Meie Elu" nr. 37 (1544) 1979
Konservatiividel ja nende liideril ksmeel ja hised seisukohad, Joe Clarkll oli valniskampania mata teistest ringkondadest valitsu- kergem lubadusi anda, kui nd -va- se mber. iitsuses olles neid tita. Petro-Cana- Pealtvaatajal ori selles ksimuses da leviimine eramajandusse, lihin- vimata ratsionaalset vastust anda, nad Kanada oma produktsioonist, sest kik oleneb ^ sellest kuidas Pet- maksualuse summa redutseerimine ro-Canada ttab ja kuidas saab uus obligatsiooni intresside ja kinnisva- ettevte erakapitali ktes ttama, ra maksude arvel> Kanada saatkon- Et sellele puudub vastus ka valitsu- na leviimine Jenisalemma ning l- ses endas, nitabki asjaolu, et ka va- puks Kanada vahekordade lahenda- Iitsuses puudub ksmeel. Kuhu l- mine Quebeclga. heb Kanada hindadega, on jrgmi-
Kik need on uued ksimused pea- ne ksimus. Tendents valitsuses on le Quebeci ksimuse ja les tstetud Kanada lihinna tstmiseks rahvus- te Clarki kes nd e^ami- vahelise turu hindade suunas, nistrina peab neid lahendama. See Kuid li ei kuulu keskvalitsusele ei thenda seda, et neid ksimusi ei Ottawas, vaid asub lnes, kus ollak- peak kesolevas Kanadas les tst -se arvamisel, et list saadavad le- ma ja lahendama. Kfill thendab see jgid kuuluvad sinna. Siin prkub- seda, et tstetud poliitilised ksimu- ki Clarki valitsus Alberta huvide sed svad valitsuse aja ja valit- vastu, kus raha kogutakse oma hu- sel on raske juda praktiliste ksi- vides'".ja -ehitatakse oma majandus- muste, nagu inflatsioon, tpuudus likku impeeriumi.' Kuidas kavatseb ja Kanada dollari vrtuse juurde, keskvalitsus Alberta lide lejke
Kanada saatkonna leviimine oli jagada nii, et sellest ka teised Kana- kllltki piinlikuks ja tarbetuks k* da provintsid osa saaksid? Kas peab simuseks, mis olude sunnil tuil kohe keskvalitsus looma erilise limaksu, kalevi alla panna, teised ksimus mis seadusandlikus korras laekub on sisulisema vrtusega ja .kerki- Ottawale ja jaguneb sealt ka teis nuks Varem vi hiljem pevakorrale tesseprovintsidesse? Ka see ksi paratamatult. Need Oledki ksimu- mus nitab, et Glarki valitsusel tuleb sed Jasperi mgikurortis, kuhu tugevaid piikidemurdmisi li tootva Clark valitsuse liikmed le vs, et te provintsidega, neid seal arutada, nagu samu ksi- Ometi jb Glarki
.Meie El
P e t & ^ B l f l ^ Uued ja
iCitarrid, akordionid ja teisedf .' MUUSIKARIISTAD
rimine.
553 Queen St. W., Toronto M5V.2B6, nt. Tel. 363-1966, 363-2750
AKTUAALSEL TEEMAL
Qdu Eestist ise35. aasta Psalm 139, 7-
; Nn. kolmanda jugrupi riigid pidasid mdunud ndalal Kuuba saa* rel pidet Castro; juures oma kuuendat konverentsi. Konverents, mille ava misel viibis ka Liitunud Rahvaste Organisatsiooni peasekretr Kurt Wald- heim, jttis kireva poliitilise karnevali mulje, kus esinesid kuningad oma uhkes riietuses, araabia sheigid valgetes rivastes ning Aafrika riikide esin- dajad rahvardes. Konverentsi vis esinemiste osas pidada peamiselt ka- he mehe duelliks. ^Kolmanda jugrupi" asutajaks oli J. Tito Jugoslaaviast, kuid sellel konverentsil ji ta tahaplaanile oma tasakaaluka vana riigime- heliku esinemisega Castro kryalj kes pidas pooleteise tunni pikkuse hs- teerilise kommunistliku propagandamehe kne. Ta mistis teravalt hukka USA-d, Iisraeli Lhis-Ida rahu prast. Sarjata sai ka Puna^ Hiina Vietnami rndamise prast. Kuid seal kerkisid les, ka Kambodzha vallutamine, Iraani kurdide allasurumine, F. Castro sdurite tegevus Aafrika riikides*
positiivseks U 1 1 6 , * musi poleks valitsus jsuutnud aruta- pdluseks liigi eelarvelisi kulutusi da Ottawas ja palju odavamalt. Ms kokku tmmata. Ametkonna vheri- asperist lpuks vlja koorub, ni- damine 60JOO ttaja vrra. Eelar- tab tulevik. vete koostamine eriprogrammide
Petro-Canadatl ehitas liberaalide kohta ja neist kinni pidamine. On Valitsus maksumaksja rahadega, et vimalik, et Clarki valitses suudab luua keskset praktilist organisatsioo- siin asendada liberaalide hoolimata iii Kanada- energiaksimuse lahenda- pillamise ja seda oli ammugi tarvis, suiseks. See soov oli mistetav, sest Kuid ClarMI tuleb veelgi piikide- likompaniid tkavad siin suures murdmist ttajaskonriaga, kui ta enamuses USA kapitaliga ja juhti- tahab piirata streigi igust hiskond- misega. Kanada vajas keskendatud Hkul vajalikkudes aparatuurides tugeva kapitaliga riiklikku organit, ttajaile. Siin prkub ta paratama- et li ekspluateerimises juda pere- tult tugevale vastupanule sest kuna- mehe seisukorda, Ksimuseks jb, gi eelmise valitsuse poolt antud va-1 kas riiklik organisatsioon on efek- badusi on raske tagasi vtta. Kuid ka tiivsem kui erakapital vi ei ole ta see osutub paratamatuks, kui talie- seda mitte? takse hiskondlikes aparatuurides
Teiseks ksimuseks pn, kas ori i- korda majja panna. Kui Clark seda ge, et maksumaksja otea rahadega, teeb yoi kas oma tagasivalimise hin- kid ilma omandiiguseta, peab ole- naga, siis teeb ta hiskonnale teenu- ma sellise ettevtte finantseerija, se, mida hiskond ka kunagi vasta- Nagu iga riiklik ettevte, nii paisus vait hindab. ka Petro-Canada aastatega 3000 t- Clarki valitsuse t ei saa kerge ta jaga < organisatsiooniks | ja mltimil- olema. Kuid ta ei tohigi kerge olla, jondoll iri ettevtteks, kes haaras ka sest see toimub palju aastaid kanna- teiste ettevtete jrgi. Kas Petro- tanud Kanada hiskonna nimel ja Canada tuleb juhtida erakapitali k- huvides ja hiskond ootab seda tesse vi mitte, selle kohta puudub Clarkilt, hd ka peaministri enda' kabinetis V .
niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiw
".V Kolmanda jugrupi riikide bloki moodustajaks oli; ornalajal. I. Tito,. Ta oli ka esimene, kes lahkus tol ajal Moskva poolt juhitud maailmakom- munismi hisrindest. Tosin aastaid hiljem lahkus Moskva liinilt Puna- Hiina ja hiljem toimus Lne-Euroo- pa. kommunistlikkude parteide, ees- otsas. Prantsuse ja Itaalia kommu- nistidega lahkumine Moskva eest- kostmise alt. Nad nimetasid end eu- rokommunistideks', kes arendavad iseseisvat: kommunismi.
: Seekordne konverents peeti Kuu- bal, kes viimasel ajal pn mnginud thtsat osa N, Liidu kommunismi le- vitamisel Aasias ja Aafrikas. See on F. Castro isiku tstnud eriti esile kommunistlikkude riikide peres ja kahtlemata ;mngis ta oma geda ja hsteerilise, revolutsioonilise poole- teise 'tunnise knega, milles sdis- tas; peamiselt USA-d, Iisraeli, Egip- tust ja Hiinat konverentsil juhtivat rolli...-
F. Castro luges oma kne maha pa-
tama Kambodzhat. sel konverentsil, kas endise Poi Poti rezhiimi' esinda-' ja, vi siis uue Hanoi Kambodzha nukuvalitsuse esindaja. Ta.ei nime tanud ka otseselt Iisraeli ja Araabia riikide vahelist .tli Iisraeli-Egiptuse rahu parast.; ... ; : Ta taotles, et see konverents peaks vtma phimttelisi seisukohti, kuidas edaspidi teostada selle suure jugrupi poliitikat. Kuid kigepealt ta mistis hukka sjalised intervent- sioonid teiste riikide vastu. Need. ka- he kolmanda jugrupi juhtiva mehe kned, eraldasid osavtjad kahte erk nevasse. leeri. Kahtlemata oli J , Tito kne mnevrra pettumuseks geda- tele kommunismi, toetajatele. -
Pealahing toimus konverentsi sala- jastes kommisjonides, kus, arutati F. Castro j J. Tito resolutsioone. ge- dad kokkuprked toimusid Jugoslaa- via vlisministri ja Vietnami vlis- ministri vahel. .Vietnami vlisminis- ter sdistas, et Jugoslaava oli s- di selles, et tekkis- konflikt Vietnami
Estonia orkestri esimene harjutus toimub 26. sept. 1979. a. Eesti Majas. Samal ajal peetakse ldkoosolek al- gusega 7.30 ohtl, jrgmise peva- korraga:
1. Koosoleku avamine ja r^akendamine.
2. Tegevuse ja kassaaruanne 197879. .v:-
3. Tegevuskava ja eelarve 197980. 4. Valimised. | 5. Kohal algatatud ksimused.
Palume kiki osa vtta ja uued liik- med teretulnud.
LUGEJA KIRJUTAB
Meie Ehi" avaldab meelsasti oma lugejate mtteavaldusi ka neid mis ei htu ajalehe seisukoh- tadega. Palume kirjutada kokku- vtlikult ja lisada oma nimi ja aadress: Toimetus jtab endale i" 7use lugejate kirju redigeerida ja lhendada ning mittesobwuse korral jtta avaldamata. .
berilt, kuid .vrtsitas selle kmmu-[j Kambodzha vahel. Ta sdistas
0
f Algus esikljel)
tide gruppidelt. Muuseas saab IRA toetust ka Liiba presidendilt koi. Cadaffilt ning isegi Moskvast; IRA mrvamise nimekirjas \ '-^ arvatakse olevat Inglise kuninganna, prints Charles ja teised kuningakoja liik- med.Pommidega tahetakse hvitada isegi Buckinghami palee. Neegri A. Johnsoni mahalaskmine tema oma majas politseiniku pooii, keda A. Johnson hvardas aiatriis- taga on tekitanud Torontos ajakir- j anduses j a nn. i riim igu s te nud j- te hulgas suuri lainetusi- ja Toronto
.politsei on terava kriitika all. Neeg- rite ja politsei vahelise tli lahendr jaks paluti. Rooma, katoliku kiriku kardinal C . E . Carter. Kuid see ni- metamine n .tekitanud veelgi suure- maid lahkhelisid." Minister Roy Atkey teatas, et t- tutele tasu maksmises vetakse ette suuremaid muudatusi, kuna praegu- se ssteemi jrele pip ttute tasud liiga krged ja kergesti vlja makse- tavad, misprast viksemapalgalisi tkohti ei taheta vastu jvotta. Rodeesia terroristide ks juhte Joshua Nkomo teatas, et terror jt- kub, sest Rodeesia vimud korral-
; dasid suuremaid haaranguid Mosam- biik] s asuvate terroristide laagrite vastu ja hukkasid le 300 terroristi. Ta mrkis, et Londoni;konverents ei
.anna mingisuguseid tulemusi.
Eesti Abistamiskomitee Kanadas teatas Meie Elu" nr; 34, esilehekl- jel ja esiartiklina, et tuba ehitusele tulevas vanadekodus maksab f 1.00 -S15.000.
Seda. lugedes tusis kurku, hell va- lus tunne. Siis kui meie pealaed veel paljad^ polnud lubati Eesti Kodu" projekti alustades, et sealt .saadud rahadega pstitatakse vanadekodu. Kodu neile, kes pole oma ihurammu ja riigamisega raha kokku saanud, vi kelle npud pole, teps mitte mammona korjamisega harjunud; Kes aga siiski haigena vajavad voo- dit ja suu ihkab juluks verivorsti.,
See puhkekodu vi Home for the Aged", nagu ajalehes .eldakse tun- dub meile kttesaamatu. Viimaseks hingetmbamiseks tuleb ikkagi riigi ra viasutus te s se. m i n na /nagu see se- nini on toimunud. . (
Austraaliast; tulnud eestlased peaks' teadma; et sinna ehitati 1*963. aastal esimene selletaoline hoone rii- gi abisa. See hostel
nistlikkude lklausetega, prutas; rusikat ,ja vehkles ktega ning me"o-' hutas mnevrra Adolf Hitleri polii- tiiisi esinemisi. Ta oli.eriti vastu Iis-. raeli ja Egiptuse rahule. Kuid ta rn- das ka Hiinat selleprast, et Hiina rndas Vietnami. Lpuks kiitis ja
| listas F. Castro otseselt vene ok- toobri revolutsiooni. Ta kutsus les otseselt kiki hinema Moskva kom- munistliku liiniga..
Tema kne aj^l jalutasid konve- rentsilt vlja USA ja Hiina esinda- jad.
F. Castro eesmrgiks oli kolmanda ju riike viia otseselt Moskva liinile, kuigi ta mrkis, et Kuuba ei ole he- gi riigi suuvoodriks. >
Jrgrriisdl. peval sai sna| ;,kl- manda jugrupi" asutaja ja senine ideoloog Jugoslaavia kommunistlik president,. 87-me aastane Jposeph Tito. Ta esinemine oli vastandiks F. Castro revolutsioonilisele vljaastu- misele,L Tito eesmrgiks oli ilmselt ignoreeridarigat viisi F. Castrot nii esinemiselt, kui,ka' taotlustelt. Vana riigimehena, ta kutsus les ^kolman- da jugrupi" riike mitte, sekkuma suurvimude, eriti USA, N. Liidu ja Hiina vahelisse klma stta. Ta mr- kis, et N; Liidu ja'USA vaheline de- tente ei ole ainult- nende kahe suur- riigi, vaheline asi. Vaid see pab mjutada ja kaasa tmmata" kiki maailma riike. T ei vtnud ldse seisukohta ksimuses, kes peaks esi
ka JV- Titt selles, et Hiina rndas Vietnami; Jugoslaavia vlisminister polnud. ka suupeale kukkunud. Ta tles, et selles, et Indo-Hiina ruumis ei ole rahu.-n sdi Hanoi-, kes rn- das Kambodzhat ja Laost. Kui kee- gi selles kahtleb, siis ksigu kskik milliselt Aasia tiigi esindajalt. Kuid nevik ja tulevik, konverentsil kerkisid les ka veel
Kodust ja kodumaalt lahkumine on elamus, mis on kirjutatud sga- valt iga vrsil asuva inimese hinge.
Jumal, kes meid^on loonud, on meile kinkinud imelise vime silita- da oma hinge varakambris mlestu- si, pilte ja elamusi, mis meid rikas- tavad ja millede lbi Tema, kes meid igavese armastusega on armastanud, juhib ja hoiab nnistatud teedel.
Meie elu telised rikkused ei ole kunagi vljaspool, nad on seal, kus Jumala armu. lbi tuksub me sda ja kust viimselt vlja kasvab me elu teline nn. ...
Meie eksime, kui arvame, et me elame sellest, mis meil on vliselt. Iga inimene elab viimselt sellest, mis ta on ja mida ta evib sisemiselt.
Jumala Sna petab meile, et meie sisemise olemuse juured on seal, kus on meil igahe lapseplve-kodu. Moodne hingeraviteadus toob meile lhedale sama te. Meie hing on v ga tugevasti mjutatud lapseplve- elamustest. Kodus pannakse phi alus sellele, mis hest inimesest edaspidi saab.
Kodu ja kodumaa on suured vr tused, mida meil on phjust pidada armsaks ja kalliks.
Me rndame tnasel mlestuspe- val sinna, kus asetseb meie kodu ja meie kodumaa. Suur lahutav vete vli ja meie rahva vaenlaste pool pstitatud raudrimp ei takista meie mttes sinna minemast.
Sa tunned seda teed, seda tnavat seda jalgrada, mis viib sinna, kus on su kunagise kodu uks. Seal uksel sei- sis su ema, kui ta htu tulles kutsus lapsi tuppa. Vib-olla ta seisis seal- samas, kui ta kodumaa raskel tunnil saatis oma lapsi kaugele vrsile. Ta seisis kodu-ukel hallipisena ja leh: vits kaua, nagu oleks ta sda kart- nud, et mdub palju, palju aastaid, enne kui jlle vabadus naaseb Eesti- maale ja vra vgivalla poolt lukus- tatud isamaa i/rav avatakse kauge-* tel maadel asuvaile ttardele ja - poe-, gadele.; \
Teated ja kirjadv tervitused ja fo- tod, mis on tulnud orjastatud kodu- maalt, knelevad hest tsiasjast: Kodu-Eestisse jnud ei ole meid unustanud!
Nad elavad seal kll raskeis elu tingimustes. Meil ei ole oleviku-r mu. Neil on minevik, millest nad ela- vad, ja tulevik, millele nende kan natuste ja meeleheitega vitlev hing vastu sirutub.
Olevikku neil ei ole. On vaid mi
1S
mitmed teised ksimused. Ksiti, et mis on Kuuba sduritel asja Aafri- kas ja Aasias, Iraanis mrvatakse metsikult kurdi vhemusrahvast. OPECi riigid kurnavad oma krgete hindadega vaeseid riike jne. Mis- teti hukka need riigid, kes Jeruusa- lemma peavad Iisraeli pealinnaks, mis puudutab ka Kanadat. ' . See kolmanda jugrupi riikide po- liitiline ju : demonstratsioon USA vahetus lheduses tstis pinevust ka Ameerika hendriikides. Vlisminis- ter C. Vance esitas Vene 'saadikule Washingtonis noodi, . et Moskva viks viia oma rnnak brigaadi Kuu- ba saarelt' ra, Sellega kahtlemata kasva"b pinevus USA ja N. Liidu va- hel. :';:y,:.:y : ' .
r : AJK
Peakomiteele Tnan Esto '80 Peakomiteed, kes
juhtis, minu thelepanu sellele, et hel minu poolt reserveeritud hotel-
asub 1,5 aakrini lirStokhlmis : on olnud varemalt lisel maaalal, on hise suure eluruu- rivahekord Inturisti'ga. mi ja; ssisaalisa. Kuidas see t- tab? " ''" VA^ ;;'- ;'V: ;'
EAK kuumaksu andmed. S450 $550 tunduvad fantastiliselt krged! ksik vana, kes elab oma vlavaba 3 magamistoaga majas aias, mak
Soovitav oleks olnud kui Peakomi tee ilma ajakirjanduse vahenduseta neil teadaolevaist andmetest minule otseselt oleks, teatanud. Kuid selleks on nhtavasti omad phjused.
Kui see tele vastab, teen vasta-:
Jaapanit hirib N. Liidu. mjuvi- mu kasvamine J^auge-ldas, eriti In- do-Hiina ruumis,' kus Vietnam oku- peeris Laose ja Kambodzha, Jaapan suurendas seeprast oma sjalist eel- arvet .9,6% 'vrra. Uus1 sjaline eel- arve on 10,4 miljardi dollarit.
rnts
sab koos li, elektri, telefoni ja muu- U d mberkorraldused. de kuludega kokku praegu $250' kuus.
Toim. Ksimuseks jb, kas EAK neb selles summas- ka inimeste hooldamise, arstiabi ja toidu?
MEIE ELU" asutas Eesti hiskond ja seisab eesti hiskonna teenistu- ses.' 0>Q<JBEM> i^^ o<ii>o43n>o<gQ<zip^tfn>Q<inM
Vanasna tleb heategu tuleb tasuda samaga. Pean'seeprast oma kohuseks . Peakomitee . thelepanu juhtida sellele, et Kanada Esto '80 lennukomitee ametlikuks reisib- rooks on P. Lawson Travel, kes sa- mal ajal on ametlik Inturisti esinda- ja Kanadas. 0
Mis puutub. Rootsi elukallidusse, see jgu- iga klastaja enda otsus- tada.. Veelkord suur tnu!
Hans Kivi
Kanada liberaalide partei. 200 juh- tivat tegelast korraldavad 13/14. ok- toobril ' Lne-Kanadas konverentsi liberaalide uue taktika; kujundami- seks. Endine peaminister P. E,' Tru- deau ei ole'sellest konverentsist osa- vtiate hulgas. :" .' :' .-;
tanud kodumaa ja saatuse vastu. Aga ennekike neil on usk ja loo
tus Temale, kelle kes on ksikini meste ja rahvaste saatus. Vaikse, ent kindla kangelaslikkusega kannavad nad oma saatust, mis inimlikult vaa dates on murdumiseni raske. Aga need, kes Jehoovat ootavad, kes oma lootuse panevad Temale, saavad uut rammu ja tusevad kui kotkad les meeleheite-kuristkestki.
Keset saatanlike judude vimut- semist, keset kannatusi ja kaotusi elab vaikne kindel kangelaslikkus, mis ei ole kaotanud usku Jumalasse ja mis ei kaota selleprast ka mitte usku Eesti paremasse tulevikku.
Iga kord kui me rahvuslikel tht- pevi! mtleme oma kodudele, omas- tele ja kodumaale, astub see vaikne kangelaslikkus aegade suurest pime- dusest esile, vaatab meile silmi ja s- damesse.
See vaikne kangelaslikkus elab ko- dumaal. Ta elab vanglates ja kom- munismi orjalaagreis. Ta ei ole sur- nud sealgi, kus on vra vimu tund- matud hauad. See vaikne kangelas- likkus, mis usub ja loodab, ootab,,et meie, kes me elame suures vabadu- ses, julgeoleku ja heaolu tingimus- tes, ej unustaks, et meie sgavama olemuse juured on Jumalas ja nen- des vrtustes, mis Jumal meile on annud. ;
Laskem tna sellel nimetul kange- laslikkusel knelda meie sdamete- ga, tuues meile lhedale Jumala mt- teid ja Jumalatahet.
Hl suurest pbnedusest tleb meile:
Tea1 ht asja lbitungiva selguse- ga: sa elad, ei mitte iseenesest, vaid Jumala imelise armu lbi!
elad ja su,lhedased on su kor- "
12 valkodus ja siin, jumalakojas ainu- ksi Jumala imelise armu lbi.
Leib on su laual. Vabadus varjab sind. Armastus bn su mber. . Ja kige selle taga ei ole keegi muu
kui See, kellele me Jeesuse Kristuse lbi tohime telda: Meie Isa, kes Sa oled taevas.
Klastasin raskesti haiget kaas- eestlast miijonitelinna haiglas. Ta oli mulle tiesti tundmatu ja ta oli seal ksinda eluaja surma piiril. Kui ni- metasin ta nime, avas ta silmad ja pidas mind arstiks. Kui tlesin, kes olen, vaatas ta mulle otsa ja ksis: Kas minuga on asi juba nii kaugel?" ;.Ta mtles ilmselt tollele suurele
viimsele lppjaamale, millest mitte keegi meist ei saa mda, sita, vaid kus kuningas ja kerjus ei erine ks- teisest enam muu kui ainult usu, ar- mastuse ja lootuse poolest.
Mul oli juhuslikult kaasas kes- oleva aasta leerilautuleht ja jtsin selle haige lauale. Kui ma teda m- ne peva prast uueisti klastasin, oli ta vahepeal muutunud vga nrgaks. Aga ta tles mulle, et tunneb ennast hingeliselt hulga tugevamana. Ja ta ked vtsid laululehe ja t luges mulle sealt paar rida, mille kohta ta mainis, et need piid teda hingeliselt palju aidanud:.. ....Tea: ka meeleheite-kuristiku kal- dalt lheb tee Tema juurde, kes meid igavese armastusega on armastanud ja kes meid ei hlga ka siis mitte, kui me Teda nii. mnigi kord oleme hljanud."
Tna kodumaalt lahkumise mles- tuspeval tahan sulle telda:
Tea: nne ja vabadusegi juurest lheb tee Tema juurde, kes meid iga- vese armastusega on armastanud ja kes meid ei hlga' ka siis mitte, kui me Teda nii mnigi kord oleme hljanud.''
Alates esimestest juludest Petle- mas ja esimesest Suurreedest Kolga- ta mel, me elame Jumala imelise ar- mastuse piirkonnas.
Mitte meie ei ole otsinud ja armas- tanud Teda, vaid Tema armastus on leidnud meid. Me vime oma elu pi- kesepaistelistel aegadel sellest ar- mastusest otsegu kinnisilmi mda rutata. Me vime telda: ma saan ise toime oma hinge ja eluga ja mul ei ole tarvis Jumalat ja Tema Kris- tust. ': ;:'V-; .'
Nii vime me mtelda ja telda oma vaimses lhingelikkuses, aga see ei tee olematuks ei Jumalat ega Tema imelist armastust.
Laulik tunnetas seda tde sga- valt, kirjutades oma 139. laulus: Ku- hu ma viksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma pgeneksin s palge eest? Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin enda- le aseme surmavaida, vaata, sina oled seal. Kui ma vtaksin koidutii- vad, ja asuksin elama viimse mere otsa, siis sealgi su ksi mind juha^ taks, ja s parem ksi haaraks mu kinni. Ja kui ipa tleksin: Katku mind pimedus ja1 valgus mu mber saagu ks", siis pimedus ei oleks pime sinu ees, valid oleks kui pev valge, pimedus oleks kui valgus" (s. 712).
..kski meist ei pgene Jumala eest; kski meist ei pgene ka mitte selle eest, mis Jumal meilt ootab, kui me astume vrsiloleku 36-ndasse aas- tasse? ' J
Ma usun, Ta ootab meilt kigilt ht ootab armastust, v
Armastus kuulub lahutamatult s- gavamainimeeks-olemise juurde. Armastus on ka lahutamatuks osaks kristlase isama-armastusest.
Sinu oma hinge tervise, su sgava- ma elusisu ja telise nne prast, si- nu kodu ja su kodumaa' prast oo- tab Jumal sinultki eelkige armas- tust, v '
Kusagilt kaugelt on sadade tuhan- dete inimeste silmad suunatud mei- le, kes me elame Jumala imelise ar- mu lbi.
Neis silmades peegeldub meie kau- ge kodumaa saatus, valu, kannatus aga ka lootus. Nad on suunatud meie sdameisse. Nad otsivad meie armastust, mis ei karda tegusid ja ohvreid. ' ' '
Jumal ise -sdkku Jeesuse Kristu- se lbi meie usu ja armastuse ja loo- tuse tuled plema uue, heleda ja ju- lise leegiga.
RUDOLF-KIVIRANNA '
. Ottawas toimus maailma puudust- kannatavate abistamiseks konve- rents, kus moodustati toitainete fond, kust jagatakse: nljahdaliste- le toitaineid ja vilja lejke. Kana- da andis suure annuse vilja asutatud fondi ja mras' suure summa nlgi- vate rahvaste abistamiseks.
Jt
Avamine esmaspeval, 1. oktoobril 1979, kell 7 htul Eesti J/la ja vikeses saalis.
Registreerimine l. okt. kell 67 ntl ja selle jrele algab ppet. Esmaspeval, 1. okt. kell 78 kehakasvatuse klass (1660. a). Samal htul kell 89 edasi judnute Balleti klass (1218 a) Kolmapeval, 3. okt. kell 78 htul PROFESSIQNAAJ.NE BALLETI klass ja selle jrele algab tantsugrupi proovid.
INFORMATSIOON TEU 225-5595
Mrtsil tuse, m | vitluse' aate. ees|
Mul lu tapeva lemni l ra ka i l ,.Tallinn;] ris 1978.
Sergei . tat.tagaj
tas Eest ja sl t i | Seega il gematutl pole suil ne vra Vabadus vusaastcJ suuteliiw noort vii ma edul sel lcsJ
'Edasp
lga.se ndalall asetleidxj hooaja i | de poole se ariisii kud sup| valdatal lit ja hooaeg, kewoodil
Juba kohale sl nada eet] Toronto) lid encl Eesl i Mi laupevi] ligemale
w f l la tuse pha nii veti k l missgLi piduslu] .Toronl(
: lasid ni | asuvas rida aa| i lmusid | nastes pilkealul mine" kl
Seekol Guido ta oli ki listeatril aktiivse Eesti T(] tas teil humorel
Mo Montrel vadel p muse r| bus tal vrvifol naki kt|
Pi ksimuj dendi See pealekii nagi \' lehtedel des lil Kissi nd seks ScJ ''bays oli see| M u koi teline. tasid nl
etania] musi
. ' vastu il mine t
Mm| nc ne oi mise| aja
; .Viili Kanadl