tapevaks I jumalakojas ainu- Ise armu lbi.
r sind.
I mber. La ei ole Ideegi muu le Jeesuse Kristuse p: Meie Isa, kes Sa
kesli haiget kaas- linna haiglas. Ta oli Imatu ja ta oli seal Irma piiril. Kui ni- lavas ta silmad ja Is. Kui tlesin, kes iile otsa ja ksis; si juba nii kaugel?" Iftlt tollele suurele lale, millest, mitte I mda sita, vaid lerjus ei erine ks- Ixui ainult usu, ar- I poolest; liult kaasas kes- pululeht ja jtsin IKui ma teda m- lesti klastasin, oli liud vga nrgaks. I et tunneb ennast luge varnana. Ja ta llehe ja ta luges Ida, mille kohta ta Id teda hingeliselt ,
leite-kuristiku kal- li juurde, kes meid la,on armastanud la ka siis mitte, lnigi kord oleme
lahkumise males- lie telda: libadusegi juurest |rde,ikes meid iga- In armastanud ja I ka siis mitte, lnigi kord oleme
I juludest Petle- lurreedest Kolga- lumala imelise ar-
fctsinud ja armas- fcma armastus on lime oma elu pi- ladel sellest ar- linnisilmi mda liiteida: ma. saan 1 ja eluga ja mul l t ja Tema Kris-
ltelda ja telda lgelikkuses, aga l ei Jumalat ega liust. ieda tde sga- I'i39. laulus: Ku- I su Vaimu eest? leksin su palge l i n taevasse, siis fca teeksin enda- Ila, vaata, sina fctaksin koidutii- |na viimse mere l a s i mind juha- P s i haaraks mu l ieksin: Katku |lgujsmu mber
nedus ei oleks oleks kui pev kui valgus" (s.
[ne Jumala eest; ka mitte selle ootab, kui me 36-ndasse aas-
meilt kigilt ist. [hutamatult s- |emise juurde. imatuks osaks
|stusest. i^se, su sga va-
tine prast, si- aa prast oo- ?lkige armas-
sadade tuhan- I suunatud mei- (ala imelise ar-
fdub meie kau- : >alu, kannatus
|> on suunatud otsivad meie
klVIRANXA
[tui
fl
I
!RGi STOKHOLM ^Lnde n judnud Sergei Soldatovi raportid teda h-
vardavast ohust. See on inees, kes on vtnud enesele Eesti Demokraatliku Liikumise sekretWdelogi kohustused. Viimaste teadete j rgi tahab KGB talle Mordva vangilaagris korraldada kohtimiit Marxiga''/ s.L salajast
likvideerimist. ; ' ' i
Mrtsis; \9li ta saatis vlja lki- tuse, milles tles: Qlge tugevad vitluses Vabaduse ja Armastuse aate eest!" v ."..'
Mullu saatis ta Eesti Vabariigi aas- tapeva puhul avalduse Eesti NSV lemnukogu Presiidiumile. Selle ti ra ka maa-aluste hingu vljaanne Tallinna Teataja" mai-juuni numb- ris 1978. :
Sergei Soldatov kirjutab: 60 aas- tat tagasi, 24. yeefeniaril 1918 kulu^ tas Eestimaa end demokraatlikuks ja sltumatuks Eesti Vabariigiks. Seega ilmutas eesti rahvas oma rau- gematut pdlust vabadusele, mida pole suutnud lmmatada 7-sajandili- ne vramaine ike: Sellele jrgnenud Vabadussda', ja 21 trikast iseseis- vusaastat nitasid, et ees ti rahvas on suuteline mehiselt - kaitsma oma noort 'vastsndinud rahvusriiki, ole- ma edukas majandus-ja kultuuriala- sel lesehitustl.; ''-'.
Edaspidised kannatusaastad on ol-
nud eesti rahvale rngaks katsumu- seks j a lnud, ta kehasse veriseid haavu. Olen veendunud, et rahvas, kes nii visalt ori videlnud vabaduse ja iseseisvuse eest, kes nii suuri ohv- reid on toonud vaba isamaa altarile, selle vabaduse ka kunagi saavutab. Nuan Nukogude valitsuselt eesti rahva enesemramisiguse austa- mist, mis on deklareeritud kontitt^ ionis ja Helsingi, kJdclepetes; ning' realiseeritav rahvhietusel. j
Nuan kikide poi iitvangide vabas\ trnist, kes on osa vtnud relvastab tud vitlusest rahvusliku sltumatu- se eest vi represseeritud oma rah: vuslike vi demokraatlike Vaadete eest, ;. ''-. ,
Oma nudmisi toetan nljastreigi- ga." ' . /
Teatavasti misteti Sergei Solda- tov kurikuulsal Tallinna-protsessil 1975. aasta sgisel kuueks aastaks sunnitle... 7
rJri:Lina
III IGUSEIT^ Hi
ti Torontos 1978. a. Tegevus laienes tunduvalt kesoleval aastal
ja! f,mi W talituse 958 Broacjview Ave. Toronto, Ont. M4K--2R6
prast
dr. :
esimees ir-
ndalalpp mrgistab Lakewoodis asetleidva pidustusega htlasi suve- hooaja ametlikku lppu. Kuigi ilma- de poolest veel |suvi kestab, suletak- se arusaamatul Jkombel kik avali- kud supeluskohad, vhemalt kr- valdatakse vetelpstjad, algab koo- lit ja likoolisemestrid ning sgis- hooaeg. Kesoleval aastal, juhtus La- kewoodis olema haruldaselt ilus ilm.
Juba reede htupoolikul- hakkas kohale saabuma llatavalt palju Ka- nada eesti nooremat peret, peamiselt Torontost j aj selle mbrusest. Nad lid endid telklaagrise Lakewoodi Eesti Maja taga asuvasse parki" ja laupevaks^ arvati; neid olevat kohal ligemale 50! :: Tlkijaile oli aga pisut llatuseks, et Lakewoodis peale t-
Tema naljas oli ka ajakohaseid pa- lasid energiakriisist j.m. Heli'lekan- de ssteem ttas eeskujulikult, (vastu seniseid tavasid) ja teadusta- ja sai sellest hoogu New Yorgi Eesti- Maja helissteemi narrimiseks. See ala on muide sna sageli nritavaks kondiks", kusjuures kikidele on eeskujuks manatud Seedriorul Kana- das olevat prefektset heli lekande ssteemi.
Omamoodi sensatsiooniks oli bari- ton Peeter Jrgensteini Esinemine. Ta on nreifiapoolne mees, kes paar aastat itagasi sai Nukogude vimu-
UST. . . " GEISLINGEN (Meie Elu" kaastliselt):-- Teise Maailmasja puhke-
mise 40. aastapeva eel valgustas saksa TV sja puhkemise eelsndmusi, nende hulgas ka Hitieri vimuletulekut ning paljude sakslaste kaasajooks- mise phjuseid. Kolmest osast koosne va. saate esimeses osasksitleti aja- jrku i933 i^93$. aastani. Saate esimese osa alapealkirjaks oli Valitses puhtus ja kord".
-.Saade juhatati sisse Hor'st Wes- seli-laulu" laulmisega. suure rahva- hulga poolt, kes seisis tstetud kte- ga suure haakristilipu all. Edasi k- sitleti rida vanemaid sakslasi, kes mletasid Hitieri vimuletulekut.
, ;Hitleril oli igus, mida ta tegi ehitas atobahni ning jrsku olid tpuudus ja sellega kaasunud h- dad korraga mdas," meenutas Hans Adler, kes plveneb vaesest tlisperekonnast Essenis.
Mehe tnavalt" mlestustes tuleb delt loa okup. Eestist asuda mber, ., . . t . hendriikidesse ja valis elukohaks | k l k k . a | a : | a l l c s , , u v h a l b a d e , m a -
leskutse totaalseks sjaks ei suut- nud kiki rkvele raputada. Ma ei. osanud endale ette kujutada, mida totaalne sda ldse thendab," mee- nutab proua Dumjuhn. Mtlesin, et see on selleks, et sja vidame, kuna ma ei tahtnud seda kaotada,, mida arvasin olevat nii ilusa. Mitte ainult mina, vaid kogu rahvas.','
Kaamera ees oli ka neid, kes algu- sest peale Hitieri vastu olid, nagu niteks Dachaus kinnipeetud sot- siaaldemokraat W. Bauer. Viimane
uue juhatuse ametisse valimist. Klu- bil on momendil 90 liiget, 29-st erine- vast rahvusest: >
Mrtsikuu peakoosoleku presidendiks dr. A. Riboino, riks T. Ludvig, varahoidjaks enkp ja koordinaatoriks W. wicz. 3. mai koosolekul vi asepresidenti: M. Kominek, Sekolsky ja pr. T. Szckely^ proto- kolli-sekretr J. :Milek; klmeliikme Une liikmeskonna komitee, M. S.Zinik; neljaliikmeline ja komitee, esimees A. Nmmik; nel jaliikmeline . kultuuriliste rituste komitee, esimees N . . H . Ma rio Call- gun-Vorano; seitsmeliikmeline pro- jektide .komitee, esimees G. Egri; kolmeliikmeline radio ja TV komi- tee, esimees pr. Carol Kesik kolme- liikmeline finantskomitee, esimees J. Lichacz ja kolmeliikmeline revisjoni komisjon, esimees H . Rebana.
7. juuni koosolekul tiendati t komiteede koosseise ja 5. juuli koos- olekul mrati 1. asepresidendi p .devusse kultuurilised ritused; 2. asepresidendi pdevusse poliitilised aktsioonid' ja .3. asepresidendi pde vusse informatsioon.
. Selle aasta ritustest mrkimis vrne oli Rahvuslik Ajakirjanduse Ndal, Sitsiilia pidustus, Ukraina laulude htu, sekretr. Walstein vt- tis osa lemaailmsest .Kommunismi vastasest kngressist Paraguais. Klu- bi ettepanekul nimetati 4. sept. Et nilisei Pressi Pevaks. Borogh York linnapea korraldas sellel peval et- niliste ajakirjanikele vastuvtu, kus president' A. Riboino andis le linna peale timnutsaadressi.
sai seal nii rngasti peksta, et kan
JiSiStlaste lIiridil^ U k , parandami- natab veel praegugi tagajrgede all Eestist koos oma perekonna ja ma- jakraamiga. JP. Jrgenstein olla Ees-
pha Ndalalpu pidustuste psme tis tegutsenud ka teatrialases ts veti ka eraldi veel telkimisraha, sjane esinemine oli temale eestlas- missugust ssteemi nit. Seedrioru te avalikkuse ees esmakordne. Kogu pidustuste klastajad ei tunne. Kik Toronto piirkonnast saabunud kasu- tasid ndalalppu htlasi ka lhedal asuvas ookeanis suplemiseks. sna rida aastaid taigasi tppha" puhul ilmusid sinna mned pidutsejad pu- nastes srkides. Saades seelbi teiste pilkealusteks, on selle ,,vrvi nita- mine" kadunud.
Seekord oli htuse kava juhtimine Guido Mhlmanni ktes. Kodumaal ta oli kutseline nitleja Tallinna T- listeatris, elades Lakewoodis, on ta aktiiyselt kaasa, lnud Lakewoodi Eesti Teatri trupis. G. Mhlmann. esi- tas teadustajana. ka algupraseid
ta programm, mida klaveril saatis pianist Linda Mnnik, oli koostatud ndisaegadel kodumaal loodud ker- gema ilmega lauludest. Solisti,hle- materjal lubaks temast kujundada j jtkuva kooli juures vimekat laul- jat. Debdil ta kergelt nrveeris, saavutas aga oma esitusile korraliku aplausi. Teiseks esinesid Viido jaPi Polikarpus, vend ja de, kes oma laulu saatsid kitarrimnguga ning kus Viido. ka suupilli vahest kasutas. Nad esinevad rockmuusika stiilis aga mitte lepakkuvalt ja said hea menu osalisteks. Osa esitatust li nende pianistist ja end. koorijuhist
humoreske,.saades rohket aplausi.|ema Ingrid Polikarpuse looming.
Montreal (M. E.) Evald Sarnk, kes ttab Montreali suurfirma Montreal Engineering juures illustraatorina, oli maalinud !mdunud ke- vadel portree hendriikide presidendist Jiirimy Garter'ist, ning leides tuk-
seks ja ; ,',korraks ning puhtuseks Poliitilist olukorda nagu ei pandud thele. : . ";.
Gretel Ulrichile, kes astus vaba- tahtlikult tteenistusse, meeldis abi, mida ta vis seejuures osutada sotsiaalselt nrkadele. ,,See ei vai- mustanud mind ksnes, vaid haaras kogu mu meeli." - ; ^
Koduperenaisele Elfriede Dumjuh- nile, kelle isa pidi suure, perega ela- tuma viie margaga ndalas sotsiaal- abist, tuli Hitleriga pre paremuse- le mitte ksnes majanduslikult vaid ka seltskondlikult. Ta astus BDM liikmeks (saksa tdrukute liit). Oma tunnetusi selles organisatsioonis kir- jeldab E. Dumjuhn: Seal praktisee- riti kike seda, mida olin alateadvu- ses soovinud ilusad lauluhtud sprushtud, ilusad vljasidud. Mi- nu miste, jrgi harrastati kiki il- sat. . Seetttu jb arusaamatuks, misprast nd kike seda, mis ..nat- sismiga/ henduses, vrituks ja r- paseks peetakse."
Charlotte, vn Freyburg, kes. oli alates 1933..BDM-i juhte, arvab ko- guni, et Hitler vis inimesi'.hpnoti- seerida. Ta oli 15-aastasena uusaasta vastuvtul riigikantseleis/kus ngi Hitlerit 2 meetri kauguselt. Kui Hit-
Natside tegudega polnud nds ka juuditar Schelhase, kes pses gaa- si kambrist seetttu, et oli abielus ..aarialasega", ning et ta elukohas pobud teisi juute.
ks meenutas, et ta isa olnud sot- siaaldemokraat ja ema nats, mis phjustanud perekonnatlisid. Pro- testiks lasknud isa endale vurrud Staiini moodi ja habemetuti Lenini eeskujul kasvada. . Kogusummas ksitles saksa TV kirjalikult'3500 isikut, eelistades l- bilike kodanikke. Paljud sakslased ei pannud Hitieri vimuletulekul t- hele sndmuse poliitilist klge, vaid jrgnesid oma tunnetele,": konstatee- rivad materjali lbittanud TV-au
-kk
saabusid tnukirjad peaminister Joe Clark'ilt ja vlisminister Flora Mac- Donald'ilt neile endise peaministri John Diefenbakeri surma puhul saa- detud kaastimdeayalduse ja Vietna- mi pgenike ^ ksimuses Kanada sei- sukoha eest avaldatud tnu puhul;
John Diefenbakeri kohta tleb peaminister J. Clark, et ta oli ainu- laadne vitmatu inimene, kes puu- dutas kaaskandlaste elu enam kui keegi teine/Kanada kaotas harulda- se inimese, kuid seda kaotust kor- vab teadmine, et ta jttis maha meie maa paremana, heledamana ja uh- kemana, kui see oli varem.
Vlisminister Flora MacDonakl tnab temale Vietnami pgenike k-' simuses saadetud toetuse eest ja mrgib, et Kanada, kes prast Teist Maailmasda on vtnud vastu sadu- tuhandeid pgenikke, tunneb erilist mureK Indohiina pgenike ksimu- ses. Selles asjas soovib valitsus tihe- dat koostd ^erasektoriga. Saadud paljud toetusavaldused on selles k- simuses julgustavad, kirjutab '-y-Hs- minister F|iora McDonald.
Puuduvad andmed palju eestlas- test on toetanud Vietnami pgenik- ke. Organiseeritult seda pole tehtud.
Detroifis Kodumaalt lahkumise 35. aasta-
peva ja koguduse 25. aastapeva t- histamiseks toimub Detroitls pha- peval, 23. sept, algusega kl. 2 p. kontsert-jumalateenistus. Jutlustab kllispetaja A. Taul Torontost. Li- turgia koguduse p. M. Soovik. Laulab bass-bariton R. Tralla, keda saadab E. Kalkun.
Jumalateenistusele jrgneb kohvi- laud. '
STOKHOLM Esto '80 jaoks on rohkem raha vaja, teatab Majandus- toimkond.
1977__1978 laekus 1^ 7 307 krooni: toetust. Panga intress 7034. Kokku 184 341 krooni.
20. juulini 1979 on sisse makstud 61 976 krooni toetust kaasmaalastelt. Invandrarverket on toetuseks maks- nud 15 800 krooni. Siiani on kesole- val aastal laekunud 77 776 ja kogu- sumnia on sellega tusnud .262117 kroonile.
Kuludeks on vlja makstud 102 117 krooni. Peamiselt on rahad linud selleks, et vimaldada toimkondade, td. Alles on hetkel umbes 160 000 krooni, ^
Esto '80 keskseks tks on eelar-. ves ette nhtud 300 000 krooni. Sel- lele summale lisanduvad toimkonda- de kulud, mis juba siiani on neela- nud 100 000 krooni. Toimkonnad va- javad vhemalt veel 50 000 krooni juurde.
Umbes 450 000 krooni on vaja eel- tdeks, sellest 260 000 krooni OLI kes. ,
1827. a. sgisel suures tulekahjus ja U , A , . #- A * A A'\ i , M . . , f e^r trepist alla tuli, oleks ta vin muse rahuldava okvat, s ^
bus talle Jimmy Carter'1 isiklik tnukiri kingituse eest heskoos suui *J vrvifotoga presidendi perekonnast. President rhutab eriliselt Evald Sar- naki kunstilist annet.
Prdusirhe Evald Sarnaki poole ksimusega, mis hutas teda presi- dendi portreed maalima.
See oli| ieti mu. tkolleegide pealekimine," vastas Sarriak. Ku- riagi varem hirnus ajakirjades ja aja- lehtedes teade, et keegi hendriiki- des oli joonistanud portree Henry Kissinger'ist ja selle talle kingitu- seks saatnud. Kuna selle portree ta- bavus oli jtnud ige palju soovida, oli see kunstnikule tagasi saadetud.
, Mu kolleegid leidsid, et ma olen suu- teline paremaks tulemuseks ja hu- tasid mind Kisingeri portreega kat- setama. Kuid ma ei tLinnud kutsu- must ' niiviisi keilegiga vistelda ja selle asemel trkas; mul huvi joonis- tada portree Jimmy Crterist, kelle vastu mul muide on sgav lugupida- mine tema inimiguste eest vitlemi- se tttu." i
Kuuldes teie sellest sndmu- sest, ma pdsin meelde tuletada, kas oleme kunagi ninud teie tid
'.' Montreali eesti kunstinitustel?" Ei ma ei ole kunagi, nendel ni-
tustel esinenud. Esiteks ma pole: kunagi tahtnud oma tid ma ja niiviisi mul pole nagu tuhinat olnud kusagil esineda."
Ometi peaksite seda tegema nd. Ma ei usu, et tde mmi-
' ne on tarvilik meie nitustel esirie- jnise puhul. Muide > olete kogu aja Montrealis elanud?" ,,Viimased 22 aastat. Ttasin alul
Kanadassd tulles Torontos he fir-
ma juures, kes ti' mind hiljem. Montreali. Ja hiljem lksin le Mont- real Engineering'u juurde, kus t- tan praegu ieti osalise ajaga/kuna olen judnud juba pensioniikka ja nagu. tahaks lubada enesele veidi rohkem mugavust."
Kike head ja laske endast roh- kem kuulda!"
Henn Arvo
pata jklma Spree jkke ning rah- vas oleks seda ka teinud. Selle me- he silmades oli selline hpnootiline t u u r i _ - j a hariduselu keskus ja meie vim, meenutas jutustaja / Esimene kainestumine ja kahtlus tuli. ilmselt prast sakslaste sisse-' marssi Tshehhoslovakkiasse ja p-
ii rast n.n. kristallid, mil algas juu- tide sstemaatiline jlitamine ja h : vitamine. Hildegard Grunske meenu- tab juutide purustatud risid eldes: See oli esimene vike shokk/ mida ma kogesin." Charlotte von Freyburg oli sja pulikemiselt kll sisemiselt; haaratud udusest, kuid' ta uskus Flitlerisse, kes oli.kik loonud". Ise- gi lhenev kibe lpp ja Goebbelsi
Soome ajakirja Hymy veergudel ilmus hiljuti pikem lugu 39. aasta va- nusest Jri Ltsast, kes veedab oma lbusat pensioniplve Havai saarel prast 20-aastast teenisust
Tttril linHCa -SUUrjUUbel , SA armees, viimati veebli auastmes p (master sergeant). J. Lts, keda
Soome kige vanem linn Turku sai USA armee: SpecialForees teeninud augustis 750 . vanuseks. Seda this- enamik kaasmaalasi ka. isiklikult tati suurejooneliste pidustustesrja- j tunnevad, on hulga teenistusaastaid
veetnud Kaug-Id aladel, kaasaarva- tuit Vietnami sjatanner. Soome aja- kirja veergudele sattus ta suur vr- vifoto ja artikkel isemoodi asjaolu- del. J. Ltsal hakkas nhtavasti igav senisest poissmeheplvest ja ta ase- tas abiellumise sooviga: soome neidu- dega tutvusotsimise kuulutuse hte Soomes ilmuvasse vljaandesse. J. Lts on nimelt isa-poolt eestlane ja ema-polt . soomlane; kusjuures ta valdab muide ka hsti neid mle- maid keeli.- Tagajrg oli llatav/ter- velt le kuuesaja (!) soome noore naise avaldasid soovi temaga abielu- sadama juda. Omamoodi,llatav oli aga ka see, et neist.kski jJrile ei klbanud nagu mrgib aijakiri, ja
ga, kus oli rakendatud; le tuhande esineja kunsti- ja rahvakunsti ala- delt.. Ka toimus suur veesidukite paraad Turu Aura jel. Linn hvis
dega ligemale 250-tuht elanikku, Turku on olnud Soome thtis kui-
kaasmaalasile hsti tuntud eriti StokholmTurku laevaliini kasuta- mise kaudu.
Toront
Kikideks kindlustusteks
le 60 SpecialForees reservis li,'kes olid saabunud koos perekonnaliik- metega,, veetsid; oma. hingu jrje- kordsed suvepevad^ eesti skautlike noorte Jrvemetsa..'laagris" Lakewoo- di lhistel. Selpuhu} nende hingu esindajad koionelleitn. Mller ja koi.1 tn. Gocejale asetasid ilusa ja suure elavatest lilledest; USA rahvus- vrvidega, prja laagri metsakiriku juures olevale mlestussambale, mis pstitati linud aastal Korea ja Viet- nami sdades langenud eestlasile. Teretulemast eestlaste lagrialale tles neile eesti organistsioo.nide
!.: 653-7815 ja 653-7816 " e l f ^ S s f j a [aktusel oli SF hingu ridadest kaas-
oooooooooooa>ooooGoee9o tegev eestlane Priit Pajrming.
'19 II
1482 Bathrst St., Toronto, M5P 3H1
.197980 kooliaastal avaneb Toron- to koolipilastel vimalus petust saada oma emakeeltes. Toronto koo- livalitsus vimaldab petuse saamist kskik missuguses keeles kui alg- koolipilaste hulgas leidub enam kui 25 pilaty kes sooviksid oma ema- keelt ppia. ppeaeg igab sep lembri keskel ja kestab kuni mai kuu keskpaigani hlmates 2 ja pool tundi petust ndalas. Vanemad vi- vad oma lapsi registreerida septemb- ri/alguses, sellekohased kirjad saade takse laste vanemaile koju ktte.
Need isikud, kes sooviksid kooli valitsuse Heritage Languages Pro- grams petajad olla, peaksid oma sooviavaldused sisse saatma jrgmi sel aadressil: English as a Second Language and Heritage Languages Department, ruum hl% 155 Cpllege Street, Toronto.
Mitmed etnilised hiskonnad on ehk huvitatud htukrsuste vi n- dalalpu kursuste korraldatnisest
,. mitmes Toronto, asupaigas; v
ausamba HELSINGI (M. E.) Tallinna sp-
ruslinn Soomes n Kotka. See sai hiljuti saja aastaseks ja. selle puhul kinkis Tallinn suure, se.itsemeetrHi- se vundamendile asetatud koimj meetri krguse Lenini pronksist bs- ti... See paigutati parki, kus Lenin ar- vatavasti 72 aastat tagasi jalutas.
Ausammas on tehtud skulptor .Ma- ti Variku poolt ja see toodi mdu- nud juulis Kotkasse.
Samba' avas N. Liidu .'.-suursaadik Soomes; Vladimir Sobolev.
'. Knelesid ka EKP esimene sekre- tr Karl Vaino,- Tallinna linnapea Albert Norak ning Kotka linnavoli- kogu esimees Arvi Forssv
. Peost vtsid osa veel Poola, Ida- Lts veedab Havais edasiI vallalise j Saksamaa ja Tshehhoslovakkia suu.r- plve. ;. ".-.;:' M:.;'.; :-- saadikud.'
BOI
Eestlaste ajaleht MEIE ELU" levib le kogu maailma, kus asub/ eestlasi. - Tellige ja lugege ,;MEIE ELU". Nudke MEIE ELU" proovinumbreid. ; i .'"...'''.' MEIE ELU" tellimishinnad: KanadasV 1 . $24.00. 6 k. $13,00, .3 k.|8.50 SA-sse:: 1 a. -26.00; 6"k. $14.00, 3 k/.$9.0flL;lem'e-ma'adesT-. se: 1 a. $30.00, 6 k. Sl 6.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: l a , $14.50, 6 k. S7.25. Kiri ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k'. S8.25.. Lennupostilisa lemeremaadesse: 1 -a; $23.50, 6 k. $11.75.
MEIE ELU" TALITUS 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupng: ;
TelMmisraha siinjuures (Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Postiaadress: .
Kuupev ...........
0 0 4 o o
0 * l ' ( * ) * i i * i t
t i * O f * i O * 0 o t * i * ) t * t ( o t ^ t ) '
(Allkiri)