Meie Elu", nr. 31 (1538) 1979:
tru
j tanud;' raamatu: |a" kus kirjelda- '
i j a ' . Y  i m a l i k k u Ilgust il 1985. S-
jem relvarahu- ilgab ikestalud IMoskva soovib
Maailmasda" [uw,. et siin es-
esile venelas- id rahvaste osa-
lisim ja kom- leviku tkesta-
/enelaste pooli ;te lestus on leadlaste vaga melased on, K. koloniseerinud
, et nemad 'ise oma im peeri u-
vaste les- lkaks, kui see it.ud ja koloni- Igitatud, mida vivad saavu- lasda" jtab- fee. Ei selgitata [Ic liidud viks jahtildud rii- liks kujuneda I vahekord teis-./
vi liitudega, luga vi t)hen~
aastaks .1985 kuju vtnud. ' /-
laiud rahvaste . m ei tuleks. - relvarahu I i i ( Iseks.. Seal tu- .
vi t . Moskva i saa ma vabak> ihvad ja rnu.^
|1 isesse r i i k i / e H peaks,oleir i j / i s t l i k u k s ek>-
| laailma>d:i. ;-ei- :mh'iunisti1k-i; e r i a l iSmi l i k \ i - . L;leb to ime: kl-  hihe  l e s i  i > : |'.almisi;-.md L-..'
r i ik ide , -pt>!\:
ns':;-!ir.ga' ' v  : iku.; d;ktal i i i ; -  le peab --'ole-. i lma- Tallvac y / f ; . -/- : 
A. N  m m i k
m\
Id/ kokkun l y
tagasitom- arritooriumi pikendanud
id suudavad da.
Aridrew k Sellest le- ierit, puhas-
t ratsiooni st suuremate
... i'  j;
inuud abi,  '  . V{
H :  i',
 I-!  ' '' t'i
faili kus i pe- - --. J.] al l iku kor- j \
[id'ik Guiler- :l .".(,)
L l l U C l l l 1 -lo-t. i i U
[iomaatilise . . '  Li
Austraalia kroonika
Elu hargneb siin juba mitu ndalat streikide the all. Streike tuleb siin .-ette. muidugi sageli, kuid senise tava kohaselt nad toimusid ks teise j- rele. Nd aga esineb neid siin sarjade viisi, s.o, mitme erineva ala tli- sed streigivad heaegselt, y ^
Algas see ebaterve nhe lemand- koorile, 10 meeskoorile ja 12 sega-
MGIL
rilise lstreigiga, mis-leidis aset neljapeval, 21. juunil ja mille amet- likuks phjuseks oli protest selle vastu, et politsei arreteeris protokol- l i - koostamise otstarbel Lne-Aust- ralia osariigis; 10 ametihingu tege- last, kes pidasid knesid' avalikul miitingul, mis kutsuti kokku ilma. et oleks politseilt kohaliku seaduse ko- hasel l i uba ksitud. Arreteeritud olid prominentsed pahempoolsed tegela- sed eesotsas siinse tuntuima kommu- nisti Laurie Carmichaeliga.
Ametihingud nudsid see jrele Lne-Austraalia valitsuselt sdis- tuse lpetamist mainitud 10 ameti- hingu tegelase vastu ja ka vastava seaduse kaotamist. Kna aga see nue. lkati tagasi, ametihingute kesknukogu kuulutas 24-tunriilise lemandrilise ldstreigi. Kuigi ld- streik pidi-/hlmama kik /majandu- se, tstuse, transpordi, panganduse jne.' harud ja tegelikult osutuski v- ga ulatuslikuks, osa ametihinguid siiski loobus kaasa mngimast, mil- le tulemusena streik ei lnd totaal- ne. Sellest, peale algasid ksikute alade; tliste kombineeritud stfei-;.
.. gid, kusjuures kohe, kui hed lpe- tavad streigi, teised algavad Ametli- kuks phjuseks on ttasu krgen- duse nudmine, kusjuures nutakse, ikka 20%30% ttasule juurde. Te- gelikuks phjuseks aga nib olevat soov vlja kaubelda sdistuse, lpe- tamist lalmainitud 10 ametihingu tegelase-vastu ja vastava seaduse t- histamist, mis on kigi eelduste ko- haselt tstusliku rahutuse" (in- dustrial unrest) s.o. ebatavalise strei- kide laine lpetamiseks. :' :
Praegusel ajal suurimaks nuhtlu- seks pn telekommunikatsiooni tee- nistujate streik, mis kestab juba mitu ndalat ja mille tulemusena telefonihendust vlismaaga Ja osariikide vahel automaatssteemi alusel ei ole.
hendust vib teoreetiliselt saada harilikkude ; kaugeknede korras keskjaamade kaudu, kuid jrjekord on selles mttes nii suur, et see cn tegelikult sama hsti ' kui vimatu. heaegselt telefoni alal ttajatega streigivad, vi : streikisid trnspordi-
. tlised, raudteetlised, sadamat- lised ja mitme muu ala ttajad. Nd hakkasid1 streikima ka Syd- neys asuva kirjade sorteerimise'kes-
; kuse ametni-kud, mis paneb seisma kogu mandri .postihenduse vlis- maaga, . kuna sellest- keskusest tule-
: vad lbi kirjad, vlismaalt ja valis- maale, samuti enamik osariikide va- helisest kirjavahetusest. Viimaste teadete1 kohaselt postistreik Sydneys laienes, nii et postihendus ji tiel mral seisma. Eeskuju sellest vi- vad vtta ka postiametnikud teistes
; osariikides;  On pevikus 'katkeb ^
dus vi bussiliiklus ,vi lennuhen- ; dus vi -streigivad, ninede tstus-
harude tlised; vahel ei ole elektri- voolu; neil pevil streikisid Adelai-
; ; de'is he keskkooli pilased proles- ; /t;ks. ttarlaste vormikleitide vastu. /Tahetakse saada luba pkste kand- ';/. mi seks.  '  , - ; . . / 
.-.'. Liiduvalitsuse poolt ei ole seni olu- / korra' normaliseerimiseks'; midagi
: olulist ette .vetud; \"'
koorile. Osa neist on loodud Meta Pruuli snadele^ teise osa autoreiks on G. Neeme, B. Kangro, K . Lepik, E. Kiviste, O. Ehaste, I. Ivand jne. ksikud' on seadmed rahvaviisidele.
Teine noodikogu on neljakmne- lehekljelirie, kuid suure formaadiga ja on trkitud-kallimale ja paksema- le paberile. Selle pealkirjaks on Me- ta j a' August Pruul. Laule krgele hlele klaveri saatega". See sisal- dab 20 laulu, millest ks on loodud Meta Pruuli snadele, kolm uue tes- tamendi tekstile ja jrelejnud B. Kangro, I. Ivandi, P. Grnfeldti, A. Ranniti, L . Koidula, -E. Kiviste, B. Varatalu, A. nfi, H.. Visnapuu, L. Rudkepi- ja A. Arumaa snadele.
Kne all olevatesse' noodikogudes- se on koondatud abielupaar August
-ja Meta Pruuli kogu helilooming, vlja, arvatud vaid August. Pruuli kantaat Sduri ema", mis kirjasta- takse eraldi hiljem.
deiaide'is neid noodikogusid vib osta kohalikus Eesti Majas.: Mujal asujad vivad tellida neid otse auto- rilt aadressil: 22 Bella Street, CAW- LER, S.A. 5118. Esimesena mainitud noodikogu hinnaks on AS 1.00 ja tei- se hinnaks A|2.00 pluss saatekulu.
S!
GEISLINGEN (M. E.)  Idatsooni agentide paljastamine kuulub/Lne- Saksamaal tavaliste nhtuste hulka, millega ollakse harjunud peagu na- gu igapevase ilmateatega raadios vi teleris. Juigeplekuvoimude arves- tusel tegutseb J Oiduvabariigis iile 2000^ de idagendi> kes pole huvita- tud ksnes NATO-st, Bundeswehrist ja poliitikast,'; vaid ka to֚tustehni- kast, et ^tliste ja talupoegade va- bariik" viks saasta summasid tea- dusliku uurimise arvel.
Vaevalt piid kuulutatud Dsseldor- fis prast aasta kestnud protsessi leebed karistused kuuele igaagendn le, avastati Bundeswehris uus spio- naazhilugu. Vahistati ks Bundes- wehri kolonel, ks tsiviilteenistuj USA armee juures Esslingenis ja ks teenistuja ,,Inter Nations" juures Bonnis. Kolmel agendil, kelle kohta oli vahistusksk, nnestus pgeneda idatsooni. Oh vimalik,' et lhemail
simesie
Adelaide'is sja ilmus esimese sel- J pevil ilmuvad Liiduvabariiki lekohase algatusena mitmekeelne l- ^DDR-i" mbliautod, et viia pgene- hijuttude antoloogia 'pealkirja all: n  (  agentide majakraam idatsooni. The First Multilingual Anthology in English and other -than English", kirjastatud Dezsery Ethnic Publica- tions poolt.
Antoloogia sisaldab lhijutte 19 Austraalias asuvalt etniliselt auto- rilt; iga jutt esineb niihsti inglise kui ka alguprases keeles. Osa neist lhijutte on tlgitud inglise keelde autori endi, osa teifte poolt. Algup- rasteks keelteks;\3'n itaalia, saksa; ungari, slovaki, hollandi, inglise, poo- la, kroaadi ja eesti keeled. Eestikeel- seks panuseks on kesoleva krooni- ka autori lhi j utt They, too,' were able to; go"  Ka nemad visid minna", mis tegeleb haavatute olu korraga sjaaegsel .Saksamaal kok- kuvarisemise, eel.
Eessna antoloogiale kirjutas . J Grassby, endine immigratsiooni mi- nister/kes nd on Commissioner for Commn-ity Reiations.
Asja vastu huvi tundjad vivad tellida raamatu, mille nol on. kiud lasti tegemist bibliograafilise harul- dusega, otse kirjastusel!: aadressil. Dezsery Ethnic Publicatiohs, 149 'S.ouih;Terrac'e, Adelaide, S.A. 5000, Austraalia. Raamatu hinnaks: AS12.00 pluss saatekulu.
Seda on juba varem ette tulnud.
STOKHOLM (EPL)  Nagu hes Venetsueelast Rootsi saabunud kir- jas jutustatakse, on Caracases hilju- ti les kerkinud jlgi omaaegseist Raadi misa kunstiaardeist. Kirja kirjutaja on juba enne Teist Maail- masda pikemat aega Luna-Amee* rikas asunud eestlanna, kes on juba kodumaal viibimise ajast tuttav Raadi misa ja nende endiste oma- nike von Liphartite perekonnalooga.
Kirja kohaselt on tegemist harul- dase krvaehtega, mille viimaseks omanikuks oli Paul von Liphart/kes paarkmmend aastat tagasi elas Ve- netsueelas, lahkudes sealt Kolum- biasse. Paul von Liphart on Venet.su- eelas elamise ajal asunud kahe aas- ta jooksul he Hamburgis prineva sakslase- perekonnas,; kellele lahku- des on jtnud mlestuseks he hbe- dase krvaeh|e, mille juurde kuulus mbrik dokumentidega. Kingituse saaja ei ole osanud kingitust krge- malt hinnata j ese on puutumatult
y Kige suuremaks. "kalks kes langes politsei vrku, on 46-aastane Bunde.swehri kolonel Siegfried Pet- relli, kes oli territoriaalkomando Nord staabilemaks Mnchenglad- bachis. - T a teadis muu hulgas kogumis- punkte reservlastele mobilisatsiooni puhul  kogusummas 150.000-ndele sdurile, ;^al~oli;teada iga jujaam, relvadepoo ja sild Phja-Saksamaal, mida Bndeswehr ohu puhul pidi j tema kapis lebanud le paarkmne kaitsma. Samuti olid talle teada tp-t aasta. sed mobilisatsioonikavad. Edsi : tea- dis ta veel kopstplaane sjave} ja tsiviilasutiste vahel kaitseolukorras. Veel olid tal tpsed andmed salajas^ te plaanide kohta ametiasutiste ja Bundeswehri staapide evakueerimi- seks ohu korral
Karistused idaagentidele on lee- bed. Saksa vangistusseadustik on li- beraalne, mistttu vangimaja ei-hir- muta enam kedagi. Pealegi on ida- agentidel vimalus, et neid vaheta- takse vlja Ida-Saksmaal spio- nazhi ettekndel vahistatud Liidu- vabariigi kodanike vastu. . V ' : ; . - k k : ' .
IIBLII ITI
AUBAVIDAJATEG
he juhusliku klastaja huvi;tttu on hiljuti hakatud ehte juurde kuu- luvaid dokumente uurima. Doku- mendid olid saksa, prantsuse ja ees- ti keeles. Neist selgub, et krvaehe on kingitud Paul von Liphartile sn- nipevaks tema isa poolt tormas 1925;. Dokumentidest selgub*ka,v:e;t krvaehe prineb endisest ,Raad,i misa kunstigaleriist, mille varase-
mad omanikud lid von Liphartid. r : Krvaehe ise on aga toodud vaa-
rao Amenophonesi hauast, mille lah- tikaevamisest Ferdinand von Liphart on osa vtnud. 1903 koos prof. Schleimani ja Mecklenburgi suur- hertsogiga.. Ferdinand von Lipharti poolt on ese loovatatud Raadi kuns- tikogudesse.   / - ' /
Krvaehp on nd paigutatud hte Caracase panga^ seifi, kuni selle re- aalse vrtuse selgitamiseni Inglis- maalt oodatavate, asjatundjate poolt. Oletatavasti On korvaehte vrtus tohutu.
Entsklopeedia andmeil oli Raadi, misa kunstikogude' asutaja maa- marssal Karl von Liphart (1788 1853) ning nende, vljakujundaja Bal- timaade suurimaiks kogudeks viima- se poeg Karl Eduard von Liphart (18081891), ; baltisaksa kunstitead- lane ja kollektsionr. Raamatuko- gu 30 000 kitega oli samuti eesti hu- manitaarraamatukogudest suuri- maid. Osa Raadi kunstikogudest mdi omal ajal vlismaale, osa raa- matuist leidub Tartu likooli raama- tukogus.
Viimaseks Eestis viibinud suguv- sa jrglaseks oli Paul-Ernst-Arved von Liphart, snd. 6. 3. 1898, kes va- bastati Eesti kodakondsusest 6. 11. 1939, henduses sakslaste mberasu- misega Ribbentorp7Molotovi pakti jreldus^nav Arvatavasti pn^ksimu- ses: sarria isik,' kelle jljed/ieidjivad nd Luna-Ameerikas.
E STOKHOLM  Eesti Vangistatud Vabadusvitlejate Abistamiskeskus
on" saanud uusi teateid poliitvangide ja nende perekondade kohta.
on
lpetfiid ...Teatavasti: .anti .Sydneys 127 ini- mest kohtu alla seoses ulatuslikkude kuritarvitustega haiguse abirahade ja tvimetuse pensionide alal, mil- ledesse olevat, segatud, peamiselt ini- mesed kreeka pritoluga. E.simesena ettenhtud protsesside sarjas tuli kohtus arutusele sdistus 21 isiku vastu. Prokurr lubas protsessi al- gul kutsuda 120 tunnistajat ja esita- da sdistuse .tenduseks .1000 doku- menti, ent Tmi asi tuli edasilkkami- se jrele uuesti arutusele loobus ta ajakirjanduse teateil sdistusest 17 kaebealuse vastu, mil puhul kohus lpetas sdistuse nende vastu. Mil-
kirjadega kaksvnoodikogu, mis sisal- l e s t t L l l i selline pre, ei ole veel sel- davad abielupaar August ja Meta g e ; k a e i o l e t e ^ d a ' m i d a ^ otsustati Pruuli heliloomingut nelja jrelejnud kaebealuse osas,
he kogu pealkirjaks on Meta ja k u n a v a s t a v a s teates ajakirjanduses August Pruuli acapel l laule nais- s e d a d mainitud. On teada ksnes mees/ja segakoorile". lSee SlJehekf- n i i p a l J u ' e t - s   d l s t u s s a m a s a s ! a ^ jeline kogu sisaldab 20 Mul na i s - l 1 2 4 k a e b e a l u s e v a s t u t u l e b arutusele
kohtus eeloleva septembri algul. Sel- le suurprotsessi tulemuses ei saa -ga vast palju kahelda, kuna esimeses jrjekorras sdistatavate seas olid oletatavad pettuse organiseerijad ja nende abilised arstid. .
STOKHOLM  Lnemaailmas on hetkel le neljakmne suure organi- satsiooni, kelle pealesandeks on piiblite ja muu uskliku materjali v- mine ida-puroopsse. ga piiblite puudus on siiski nii suur, et piibel maksab umbes sama palju kui kesk- mine tline saab palka kahe ndala jooksul.
Igal hetkel viibib N.. Liidus vhc- mait paarkmmend uskliku; mater- jali smugeldajat. Nad on piiblid saa- nud tasuta levitamiseks. Usuvennad lnes korraldavad korjandusi piib- lite trkkimiseks.
Mned kirikud vidavad, et piibli- te smugeldamine pole sugugi vajalik. The' United Bible Soeieties ori oma andmetel, teaduslikult viinud 12 mil- jonit piiblit ida-Eroopasse. Paljud nendest on prast konfiskeeritud ametivimude poolt vi pole ldse edasi saadetud. Olukord vaheldub palju eri maades. Poolasse on lihtne piibleid viia, Ida-Saksamaale vga erinev, Tshehhslovkkiasse raske nagu.Ungarissegi, Rumeeniasse vga
raske ja N. Liitu ning/Bulgaariasse peagu vimatu. Albaaniast ei 'maksa rkidagi seal ei leidu mitte htki kirikut.
Mitu organisatsiooni kasutavad oma autosid materjali vedamiseks.
. Viktor Kalninsh, sndinud 1936 Ltis, mistetud 1962 antisovetlikust organisatsioonist osavtmise prast 10-astaks sunnitle, asub peale vl- japsu lnde koos oma abikaasa Heleha Zelmiaga New Yorgi osarii- gis; SA-s. Vastava kirjaliku prdu- mise peale on V. Kalninsh teatanud, et ta on vene sunnitlaagreis viibi- des kohanud jrgmiseid eesti poliit- vange.:  ;.;.' / ';-.
Raivo Lapp, mistetud 1970 Trtu- Autodes on tehtud teatud mberehi- ! p r o t s e s s l s 5 . a a s t a k 3 S u m a [ t   l e : sala tused, nii et sinna mahuks kirjan- dust;. 1977 avastati N . Liidus 22 sel- list autot.
Organisatsioonide tipud ise ei si- da -Ida-Euroopasse; Neil on teada, et politsei hea meelega kuulaks neid le. Politseil on oma meetodid kui- das ka vga vilunud mehed rkima panna. ' ;;
Suurim piiblivedaja organisatsi- oon Rootsis on Slaavi Misjon.. Misjo- ni on tagant jrele kritiseeritud Sa- rptdi ja Engs-trmi sidu tttu. Nad teadsid liiga palju piiblite- viimisest ia-rkisid selletttu ka liiga palju K G B le." /''. '/^'.'
Olmpiaadi eel on mitmed organi- satsioonid teinud plaane, kuidas vistluste ajal viia eriti palju piib- leid N. Liitu. (EPL) . ; ' ; / /
mc
N. Liidu kalalaev pstis Vaikses Ookeanis Honolulu j h idal 7 kanad- last, kelle : laeva ks mootoritest plahvatas. Laev hukkus ja mereh- dalised" olid 9 peva psteparvedel merel Kik pstetud on prit Van- coverist ja nad toodi .venelaste poolt USA Midway merebaasi.
ja relvade hoidmise ja salajase orga nisatsiooni loomise eest. Viibinud Mordva sunnitlaagris nr. 17A. Va- banes detsembris 1974.
Uno Neem, mistetud 15-aastaks sunnitle metsavendluse prast. Vii- binud/Mordva sunnitlaagris nr. 11. Vabanes kas 1963 vi 1964."
Jri Pertman, kellega V. Kalninsh oli 196365 koos Mordva sunnit- laagris nr. 11. Pertman oli V. Kalnin- shi andmeil mistetud 7-aastaks sun- nitle. ; '   Endel rike, hdnimega ^.maest- ro", umbes 35-aastahe. Mistetud 3- vi 4-aas taks sunni tle ntisovetliku agitatsiooni prast. Viibinud Mordva sunnitlaagreis nr. 3 ja 1.1. Elab Tal- linnas ja ttab taksijuhina..
Viktor Imala, umbes 45-aastane, ajaloolane. Mistetud 7-aastaks sun- nitle. Viibinud Mordva sunnit- laagris nr. 11. Elab Tallinnas.
Endel Ratas,'umbes 4344 aastat yana< Mistetud -6-aastaks sunnit-., i e ; ; V * r  ^ nr. 11 aastal 1963./Ttab, insenerina Tallinnas. V . ; ' J-
Mdalakroooite > (Algus lk. 2)
, . -. i i ;   :  /   / korpuse vanemaks K'.. Liidu saadik .USA-s Anatoli Dobrnin.  Iraani shahh Ml R. Pahlavi andis ajakirjanikele jutuajamise ja mr- kis, et Iraani riik on moslemite revo lutsioonilise valitsuse poolt viidud 20-st sajandist tagasi sgavale kesk- aega. Ligi tuhat inimest on avalikult tapetud valitsuse mrvakomisjni poolt.; ; ;0. Gommoriwealthi riikide juhid,, ees- otsas Briti peaministri M. Thatcheri- ga, kogunesid ndala vahetusel Zambiasse suurele konverentsile, kus tuleb otsustamisele peamiselt. Rodee- sia saatus. Konverentsi avab kunin- ganna Elizabeth, keda tervitasid Aafrikas suured rahvamassid, kuid ..kelle julgeoleku prast tunti suurt muret/sest Rodeesia kaks terroristi- de juhti ei tule konverentsile. Ka Ka- nada peaminister J. Clark lheb Zambiasse. ; .
23 WESTMORE DR. SUIHE 404, REXDALE,
Nukegude Liii skb mism
Nukogude Liit ostis Austraalia Nisukojalt (Wheat Boardj hiljuti 930 tuhat tonni nisu 'koguhinnaga le 100 miljoni: Austraalia dollari.t See te- hing'' tuleb lisaks eelmisele ostule, mille suurus oli 220 tuhat tonni. Mdunud .majandusaastal N . L. os- tis Austraaliast mmarguselt 447 tu- hat tonni, seega kesoleva aasta ost on ligi kolm korda suurem. Koos Iraaniga N . L. on sel majandusaas- tal suurimaks nisuostjaks: Austraa- lias.
' L . trett-. <n>o<r(><ai>(><n>o<i&o<n>o<3i>i><ii><)<i3i>o^
P@I, tippspipofii sasr O t t a w a s
Kanada vastuluures tuntud kui Poola tippspioon Kanadas, 44 a. R. Tryc suri jrsku Ottawas. Ta.teenis Ottawa Poola saatkonnas/kui saat- konna esimene sekretr, kuid teda peeti meheks kelle kes olid selle mandri suuremate luureoperatsioo- nide niidid. Ta tegi seda td, mida KGB ise ei tahtnud teha, sest sisse- kukkumisel oleks see halba varju heitnud Moskvale, kirjutatakse Sun'is".
II ELU" asutas Eesti hiskond ja seisab eest) hiskonna teenistu- ses.
[>n>(>c3i>o<in><Hni>oiDo<m
EI MIMGST
Kikideks kindlustusteks
. Enn Uibo, umbes 4041 aastat va- na, sporditreener. Arreteeriti '1962. Misteti 7-aastaks sunnitle. Viibis Mordva sunnitlaagreis nr. 7, 11 ja 17.
: Paul Kippar, umbes 3537 aastat - vana, tehnik Kohtla-Jrvelt. Misteti 4-aastaks sunnitle 24. veebruaril; 1961 Eesti sini-must-valge rahvuslipu televisioonimasti heiskamise prast.
Valdemar Parfenov, Nmmelt, ttas Tallinnas kullasepatkojs. Arreteeriti. 195.1." Misteti 25-aastaks sunnitle. Vabanes arvatavasti 1.956.
Ants Hanso, Eesti ohvitser Tartust. Mistetud 25-aastaks sunnitle. Suri 1970"Mordva sunnitlaagris nr, 1.7A.
Helena Zelmina teatab omalt poolt, et ta kohtas Mordva sunnitlaagris nr. 17A, mis kuni aastani 1968 oli ,;
mratud ainult naistele, vga pal- juid eesti naisp.qliitv.ange. Oma kirjas nimetab ta jrgmiseid. -;
'Hilja Reimund, sndinud 1920 (?). Arreteeritud 1950..' Mistetud 25-aas- taks sunnitle. Peale 15'/2-a.asta ka- ristusaja kandmist vabanenud 1965. Asub Tartus.;
Helga Noorma, sundinud 1918 (?). Mistetud 25-aastaks sunnitle. Va- banenud 1967.
' Endla Taska, sndinud 1917 {?). Mistetud 25-aastaks sunnitle. Va- banenud 1968.
Simson, eesnimi teadmata, sndi-' nud 1918 (?). Vabanenud 1%4. /
Jrisson,/eesnimi teadmata,, sndi- nud 1895 (?). Mistetud usulistel ph-:
srr 38
Valdur Raudvassar, umbes 40-aas- tane, koolipetaja, luuletaja. Ttas Vru lhedal keelepetajana. Vallan- dati-. Misteti/.6-aastaks sunnitle. Viibis Mordva sunnitlaagris nr. 11. Asub Antslas ja ttab''staadionit- lisena.  ; Priit Silla, umbes 40-aastane. p- pis Tartu likoolis;keeleteadust;- Ar- reteeriti 1962 koos Erik dami, Enn Tarto ja Enn iboga. Misteti 4-aas- taks sunnitle. Viibis Mordva sunni- tlaagreis nr. 3 ja 11. Asub Tallin- nas. .- ': 
nud 1965.
(litl9iHlllli[l!lllll!!ll!!llli:!H!ll!ll!!IIIH
1482 Bathurst St., --v\/--;'-Tnmfo;:-M^/2i[i-.'.- 
Tel.: 653^ 7815 ja 653-7816 O O O 0 OO֩ d9ooooooeo ooo
Segadused pgeBiikeg^
,,Star" kirjutab, et segadused seo^ ses Vietnami pgenike vastuvtmi- sega Torontos on juba alanud. On selgunud, et peagu kik hiinlased ka- vatsevad asuda; Torontosse, kus puu- duvad vastavad eluruumid, tko- had ja mis kige halvem,1 keegi ei soovi sellist pgenikehulka, kes j- vad aastateks Toronto maksumaks jte levalpidamisele.' Kirjutatakse, ef 50.000-st pgenikust 40.000 asub Torontosse. Kuid need toovad Indo Hiinast hiljem-veel kk korda nii- palju oma sugulasi Torontosse ja Ontariosse. Tminister R. Atkey lu- bas : Kanada rahvast panna triole, kuid taotleb vtta neilt neetki t- kohad, kirjutatakse arvukates luge- jakirjades. .-'":''' ;
H i n d $10.00 Postiga tellides lisandub saatekulu.
mgil Meie Bu" ialif uses 958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario, M4K2R6 .. ; - . " I " - , " '  ': IlllIIIIIIIIHIIIIIIi(!llllll!lllllllllllll!llllllllll!ltllUIIIIIUIIItl1ll
Eestlaste ajaleht MEIE ELU" levib le kogu maailma, kus asub eestlasi. - Tellige ja lugege ,,MEIE ELU"> Nudke ,,MEIE ELU" proovinumbreid.  MEIE ELU" telHmishinnad: Kanadas: l a , $24.00, 6 k. $13.00, 3 k. 18.50 USA-sse: l a . 26.08, 6 k. $14.00, 3 k. $9.00/lemeremaades- se: l a . $30.00, 6 k. $16.00, 3 k, $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. |7.25. Kiri ja lennupostilisa USA-se: 1 a. $16.50, 6 k. P.25. Lennupostilisa lemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. $11.75.
MEIE ELU"; TALITUS 958 Broadview. Ave., Toronto, ntv M4K 2R6, Canada
Tellimiskpong: '
Palun saatke minule Meie Elu" ..... t' I  4  9   91 .. kuuks.
TelMmisraha siinjuures (Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi: ...
Postiaadress:   I O I  ) I I D  O I O  t  | t l t  * t t  O I *   > l  
 (> f Kao
iiMiiiii(ot(i i itt*iii0oto ;
'os*if*oa*eoao*teosetoa * B o siiti<aoiaosooa*oo ,    0 0***s  o*tOt
oei!#> eo*eeo4
(Allkiri)
noo