Elu" nr. 28 (1535) ,Meie iu" nr. 8 (1S3S) 1979 . . . , , n . n i ^ r , , . . . . . . . n . , i . . . . . . l L l l t r l W ^
, i l - THURSDAY, JULY 12 .5 l l . f l . I W V U ,
i tarn isa
'igaastase: eeskuju jrgi ka hise kditamise aastape- |:lle ohvrite mlestamise Jut- ustuse. " teenistusest vttis osa kir i - (ahvast, "kigist V.ancouveri kest. tus toimus Varicouveri Eesti id Koguduse kirikus 14. j uu-
itud koguduse Jutlustaja dr. /as jumalateenistuse ja al- cs lauldi Kui peva kra mdnud palvele", lohae phakirja koha luges lster dr. Ruus ja JfCpdukiri-- tstaja V. Jger pidas lhi- juse.' : : :
hendatud koguduse sega- I Vanema juhtimisel esines k kokkupandud ohver lks I matmispaiga" mlestusmr-
imise ohvrite mlestami- liis hendatud koguduse tstan, oma silmad mgede
lt mulle abi. tuleb" Psalm Tamverk.
)hase-stitava, jutluse pi- Peetri koguduse petaja
leenistus lppes hmniga.
1:
Inutoimkond loodab, et see laalne ja vib. isegi vhe- iutoimknd peab aga ki-, btustundlikult ning ei saa guses olukorras,. kus. li | jrjest muutumas, mingit
garantiid 1980. aasta su- kalt P. Lawson reisibroo
:i ole kski lennuliin veel |d kindlat garantiid 1980. [adeks ja selleprast on -;onnal raske uskuda, et
[ttevte on suuteline prae- rima $25 odavamat hin-
la ..garanteeritud" hinna tuulu lennuliinide poolt foaine lisa-tasu (fuel sur- Ka ei. ole Kiwi Traveli
ra toodud tpsemaid' tasumise ega lennust
|nngimusi ja selleprast Lennutoimkond nendes seisukohta vtta. Phja- lennu hindade suhtes
[uma tpsemad andmed [toimub tegeliku lepingu mnuliiniga..
'80 Lennutoimkond ei litte -mures teise" his- )uulutamise suhtes, sest
kllalt intelligentsed ja limesed, kes oskavad ise lilline hing milliste riski- Imist he vi teise his- j tegemisel. |knd atutas ka Stokhol-
eestlaste majutamise [Lawson Travel on kin- >TO '80 ajaks umbes 400: luhteselt soodsate hiri- pes sobiva asukohaga iks, et kindlustada re- ron aga vajalik juba l i - kujs teha vastav sisse- ilikult on kinnipandud
reserveerimisel eesi- les on ennast registree- json reisibroo kaudu., |dmete kohaselt ei ole- ste tubade . saamine-
1980; aasta suvel mitte -
|egevust on kesoleval' panusega majandsli- -
Martens, Arnold ja Inisen, T. Metsala-, .. [rel Mitt, Eero Muna,.
f-nberg, M.. Nrming,.
t, Arvo Fallp, Juhan ), Lydia Pais, L. Pant, E. Prss, Aino Pello, Salu, Leo Plrosok; VoL - [Meta Phvel, H. Prn,
|on, . Raudsepp, A. :intee, Juhan Reis, Ja- -
Salme Riives, Uno lauk. Hilja Saar, Leo Saar,: 1'Klli Saartok, Viktor |lamaa, A; Smith, Hel-
ja Juta Solepp, E. . [Sootsy J; tern, Max ?ultsqn, Lembit Ssi, .
:e, iMartifr ja Linda ammisaar, Jakob ja
fartih Tiisler,-Osvald (Eesti hispank, Jaan
[Riho Vliste, Hella rveri eestlased, Ilmar |L. Viiname, J. Vilu'--
ti: Selts,,Side?'.
Nhtuna kaugelt merelt nib Tal- linn oma Toompea ja vanade kiriku- tega keskaegse linnana. Ringkik Toompeal vi merepoolses all-linnas svendab seda muljet: kitsad tna- vad ja platsid, kulunud kivisillutus, vrvimata majad mille kangialustest paistavad levoolavad prgikastid. Kik nagu keskajal! Siin ja seal teh- tav restaureerimist ainult tstab esile majade halva olukorra.
Majad vljaspool vanalinna ei ole ; maalri pintslit ninud vabariigi ajast peale,. Ka uusi ehitusi seal ei ne mu- jal kui vaid sjas kannatada saanud iadel. Uusi maju on ehitatud Pelgu- randa, Lasnamele ja peamiselt Mus- tamele ning ismele kuni Harju jrveni. Need uued linnaosad koos- nevad 5- ja 9-korruselistest paneel- majadest, mis on halvasti ehitatud ja igavalt paigutatud. Need olevat ajutised majad, kuid seda aega ei ole ettenha mil neid kord hakatak- se asendama ilusamate majadega.
. SRATA SUURLINN llatavalt vhe On muutunud Tal-
linna rilinn: rid asuvad endistes majades ja mvad sama kaupa" kui enne, kuigi viksemas valikus ja hal- vema kvaliteediga. Rahvas tunneb neid Vka endiste nimede all nagu Kaarman, Gnther, jne. Enamikul neist ei ole vaateakent, need. on vai gendatud ja kannavad ainult ri numbrit. ja, ( l i ik i . Seetttu puudub linnal ka sra, mida meie suurlin- nalt ootame. Tallinn aga on ju nd suurlinn oma 400 tuhande elanikuga Kesklinn on ldliikmseTe suletud aga jalakijate olukord pole pra
\ nenud. Knniteed on endiselt paeki- vist ja siduteedel on osalt ikka veel kulunud kivi parkett.
Vrreldes 1939. aastaga on TaHin- na rilinn ennem kahanenud kui kasvanud, aga teenindab praegu 400 tuhata elanikku endise 180. tuhande asemel. Seega Tallinna kodanik os- tab nd tstuskaupu vhem kui pool sellest mida ta ostis enne sda, kuna lne maailmas nende kaupade
^ tarbimine on sama aja vltel tus- nud. 34 kordseks. See asjaolu pee- geldub muidugi selgesti elanike ela- tistasemes. - ,,HNERSONI KR" .. >\< .
Vljastpoolt vaatlejale tundub, et - Nukoguderiik,mitte suutes pakku-
da oma kodanikele mugavat kodu ja kllaldaselt sa, pakub helle palju meelelahutust teatri, balleti, kino ja spordi nol. Tegelikult ei ole see nii: eesti teatrite arv Tallinnas on kaha- nenud he, Tlisteatri, vrra, ku- na teatrite koguarv on jnud endi-: seks. Kinode arv on kahanenud sa- muti kui kohviku kohtade arv kesk-
Jinnas. 1 ... V Vaatamata sellele, et elanike arv
on tusnud mitmekordseks ei ole 1 Tallinn saanud ei uut postkontorit,
'''"riigipanka; vi lennujaama; Viimast kavatsetakse kll laiendada olmpia- mngude puhul ehitatavate ,;Potjem- kini klade" sarjas. Kesklinna uu- test ehitustest vib mrkida Viru ho- telli. Kaubamaja, Teenuste maja, Teaduste Akadeemiat.
Thelpanuvarsed linna plaani muudatused on Gonsiori ja Liivalaia tnavate laiendamine ning pikenda- mine kuni Lasnameni ja Estoonia
, puiesteele paraileelne Lenini puies- tee. Uus sild viib Prnu maantee le raudtee ja on nii jrsk, et sai omale
! , nimeks Hnersoni kr"; : !0,(MM> KQR1ERISABAS :
Tallinna, vanalinna, fassaadi kohendamine Vene tnaval Olmpiamngu- deks. '.''
Rkige rriinuga enne kui hakkate uut autot ostma.".
Pruugitud autod r - uued autod veoautod,
gid ja rentimine.
.321 Lakeshre Rd. W. Mississauga Telefon kontoris: 416-278-3365
kodus: 416^ 21-5091
ESTi PSSI JA PSTOUKLUB! GEYUSPERIOOD! LPI
Tallinna Festivali raames korral- datudlaskevistlused thistasid tal vise tegevus perioodi lppu. Suure arvuline vistlustest osavtt pidus tuste ajal nitas, et laskesport ori kujunenud vga populaarseks. Osa vttis 41 laskurit vga erinevates va- nusegruppides ja eluktselistes ala- des. Vis nha tulejoonel likooli ppejudu, kunstnikke, rimehi ja koolipoisse. Kohal olid ka naispere esindajad. Vis mrgata, et laske- spordi vastu on suur huvi, mida tendavad klubi liikmeks astumiseks,
Tallinna laskevist
lste alguseks... Neilt vistlustelt- ai
tario meistri vistlused, niis kindlas ti kujunevad vga pingerikkaks...
Nd on aeg kigil laskespordi huvilistel mtlema hakata Est '80 sidule ja seal toimuvatele vistlus- tele. Paneme kokku tugeva meeskon na, arvab Kana. Kigil laskespordi huvilistel palutakse prduda kas kirjalikult vi telefoni teel informat siooniks Voldemar Kana poole, 50 North Edgeley Ave. Scarborongh Ont. M1K1T7, tel; 261-3274.
Voldemar kana on laskespordiga juba kodumaal tegutsenud-ning tun neb seda spordiala vga phjalikult Ta on Toronto Eesti Pssi ja Psto- liklubi asutaja liige ja pikaaegne esi- mees. Kui Montrealis Endel Rubera
ja on ldiselt vga.ngusad. Mned eesti ritused vajavad veel
nimetamist: Vabahumuuseum Roc- ca-al-Mares, kuhu on toodud mit- mest maa nurgast vanad talud ja isegi korts ning kirik, botaanika aed ilusas.Kose orus endises Ptsi talus Laululava,
VHE TSTUSI
Kus on Tallinna tstus? Prast sda Tallinn on kasvanud 220-ne tu- hande elaniku vrra, kellest umbes 10 tuhat on ttajad. Seega peaks linnas^leictama^mialt t d a M n e n d e k o h u k s e t e l a b ] a s t e varustada tjuga 11 Vene-Balti te-k . j . . v -. -i nn TT , -i\ \ - j hoidmine ehk igahommikune toitai-hast, voi 100 Krulli vabnicut, voi vas-a ^ tav arv teisi tstus! mitmesaja ts- tushoonega. Kuid neid uusi tstusi ei ole ei Tallinnas ega ka mbruses.K""* v v w l ,-v*^r~v%'t9*^.-.
. , ^ .. , i , kogu nende lunavaheaeg. Tosi kull, linnast vlja viivatel tee del, eestktt Nmme ja Kopli' teedel,| TOODANG LANGEB on ehitatud nii mnigi tstus, kuid need -on vikesed, nii et" neid tuleb kanda pigem tstuse struktuuri
TOIDUJAHIL Seni oli Tallinnas kiki piimasaa-
dusi kllaldaselt saadaval, nd aga on mgilt kadunud vahustamiskl- buiik koor, mida isegi Moskvas ei leidunud.
Nagu teada, on eesti perenaisel vimatu ette mrata, mida ta jrg miseks lunasgiks valmistab. Kik sltub sellest, mida rides on para jasti saadaval ja millise 'defitsiitse kauba jrjekorra algusesse ta juhtub
I sattuma; Perekondadega pensioniea lised vanaemad Vi tdid ei saa enam oma tillukesele pensionile lisa teeni
nete j a h t / v i sagedasti mlemad Muidugi kulub enamikul ttajatel naistel toitainetega varustamiseks
gas teekond Stokholmi 1980. Ees ei- on skautlikud noored viinud laskera-
muudatuse kui laiendamise arvele. Miks see on nii selgub titevkomitee salajastest andmetest, milliste koha- selt nukogude tlise keskmine produktiivsus on ainult 1/6 kapita- listlikkude tstusmaade tlise
Et elu Nukogude Eestis lheb pi- devalt raskemaks kinnitavad kik seal sagedasti kijad. Phjuseks pee- takse seda,' et mni aasta tagasi va- litsus tstis mrgatavalt kolhoosni- ke ttasu. Tagajrjena paljud neist loobusid oma isiklikkude maalappi- de harimisest, milliste kogutoodang
sab lekanadlise vistlusmeeskon- na koostamine ja palju treeningut laskerajal. Oodatakse vistluste ees- kirju ja tingimusi Rootsist, et harju- tused viksid alata. Traditsioonilised Balti laskemaavistlused, mis, juba kodumaalt on'alguse saanud toimu- vad tnavu 15. septembril leedulaste korraldusel. Sellest vistlusest kuju- neb esimene tuleproov meie Stokhol- mi meeskonnale. E i vi mrkimata jtta, et"meie krget laskespordi ta- set on edasi kandnud tulihingelised laskurid juba kodumaalt. Paljud neist tulid vrsile relvaga kes. Osa nendest laskuritest on aidanud kaitsta Kanada vrve maailmavist- lustel tles Voldemar Kana.-
EriTit thelepanu vrib vga heas vormis olev Klubi pstolimees- kond paljude laskeauhindade ja tiit- lite omaja Arvi Tinits'i juhtimisel. See meeskond on linud tegevusperi- oodil pidanud vistlusi kutie Ontario klubiga ja isegi vidu saanud kuul sast Toronto politsei meeskonnast. Lhemas tulevikus seisavad ees On
j ale,' siis sama on Kana teinud To- rontos. Vga sageli vime teda nha rahvuslikkudel pidupevadel skaut- masteri vormis. '. ' . : '/: : : ' : ; eln.
produktiivsusest.- Seega Tallinna' ela- u l a J u s f - W - l e . kogu Nukogude nikkude arv peaks tusma Tigi mnJP l l u majanduse toodangust. Looma jonile, enne kui linna ts tus toodang^ , f juurvilja kasvatamise asemel tuseb var/ariigiaegsele tasemele. nakkasid kolhoosnikud neid saadusi
ise ostma, mis tegi varustuse veelgi raskemaks.
Kuna Nukogude pllumajandu- ses ttab ligi 50% ttajate kogu- arvust, nuab selle toodangu languse likvideerimine ja vilja impordi v- hendamine suuri pingutusi. Selle ta gajrjel nitab N . L. majanduse ld toodangu juurekasv pidevat lngust alates 1973. a. mil ta oli le 8/o-i ja 1977 a. oli langenud 3,5%4e. Olgu ni- metatud et kesoleva viisaastaku
See on veel heks niteks, et tie- likult '- natsionaliseeritud. majanduse tsentraliseeritud plaanimine ei ole Vimeline saavutarha ligikaudugi neid tulemusi mida saavutab oma olemasolu ja heaolu eest vitlev <era- tstus..
KOLMVEEMN f M I l TOIBUKS
Miinimumiks, mida eesti perenai- ne vaj ab he perekonnaliikme toit-
kdartik^eips
,eili Niguliste kiriku
GEISLINGEN (M. E.) - ks Hei- delbergis elunev 67-aastane eestlane, kes klastas linud a. suvel N. Ees- tit, avaldas ka tnavu soovi snni- maa klastamiseks. Vastusena teatas Nukogude konsulaat, et sooviaval- daja on nukogude kodanik; mistt- tu avaldus lkati tagasi. Klastami- ne vivat tulla kne alla siis, kui eestlane astub vlja nukogude ko- dakondsusest. Vljaotmine" mak- sab aga DM170..
Kas antud juhtumil on tegemist erandiga vi uue korraldusega, pole teada. Saksamaa eestlased, kes k- lastavad kodumaad, rgivad- oma kavadest ainult; kitsamas ringkon- nas. lalnimetatud eestlane pole ak- tiivne seltskonnategelane eksiilis. Samuti polnud ta ka kodumaal ld-
Alfred J. nderonS leBsia|aterhke
New Yorgis New Yorgis sngitati laupeval
maamulda kauaaegne lemaailmse Eesti Kesknukogu esimees ja hendriikide Eesti Abistamiskomi- tee juhatusliige Alfred J. Anderson. Matusetalitus toimus New Yorgi Eesti Pauluse koguduse kirikus 71- sel Avenl, Kirstupaneku ja ra- saatmise talitusele oli kogunenud li- gi paarsada leinajat, paljude organi- satsioonide esindajaid ja lahkunu hemaid spru. Kanadast oli matu- sele saabunud Eestlaste Kesknuko- v gu Kanadas^ esimees Udo Petersoo.
Matusetalitsel oli kadunu kirstu. juures auvalves Korp! Sakala esin- dus. Leinatalituse pidas praost A. Hihno. Oma leinaknes ta meenutas soojasnaliselt kadunu elutd ala- tes nooruseast, millal ta .vttis osa Eesti Vabadussjast . Viljandimaa Koolipilaste pataljonis, olles Eestis tegev majandusaladel ja paguluses andis suure. panuse lemaailmse \ Eesti Kesknukogu esimehena ja USA Eesti. Abistamiskomitee juhtiva juna.
. Kadunule . eldi matusetalitsel rohkesti sooje jrelhdeid. Korp! Sakala poolt tles jrelhde !o. Lepik, Eesti Korporatsioonide Liidu poolt H. Raudsepp, Edasi Eesti Va- bariigi esindaja E. Jaakson avaldas lahkunule tnu ja tunnustust tema tegevuse eest eestlaste vabadusvit- luse alal ja kaasmaalaste abistamK sel. lemaailmse Eesti Kesknukogu ja Eesti Rahvuskomitee hendriiki- des poolt tles jrelhde EK^ esimees I. Pleer, Eestlaste Kesknu- kogu Kanadas "poolt esimees U. Pe- ; tersoo, Eesti Abistamiskomitee. US-s poolt esimees P. Saar, Lati Maailmanukogu ja Lti keskorgani- satsiooni poolt T.Aldzeris, New Yor- gi Eesti Haridusseltsi nimel L. Mil- les, Eesti Pllumeeste Kogude nimel dr. E. Ruubel, Eesli Gaiderite Male- va poolt Marta Lannus, Eesti Skau- tide Maleva poolt E. Reinpld, eesti koolide poolt Ed. Krner ja N . Y. Eesti Meeskoori poolt A. Kakar. .
Leinatalituselt Pauluse koguduse kirikus siirdusid matuselised eestlas- te Kensico kalmistule, kuhu lahku- nu maeti. Kalmu juures tles veel viimseid lahkumissnu Albert Vii ms, meenutades isiklikke mlestusi lah- kunust. Prast matust toimus males-, tuskoosviibimirte New Yorgi Eesti Majas. .
TallimBa he ilusaimana tornina paistab merelt vaadatuna .Niguliste. Heidates pilgu tuulelipule, vaataja ei tea, kas see on originaalne vi mitte. Ja.alguprane see ei olegi.
Tuulelipu ajalugu on vga huvitav. Prast seda, kui Tallinna mber
kitsemr ehitati, sai ka Niguliste oma esimese torni MOt^idate aasta- te algul. Mis oli selle kuju ja krgus,
susele tuntud. Selliseid vastuseid Nukogude
konsulaadist on kuuldavasti saanud ka mitmed teised eestlased.
-kk
IN DISSIDENT SURI LONDONI!
miseks on 30 rub. kuus, ja liiasti toit-] tusuks oli planeeritud kigest taga- miseks 50- rab. Vrdluseks olgu t- hendatud,- et Nukogude ametliku statistika jrele kodaniku keskmi- seks sissetulekuks on 146 rub. kuus,
On^endastimistetav, et T a l l i n n a s , | s e e a k u n i 1 5 % elanike teenistusest kus juba 35| aastat valitseb Nko- j kulub toidule.
Puudus t toidust Eestis ei le. Iga- ks saab osta Vajalikud kalorid. E i ole ka vitamiinipuudust. Iga ttaja saab tkohas kaks vitamiini tablet- ti pevas! Raskused tekkivad alles siis kui inimene tahab osta midagi erakorralist nagu' liha, vorsti, juur- vi koguni puuvilja.'Kui need ilmu- vad risse tekkib kohe saba (anietli-
sihoidlik 4,2% aastas,
PUUPUB UUS I^HNOLTOGIA
gude kord, on korteripuudus rmi- selt suur, sest elanike arv on kasva- nud kiiremini, kui vajalik elamis- pind. Mitu perekonda elab samas korteris,^abiellutakse korteri prast ja abielu^ lahutamisel; ei koli ks pool korterist vlja vaid uus abielu pool asub samasse korterisse. K a vrskelt abiellujad peavad sageli paljudeks
COVENTRY (Meie Elu" kaastoUselt) ,,Dally Telegraphi" kommu- nistlike ksimuste ekspert David Floyd oma jrelhdes kirjani^, kes pgenes nukogude kuulsuse eest" kirjutab: ,^ Anatoli Kuznetsov, kes suri
pole teada, aga sada aastat hiljem 14^ -aastaselt, oli nukogude noorema generatsiooni kirjanike edukamaid, sai tornist gootistiilne. Aastate jook- kui ta pgenes Inglismaale 1969. a. Kuznetsovi jutte elust tnapeva Vene- sul hakkas toni ehitusvea tttu vii- maal oli trkitud juba sadandeid tuhandeid eksemplare ja samuti ta loo- tu vajuma ja appi oldi sunnitud pa- mingut tlgitud.teistesse keeltesse, mis asuvad Venemaa poliitilises mju- luma Riiast ehitusmeister Georg piirkonnas. Winkler, kes oligi uue, barokkstiilis | X nautis kiki neid privileege, mis | setest ajaloolistest paikadest. Ta' loo-
aastateks leppima korteri jagamise- kult Jrjekord"). K a kolhoosi,turg ea vanematega on tihti'neist ainetest lage. Need.on
Kuigi uued korterid ei vasta prae- gusaja nuetele, sest nad on halvas- ti ehitatud, ruumid vikesed ning, korterites on vhe tube, on neist v o r s t l J a r^ suur puudus, jrjekord ulatuvat vljuv rong 10,000-ni. Sellest hoolimata on teada juhud, kus inimesed loobuvad uuest
, korterist, kuna seal neil naabritelt- venelastelt tungivad kallale lutikad!
nimelt defitsiitsed kogu N . Liidus peale Moskva ja Leningradi. Ksi- takse: Mis on roheline ja lhnab
Vastus: : Moskvast
ILUSAD SUVILB:. '' E i saa siiski mainimata jtta, et
kuigi praegu, 35 a. kestnud kommu- nistliku korra jrgi- on Tallinna ma- jad ja tnavad rmiselt halvas olu- korras, ei ole nad siiski kaugeltki nii viletsad, kui olid Leningradi tnavad 1940. aastal, ainult 22 aastat prast, kommunistide vimu levtmist.
Elamispinna puudust on Tallinna elanikud pdnud lahendada omaabi korrad ja on ijajanud mitmel pool linna mbruses suvemajade asundu si. Need koosnevad enamasti arhitek- tide ^ projekteeritud, kuid omanike endi ehitatud vikestest majakestest
Kui majanduse ldtoodangu lange- mine ei ole tingitudksnes kolhoos- niku loofjurnisest vaba aja tst, vid suurelt osalt ka teistest tingimustest, millistest tuleb eestktt mainida va- jadust leminekuks tootmises kr- gemale tehnoloogiale, nagu seda on teinud juba kik lne tstusriigid, nimelt automatiseerimisele mikro- protsessorite ja teiste elektroonilis- te vahendite kasutamisega. Nende raskuste phjuseks on Nukogude majandusssteem ise, mis ei suuda luua sobivat kliimat ega pakkuda vrikat tasu tpse t ja phjaliku plaanimise teostamiseks, mis on tin- gimata vajalik uue tehnoloogia ra- kendamisel '
-' :: :;.'--: - Ohi"
MllililSSIiiiillllllllllllililillim
Hind $8.00 pluss Ont. mgimaks 7%, Postiga tellides lisandub saatekulu.
ew Ave., Toronto, Ont M4K
iiiiiiBiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiiniiiiii
torni joonistajaks. I kttesaadavad nukogude eliidile ja- Tga alustati 1685. a. ja torni sai vene elustandardi seisukohast ta elas
^lrnis ilmselt 1695. a mil tallinn- vrdlemisi jukalt, Kuid Kuznetsov lase. Vsksepa David Hbner-i poolt ei talunud nukogude, ssteemi. Ta tehtud ka barokkstiilis tuulelipp tor- ei tahtnud enam kirjutada partei ka- ni otsa,pandi. Olgu mainitud, et sukohaselt, vaid soovis vljendada Hbner ':Oli ka Phavaimu kiriku kirjanduslikus loomingus: ka isiku^ tuulelipu valmistajaks seitse aastat praseid mtteavaldusi, mitte jlgi- varem. ':... da sotsialistliku realismi" reegleid.
Teise Maailmasja lpul, 1944, vene Tema viimane katse sel alal oli, kui mrsk tabas Niguliste. Kirik ples vene kirjanduslikud politrukid kee- mana, torn varises kokku ning tuu- lasid avaldamast. K. pooleldi auto-.
lipp lks kaduma - varemetesse, biograafilist teost Babi Yar" (mis Kestis 30 aastat enne kui 1973. a. Ni- ksitleb juutide mrvamist Kiievis). gulistet restaureerima hakati. Kaua See ksikiri oli muudetud vene; tsen- arvati, et vana tuulelipp on lplikult sori poolt tundmatuseni, kadunud ja nii hakati uut tegema. Kuznetsov kavatses pgenemist Selle valmistajaks sai insener Valdo Venemaalt juba kauemat aega. Ta Buldas lesandega teha see barokk- tegi oma ksikirjadest mikrofilme, stiilis. Oli raskusi,.sest keegi ei tead- Lpuks tal nnestus parteitegelasi nud originaalse kuju. Ka vanade pii- alt tmmata ettekndega, et kavat tide suurendamisest polnud kasu. seb kirjutada biograafiat Leninist ja Uus torn sai valmis umbes neli aas- koguda andmeid Londonis, kus Lenin tat tagasi ja samal ajal tsteti ka viibis eksiilis, aastail 19021903. Buldase t torni otsa. Kui Kuznetsov oli saabunud Lon-
Asi aga ei lppenud sellega, 1978. a. donisse, ta vttis kontakti Daily Te- hakati kiriku pranda alla kr- legraphi'-' toimetusega, kus leidus ve- kambrit tegama ja suureks llatu- ne keelt rkiv David Floyd. Viima- seks leiti les alguprane tuulelipp ne varjas K d paar peva oma kor- koos teiste sepistega ldvide alla pan- teris, nii kaua kui Briti valitsus oli duna. Leidjateks oli restaureerimis- andnud talle asliiguse. Esimese t juht Mai Lumiste koos oma abi- tlesandena K . asus redigeerima Ustega. Kes originaalse tuulelipu sin- oma autobiograafiat (Babi Yar"), na pani, pole teada, igal juhul oli mis oli venelaste poolt moonutatud, see vrt tegu. Siin, Londonis, K. abiellus poola-
Uut tuulelippu pole enam vimalik tariga ja tegi saateid VabacJuse raa- tornitipust alla tuua selle vanaga va- diole" Mnchenis. K. poliitilised l- hetamiseks ja niimoodi alguprase kitused, limad kriitilised nukogu- asukohaks. saab Niguliste kirikus, de ssteemi kohta, olid vga popu- kui see jlle avatakse kirikliku kuns- laarsed Ukrainas, ti muuseumina ja Iclassilise muusika Kuznetsov10 aasta jooksul Inglis- kontserdisaalina. . ' maal, oli vga kiindunud sellesse
j . M . I maasse. Ta oli teadlik paljudest siin-
bus tle asumisest Saksamaale. K . uhkeim moment ta elus oli, kui .ta mdunud aastal sai Briti koda- kondsuse.
Nagu D. Floyd .oma nekroloogis mrgib, siis K. oli sna raskeprase iseloomuga. Ta ei armastanud selts- konda, vaid piirdus, oma. lhimate spradega. Ta oli vga tkas ja viimistles phjalikult oma ksikirju. Ta oli tagasihoidliku iseloomuga ja selle tttu inglise keel .knes jttis soovida. K. oli sndinud aastal 1929. Ta noorus ei olnud kerge. Suurelt osalt nn. autodidakt, iseppija, l- puks tal nnestus sisse astuda Mosk- va Gorki Kirjanduslikku XiistUuuti, kus tavaliselt valmistatakse ette nukogude kirjanikke. K-Ie tuli oma kirjandusliku loomingu algaastail tegutseda ka reporterina he kohali- ku ajalehe juures, enne kui saavutas rahvusliku kuulsuse". K-d tunti
j sprade keskel ldiselt vga ausa inimesena, kes ei talunud pisematki teesklust. See oli peamine motiiv, miks K. lahkus Venemaalt.ja valis vabaduse Lnemaailmas. A. Kuznet- sov suri Londonis sdameataki taga- jrjel, viibides enne seda paar kuud haiglas. Talle tehti kohtuarstiteadus- lik lahkamine.
Nagu viimased politseitealecl r- givad, siis Astrid Proil, 31-aastane saksa naine Londonis, endine; Baa- der-Meinhoffi terrorist, on otsusta- nud prduda tagasi Lne-Saksa- maale, ks teda sdistatakse'mr- vakatses ja pangarvimises. A. Proll on telnud Inglismaal, kohtu- likul eeluurimisel: Ma olen muu t-
(Jrg lk. 6)