Il (1559) m o ^MeieElu4' nr. 1 (ISS9) 1980 NELJAPEVAL, 3.
UI Ml
foomesy meie le. inimestele neie anname, oletame, et
lite vljavedu |on. narra rn- ,'rn.e! Meie
| i juhul see ei poliitikaga"
1656 Soome
Vennamo. Isimees) tles
|t. Selle tttu x' l tembelda-
Istuolifs RO rnaaerakond
|,-aprillil 1978. iseks. Ta 200
.117 .|a vastu |e\ maha ja 61 Id ee Tk ige K. lad erakonnad [kommunistid, IbeKiaiid ning Ist: ku n serva- lamus. Vastu idadest krist- rhvaerakond,; latiivide vhe-
li ra sotsi- ga krid lasi ja
tletati seadus- Ivi tagasiIk-
uis eesti mui- line on suuna- loortele. Heli-
tus id Emaje jussikuningast, (paganast jne. Ise mtte alga- idr Saima Va-
Gaiderite Ko- Lindi kestvus
|on $5.50 'koos lab: Maie Kask
Irborugh, Ont. |7.
Kogu Kanada tus
Ikses
ostist saabijivad [KGB pole lpe- tavate hirmt- |a lekuulamist.. |s mai , Igul, jt- leesots; > on Tal-
raldur Timusk. Jri Lina too- gas kirjutama
Istest Eestis ja seaduslikest akt-
Igaramaks abili- kapteniks tus- Tartust. hele
[gile oli ita nida- ud lehti levaa-
| l seisnud kirjas, md parapshho- ilal, filmiklubis
loliitikaga. Abiel- luks veel-ihust a-
meentanud na- Iskiisi. Ulekuula- lri Linaga enam (sitnud. Vastati: lida ta vlismaal teadnud..., K G B mks, et tegemist ise hoiatusega" suhteV Jri Lina- Ika sama tudengi llinnas. imised olid no-
.Aastast-1956 saadik ilmub Soomes ajakiri Kansa taiste!i,mie- het kertovat". tljaanne sisaldab igas numbris, nagu nimigi tleb, rohkesti sjakogenud meeste jutustusi; mlestusi ja artikleid. Kesoleval aasta 5. numbris pealkirjaga ^Himuvendade saatusi, he eesti veosa pgenemine! jVenemaalt Saksamaale 1942. a.", mil- le autoriks Pentii . Sormnen. toome selle, ainult osaliselt tsi- oludele vastava loo tlkes koos Joahn Saarniidu kommentaariga.
Eesti himurahvas vitles Teises Maailmasjas oma olemasolu eest kahe suurriigi pigistuses. Ta ei suut- nud rndajaid trjuda  okupeeriti ja ,,vabastati" kaks korda veriste ja elanikkonnale raskeid kannatusi koo- nud vitlustega. I I
Oli aprillikuu udune hommik 1943. a. Meil oli Soome sjaveksus Riia linnas kodutee algamist ootamas. P- rast igel ajal jaama judmist olime mugavalt peaaegu thjadesse raud- teevagunitesse asetunud.
Judis rongi vijumiseaeg, midagi aga ei juhtunud. Kartsime juba ki- ge pahemat  kas jlle; peab peva- de kaupa ootma? y
Siis sitis krvalplatvorrni rde kaubarong, mille vagunitest prast uste avamist hppas maha sadu ki- revalt riietunud mehi. Tegu oli sja- vangidega.
Miks nad siis ilma valvuriteta meie rongi poole tunglesid?
Asi selgus varsti.  Kaks neist ro- nis meie vagunisse, ja hakkas oma, as- ja esitama  sulaselges soome kee- les. '   v ; / : ; ; . - > : / : ; " '  :  Palun vabandust. Oleme pika
reisi tttu vsinud ja palume luba teie reisikaaslasteks olla. Vabandage meie vlimust, mis meist endist ei sltu. Et kiki seletada,on pikk ju t t . , , ;:/\;.y-4 ;^!,."vV
Meil oli aega. Asja hakati siis 'k- sitlema. Poisid siis seletasid: : ;
PRAME PGENEMISTEE | -
 Vibolla mletate Saksa Qber- kommando der Wehrmachti poolt antud teadet 21.'dets. 1942. a.? Selles teldi, et Valikije Luki rindesektoris olid eelmisel peval le 800 eestlase rindest le tulnud, kes olid pgene- nud t- ja vangilaagrist Sise-Vene- maalt hel novembrikuu l kuu ae- ga, tagasi. . . ' '
Selles laagris oli kokku le j 5000 eesti saatskaaslase. Oma pgene- mist olime ette valmistanud vaikselt ja ettevaatlikult juba mitu ncjalat. Teostamisel siiski ainult 2000 mees- test tahtis kaasa tulla  matk oli pikk ja vangi pgenemine oli alati * surmaga karistatav tegu.
Oletasime, et Pripeti soode leta- mine nnestuks kige paremini p- rast esimeste pakaste tulekut. Olime vlmis sellele, et me marss Velikije L.uki'sse, mille olime valinud rinde letamise kohaks, kestaks asustus- aladest ringi mber minnes paar n :
dalat. ' r '  /
Valitud  pgenemiseks li snge, j a pime. Vahitornide vallutamine laks veretult, ja^valvurid seoti kinni., Nende varustusega petsime suurte sildade vahid ja olid ju meilgi min- gid, mundrid. Valvurid pidasid meie rhma rindele marssivaks vekoon- diseks. 
Siis algasid raskused. .Jrgmisel peval oli kva pakane ja prast se- da tohutu lumetorm, Kahendalane retk olukordades ei tulnud kne al- lagi. ' ;. C '
Vhene; teemoon lppes. Vsimus vitis vhehaaval mitmed meie hui--, gast. -
Lahkumine paistis kerge olevat: mees vajus ainult momendiks lume-' vaibale puhkama. Kui aga: kaaslane tki aja prast teda ratama hakkas, oli ta surnud.
Olime sunnitud tegema ;,kadalipu- jooksu" koos surmaga, mis igal het- kel oli kannul. Kui kaaslane lumme maha langes ja vsimuse tttu keel- dus marssi jtkama, oli teise kohus teda tugevasti vga nii kaua la, kui mees tusis. .
Parast toidutagavarade lppemist, kaevasime jturid soost taimede juuri: Mned olid ilmselt mrgised,! sest mitmed said prast nende s- mist krampe ja surid lhikese ajaga
Meie rhma read harvenesid pev pevalt. .
 ' Algarvust oli: jrel umbes pool, kuj l vastu 20. dets. 1942 prkasime vastu vene suurtkipatareid, mille lasud valgustasid pimedust. Pneyu- sega arvestasime hle, kiiruse ja granaadi plahvatuse phjal laskekau- guse, kus muidugi pidi sakslasi ole- ma.
Konstateerisime, et eesmrgile judmiseks oli ainult napp kuus ki- lomeetrit. Teed jtkati kohe.
N1T LAIMATAKSE
JOANN SAARNIIT
Kunstnik Joann Saarniidu limaal Nad valisid vabaduse". Eesti Laskurkorpuse jalavaeksustest umbes 1200 meest jooksid le mii- nivljade sakslaste poolele. Neist pses
LE RINDEJOONE Eesrindele judsime jtalvise peva
.koidikul. Kui hakkasime liikuma saksa vgede poole, pidasid need meid rndavaks Punaarmee veosaks ja avasid oma suurtkivega purus :
tava tkketule. Kestis kaua ennekui uskusid relvadeta ja ked leval lii- kuvat rhma kahjutuks. Viimaks tu- listamine siiski lppes.-
Siis algasid omapoolt venelased. Kui need panid thele, et oleme
pgenemisteel, saime selja tagant tuld pihta  meid pommitsid nd need suurtkivepatareid, millede juures olime l mda roomanud.
Viimaks siiski letasime saksa joo- ne ; ja judsime mingisugusesse var- jupaika. Meid-hakati ta|alasse trans-. portima. ; ' .
Esialgselt saime muidugi sjavan- giks. Sakslased olid umbusklikud ja hakkasid lekuulamised.
Olime nlginud. Tassitis 'kaera- leent ja tilk veini peagu surmas m- ned. Ida-Preisimaal asuvas laagris mitmed pdesid veel kuude kaupa. Lplikult pses kahest tuhandest pagulasest elavatena ainult 800."
Selline oli eesti mehe jutustus.
KODUMAALE ; ' K a meie rong hakkas liikuma suundudes Riiast Misakla poole, ks oli Eesti pinnal kitsarpmelise raudtee lpu jaam.
Mis pidu ja rm! Esimesest jaamast saadik mrka-
sime, et olime pidurongis. Lauldi, noored tdrukud andsid lilli oma kaasmaalastele. Viljandi jaamas oli puhkpillorkester vastas ja igas vi- keses pooljaamas rahvast rohkesti tulijaid tervitamas.
Siis .kolistan' Tallinna poole. Vhehaaval hakkasid himuvennad
oma tulevase saatuse le mtlema. Maa oli nd sakslaste poolt okupee- ritud, keda eestlased pole kunagi ar- mastanud. Mis siis toimub edaspidi? Olukord prast Stalingradi lahingut ajas aimama, et sda mitte sugugi veel mdas. ;
Sadasid ;ksimused:  Mis on nd Soomes? Kas Soo-
me armee vabatahtlikke vastu vtab? Kas Soome viks pseda salaja?
Teadsime, et mitmed eestlased olid vikeste- mootorpaatidega tormise Soome lahe letanud ja saanud Soo- mes pelgupaiga. Kik ei judnud p- rale: saksa valvelaevad lid mitmed paadid hvitanud ja teised olid mii- nide; otsa sitnud; 
Hiljem selgus, et oli asutatud vaba- tahtlike jaoks ppekeskus. Iseseis- vuspeval 1943. a. eestlased heskoos sealsete noorsduritega andsid sdu- rivande kinhitades oma truudust Soome valitsusele.
Rahuslmimisega pidid kik N. Lii- du kodanikud, milledeks muidugi ka
STOKHOLM  Kolmapeval, 5. detsembril ilmus Okupeeritud Eesti ajalehes Noorte Hl" laimuartik- kel Teet Papsonist ja tema soome pruudist Merja-Tuula Springarest pealkirja all ^Vrarvestus". Kogu lugu on tpiline vassing KGB stiilis. See oli ilmselt meldud vastupropa* gandaks ,^meerika Hles" olnud Jri Lina intervjuule, kus rgiti Teet Papsoni juhtumist. Artiklis rn- natakse anonmselt Teet Papsoni spru;... '..
Enne vahistamist oli Teet Papsoni- ga knelnud ajakirjanik Ilmar Roden Tallinnast, kes oli maininud, et KGB- st oli toimetusse toodud paskvill, kus muuhulgas kneldi ka Jri Linast ja Annes Hermannist. Viimasel minutil on siiski need kaks nime krvalda- tud.
Artiklis videtakse, et vlismaalas- tega abiellunutele pole kunagi keel- dutud andmast vljasiduluba Eesti NSV-st. Ent viimasel ajal kirjutatak- se emigrantlikus ajakirjanduses ja teatatakse ..Ameerika Hles" vastu- pidist. See olevat Eesti NSV/vimu- de'laimamine. Ilmselt on kampaania Teet Papsoni' ja Annes Hermanni kaitseks lnemaises ajakirjanduses KGB-le tugevasti nrvidele kinud, et otsustati avaldada valedest kubisev paskvill. Sel puhul on eesti noored kodumaal saatnud protestikirju. Ka Aare Vallistu, kellele oktoobris keel- duti andmast vljasiduluba oma abikaasa juurde Soome, kirjutas ava- liku kirja oma juhtumi kohta, kus testab, et siiski keeldutakse luba- mast vlismaalastega abiellunuid Lnde. Vigas on muidugi ka Annes Hermanni juhtum..
TEET PAPSON
Jri Lina teatas, et tema sbra rn- damine kommunistlikus ajakirjandu- ses vrdub htlasi kallaletungiga te- ma aadressil ning seetttu loobub ta edaspidi inimiguste rikkumistest vaikimast, kuna Tallinna vimud on ilmekalt nd testanud, et nad ei soovi nendele plastusvrsete ini- mestega mingit rahu sobitada, vaid rndavad vale ja laimuga.
Arvatavasti ilmub paskvill Teet Papsonist peatselt ka Kodumaas", et vliseestlastele selgeks teha, mil- line kur j a tegi ja ikka Teet Papson on ja et ta praegu kannab .Tallinna Keskvanglas ..iglast karistust".
Samas saabus Rootsi- teade USA': kongressi inimiguste komisjonist, 'kes ilmutas, et Teet Papsoni ksimus tstatatakse rahvusvahelise avalik- kuse ees. Oma erikaitset lubas ka Amnesty Interriatiohal.
IISI
Eesti vabatahtlikud Soome jalavergemendist 200 sidavad tagasi Kodumaale eesti sdalased rivis. (Vintpssid vasaku! lal, soomlased hoiavad-psse
a.
eestlased loeti, pidid nad duma om kodumaale, tse osaliseks said meie kestel pgenenud, siirdunud, vi m ber paigutatud Ingerimaa ja Ida Karjala asukad. Mitmele siiski n- nestus lipsata le piiri Rootsi ning sealt veelgi kaugemale. Ka Eestist pgenes sja lpuperioodil rohkesti rahvast vikeste paadidega. 'Mitmed hukkusid, mitmed elavad
nd uutes ja vhemalt majandusli- kult  kindlustatucl olukordades  ka Florida pikese-randades.
Valus on olnud ka himurahva saa- tuse tee.''V tleb mlestustekillu au- tor. -'',';''
 L M .
Kirjutis on heatahtlik, kuid m- nes osas ei vasta tele, tles kunstnik J oa nn Saarniit, kes on kirjutanud, raamatu Lnest Itta ja idast ln- de."
Kllap jutustajad Riias lksid hasarti ja kaldusid fantaasia valda 2000 mehe pgenemislooga Sise-Ve- nemaa vangilaagrist.
Tegelikult Eesti Laskurkorpus vii- di rindele sjavelises korras, Veli- kije Luki lhisel umbes 1200 meest ritasid minna le sakslaste poolele. Neist umbes 75-4 see nnestus."
unustage oma witamast
; STKHLM. Eesti Vangistatud Vabadusvitlejate Abista- miskeskusele saabunud teateil on okupatsioonivimu poolt kes- oleval aastal poliitilistel phjustel arreteeritud ja suunitle mis- tetud rida isikuid.
HENNO, Jr i , arreteeritud Tallin- nas kevadel 1979. Jri Henno on tun- tud Kalevipoja" uurijana ja uskli- ; kuna. Eesti rahva eepose Kalevipo- ja" phjal on Jri Henno ennusta- nud, et Maarjam saab peatselt taas vabaks." Okupatsioonivim s- distab Jri Hennot ..nukogudevasta- se propaganda levitamises".'
Puuduvad lhemad andmed" Jri Henno vastu algatatud sasja are- nemise kohta. Talle saab kirjutada poliitvangide ldaadressil Moskvas:
. USSR, Moskva, Urhrezhdenie p/ya 5110/1, HENNO, Jri. '
':. ; DUDAREV, Viktor, mistetud -13." veebruaril 1979. a. Plvas peetud rahvakohtuistungi poolt , sjavetee- nistusest' krvalehoidumise eest" 3- aastaks sunnitle. Viktor Dudarev n sndinud 1958 Venemaal, Irkutski oblastis. Isa, venelane, ema sakslane. Ema de elab Lne-Saksas. Viktor Dudarev ttas Plva rajooni Pllu- majandustehnika Tootmiskoondises ja Plva autokolonnis keevitajana. Kohtuuurija sdistusakti kohaselt pani Viktor Dudarev kuriteo toime usulistel kaalutlustel, kuna jehovisti1
na tema sdametunnistus ei luba s- dida.-' Viktor Dudarev tunnistas koh- tus, et ta on nagu tema emagi usklik, kuuludes Jehoova tunnistajate hulka.
Kuna Viktor Dudarevi sunnit- laagri asukoht Venemaal on teadma- ta, saab talle kiriutada poliitvangide kesksel aadressil Moskvas: USSR, Moskva, Uchrezhdenie p/va 51 DUDAREV, Viktor. ; ' .
PAPSON, Teet vahistati 9, oktoob- ril oma kodus Tartus. Teet Papson on sndinud 25. veebruaril 1956. a. Esnas, Jrvamaal. ppinud Tartu kunstikoolis, mille Hpetas 1975 mblikunstnikuna. Ttanud rek- laamikunstnikuna ja Eesti. Plluma- janduse Muuseumis kunstnik-restau- raatorina. Elukoht Tartus, Vru t- nav 109.: : / :
Teet Papsonit sdistati Eesti NSV kriminaalkoodeksi 78, punkt 1 alu- sel sjaveteenistusest krvalehoidu- mises. Okupatsioonikohus mistis 24. augustil 1979 Teet Papsoni; 1 Vi aas- taks sunnitle. Kuna. N . Liidu sea- duste jrgi puudus Teet Papsoni ki- tumises kuriteo koosseis, kaevati sdimistev otsus i edasi Eesti NSV ;lemkohtusse, mis kinnitas Tartu linna rahvakohtu otsuse. Teet Pap- soni abiellumine Soome kodaniku Merja-Tuula Springarega aeti kes- oleva aasta suvel KGB poolt kprdu- valt nurja. Tema vljarndarnisaval- dused oma pruudi juurde Soome on jetud rahuldamata.
' . Teet Papsoni toetuseks meldud saadetised lhetada tema emaile jrg- misel aadressil: Perekond Papson, Vainu tnav 2-4, Baide,.1 Eesti.':;NV. Kuna Vasalemma suhnitlagrisse mistetud ja viimaseil andmeil Tal- linna keskvanglas viibiva Teet Pap- soni kinnipidamiskoha aadress ori teadmata, siis saata talle kirjad jrg- misel poliitvangide ldaadressil Moskvas: USSR, Moskva, Uchrezh- denie:p/ya511/I, PAPSON; Teet.'
Artur, mistetud samal -protsessil ^sjaveteenistusest
krvalehoidumise eest" 3-aastaksv sunnitle. Artur Mikiti snniaasta kohta puuduvad andmed. Plva aja- lehes Koit" ilmunud protsessi kir- jelduse phjal vib arvata, et ta on umbes sama vana oma sbra Viktor Dudreviga. Artur Mikit ttas Pl- va autokolonnis. Ta tunnistas.koh- tus, et ta on nagu tema emagi lapsest saadik usklik, kuuludes Jehoova'tun- nistajate hulka.
. Kuna ka Artur Mikit i sunnitlaag- ri asukoht on teadmata, siis kirjuta- da talle poliitvangide kesksel aadres- sil Moskvas (vaata Viktor Dudarev).
svoBielBS
 STOKHOLM (EPL)  Eesti- saat- kond Pariisis asus 16-ndas linnajaos, Bolognel pargi lheduses, 4, rue du General Appert. Sja lpul vtsid ve- nelased maja le. Nd on see lam- mutatud ja Nukogude saatkond ehi- tab seal endale mingi Manneksi".
Tnav on vike ja vaikne. Ei ole peagu mingit liiklust. Filmthe Jean Seabergi laip. vis lamada seal kinni- ses autos kaheksa peva, enne kui kellelgi mttesse tuli asja ligemalt jrele uurida. See enesetapmine n vist ainus lugu, mis ti tnava nime kaasaegse Pariisi kroonikasse. Muidu
. ei tea keskmine pariislane ldse, kus. see asub. ^ 
Kisin .seal umbes viie aasta eest. Saatkonna: maja uksel polnud mingit silti. Alumise korra luugid olid kinni, lemiste akende eesriided meenuta- sid kolmekmnendate aastate motii- ve.
Helistasin. Keegi ei vastanud. Kuid hes aknas oli nagu mingi liikumine. Vibolla oli see minu romantiline ettekujutus.
Keerasin juba selja sellele uinunud lossikesele, kui mrkasin noort blond daami turukorviga, kes tli kiirete sammudega ja otsis juba taskust v- tit. Enne kui uks avanes- tormasin
.juurde ja ksisin, kas ta viks mulle elda selle maja omaniku nime.
Daam kohkus hirmsasti ja kogeles kva vene aktsendiga:
Seda ma ei tea". Kuidas. nii", ajasin peale. Kellele
te siis ri maksate?" Viimaks andis ta mista, et ./kl-
lap vist" on tegemist nukogude saatkonnaga ja kadus kiiresti ukse taha.
eol
[, Heino, mistetud 1965.' a. okupatsioonivimu poolt NSVL kriminaalkoodeksi 64 alusel ..kodu- maa'reetmise eest" 15-aastaks sunni- tle. Vastavalt Brsselis ilmunud venekeelse informatsiooniblletni ..Cahier du . Samizdat" andmeile asub Heino hijrv Permi sunnit- laagris nr. 35. Temale saab kirjutada kas. laagri aadressil: USSR, 618810 Perrriskaya oblast; Chusovskoy raion, Stantsiya Vsesvyatskay, Uchrezhde- nie VS - 389/35> ANIJRV, Heino vi Permis asuvate poliitvangide keskselt aadressil: USSR, Moskva, Uchrezhdenie p/ya 5110/1,  VS,
leino.
Hoolduse ksimuses vtta Euroo- pa osas hendus Eesti Vangistatud Vabadusvitlejate Abitamiskeskuse- gaga aadressil: Box 34018, 10026 Stkholm, Sweden; USA osas Eesti Vangistatud Vabadusvitlejate Abis-
STOKHOLM  Belgia pealinnas Brsselis ilmub Bulletin DTnforma- tion" poliitilistel phjustel kinni- mistetud isikute kohta. See levib le kogu "maailma; Seda toimetab en- dine poliitvang dr. Cronid Lubarski Mnchenist. Nd ilmus selles teade eestlase Annes Hermanni vangilaag- risse mistmisest vljarndamissob- vi prast, 'kusjuures ametivimude poolt toodi ettekndeks sjavetee- nistusest keeldumine seoses yljarn- nusoovi ja rahumeelsete vaadetega.
Juba varem olid rahvusvahelised teadeteagentuurid informatsiooni Ah- nes Hermanni kinnimistmisest eda- si andnud. Teatavasti Annes Her- niann-Enehielmi edasikaebuse aruta- mine Tallinnas lemkohtus 18. ok- toobril kestis vaid viis minutit ja sel- lel kinnitati Tartu rahvakohtu otsus. Nooruk on siiski veel ikka vahista- mata. Pole teada, kas Nukogude vimu esindajad Tallinnas kavatse- vad vastavalt Annes Hermann-Ene- hielmi, tema Soome kodanikust abi- kaasa ja rohkete sugulaste armuand- mispalvetele vastu tulla. See oleks Nukogude Liidus esimene teadaolev juhtum, kus vimudele vastumeelse-, le isikule on armu antud.
tamise Toimkonnaga aadressil: Esto- nian House of Chicago, Estonian La ne, P.O. Box 95, Prairie View, Illinois 60069, ning Kanada osas Eesti Van- gistatud Vabadusvitlejate Abistami- se Toimkonnaga Aadressil: Estonian House, 958 Broadview Ave. No Toronto, Ontario M4K 2Rc
Maja salaprane hkkond ja koha- tud elaniku hdaline vastus mu k- simustele ergutas mistatust edasi rima.
Lksin Pariisi linna katastrisse, 6 re Paganini. ..
Prantsuse pealinna .omapra sei- sab selles, et registreeritud pole mit- te kinnisvarade omanikud, vaid pr- .giveo-maksu iendajad. S.t. et tege- likult on omanik vastutav prgiveo eest, j a jrelikult peetakse omani- kuks seda kes maksjana n katastris- se sisse kantud.
Antud aadressil oli katastriraama- tusse mrgitud 1972. a. peale Lega- tion d'Estonie". 1973. a. jaoks Mon- Sieur Jmbassadeur", s.t. hrra saa- dik", mrkimata, millise maa saadi- kuga on tegemist. Eelneva aasta mr- kuse jrgi vib lugeja jreldada, et legatsioonist on vahepeal saanud saatkond, ja et too ,,saadik" on Eesti Vabariigi saadik. (Siinjuures vime meelde tuletada, et Prantsusmaa ei ole Eesti annekteerimist tunnusta- nud.) r .
HUVIPUUDUS .: Kahjuks ei ole Prantsusmaa eest-
laste hulgas kedagi, kel oleks mingi ametlik E.V. volitus. Niisiis on mt- tetu siitpoolt midagi ette vtta .
Saatsin need andmed mujale loo- tuses, et keegi reageerib. Minister Varma oli juba kuuekmnendate aastate lpul kontakti vtnud prant- suse vlisministeeriumiga, aga nii nagu meie siin prantsuse olusid tun- neme, ei vii diplomaatiline kik kau- gele: ministeeriumidel on suuremaid muresid kui mne vikese vabariigi maja. - - .'; , ..; : .;
Soovitasime siitpoolt midagi palju kavalamat katsetada, niteks maja mgile lasta. Prantsusmaal on ma- ja mmisel kaks vimalust, kas pakkuda ..vaba" maja vi ..occupe", s.t. et rilised on veel sees, ja ri- lisi ei saa seaduse jrgi nii kergesti vlja tsta; enne tuleb neile uus kor- ter leida. See thendab siis ka hari- likult et occupe" on vhem vrt kui vaba".
Vib ette kujutada, missugune to- re lugu oleks sellest saanud. Oleks tulnud ametlik ankeet ..rnikkude" kohta, ksides kas nad ei leia muu ulualust jne. tolle blond venelanna  vastusest li ju nha, et venelaste en- di seisukord ei paistnud olevat eriti | selge.
NUDMINE IGANENUB .
Seekord aga keegi nhtavasti ei teinud midagi. Ja nd on hilja. Mit- te selleprast, et maja on lhutud, vaid selleprast, et vene okupatsioon eesti saatkonna hoones on kestnud juba kolmkmmend aastat ja eestla- sed ei ole sellest suurt vlja teinud. Prantsuse seaduse jrgi on aga ka il- legaalne olukord, kui kahjustatu ise seda kolmkmmend aastat vlja kan- natab, eo ipso muutunud legaalseks. See n esimene asi, mida iga prants- lane peab teadma, kui ta maja ostab vi ehitab.. Kui naaber teeb sulle sea- lada akna alla, siis vid ta kohtus- se kaevata; Kui aga ootad kolmkm- mend aastat, siis on laut juba seadus- lik ja kaebajale eldakse: Kus te enne olite?"
'"'.- F. S. 
gude punased oligarhid oskavad priiskamises ja prassimises isegi tsaariaegseid bojaare letada, n l- diselt tuntud tde. Kuidas ,,Punaseks Tsaariks" nimetatud poliitbroo lii- ge ja kompartei esimees Leningradis Romanov phitses oma ttre pulma- pidu, seda 'kirjeldab nd Pariisis il- muv ajaleht France-Soir", milles seisab:
..Gregorij Romanov (56).hdni- mega Punane Tsaar tahtis oma ttre pulmapidu eriti hiilgavalt phitseda Ta oli maailmakuulsa Leningradi kunstigalerii ,E,remitaazhi" konser- vaatori hea sber, kellelt laenas peo puhuks 520-nest esemest, koosneva ksitsi maalitud hiina portselanser- viisi, mille sai 200 a. tagasi kingitu- seks tsaarinna Katariina Suur.
Pulmapeole, mis peeti vanas tsaari- palees Laslovskis Leningradi lhedal, oli kutsutud 100 klalist. Tervituseks serveeriti vodkat. Prast iga rooga hikasid vrustajad na zdorovje" ning titsid uuesti klaasid. Thjad klaasid visati^varja kombe jrgi le la nnetoovateks kildudeks. Prast tervisejoomist ( rjhjani" lendasid klaaside krval ka taldrikud, tassid, kastmekausid ^ ja kannud  krk asendamatu vrtusega portselanist. Kogu serviisi vrtust hinnatakse miljonitesse saksa markadesse."