV-s, vttis sellekohta sna Liidukantsler Helmut Schmidt seal ja tles muuseas: Meie noorus tunneb liiga vhe ajalugu ja on kah- juks vhe informeeritud sellest aja- loolisest kurbmngust. Meie aga m- letame seda ja peame endile selgeks tegema; et see ei olnud sndmus lle-
sjandeid ja sest ajast kui need maad olid Hiina lemvalitsuse all.
Vike kaupmeeste, pesumajade, res- toranide pidamise jne. Kui Vietnam lks Moskva liinil oleva Hanoi kom- munismi alla, siis natsionaliseeriti nende varandused, ettevtted ja ma- jad, Kuid nad olid muutunud ka ras- siliselt vastuvtmatuks uues kom- munistlikus hiskonnas, sest nad olid hiinlased ja Vietnami ja Hiina vahel tekkis isegi sjaline konflikt.
Hanoi kommunistid hakkasid neid saatma raskele fsilisele tle met- sikute piirkondade maade leshari- misele. Fsilist td ei ole need inimesed kunagi teinud ja nad otsi- vad omale uusi maid, kus nad saaks jtkata oma endist tegevust kaup- meeste,vikearide pidajaina, mis on hiinlaste erialaks kigil maadel, kus nad elavad.
hesnaga nad otsivad kergemat elujrge kigil maadel, kes neid vas- tu vtavad; See thendab aga seda, et kui Kanada vtab vastu tleme 20.000 paadi hiinlast, siis see then- dab, et 20,000 kanadlasel tulevad
TIIDU, (arvatavasti tuletatud snast, , vaid ksteisele. jrgnevad snd-
iiniiiiiiitiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiniiiiw
o e o
.. Roos-'.-;Rootsist . . aaretest".. '.,,:-. Ta tles, et konverentsi kohta vib elda vgagi palju head. Rm oli kokku tjulla, kahju, et need kaunid pevad kiiresti mda linud,-Eriti klalistel on olnud parem osa nad on olnud suured saajad. Neile on osaks- saanud, suur sprus, armastus ja heldus Toronto kristlikult perelt. Seda armastust on nii palju olnud, et tundub nagu see ndal oleks ter- ve elu oma-ette olnud. Kahju on sel- lest lahkuda. Osaks on saanud isik- likud kontaktid. On leitud, suuremat rahuldust nii isiklikult kui koguduse seisukohalt. Toronto on suur ja suur on selle, koguduse jud, kus klas oleme. Suureks ja juliseks kujunes see konverente. Siin on niisugune elujuline t j tegevus on. laul- mas soliste, duette, triosid, kvartette,
- meeskoorid, naiskoorid, noortekoo rid, segakoorid ja hiskoorid. Oleme vaimselt palju saanud, oleme palju ka rahvuslikult leidnud. Jagame ki ke seda, mida saanud /rahvuslikus vaimus. Tnus panema ked kokku, mis siin osaks saanud. See elab meie sdameis ja kasvab, lpetas kauge klaline konverentsi kokkuvtet te hes.' ;'.'. V
Konverents lppes mtetega, et siit on palju saadud 'ja kikide ko- hus on seda jagada ja edasi anda. Konverents ori jtnud head muljed. Kasutame need siit leitud varad hi- seks eesmrgiks rahvuslikuks ees- mrgiks! Oleme mistlikud majaehi- tajd kavandame' tulevikku inim- like ja jumalike plaanide jrele, et nad hes punktis kohtuksid. Kavan- dame, et meie. plaanid ja Issanda plaanid risttiksid ja et meie Jumala plaanidest midagi ra ei rikuks. Jrgmine lemaailmne konverents toimub 5 aasta prast. Koht viks.ol- la kas Torontos, Vaucouveris vi mu-
'' . Teadustaja lesannet titis peva-
kohaselt Viktor Krabi. Kik konverentsi pevad mdii- sid koosolekute, palvuste, nupida miste ja paljude muusikaliste koosviibimistega.
Konverentsi ruumideks kasutati To- ronto Eesti Baptisti kiriku ruume. Osavtjate a^v koosolekutelt oli suur. Neljapeval toimus vljasit Kiviojale, kus veedeti terve pev. Kolmapevasel koosolekul olid. ette-
. kanded UusTestamendi koguduse olemus, funktsioonid ja eesmrgid". htul Misjoni-htu. Teisipeval, toi- mus vljasit Nigarale. Esmaspe-
; vai olid ettekanded ,Kogudus Vanas Testamendis" ja Uue Testamendi
. koguduse snd ja areng". Phape-
(Algus esikljel)
gid seda esmakordselt. Lkkehtule jrgnes kutse kohvi-
le. Lipkonna juht palus kiki kohal- viibijaid Kotkajrve kohvikusse, pa- nema punkti lipkonna 30-ndale tege- vusaastale. Endla Komi oli peva jooksul valmistanud suure tagavara sooje saiu ja Helje Valter oli toonud juubelitordid. '/;
Kohvi juures -vis kuulda nii 'juh- tide kui ka tdrukute hinnangut laagri kohta. Olevat olnud ks pare- matest ja t edukuse seisukohalt veel kige parem.
DEED) hrjakarja ra'ajamise eest Selja misast (1573) (v. Tiesenhau- sen) Shoti armee (A.Ruthven) ksu- se jaoks, mis asetses Kadrina lhedal endisel linnusel (nd Meotsa talu). Pika sarvedega hrgade ajamise juu- res oli ga pagema hirmutatud vene- last eelksus, kes le meharja (Ka- levipoja knnivaod phjapool Kadri- nat) paistvaid hrgad.e sarvi oli pida- nud shotlasfe pikkadeks piikideks. Toda tavatseti demonstreerida jlle ja jlle pulmade j.m. puhkudel, kus poisi jommid -aialatid seljas, htuse, pikese veeredes, kndisid meharja1
taga, mida siis imetlesid ja arutasid pulmaklalised j.t. Kidi ka hrgade- hoidmise kohas mis veel praegugi kannab nime Hrjaoidu (Saksi-Aru
Need ei kuulunud lihtrahva hulka, omad senised tkohad nendel ker- vaid tegelesid seal peamiselt ri alal.
vai, 1. juulil toimus tnujumalatee- nistus ja htul juubeli htu. Laupe- val, 30. juunil kell 18.00 toimus 'kon- verentsi ava- ja tervituskoosolek kops teelauaga. Konverentsi algu- seks oli saabunud palju tervitusi.
Eesti Baptisti Kirik avati 1963. aastal 5. *mail. Ehitajaks oli Hurl- burt Company ja nende poolt oli ka arhitekt. Kirik on vga moodne koos oma krval-ruLimidega. Ehitusstiilis on kasutatud pllukivi ja mndi. Pingid on valgest tammest, altari ta- gaseinal suur rist.- Kogudusel ori mo- mendil 350 liiget. petajaks on Kalju Raid. . "/
elna
Nimetatud hrjakari oli hiljem shotlaste ja sakslaste vahel (1574) ve- rise kokkuprke phjuseks mida uuriti ja arutati hiljem Stokholmis, kuhu kutsuti ka Eestistki tunnista-
jaid. Lhemalt on sellest protsessist kirjutatud Archibald Ruthven's Ar- my in Sweden and Estonia" J. Dow poolt, 1963, Stokholm. Uurimused Riigiarhiivis tegid selgeks, et vasta- val kuludokumendil oli tolle hrja karja eest tasu saanud Madz Haviek (nii nagu deshifreeris arhiivi d^irek- tor on olemas -ka veel vastav foto koopia), kelle arvatavaid jrel tuli jid tunti Tiidu vikute nime all. pi dasid ka kla- vi kogukonna vane- ma (varda) ametit, hing haldasid ko- gukonna magasiaita.
Kuid kolm aastat kestnud ikaldu- se tttu Tiidu Avik ei saanud enam vilja tagasi, ja nii veti saadaolnud vilja ja; vla katteks pool Tiidu talu (v. Brevernl poolt). ravetud osa kandis hiljem Uus-Tiidu nime, ning lpuks oli selle ostnud Rootsi prit- oluga endine sjamees Behr, kes sel-" le andis oma ttrele kaasavaraks abi- elludes Ulfzackiga ~ Urvet. Nende poeg Oskar suri hiljuti Austraalias; Poolele' ravetud talu osale ehitati ga hiljem kla, meierei ja kool. Ka seda talu osa nidati ja vaadati pere- kondlike, sndmuste puhul.
Magasi vilja, laenajate seas oli ol- nud ka Jeperast pritolev Kreutz- wald Ristmets, kes samuti oli osa Eestisse jnud shoti, soome, rootsi, liivi haigetest ja invaliidistunud s- duritest (Saksa jrgi traalid) ja sja- vega kaasaskivast nais vest, ning kes oli asustatud katkust j sjasl
muste llid, midagi ketisarnast. Noo- rust ei saa rneie selle ajaloolise kuri- teo eest. vastutavaks teha nemad peavad ajaloost seda ppima. Ja sel- leks oleme meie kohustatud neid petama siinkohal. Noored on need, kes vtavad meil le juhtimise tule- viku ajalookigu eest. ja nemad on selle eest kohustatud vastutama, et niisugust ei korduks!" (Monitor"'*-'' 6. 3. 79). '-: '.,::v'.-
See on mehesna. Sellega liitume meie ja kik mtlemisvimelised, kes ngid Holocaust'i" ja kes on end He tahtnud informeerida sellest aja- loo kurvast sndmusest. Meile aga,, kes olema teinud lbi endi Holo- causti", oleksime tahtnud samal kor- ral ka kuulda nendest suurtest mar- xismi taptalgudest vrdlusena, mis algas 1918. aastal. Kas neid, kes val- mistasid filmi Hol6caust", kes tid
6. juulil aktsia hind $9.15
145 King Street West, Site TorontoM5H 3 M 1 - tel. 364-1131
thjaks jnud aladele, kuid eriti
Euroopas linale, ei huvitanud ka 142 miljoni kommunismi-ohvri saatus? Kas see ei anna ka mtelda neile, kes kll ise keerises pole olnud, kuid kes praegu maid ja riike juhivad ja nen- de eest vastutust kannavad?
Prantsuse publitsist Louis Pauwels rhutab ajaleht Le Figaro" jrgne nud ndalalpu lisas, et arvutud kommentaarid selle Hollywood melodraama" kohta ei ole snakestki lausunud marxismi terrorismi kohta Rassi- ja poliitmrvad on kll vaban damatud, kui ajajrk, kus elame, ei kuulu, ainult heebrea tragdiale.
hes varasemas Figaro" ndall metsataludesse (nagu neid' esitabIpulisas oli juhitud thelepanu sellele, just Saks). Kuidka krbe v. Nierothfet kommunistlike sihtide lbiviimise
pded alates 1917 on seni 142 miljo-
JfUUBELIKNVERENTSI \ . TERVITUSKOOSOLEK . :
Juubelipevade sissejuhatuseks oli pidulikus ja levas meeleolus toimu- nud ava- ja: tervituskoosolek laupe- va, 30, juuni htul. Prast seda,;kui koguduse pastor K. Raid oli kuulu- tanud konverentsi 'avatuks ja soovi- nud teretulemast kikidele osavtja- tele; algas pikk tervituste osav Esime- sena vttis sna vrsilasuvate eesti baptistide keskkoondise esimees dr. Artur Proos Vancouverist ja tema jrele Ontario ja Quebeci baptistilii- du esimees dr. Ronald Watts.
Haaravamaks kujunes kodumaa usukaaslaste esindaja, presbter Jri Puusaag'i snavtt. Teda tervitati lil- lekimbuga ning omalt poolt andis ta taas viibida suurema hulga eestlaste le kingitusena risti kujutava kuns- seas
(Neeruti) oli kihutanud kolm kla tit talunikke remaade vsatikku- desse, luues Kiku ja Udukla popsi- kld. Vib ainult oletada, et nende- gi klade elanikud olid mujalt sda- dega kaasatulnud asunikud, kelle vastu kohapealsed ei pruukinud tun- da erilist armastust; Nhtavasti kuu- lus ka noore Reinholdi isa sellesse liiki, kuid eelisega, et silunud pere- kondlikud vi algse rahvuse suhted viisid teda Kaarli misa, ning edasi Hagerisse.. Kahtlemata on aga Toige1
ril igus, et too kige madalam ja platum kiht kannatas jrjest ja jr- jest, nii nagu seda Kreutzwald mr- gib.'-
Omaette krval ksimus aga tste- tud Siberisse asumisele saadetud Uri- gern-Sternbergi nimega (Meie Teel No 111.2, 1978), kas too ei olnudl
Viimasele on osavtt konverentsist eriti liigutav, kuna see ori talle p- rast enam kui 30 aastat vimalus
titeose, mille materjaliks kodumaa kasetoht. Ka oli tal kaasas ning loe- ti ette kirjalik tervitus eesti vanem- presbter Robert Vsult, kes. muide oli osa vtnud esimesest juubelikon- verentsist kmme aastat tagasi.
Rootsis elavate eesti baptistide l- kitused ja head soovid andis le Os- kar Logna .ning Austraalia omad Daniel Ling. sna haruldaste klalis- tena lemeremdelt tervitasid Ver- ner Heljula Leicesterist Inglismaal ja Ester Aver-Puerta Hispaaniast.
Toronto teiste eesti vabakoguds^ (te poolt tervitasid Edmund Saroja ning Allan Laur ja Vncoveri raa diosaadete poolt Paul Lepik. USA usukaaslaste. tervitused andis edasi New Yorgi koguduse jutlustaja Leonhard Heinmets, Evald Leps Lneranniku eestlaste nimel ja En- del Meiusi, .kes on he koguduse pastoriks Denveris, Colorados^ Kisi heameeleks vtsid tervitajatena s^ a
nit inimelu nudnud. Nendest, nii; Figaro" kuni 1978 ainuksi 70 mil- jonit N.-Liidus (Solzhenitsn 66 mil- jonit!). Figaro" statistika hlmab ligikaudu 3 miljonit sakslast, kes kommunistliku vljaajamis-terrori tttu surmatud, Edasi toob sama aja- leht jrgmised arvud:
1. Inimohvrid Hiinas, millede eest kommunism vastutav ^vhemalt'.'.63 miljonit,
2. Massaker Katnis 10.000,
; 3. Kambodzha (aprill 1975 kuni ap- rill 1978) 2.500.000,
*.4. Kommunistlik terror Id-Berlii- nis, Prahas, Budapestis, Balti riikides (1940-1975) 500.000,
mitte ka seotud: Kaarli misa omani-1 5. Kommunistlikud agressioonid kuga, ning kes, jlle (teisastendme- Kreekas, Malaysias, Birmas, Filippii- te: jrgi) arendas ja tagas merervi nidel> Koreas. Vietnamis, Kuubal, kui phist Mahu ja Askala eestlaste Aafrika mustade seas, Ladina Amee- sissetuleku allikat millised jutud rikas 5.500.000 samuti kujundasid ja kuulusid Kale- vipoja primuste juurde. Noor Rein- hoid kuulis ju neid jutte alati mis inspireerisid teda kogu tema elut kujunemisel. '
Veelgi tuleb silmas pidada, et sa- mas lhikonnas asub k Palmse mis miile Omanik v. Pahlen oli Soome saadikuks Canberras ja peab vimali- kuks et Joh. de Pala vis olla Lembi- tu lapsi-jrglasi (E. A.) Johannes de Pala (s.o. Paala je rest vimaliku Lembitu jrglasi), osava koha ma- nvri abil,,aitas" Aleksander I troo- nile, ning vabastades veidi hiljem ,,parisplvest" (tervelt 12 a. varem kui ldiselt) oma talupojad s.o traa- lid. .
Pragmaatilised ja ettevtlikud en- diste eesti vanemate vasallide jrglased, kuigi saksastunud, oskasid ka Illomggi : (Tristvere) muuta Kad- rina kihelkonnas, sellega thistades (tegelikult) Peeter Suure naise Kadri (Onurmest) eestilist vi Liivi p- ritolu. Kadri enda karjr seisis voo-
Jlgides neid hirmuratavaid tendeid kommunismi ebainimlikku; se kohta, nii tleb Pauwelts, nitab problemaatik he perekonnasaatuse esiletoomisel, nagu see Holocustis" oli. 1 '...
Kes muide ainult mdunud pe- vade terrorit silmis peab, Jabastab tnapeva terrorit". Vra :' terrorit vi vaenlase oma kritiseerida, then- dada enamikus endi omi unustada vi ngematuks teha", tstab.; Pau- wels esile.-
Kindlasti oleks nende Figarp" poolt toodud arvudega kaasunud sndmustega tutvumine kaasaegsete-, le riigimeestele suureks algpetuseks koos ajaloo ppetundidega-, eriti praeguses kaigusolevas Euroopa Jul- geoleku, inimiguste ja koost kon- verentside sarjas. Et vhemalt mis- ta ja teada, kust poolt viks vaenlast vi agressorit oodata, mis nii palju- dele Euroopas praegu tundmatuks suuruseks on. Aga seda tuleks luge- misvimelistel juba ise teha ja mitte
gematel tdel loovutada uustulnu- katele. Kuid hiinlasi on 900 miljonit ja hel heal peval vivad sajad mil- jonid otsida omale uut maad elami- seks. Vah t i vib 22 miljoni elaniku- ga Kanadas tulla olukord, et need uustulnukad on enamuses ja senine Kanada, elanikkond on samas olu- . korras, kui kunagine Kanada phi- elanikkond indiaanlased. Selleprast tekib ksimus, et kas neile paadip- genikele ei tuleks otsida elupaika ku- sagil Aasias, kust nad on prit ja vibolla on nende soojade maade elanike asustamine klma- kliimaga phjamaadele ekslik?
Kui kommunism sellise hooga haa- rab uusi maid, nagu president J. Carteri rezhiimi viimastel aastatel, siis varsti ei suudeta ka parema taht- mise juured kiki pgenikke enam ra mahutada. On ju pris ilmne, et praegused veel vabad riigid aitavad selleks kige, juga kaasa, et uusi kommunistlikke ja revolutsioonilisi riike juurde tuleks. Suuremad kom- munistlikkude riikide pealinnad on kli praegu Moskva ja Peking, kuid kige suuremaks kommunismi levi- tamise keskuseks on praegused vaba maailma riigid ja vaba maailma aja- kirjandus. Niipea kui mnes riigis tekib sisemisi raskusi, ss asub USA kohe terrorstide poolele, lootuses, et kui endine USA-le sbralik rezhiim langeb, siis oleks uute vimumeeste- ga juba head suhted olemas. Ku i Iraanis tekkisid sisemised raskusedh Siis selle asemel, et shahhi aidata nuti algul mitte ametlikult, hiljem ametlikult, et shahh astugu kohe ta- gasi. yatoUah Khomeini oma staabi- ga asus Pariisis, kus tal pii tielik vabadus Iraani rezhiimi nestami- seks. Selle tulemuseks on nd ko- hutav terror Iraanis ja raske likriis vapustab kogu vaba maailma.
Analoogiline olukord on nd Nikaraaguas. Nikaraaguas valitud' president A. Somoza tles, et ta ei astu vabatahtlikult oma kohalt taga- si, nagu tegi seda USA nudel Iraani shahh M. R. Pahiavi. Kuid USA on ulatanud juba oma ke sandinista terroristidele,- keda relyastatakse- Moskvast, Kuuba, Panama ja. Kosta- riika kaudu. Tekib ksimus, et mil- leks vajab USA oma klje all Kuuba krval veel teist kommunistlikku rii- ki? Kui president J . Carter, vlissek- retr C. Vance on komude poole peal, milleks on siis USA Kongress ja Senat?
On pris selge, et Nikaraaguast on oodata uusi pgenike masse. Aga USA ametlik poliitika toetab Aafrika lunapoolses osas Luna-Aaf rikas,. Rodeesias ja Namibias muste kom- munistlikke terroriste. Kuhu paigu- tada seal elavad mitu miljonit val- get, kui need 'sealt vlja aetakse. .
dite ka meie usu- ja kultuurielu suurku- [ kuni keisrini vlja: jud Evald Mnd ja Karl R. Marlev. Edgar E. Aavik
vahetamises, alates jaolemast j jreletuleva plve vastusele "viia viks, hiljaks jda!
Kanadat on vimalik muuta lide- ga isevarustajaks maaks. Milleks Ka- nada asub nende maadega hte paa- ti, kel li puudub. Milleks valitsus ise teeb majanduslikke segadusi li- hinnaga. Kik mrgid nitavad, et minnakse vastu ebamrasele tule- vikule. On oodata kikide hindade tstmist mitmekordseks. Sellega koos suureneb tpuudus, sest uusi immigrantide masse, kes otsivad siin paremaid tid tuleb massiliselt sisse. Osa neist jb hiskonna toi- ta, mis suurendab veelgi praegust rasket maksukoormat.: Lahendust ei ole silmapiiril. ; : ;
' ASK:
Meie Elu" h
Nd, kus omaette bn tjud, vib kirjavahetust! matsioonivah| delt, arvab in juhataja iimj '80 hendusel vib tulevikiJ EST '80, B] holm, Swede) 807,111 442. Wallingatan osakonnal on] 2 numbrit , saadetakse tui registreeriniu lennule. teai kis koosta tudi sioon Eesti dest ja otsus| tlise Stokh( je, et seal oj td tehtud tatud tegudes)
Eesti Riel
Eesti Pev) Norvell ja ini juht Siim Saa| Stokholmi ees k hakanud e| kutakse abi ij sam ja julgus! de ettevalmisl aasta enne sui eeltdesse oi| tiiv nii Ec julitkond kui ei taha mitte nada ja USA il seda paremini teha. Siim Sa| leemid on nii tarvis veel ak| laskonda le
Suurt ja tlj : ettevalmistust
Kokla, Eesti ja ja ESTO 1 konna esimees .gidele le ma| ooni, mis on vi on olnud
le. Usina lehti vtta nii paijl olekutest, kui lik. Mitte ainu) vaid mitme lehe toimetusi ti Pevade.sul peaks lclatnj
eestlasi n. J J tevalmistuscd
. Rohkem on lj Palju vaeva o torme seljata! leht on igas n| nud ESTO '8(
' kik veel pa| Kng peab Rootsi ajakir leht trkib
.Eesti Pe^