Elu" nr. 30 (1537) 197f Meie E l u " nr. 3 (1537) 1979 NELJAPEVAL, ; 26'.; JUULIL THUESBAY; JULY .26
ilju p q $ e 0
kirjasaatja Heikki lehele, et Pirital valmi-
tulijaile olevat varu- 200 kohta. Olevat aga
lubatakse/Rootslasi, fma paatidega regatile tal
|alurikolhoos Pirita je iremale mere kaldale met.
Ikuric ning osalt kahe-. Irruseline rannahoone " vastu' 2000 klastajat,
(iiituses on 350 riietus- id kolmekorruselises [rohaga restoran, peale . ;isaal, baar ja kohvik,.. :le on vimalik paigiu ;ohta ja kust avaneb lahele. kilomeetri kaugusel' Imest krgub Kloostri-
ga raadiotorn. Torni |314 meetrit saadi'
juulil. Selle 194-meet- loonalusele paigaldati" Ikkune metallantenn.
le kandma olmpia- [alhulgas Intervision- tn'iler iab kesklinnaga uus jpikkne neljarealine laad selle tee ehitu- id merelt. Kaldakind- |hiliselt vlmis, prae-- rtammi. klastanud ka Da- kirjasaatja; Staffan
(utab.oma .muljetest ia rhutab ilusat vi-, faneb tulevasest piir- kohvikust. , tab; enne. -ko i k e. k s i- saavad oma paatide-..'
iita.. Kui phimtte- blleks- antakse,, tuleb liua de prast. Juba
kavatsenud sita u. ita on, .et paatidega
II", kvootide phimt: ll.nemere : rannikui
kodanikel. Esialgu kas Intourist selleks' .:aval juhul asuksid
Irovi kalakolhosi <a- <r u. 10 km. .eemal
,EPL) " '
[hullustusteks
9 0 0 0 0 6 0 O O
etter /tss
pneva (loetuna 13. dunud aasta!
I suur (532 lk.) ve- [aatlcb ..aialooiiuri- rmunistiiku \roimu-v l-.asial. 1 Sel pullul : '
.elus .ksib, miks :
idee. ei. ilmnenud i.s Kremlisse,. s-evr olnud. . ...
juttu, v e n e k e e l e ': [uba .eel kooliseal is- tutakse, ei k a k i - :s-id.pilastega v e - .
'd rahvastik.- olla: enamuses mi t t e -
i n i ! a' Eeslis 3,000 jeh endised e.ooiv. |>lased j a nad olla, Itsiooni I.ne-Sak- .
nudmiseks. ' luste-krooni ka nr. takse Man Niklu- Jri .Saarma eha-, pshhiaatrile kri-
le mni. aeg taga- I t a ^ n d a (Nikluse)' liglaga. Lh il ea Uis jlipilastc'arvust, fkigust Tallinnas- }f. ehitusel olevast reisijale-Tallinna 130 adventisti lm-
|d olla kll ktte piirkonnas, kuid
tepl olla kolme-- kujuline spordi-
Igmaalseim N . Li i -
0 , l | , . . n i i | | l l l l ' u
ii . infyrmatsiooniministeeriu- , mi andmeil saavad lne-saksa kom- munistid Ida-Saksamaait rohkem
.kui 50 miljonit marka propagandaks ja nestustks. Poliitilise politsei andmeil koolitatakse punaseid funkt- sionre 1 vlja DDR"-is. Ainuksi 1977. a. oli seal vljappel 240 k u r santi. Samal ajal oli 40 tippkommu- nist i Moskvas parteikoolis. Brezhnev kinnitas D K P esimehele Herbert Mies'ile coram publico (avalikult) otsustavat solidaarsust. Hiljuti h- bistati Mies Lenini ordeniga.
Lne-Saksa poliitilise politsei (Verfassungsschutz) andmeil taotleb D K P phiseaduse vastaseid sihte: sotsialistlikku revolutsiooni ja pro- letariaadi diktatuuri.. Vabadel vali rnistel pole-- kommunistidel mingit edu ega vljavaateid vimule tule- kuks. Aastal 1976 said nad liidupeva valimistel ainult 0,3 protsenti hli Suurem edu on neil aga infiltreeru- misega riigiteenistusse ja ametihin- gutesse. Parteiliikmete arv on kll vike (42,000), kuid nad on aktiivsed. Pealegi' toetavad neid teised rhmi- tused, mis ei purjeta avalikult puna- se lipu all.
Euroopa \-Parlamenti valiti, teiste hulgas ka Eestis sndinud teoloogia- professor1 Wilhelm Hahn, 1919. a. Tartus mrvatud pastor Traugott Hahni poeg. Prof.; Hahn kandideeris Baden-Wrttembergi CD fraktsioo- nis. CDU/CSU saavutas Euroopa Parlamendi valimistel hiilgava vi- du, saades 49,2 protsenti hltest. Baieri. CSU ridades; kandideeris ka
; Austria viimase keisri poeg Otto von Habsburg, kes on teatavasti Paneu-
" roopa. Uniooni president. Hoolimata pahempoolsete aktiivsest mus trni s- tst pses ta samuti Euroopa Par- lamenti. - -j
Tuntud pahempoolsetest valiti parlamenti -Willy Brandt, ametihin-
: gute liidu esimees Heinz-Oskar Vet- ' ter, metalli tliste ametihingu .esi- mees Eugen Ltlerer ja noorsotside
. endine esinaine Heidemarie VVieczo- rek-Zeul. Kuna ^kristlikud, konserva- tiivsed ja tegelikult liberaalsed (mit- te pahempoolsed) saavutasid abso- luutse hlteenamuse, ei psenud Euroopa Par lani endi trile trah-
';. va" esindajad. ; . ,| Hoolimata valimisvidust Euroopa
Parlamenti nitab uniooniparteide edu maapevade ja kommunaalvali- mistel' taanduvat tendentsi. Viimas- tel' maapeva vai i m i s tel Baieris,
. Rheinland-Pfalzis ja Schleswig-Hls- teinis on kaotatud kuni 4 protsenti hltest. Sotsiaaldemokraadid see- vastu on vitnud hli juurde..
Igal .valimisel huleb neli aastaki- ku noori valijaid 1822-aastani juur- de, kes ..moodsate" inimestena eelis- tavad pahempoolseid. Pealegi mn^ givad uniooniparteid sisemise vimu- vitlusega maha vimaliku valimis- vidu liidupeva valimistel 1980. Ni i on. CDU-parteil oma kantslerikandi- daat Niedersachseni peaminister Ernst Albrecht. Ainult Baieris tegut- seva CSU .kantslerikandidaadiks n Franz Josef Strauss. Viimane then- das veel mni aasta tagasi, et ta asu- tab pigemini ananasifarmi;Alaskas kui .pretendeerib liidukantsleri koha-
I le.;-Krge intelligentsuse, suurte ko- gemuste j kva snaga tisvereline poliitik, kuid seisnud, juba aastaid pahempoolsete kriitika risttules, mis
pole jtnud mju avaldamata ka ela- nikkonnas. ' l
'; Iseseisvas Eestis tuntud . sportlas- - test on Saksamaal teinud suurima
karjri Tallinna jalgpalliklubi Es- tonia" vravavaht Edsar Blossfeldt.
y / G E I S L I N G E N (Meie. E l u " kaastliselt) K u i saksa vahakommu- nistid kuuekmnertdate aastate lpul taotlesid kompartei legaliseerimist, mis lks ,1968. ai septembris korda tnu tolleaegsele kohtuministrile Gus- tav tHeinemannile; salgasid nad kangekaelselt maha oma sidemeid SED-ga Saksamaa idatsoonis. Igatahes kinnitati vennlikke tundeid" seltsimeeste vastu idas. Nd prast kmneaastast eksisteerimist ei dementeeri saksa kompartei D K P enam, et vennad DDR-is" toetavad neid majanduslikult ning mravad partei poliitilise kursi.
Geislingeni suurlaagri pevil li ta tuntud eduka vrk- ja krvpallimn- gijana. Samuti, oli ta Geislingeni eestlaste jalgpallimeeskonna vrava- vahiks. Alates 1964. a. oli saksa prit- oluga mitmeklgne spordimees sak- sa vrkplliliidu leliiduliseks tree- neriks (Bundestrainer). Saanud 1974. a. autonnetusel raskesti vigastada, tegutseb' B . Blossfeldt nd saksa vrkplliliidu tehnilise direktorina. Edgar Biossfeldti vib nimetada pea- gu saksa vrkpaliispordi isaks. Enne 1964. aastat oli nimetatud spordiala Saksamaal alles lapsekingades.
'Olgugi, et esimene eesti vitlejate hing asutati Saksamaal, ei nita eesti sjaveteranid sellist aktiivsust nagu Phja-Ameerika mandril. See pole tingitud loidusest ega rahvusli- ku meelsuse puudumisest.Phjust tu- leb otsida mujal. Prast 1969. . on endised rindemehed siin peagu plu all. sna harva toimub veel diviiside veteranide kokkutulekuid saladus- katte a l l ; et -mitte alarmeerida puna- seid. K u i siin knniksid eestlased ringi vitlejate hingu univormis nagu Phja-meerikas, on kaks vl- javaadet: .-hunnikusse lrnine" pu j naste poolt ja natsitempel laubale | avalikkuse poolt. Sellest, tingituna \ pole eestlastelt saabunud ka nimeta- misvrset kaastd Eesti Diviisi saksakeelse ajaloo koostajale.
Relva-SS on nagunii massimeediu- mide kaudu tunnistatud nagu kuri- tegelikuks ragnisatsiooniks. Nd on starditud samasuguse kampaania- ga ka Wehrmachti vastu. Nidendite- kirjutaja Rolf Hochhuth, kelle init- siatiivil kukutati linud aastal Ba- den-Wrttembergi peaminister dr. Hans Filbinger, rndas hiljuti aja- kir i Playboy" veergudel Wehrmach- ti, kelle panus rinde hoidmiseks vi- maldas sooritada veretid tagalas ja koonduslaagrites.
-kk :'
mned inimesed peavad pikemat '
aega ttama -et ttuskindlustuse
aastal?: r
K u i seda tegite, siis see teadaanne teisse ei puutu. 20-ndalane tl olek kvalifitseerib teid nii tavalisele ttuskindlustuse abirahale, kui ka . tstuskindlustuse haigus- ja emadus toetusele ning hekordsele toetusmaksle 65-'aastaeks saamisel.
' Kas ttate .esmakordselt vi :' kas olete tle tagasi
prdunud?
Tavaliselt, kas olete tl esmakordselt vi olete tle tagasi prdunud pras t pikemat kui heaastast vahemikku; te peate ttama 20 ndalat enne kui kvalifitseerite, ttuskindlustuse abirahale. Sellel 20-ndalasse puutuval reeglil on mningaid erandeid, olenedes sellest mida selle ajavahemiku jooksul tegite/
;U5?l"*(!:!^ ,;::t;':^ :^ |i!!.7
Kas saite ttuskindlustuse abiraha mineval aastal?
K u i teile maksti ttuskindlustuse abiraha mineva aasta jooksul, siis on kehtimas uued reeglid millised' vibolla teisse puutuvad vlja- arvatud juhul kui ttus teie' piirkonnas on le 11,5?6. Teil pole mitte vaja ttada kauem kui 20 . ndalat et ttuskindlustuse abirahaks kvalifitseerida, kskik mitme ndala jooksul olite ttus- kindlustuse abiraha kogunud.
inimestega kes tahavad ttada
rist
rvaseiava
'.; Ajakiri Baltische Briefe" kirju- tab: '-..>'..>,';
Narva kohtal on vljaspool vhe teada, kuigi kodumaa klastamine tihti toimub le Narva. Sjas, s.t. ve- nelaste pommitamise tulemusena peagu tiesti hvinud linnast on va- nade plaanide jrgi seni les. ehita- tud barokkstiilis raekoda, -
; Suurejooheliselt n restaureeritud Hermanni kindlus, Ivangorodi pole
-aga katsutudki les ehitada: " Varem oli linna suurimaks tstu-
seks Kreenholmi tekstiil vabrik 5500 tlisega: Nd on suurimateks te-
. hasteks. jujaamad. Klastajate muljete jrgi koosneb
linna elanikkond peagu eranditult venelastest: Rahva Hl" tstis hil- juti esile, et Narvas olevat toimunud omal ajal esimesed streigid Eestis
':-. Sealt olevat prit ka paljud silma- paistvad revolutsionrid.
Tundsin, et pean oma teatri, ava- ma, kuid selleks oli vaja palju raha. Miks mitte seda raha teenida. See oli vimalik. Ttasin ju hes suure- mas moeateljees juhina, mudeliisti- na, eksekuutorina. M u mudeleid os- teti mitmel pool maailmas. Olin sel- le ateljee ise 18-tunniste tpevade- ga les ttanud, ja suurmagasini Printemps kaks akent olid alaliselt kaunistatud mu tdega. Ateljee pe- renaine, madame Ida Mandelblum oli tore naine. Kisklesime temaga tihti, nii et seinadgprusid, laed ki- kusid, valged- siidikangad hus lend lesid, aaa see kisklemine ei tulnud kunagi vihast, vaid t kiiruse vaja dusest, tellimiste rohkusest, klienti- de ootamatust saabumisest Luna- Ameerika riikidest, Hollandist, Ing- lismaalt, Skandinaaviast, kuna naisi elas.ju igas maailma.riigis. Ida Man-, deiblumrii oli vrratu sda. Ku i torm meie vahel- vaikis, uue. plahvatuse ootel, ,oskas ta alati nii mahedalt naeratada. Meil mlemil lid omad lesanded: mina tegin, tema ms. Raha voolas sisse. Ta vimaldas mul lhikese ajaga terve varanduse tee- nida, teenis ise aga seda rohkem. Lansseerides mudeleid0 olime alati teistest' Pariisis pool aastat ees. Vist seeprast, .et meie nrvid, laulsid.
Sda algas septembris ja piu kor- teri uksekell helises hel novembri-
kuu peval. Ukse avamisel seisis mu ees vga lahkelt naeratav, relatiiv- selt nr mees, esitades end Kompa- triodina.
01en kuulnud) et teil Pariisis hs- ti on linud, mitmed jonistusatel jeed siin les ttades,. Seega mees na; kindlal- jrjel. Minu seisukord on meeleheitlik. Olen nimelt Eesti Va bariigi stipendiaat, kuid sja tttu ori mu stipendiumi saatmine katkes- tatud. Mitte ainult, et mu edasippi- mine seisma Jb, vaid sgi ja ulu- aluse ksimused on muutunud krii- tilisteks. Selleprast tulin teid pahi- ma; et aitaksite mind rahaliselt". Seisukord oli selge. Kuulasin ja vaatlesin huviga oma Kompatriooti. Ta oli mahedus ja headus, kehasta- tud heks. Ta sras kui sja itsele puhkenud roos. Kuis viksin mina, eestlane, Kompatrioodile ust nida- ta, eriti kus talle oli rgitud, et mi- nul on Pariisis hsti linud. Polnud oluline, et olin td raiunud 18 tun- di pevas ilma hegi stipendiumita.
, ,,Teate, mis hrra Kompatiioot! Juba mnda aega mtlen, et tuleb prantsuskeeles vlja anda meie kir- janduse suurteos Tdc ja igus''. Olen selleks isegi juba mitme Parii- si suurkirjastsega kontakti vtnud, neile teosest kokkuvttel esitades. Kik on romaanist huvitatud. Mi- nust endast tlkijat ei ole, mul n teatri avamine ukse. ees. Algan ;vars-
. ti proovidega. Teen teile ettepaneku.
Raha ma teile ei laena, aga annan t. .Tlkige mulle Tde ja igus". Maksan teile selle t eest iga kuu 20 tuhat franki/ millest j tkub kahe inimese raelamiseks. Et tlkimine teie ppusi likoolis ei takistaks, an- nan teile selleks aasta aega. Kas see teile sobib? Olete nus?"
Aga muidugi! Ni i suurepralisest vimalusest, ei vinud ma unistada- gi. Pstate mu elu! Olete testi eht- ne eestlane!"
Kui ehtsad eestlased on, seda ot- sustavad nad igaks ise. Kas annate mulle ausna, et aasta pras t on tl- ge valmis?"
Annan teile selle peale oma aus-
Siis on kik korras. Vtsin tas kust 20 tuhat franki ja ulatasin Kom- patrioodile.
Siin teie kuu palk. Iga kuu mak- san teile ette."
Mitmed korrad palusin mulle tl- ke osi nidata, ^uidKompatrioot t- hendas alati, et soovib t enne puh- talt mber kirjutada; Aasta mdu- des palusin tlge mulle le anda. Saan lihtsa vastuse, et on tehtud vaid 20 leheklge 240 tuhande frangi eest, mis oli ju omaette varan dus. Teda sel puhul Ladina linna osas klastades leidsin teda koos oma naisega elamas hes mustas ja pimedas urkas. Samaariamehe kohr bei hakkas mul neist hale. Et oma- sin kaht korterit, hte neist thjalt seisva, inidaTeesy. mult vastu ei oi nud vtnud, tlesin Kompatrioodile nad tulgu sinna elama. Lootsin, et kui ta mulle lhemal elab, teeb ti ke siiski valmis. E i , tema ei julgeva nii uhkesse korterisse tulla. Millega seda: maksta?. Vastasin: kui totab vib maksa, ja inimese moodi elades on ka moraal parem.
Sja prast ei olnud ma oma teat rit veel avada saanud, aga thenda sin talle, et teen seda lhemal ajal ja nad vivad koos naisega mu teat- ris td leida. Kolis id siis lpuks mu korterisse, mille lasin kirjutada te- ma nime peale.
Algasid rngad ettevalmistused teatri avamiseks ja proovid vga suureks lavastuseks. Kandsin ksin- da kiki tid ja muresid. Dekoraator oli joonistanud hiilgavad kostmid, need andsin eksekuteerida tolleaeg- se kuulsa pr. Karinskaja ateljeesse. Kevadhooajaks polnud, lavastus veel
| - 958 Broadview Ave., Toronto, Ont.M4K2R6 1 "Hlejale. puhkuse, ise sitsin Viini = , : I. % k s ajaks. Et kostmid pr. Ka- liiimiiiiiiiiiwiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiim olid ja augusti
n ! l l l l l l l 9 l i i S I S ! l ! ! i l l ! l l l l l i l l l l l l l l l l ! l l l l i l l ! ! ! t l l 9 | l l i i l i n i
ILMUS MGILE '
heliplaat
Aario A. Marist he Louis X I V leitnandi osas nidendis Princesse des Ur- sines", mille Ch. Dullin'i rhm esitas Pariisis Sarah Bernhardti teatris. .
Hind $8.00 pluss Ont. mgimaks 7/o, Postiga tellides lisandub saatekulu.
kuus'valmis pidid-saama, ning nende;: nud.". / eest tasuda tuli, jtsin Kompatrio- Aga raha on ju pangast, vlja ve- di ktte tsheki oma allkirjaga,, palu- tud!" : y. des teda pr. K. poolt esitatud surn-1 See mind ei huvita. Ma ei ole san- md ise peale kirjutada. Esimesel [tiimigi saanud!" septembril Viinist naastes, leidsin i.". Kompatrioot oli raha <mdale kas- kostmid..juba teatris ees. Tegime seerinud. Alles nd mrkasin, et ta kaks ndalat proove niteseinte; kos- n:aine" enese toredasti riide, oli pari- tmide ja jumestusega. j.nud. Need tulid otsemat teed Pariis^
I. suurtest moemajadest. Viis .peva.: enne. teatri avamisi,
kell 8 hommikul helises uksekell. Pr. Karinskaja astus sisse, pahase no-
ga* Kuulge, hrra M., juba kaks n-
dalat teete proove kostmidega, ar- van, et peaksite mulle nende eest ta- suma" .'-:..-\'..
Need. on ju teile kinni makstud, juha augusti kuus. Jtsin, teie tarvis, tshekid Kompatrioodi ktte."
Minule pole keegi midagi maks'