NELJAPEVAL, 26. JUULIL THURSMY,. JULY'.26 Mele Elu" nr. 30 (1537JJW
Prast aataid paigaltammumist ja peataolekut USA sisemiste ja v- liste probleemide le nitas presi- dent Jimmy Carter lpuks ameerika rahvale algatust ja otsustavust. Oma ringsaates Carter tles selgelt vlja, et A. hendriigid ei pe ainult mit- meid erinevaid kriise, nende hulgas ka energiakriis, vai# ameerika rah- vas on kaotanud usalduse tulevikku, mis ei hvarda vhemat, kui vaba- dust
Enamus ameeriklasi on arvamisel, et jrgmine viisaastak ei vii paremu- sele, vaid olukord vib ainult halve- neda. Tulemuseks on poliitiline pas- siivsus ja kaks kolmandikku hle- iguslikest ei vta osa isegi hleta- mistest. Teiseks tulemuseks on lugu- pidamise puudus valitsuse, kiriku, kooli ja ajakirjandune vastu. Tkus ja produktsioon on langenud ja see- gi raha, mis teenitakse, kulutatakse kigeks ja keegi ei mtle sstudele.
Ameerika rahvas elab Kennedy ja teiste mrvade, Vietnami sja kao- tuse, WatergateT skandaali, USA vringu languse | ja loodusvarade lppemise mju all. Administratsi- oon on rahvast kaugenenud ja Wash- ington D.C. elab omaette nagu ksi: kui saarel. Need Carteriiseloomus- tused on lithtsad, sest lpuks on president ninud tsiasju ja on ot- sustanud juhtida ning tegutseda.
Kuid USA ei ole ksi Carteri poolt kirjeldatud olukorras> vaid see keh- tib ka teiste tstuslike ja rikaste maade kohta. Eriti kehtib see ka Ka- nadas, kus liberaalide valitsus kao- tas usalduse ja vljavaate puudumi- se prast paremasse tulevikku. Uue- le valitsusele Ottawas ja peaminister Joe Clark'ile tohiksid Carteri snad olla limalt kasulikuks lektriks,
Carter tles: Peame lpetama vi- risemise ja hakkama higistama; l- petama lobisemise ja hakkama sam- muma; peame lpetama kirumise ja hakkama paluma. Sest tarvilik tuge-, vus ei tule Valgest Majast, vaid igast majast Ameerikas'', (parteri see ette- heide oma rahvale o|n ige, kuid ta siiski j 'tis mainimata, et selle men- taliteedi cm loonud valitsus ja polii- tilised ringkonnad oma tohutu bro- kraatia kaudu, kes on mda tegut- senud rahva huvidest. Vietnamis tar-
II -
betult ia tulemusteta raisatud inim- elud, miljardite dollarite ebaproduk- tiivne kulutamine ja dollari vhene- va ostu TU ja suureneva maksukoor- ma juures, ei tohi kski valitseja rahvalt oodata muud, kui pettumust. M i latiutabki enneolemata vahemaa valitsuse ja rahva vahel administrat- siooni elanikkonnast, kelle lootuse- tus on kasvanud sedavrd, et ei tun- ta enam huvigi, kes Washingtonis talitseb.
Ometi on1 parem otsida parandust nd kui Mljem ja Carter Esitas ita oma energiakava, mis rgib juba konkreetsemalt. Kuna araabia li;. maade orgi OPECi lihinnad livar-1 davad otseselt USA majanduslikku | sltumatust ja isegi USA julgeole-j kut, siis rakendas Carter viibimatult liimpordi piiravad vahendid, liim- port ei tohi tulevikus kunagi letada 1977. a. taset ja puudujk tuleb kat- ta omaproduktsioonist ja teostada kokkuhoiu arvel. Import ligatakse 50.% vrra eeloleva dekaadi kestel.
Carter prdub Kongressi poole nudega summade assigneerimiseks oma kodumaiste allikate vljaaren- damiseks teiste ainete, nagu ssi, p- le /kivi ja pikeseenergia. Loodava korporatsiooni ksutusse antakse 5 miljardit dollarit, mis saadakse vrtpaberite mgist, millega ra- kendatakse ameeriklaste raha kodu- maal selle asemel, et seda vlja maksta vlismaale, Nii rakendub ameerika kapital ameeriklaste huvi- des, vhendab inflatsiooni ja sellega kaasuvat tpuudust.
Carteri korraldusel pannakse riik- likud ja kogukondlikud ettevtted ja jujaamad kivise kttele 50% ula- tuses. Carter tahab Kongressilt voli- tust sunduslikuks sstuks ja ben- siinide ratsioneerimiseks ja nuab 10 miljardit dollarit avalike transport- ssteemide vljaehitamiseks. Ning lpuks palub Carter igat inimest pii- rata tarbetuid utosite, kinni hoida kiirusmradest ja hoida oma ktte termostaate madalal.
Lpuks on Carter nus Ottawag henduses lbi Kanada Alaska lito- rustiku koheseks ehitamiseks, et ka phjapoolseid allikaid kasutada. ll- torstiku ehitamine annab Kanadas tuhandeile tlistele tvimalust ja terasetstustele vljavaateid oma materjalide mgiks.
Carteri praktilised ettepanekud prkuvad kahtluseta mitmetele vas tuseisudele. Esimestena on vljas mbruse roiskumise jrelvalve orga- nid ja oragnisatsioonid, kes nevad niteks kivise kasutamisel otseseid ohte loodusele ja looma- ja kalariigi- le. Kuid USA ja siinkrvl ka Kana- da seisavad valiku paratamatuse ees ja paratamatus dikteerib Carteri et- tepanekute kasuks. Seda enam, et tnapeva tehnika vimaldab ka roiskumise ohu vhendamise, kui sellised nudlused seadustatakse. .
USA probleemid reflekteeruvad ka meil Kanadas. Seeprast on aeg, et valitsus Ottawas ka need kige lhe- mal ajal ja kige tsisemalt kne alla vtab.
Laenu vajaduse korral kasutage TORONTQ EESTI HISPANGA madalaid laenuintressimrasid.
t o t o ? 0 0 0 0 0 0 * 0 * 0
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenad on lahtised
b 0 0 4 0 1.4% mtcts Persnaallenud on laenuvtja surma j jdava tvimetuse puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses. : , :
Foliifilisd
Konservatiivide;viduga";, viimastel;;-aatmine.-..Rdeesiasse',. seal moodus-
MM Nikaraaguas, Kesk-Ameerika hes suuremas ja strateegiliselt thtsa
mas riigis, langes president Antonio Somza rezhiim ja Kuubalt, relvasta- tud ning juhitud pahempoolsed sandinista geriljad tulid vimule. Presi- dent A. Somoza oma lhemate pooldajatega pgenes oma jet lennukil Mia misse, kus tal on kinnisvarasid. Ta jttis oma asetitjaks Kongressi esjk mehe F. rcuyo, kes pidi looma uue koalitsiooni, mis aga ei tulnud toime. Tema ja rahvuskaardi ksused pgenesid naabermaadesse. USA talitas Nikaraagua sndmustes nagu Iraanis ja-'asus juba aegsasti kontakti ms suliste sandinistatega.
Poliitilised vaatlejad ennustavad; mine jrgneb kohe, kui USA on seda
l ! l l l i l ! l l l l l l l l l l l l l l ! I I I I I I ! l l l t l l 1 I I I i l l i l l l l l ! l ! l l l l l l ! l l l l l l l l ! l ! l l l l ! l l ^
et 'Kesk-meerikas j Kariibimere piirkonnas on kujunemas samasugu; ne tragdia, nagu toimus omal ajal Ind-Hiina ruumis prast Saigoni langemist Moskva liinil olevate Ha- noi kommunistide ktte. Moskva ttab oma Kuuba baasist d ja pevad, et haarata vimu Kariibi- mere saartel. Kesk-Ameerika vike'; riikides ja Luna-Ameerika phja- poolses osas. Need on nrgad riigid, kus valitsevad suured hiskondlikud vastuolud ja neid riike haaratakse kshaaval.
Juba "pikemat aega kisid dramaa- tilised heitlused Kesk-Ameerika kesksemas ja maa-alalt suuremas ning strateegiliselt thtsamas riigis, Nikaraaguas. Moskval nnestus siin talitada tpselt sama mustri jrgi, kui Iraanis. .Iraanis oli patuoinaks Iraani shahh M. R. Pahlayi, kes lehti maailma ajakirjanduses tranniks ja halastamata isevalitsejaks. Nd on ..selgunud, et shahhi krvaldamist juhiti .Teherani USA saatkonnast saadik Suil ivani poolt. Kui .Iraani riik oli pratud pea peale ja seal saavutatud soovitud segadused, siis koondas Moskva kik oma thelepa- nu Nikaraaguale ja.tenoliselt k # mandeeriti kik sealsed revolutsioo- ni eksperdid Nikaraaguasse.
Nikaraaguasse voolas relvi ja Kuu- bal t ja mujal treenitud- eksperte. ks USA laev relvalaadungiga peatati ise- gi Tunisias, Nagu Iraanis, nii mngi- sid USA ajakirjanikud ja filmime- hed ka Nikaraaguas thtsat osa. USA vlisministeerium andis kogu aeg
valimistel Inglismaal sai nende ju- hist Margaret Thateherist uus Irijglis- maa peaminister. Venelaste poolt Raudseks daamiks" nimetatud, uus peaminister asus otsekohe teostama oma iseseisvat programmi, mis viib Inglismaa, sotsialismilt vaba ettevt- likkuse juurde. Tema philiseks veendeks1 on arvamine, et ilma vaba. ettevtlikkuseta ei ole inimesel vaba- dust. Sotsialism pidurdab inimese tegevusvabadust ja ruineerib his- konna krgete maksude ja kuluka brokraatia kaudu. Thatcher tahab nendest vabastada inglise maa ja rah- va. Tema eesmrgiks on majandusi! kult tugev, eraettevtlikkusele raja tud Inglismaa. Samal ajal Inglismaa peab saama sjaliselt tugevaks ja suutma kaitsta maad ning hendus teid, mis kindlustavad temale vajalis- te toormaterjalide juurdeveo.
. Thtcheri esimeseks mureks on Inglismaa tstuse viimine uutele alustele, eraettevtlikkuse edutamise, maksude vhendamise ja riigistatud ettevtete, mis ttavad kahjuga, eraettevtete ktte tagasiandmisega Teiseks ta tahab piirata tliste unioonide' vimupiire, et need oma vastutustundetute nudmistega, ei saaks eraettevtlikkust ruineerida Kolmandaks ta tahab sotsial-hoole- kande asetada ratsionaalsematele alustele ja vhendada riigi brkraa tiat, mis maad asjatult koormab.
Vlispoliitilisel alal Thatcher tahab tihedamat koostd Euroopa his- turuga. Ka selle juures ta. tahab n- ha ausat vistlust sinna kuuluvate riikide vahel ja mitte hist heaolu' riiki, kus edasijudnud .riikidel tuleb maha jnutele tugevasti juurde
I maksta, et nende majandust elus hoid.a Vahekord .hendriikidega tu- leb kujundada : samadel alustel ma- janduslikul alal ja ksteise poliitilis- te seisukohtade"" respekteerimisesa vlissuHete arendamisel. ^
^ .'"^ , Esimeseks iseseisvaks sammuks Guatemaala muutmiseks kommu-
teinud. / > Kui Nikaraaguast' lunas asuvad
riigid ja Kariibimere pahempoolsed riigid Ja.maika ja eriti Gujna toe- tavad ja tervitavad F. Castro noolt relvastatud ja treenitud sandin isia- de vitu Nikaraaguas, siis Nikaraa- gua, phjapoolsed naabrid, eriti Gua- temaala tunnevad Suurt muret pa- hempoolsete vimuletleku. prast Nikaraaguas. Viimane oli ainukeseks- maaks, kes otseselt toetas president A.Somoat ja sealt: kaudu sai ta rel- vi ja varustust. Guatemalas on vi- mul parempoolne sjaveline valit- sus ning seal oii suur yastupanulii- kumine ja relvastatud geriljad vit-
mstlikuks. ., - Nikaraagua' phjapoolne naaber ikrnduuras on nrk riik parempool- se sjavelise valitsusega,., kus ka ttavad Kuubalt relvastatud geril- jad. Nikaraagua rahvuskaardi osad pgenesid le piiri Honduurasesse ja sellega on Honduitras otseselt kistud konflikti.. Kuigi muidu Honduuras pdis silitada .erapooletust ja ei annud abi Nikaraaguale. Nd valit- seb seal vaikus ning murelik meel- olu. "
Sama viks telda San. Salvadori vikeriigi kohta. Ka seal tuntakse suurt muret kommunistide vimule- tleku prast Nikaraaguas.
"ldine arvamine on, et In-Hiina peaks lahkuma, et lpetada; v e d a t a Uuuuvi dQQm\VAQt \ ^ \ V A \<?ftS
tatud uue enamusvalitsuse tunnus- amise eesmrgil. President Carter
sai sellest hiritud ning.saatis kiiru- ga Londonisse oma vlisministri, et vlispoliitilisi eesnirke Inglismaaga ; htlustada. Thatcher on arvamisel, et aafriklastel oli ^kerge inglastest, lahti saacla, kuid komniunistidest lahtisaamine ei ole kerge, kui neil korda on linud kusagil vim oma : ktte' saada. President Carter peaks sellest saama aru. :
Vahekordade selgitamisel N. Li i - duga Thatcher on arvamisel, et pre- sident Carter SALT II kokkuleppe taotlemisel ei arvesta N. Liidu glo- baalset" rnnakut vaba maailma vas- ; tu. N. Liijt ei ole kunagi loobunud/ kommunismi levitamisest kogu maa- limas ja oma sjaliste judude suu- rendamisest sellise mrani, et tc-; mai piisab hendriikide ja teiste de- mokraatlike riikide hvardamisest, et neid jreleandmisele ja kommu ; ; nismile tegevusvabaduse andmisele sundida. Sellega kommunismi, levik le maailma oleks kindlustatud ilma.' sjata. Juba praegu on maailmas 120-st riigist ainult :35-es:demokraat- lik riigikord. Neid .rnnatakse terro- ri, subversiooni, propaganda ja ma- jandusliku surutise (dumpingu) kau- du. Kigele sellele vaba maailm peab:astuma hiselt vastu. Esimeses jrjekorras hendriigid ja- Inglis- maa peaks kujundama India ookea- nis hendatud laevastiku, vastukaa- luks ^ . Liidu laevastikule, mis seal hvardab vaba maailma hendus- teid Araabia liallikate juurde. Tei- seks: tuleb Euroopa kaitset tugevda- da. hendriigid peaks edasi minema neuiroon pommi arendamise alal. ja Inglismaa hakkab' suurendama oma aatom-allvee-laeyastikku ja muretse- ma uusi. kaugrakette. Eeltoodust tu- leb jreldada, :.et peaminister That- cher mtleb vaga praktiliselt ja pre- sident Cartcril tuleb vtta palju sel- lest omaks, mida Thatcher igeks peab. '
uuel peaministril oli.oma esindajate
ii.
mise alal .kulutati asjatult maksu* maksjate raha tulemusi saavutama- ta, kuid tekitati vaenu ingliskeelt ja prantsuskeelt rkivate kanadlaste vahel.
Riiklikud toetused anti osalt orga- nisatsioonidele ja isikutele, kelle, eesmrgiks oli Kanada, hiskondliku korra ja moraali laostamine, nagu Company of Young Canadians ja tei- sed. ksikasjalik .loetelu nende toe- tuste iagamise kohta on. toodud Eel: Murphy raamatus -,,'A Legacy of
Kanada endise peaministri Pierre E. Trudeau elutks tuleb kindlasti lugeda tema tegevust peaministrina aastatel 19681979. Selle kohta oh ilmunud raamat kus esile on toodud Trudeau kontaktid varajasemast ajast marksistlike organisatsioonide- ga ja kommunistlike valitsustega N. Liidus, Hiinas ja Kuubal.
.Peaministriks oleku esimesel aas- tal, ta soovitas Briti Commonwealth TWVAAe ^ OT\\-eYe"ni\5\\ Y.ori&oms pidada kommunismi vdeaaheks Y \^k \^:<.\k^ ^
GEISLINGEN (M. E.) - Juba kuid kestab opositsiooniparteide &DV ja CSV valie) omavaheline rige- lus, mis pahandab valijaid ning r- mustab poliitilisi vastaseid. CSV,,
arukamaid saksa poliitikuid Franz Sosei Slrsmss, O?A esindatud ainult Baieris. Partei jui\tkor/d tahab teha parteid leliiduliseks, mille vastu on aga sarpartei CDU. -
(Algus-esikljel) :-, ,
<.rgan(satsioonid, kes on Briti x\uc\ pi-aminislri lvi. Thtcheri . poi ii li ka vastu Rdcesias. .v ' ;;; Kanada huve kindral Russel Barbel lahkus onia ametist ja oma kohalt NORADIS phjusel, et tema arvates on ^hja-Ameerika hukait- ses suured thikud ja N. Liidu len- nukitel n vimalik tungida sgava- le selle mandri huruumi ilma, et nejd takistataks. Avaldas siiski arva- mist, et uus konservatiivide valitsus riigikaitset muudab thusamaks. ; USA president J. Carteri kne Ameerika rahvale^ on tekitanud m- nevrra segaseid tundeid, mis ni- tab, et Valges Majas valitseb teatud mral peata olek. J. Carter rkis USA muutmisest energia alal ise-
seisvaks. Kuid selle plaani titmine nuab vhemalt kmme aastat aega. Kuid Lhis-Ida lid vivad siis min- na teiste vimude valdusse, Segadusi tekitas veel asjaolu, et J. Carter nu- -dis, et kogu ta administratsioon an- naks lahkumispalve. , Endise SA presidendi J. F. Ken- nedy mrva uurimiskoihitee teatas, et on selgunud, et presidendi mrva- mises olid tegevad mitmed isikud peale Harvey Oswaldi. Nad leidsid, et J. F. Kennedy, Martin Luther Kingi. jr. mrvad sooritati konspira- torite poolt..J. F. Kennedy mrva uurimine on maksnud juba ligi 6
Haripunkti saavutas Jcontrovers paar ndalat tagasi, mil'Strauss tea las, et ta on nus kandideerima kantslerikandidaadina tuleval aastal liidupeva, valimiste puhul Olgugi,
\ . T T T O ^ aas\a \agasi Ymxnia; e\ asutab ennem 'Alaskas anariasifarmi kui kandideerib tulevase kantslerina. Peategi on Strauss valitud kurvi 1982. aastani Baieri liidumaa pea^ minist- xiks,' '
Strauss on krge intelligentsusega,; v i me Vm e. j a=suur te ko gemus tega po- liitik ning, kardetavaks rivaaliks Hei-. mut Schmidtile. "Rahva hulgas pole ta maine siiski vga krge, kna.pa- hempoolseid ja niinimetatud liberaal- sed massimeediumid. ori. pdnud kigi demokraatlike vahenditega te- ma mme mrida.
CDU-liider Helmut Kolil, kes oleks loogi ka jrgi kari tslerikandidaadiks CDU-le, lVaitas tarka enesekriitikat (vi surve oma partei ridadest), kui ta seadis kantslerikandidadina les Niedcvsachseni liidumaa peaminis- ter Ernst. Albrechti. .Viimane, on ld- susele vrratult vhem tuntud kui. Strauss. Noor mees, kelle profiil al- les kujunemisel. , : Nd istuvad CDU/CS. komisjo- nid jrjesti koos, et saavutada kok- kulepet hise kantslerikandidaadi leidmiseks. Otsus vib langeda juu- likuu lpul, kuna vastav komisjon peab pidama veel mitmeid istungeid.
Vestelnud mningate isikutega, kes kindlad CDU valijad olnud, h- vardavad nad tuleval aastal valida miljkaitsepartei Grne Liste" protestiks parteiinternse vimupolii- tika vastu. Valijate pahameel on avaldunud ka lugejakirjades ajaleh- tedes. Unioonipartei on praegu igel teel, et mngida maha vimalikku valimisvitu tuleval aastal. Vimuva- hetuse Bonnis viks tuua ainult nel- jas kodanline partei. Niinimetatud liberaalid ori juba 10 aastat pahem- poolsete siduvees.
Kaid aa s(avv et se(fe^ % ^ C C ( S 1 i < j X \ ^ . - ' : ; r ^ x ^ - i ^ \ m v verevalamine, kuna sandinistadj.moraalsel toetusel. Sealt on .varsti nuavad, et Nikaraagua- sjavel oodata uut psenike voolu. : rahvusl'aart, tuleb anda kohtu alla, xmg OR toimunud \uba suuri, xc^e- saunu -nende hvitamiseks. Hvita- T r i ^ e \ e \ ^ \ w a miugi \ a \~k en- dise rezhiimi pooldaiad ja jukamad inimesed. Kordub tpselt sama tra- gdia, mis toimus tudo-Rua Y U V V mi, kust sajad tuhanded uue rezhii- mi poolt plu alla sattunud ou paa- lidel saadetud merele, et need mm:- tuks koormaks vaba maailma maa- dcle.
Varast A. Somoza rezhiimi kjkku- varisemist on olukord KeskAmee rikas ja Kariibi mere. piirkonnas I vga ohtlik,
Nikaraaguast lunapool asuv Kosta- riika vikeriik on demokraatlik, kus asus Nikaraagua mssuliste peabaas, Seal. helistati kiriku keiii ja vabriku viled hrgasid, kui Somoza lah- kus oma punkriks muudetud pea kor- terist Mnaguast. Kuid' pahempool- sele sandinistade vimule tuues pal- ju suurema Nikaraaguas on ka Kos- tariika demokraatia kadunud.
Panamas on vimul kindral Torri- jose pahempoolne rezhiim, kes. oli.ka ks sandinistade toetaja. Kuid:Ni- karaaguas Moskva liinil asuvate pa- hempoolsete vimuletulek mjutab- ka.Panamat ja see riik vtab veeM pahempoolsema kursi. Ladina-Amee- rika phjapoolsemas osas olevad rii- gid, nagu, Kolumbia, Venetsueela, Boliivia, Peruu on juba:; valmis uut Nikaraagua sandinistade huntat ees- otsas marksisti. Espinozaga tunnus tarna. . . . ;
Sandinistade rezhmi tunnusta- mist nuti ka juba Ottawas ja To- ronto raekoja ees toimus demon- stratsioon, kus linnapea John Sewell ja linnanunik Heap avaldasid oma poolehoidu Nikaraagua uutele 'vi- mumeestele. Kuid Ottawa vlismi- nisteerium oli tunnustamise suhtes veel raootaval seisukohal selle r
UK:
mnse raYivas.fiKu koosse)$u. Se^c j koosseis oli 95% Euroopalise piiril-'
o^usa. "Hd ^aYYavad mVtmes Y as
vas(a, km vafeed u(d(e( tQtvvum neegreid. Teline kommunism' pidi olema . segu sotsialismist \a ateis-1. mist. " '
t r T h w l r v i ' - ;r'- i i / . . . , { domineerima vrvilised-rassid. Ras-VaUspoluUUsd alal ta toetas \ !aha\ . . , . . . . ,, >,-7~., , , . /.... . . sivaen la isKrmvneenmme on .saa- maailma, pdlustele vastuttavaid , . ' t , - . r . ,. \ime. rea^e vabama \orra ^nYvidee-). \, , , L ,
' janduse veergudel, seadusandlikes. kodades.\a seltslvouuas,'.
20. imilil aktsia hind $8.92 .
145 King Street West, Site 1900, Toronto M5H 3M1 tel; 3644131
htul tel. 925-6812
1300", mis Venemaal kib nime JslYiguV)" all ja Rootsis - ^Yaz", on jtkuvalt '..kige', enam ostetud'auto -Soomes. Vidukigu saladuseks on, et vastupidi : enamikule idanaabri poolt valmistatud . sidukitele,' selle kvaliteet on pris heaks osutunud.
Teiseks edu phjuseks on, et au{ot makse vga- odava,hinna, ning pi- ka krediidiga. Hind Soomes on (mu- delist situdest) veidi.alla 30000.Smk (umbes;7500:US; dollarit), ; -.''
Itaalias pn tekitanud paksu verd- see, et siis kui: venelased autotehase; litsensi Fiatilt ostsid, lubasid, et neil- pole kavatsuses Euroopa turule tulla. Asijaks aga teisiti: kohe kui esime- sed Lada/Fiatid valmis said, olid nad ka Euroopas mgil.
Kmne; kige rohkem Soomes mdud auto hulgas sellel aastal po-; le htki ameeriklast": venelane (La- da) juhib, teisel kohal jaapanlane (Datsun 120A), kolmandal Soomes valmistatud Saab 96, neljandal itaa- lia Fiat 127, viiendal Soomes tehtud suur-Saab 99, kuuendal rootsi Volvo; 242/ 244, Seitsmendal Lne-Saksa
rimist Tshehhoslovakkias N. Liidu vgede poolt 1971. a. Trudeau kutsus Kauadasse .klla seltsimees, Ko^siui ja kritiseeris teravalt USA vlispolii- tikat uiug kaubauduslikke sulueid Kanadaga, Tema eesmrgiks oli Ka- nada vabastamine sidemetest, mis sidusid teda ' USA-ga. /' Jrgmiseks sammuks oli sprussidcmcle -loomi- ne,-Puna-Hiinag ja selja pramine
) rahvusYikeJe hiinlastele Formosal. \ Marksistlikele ,,pgenikele11 - avali'
soodsad; vimalused Kanadasse asu- miseks ja Kuubaga slmi., viimase- le vga soodne kaubaleping. :';
Sisepoliitilisel alal jeti vaeslapse ossa riigikaitse. See/muutus tiesti impotentseks oma vananenud' relva- dega ja koosseisud kuivasid kokku. Newfoundlandi lennuvlju lubati ka- sutada Castrol Kuuba, sdurite saat- miseks 'Aafrikasse ja Mirabel lennu-
.Loete/u selles' suunas viks mimm lpmatult edasi; ja ks karuteene loetelu viks -jrgneda teisele ttu- ru, maapuevarade kasu!amj.se, ls- tuse ya rahanduse alal. Tulemuseks oh rahvusvahelise usalduse kaotus ja' rahakursi langus. >Vn lundalj .pierre E. 'Tjudeau elbld On Tarsei".
:;::"'. '" 1 ' ^ -k. ''' /.
Egiptuse } Iisraeii vahel slmitud rahu /unnaks oli X*S lubadus Va- rustada neid, mlemaid maid uuk ning moodsate relvadega: Viimast esi on .esimesed saadetised 'Egiptuses kohal, ja vastavalt sellele on Egiptii-
val ja Quebecis lasti kasutada; vene- ses. juba'learusteks; muutunud va- lastel oma s j avar ustuse, saatmiseks rem venel astelt 'saadud ning vanane- Peruusse. ; j nud relvad.: Need lhevad nd
Kanada vlisabi, kuni 1.2 miljardi; mgile. Ostjateks vivad olla E^ip- dollarit aastas, on linud peamiselt tusele. sbralike maade valitsused Aafrika neutraalsetcle" riikidele, kes rndasid Rodeesia.valitsust j toetasid sealseid terroriste.
Ametkondade, kahekeelseks pet-
Lne-aksa. Ford. Taunus 1600, Sme autoturg on alati olnud mit-
mevrviline". Alates autoajastu algu- sest on soomlased ostnud neid oma maitse jrgi, mitte suurtes-seeriates
rnagu niteks Rootsis ja mujal..Selle- pras t veel tnapevalgi peetakse Soomet vahade autode kogujate hul- gas vga huvitavaks maaks. Soomla- ne paistab olevat individualist ka; au- tode suhtes. Krgete tollimaksudega sunnitakse soomlasi vikeseid auto Opel Kadett 1200, kaheksandal itaa-j
tikli Idrjutamise ajal. Kuid antud j Ha f i a t 128> heksandal jaapani-Dat-' sid ostma ja selleprast: ameerika olukorras "viks arvata, et tunnusta '^sunl00 ja kmnendale khale juab^s^
nagu Tanzania, Somalia ja teised. Mgilemineva relvastuse seas on 40Q -T-54, 250 T-55 ja 60 kerget, PT-76 tanki, 1000 sooiriustatud veokit ja 800 motbriseeritud - s u u r t k i ja Mig-17 lennukitv tohutu hulk tan- ki, ja lennuki trje rakette, laskemoo- na ja igasi|gus;t teist sjalist varus- tust.. Selle,, venelastelt saadud sjali- se varustuse koguvrtust hinnatak- se 4. miljardi dollari peale. - ; . Samal ajal, arvatakse, Egiptus vib kujuneda USA relvastuse .esin- dajaks Aafrika riikide juures ja. va- rustada neid oma; vljapetatud instruktoritega kas vene vi Aineeri- ka relvade ksitamise petamiseks. Instruktoritena- nemad on palju vas-: tuvetavaniad Aafrikas kui ameerik- lased. - : ;
I v
Ivan Kll mese sekr. jrglasena ritoluga .f( kem liikusl
. loogiasekrti Vi j ase k(|
vkroonprin| riseestlasesl eelkige
lk (
hane rahval kaid ja kos| miinist!", rad-kaaslas^ jutada selet gile vaba J pole midagi side vastan) nudma k| vahistamist kadusid rai Vahistatu t| litseiautost
Selle valul kokkulangei ees knnih isikud dem( saabunud i :
...rge seal on pc dega inim
Ka milinelel nd eestlasi Mitnlesu^iTs nis, et kogl ganiseeriludl kes istusid osas, kuulsil mait alles h nud vahejul male tuhani oonist osav kige rohkei lrmajad ji jhkrust t i | puudunud rutud peata sejaill n.. da aga haklJ kaks katedl jooksnud k( i.d hrrasLt da ei loks saabumist.' lj need isikud, vusega huvil Jcaiismisest ic vahe ju h)
cdsphl)seksi ^>\yh. kasina niisegn.
1'ongkik (in| sid P V I J I J I J S ]
vasle : olu koi vald \a te\1 hool imalus Lahemaailij ka seda, et vimud on l | tanud Ike sl vljakiiuhiii sageli, kuuiil v//c/ kige nelejaiks. ol| Rahvus li kusi kes. on teata] munislliku.
:'. rainlane dr. Eestlane tiliste ettel
kus esines Jl le 20-paarilf rahvatantsul noorte .suvel pealiste pl ettekanne oli te j.m.t. om| osaliseks, oli ka Kngj peva hiljei das omapoo] lamatsiooni sndmusest rahvaste esij saarvatult ec mesuguseic! IRN New sest uus esil samaaegselt Ida-Saksam<