2 I H j l W I U u A j M U I I t
DB
PbJt^hedby Estonian Pblishing Co. Toronto.Ud .^Estp-:, niarijHse,: 58 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. v/,.'; 2R6 ~ Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J., USA, Tel. (201) 262-0773.
MEiE ELU" vljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas, Asut. A. Weileri algatusel 1950.
,0MeJe Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broady :*Ave.;; Toronto; Ont.M4K 2R6 Canada--Tel 466-0951.
-' . . . . . . .
OBI na
; iSedakord on Nukogude Liidu rel- vastatud ksused Iraani ja Pakistani pri taga. See on uus hvardus maa- ilmale ja niteks, milliseid samme Nukogude Liit taotleb nende maa- de suhtes.
Pimestatud oma relvajust ja haa- ratud liallikate lhedusest on Mosk- va vimumehed astumas sammu, millest vib tulla kolmas maailma- sda. Nukogude Liit kib sedapuh- ku Hitleri Saksamaa jlgedes lootu- ses teostada oma geograafilise lhe- duse tttu vlk vallutused ja arvamu- ses, et USA ja liitlaste relvajud on kaugel ja enne selle kohale judmist on maailm ja vastupanu asetatud sndinud fakti ettei Ja prast seda ei sunni neid keegi enam taganema oma piiridesse.
Tnaseni pole venelane thelepanu pranud ldisele hukkamistule hendatud Rahvaste Organisatsiooni Ja sellega henduses paljude maade poolt. Nukogude Uitu ei le heidu- tanud majanduslik katkestus USA, Kanada ja mnede teiste maade poolt. Ka kii. olmpiaadist osavtust keeldumine ja mberpaigutus muja- le ei ole Moskvale piinlikkust tekita- nud. Ning lpuks nhtavasti ei usuta Moskvas, et USA ja liitlased on val- mis relvajuga vaheleastumiseks, na- gu sellekohaseid vihjeid on Washing- tonist tehtud.
Nii seisab maailm suure ja ohtliku llatuse ees, mille hinnaks on li ja nimetuseks sda. Juba praegu on sel- ge, et Moskvas on alahinnatud USA otsustavust ja mdapsmatust USA huvide kaitseks selles rahutus piirkonnas. Ka on Moskva alahinna- nud USA relvajudu, mis esialgu on kll kaugel, kuid kllalt lhedal, t paisata oma relvi paarikmne tun-
.ii jooksul kuhu.tarvis.; USA lahinglaevad Ja rnnaklennu-
Md ei rnda praegu tarbetult ja ai- nult hirmutuseks Prsia vete suunas. Nii seisab | maailm realiteedi ees, et niipea kui nukogude ksused mars- sivad le Iraani piiri, liiguvad neile lunast vastu USA lennukid, mis vo- havaid vastu lahingu. Mis juhtub eda- si Iraanis ja Pakistanis, vib ainult
Kuld kas tuleb sda? Tenolikult seekord mitte, ja mitte Afganistani prast: Lnepoolne reaktsioon on tugev olnud. Teravilja saadetiste, va- jaliku tehnoloogia, kredUtide katkes- tamine. Kultuurilise lbikimise 1&>
petamine ja vimalikult ka Moskva olmpiaadi boikoteerimine on olnud lnepoolsed relvad* millega on Moskvale nidatud reaktsiooni tsi- dust ja omapoolset ohvrivalmidusi rahu huvides. Majanduslikud ringid, teravilja tootjad ja kaubandusfirmad nitavad vhemat olukorra mist- mist. Tlikond keeldudes laadi- mast nukogude transporte on nida- nud hoopis tugevamat hoiakut.
Kige tenolisemaks kujunemi- seks on Nukogude liidu relvade vljatmbumine Afganistanist prast kommunistliku rezhiimi kindlusta- mist. Vhem tenolik on nukogude relvaju sissetung Iraani, mis vib vallandada esimese tulevahetuse USA ja punaste ksuste vahel. See thendaks praktiliselt sjaolukorda USA ja Nukogude Liidu vahel ja s- jaolukord ei ole enam kontrollitav* Sest konventsionaalsetele relvadele vivad, setodat^umreiya^, millega maailm seisakski kolmandas . maail- masjas.
Viimane perspektiiv ei saa ratsio- naalselt kalkuleerivaile pooltele vas- tuvetav olla ldise hvituse ja lpli- ku tagajrjetuse hing mttetuse poo- lest. Selles vimalikus hvituses kao- vad kik eesmrgid, milledele vastas- pooled pdlevad. Juba nd, seoses Afganistani rnnakuga, on Moskva vimumehed tekitanud suuri kahjus- tusi mlemil poolel. Mttetuks on muutunud n.n. paljurgitud ko eksistents ja detente. Tuumrelvade piiramise lepe (ALT) oii Washingto- nis kalevi alla pandud. See asendub uute relvade produktsiooniga mle- mil poolel suurte kulutuste saatel. Ajal, mil Nukogude Liit jb ilma soovitud teraviljast ja tehnoloogilis- test kaupadest, ei tea vaba maailma tootjad, mis selle kaubaga teha.
Praegu nhtavaile kahjustustele li- sandub jrjekorras lugematult teisi, mis haaravad peagu igat inimest siin- pool ja sealpool raudrimpa. Ainus positiivne tulemus on lnes jlle- kordselt saadud ppetund, et Nuko- gude Liit ei ole maa, kellega saab ma- janduslikke ja poliitilisi vahekordi stabiliseerida. Sest selle varjus ehi- tab Nukogude Liit oma agressiivsed relvajudu eesmrgiga muust maail- mast punane paradiis" teha. See on ppetund demokraatlikele maadele ja selle ppetunni maksavad demo- kraatlikud maad oma rahva tkuse Ja pingutuste hinnagaV ! ='
NELJAPEVAL, 24. JAANUARIL THURSBAY, JANUARY 24 Meie Elu" nr. 4 (1562) 1980
I^IIIHlllliHIIHinilllltilllllillHIIIIIIIIIlilltll^
ILI
Kanada Riigikaitse Nukogu koos- olekul esimees admiral Robert Falls avaldas arvamist, et meil seisab ees kige ohtlikum aastakmme, arvates 1930, aastast. N. Liidul on kiusatus vallandada uus maailmasda oma imperialistlike eesmrkide saavuta- miseks, N . Liidul juba on ja lhema- le aastate Jooksul tema sjaline jud vib veel suurened^ vrreldes NATO sjaliste jududega. Ta omab lekaa- lu maal, merel ja hus. Sellist ju- dude vahekorda tal vaevalt kunagi saab olema tulevikus; Selle aasta- kmne 'keskel ta sjalised jud on haripunktil vrreldes NATO judude- ga. Tenoliselt ta ei suuda seda soodsat olukorda kuigi kaua pidada, sest kasvavad sisemised raskused, litoodhg vheneb ja naaber kauges idas, Hiina, on kujunemas suureks sjaliseks juks, mida arvestamata ei vi jtta. Kui N. Liit tahab maail- male anda sellist ngu, nagu ta soo- vib, siis '/.peab '.ta seda tegema sellel
aastakmnel. Kanada sjalised jud sel kriitili-
sel aastakmnel, jtkas admiral, on armetus olukorras. Eelmine valitsus on pidevalt vhendanud sjave eel- arvet ja selle tttu lennukid/tankid ja suurtkid on vananenud, varustus vhene ja mitte enam ajakohane. Sa- ma on lugu laevastikuga ja ksused Euroopas ei oma vajalist tugevust.
Admiral Fallsi seletusele lisas kait- seminister Allan McKinnon, et Tru- deau valitsus "on mdunud aastate jooksul vhendanud sjave eelarvet sellisel mral, et riigikaitse on muu- tunud ksitavaks ja 'kui NATO vajab abi Euroopas, siis oleme suutelised sinna saatma ainult 1000 meest.
,MEIE ELU" lugejad, r g e unustage oma spradele soovitamast
..MEIE ELU"
1 Kditaja saadikuks Austraalias
SYDNEY Mdunud aasta lpul tuli kohale Nukogude Liidu saadi- kuks Austraaliasse mratud Nikolai Georgiyevich Sudarikov, kes oli oma- aegse NKVD juhi kindral Ivan Serovi abiks noil aastail, 'kui baltlasi massi- liselt kditati. Tema tus algas just neil aastail (majori kraad NKVDs anti talle a. 1943), kui oli meie kaas- maalasi brutaalselt deporteerida lasknud ja hvitanud. Hiljem li ta kasi mangus (1944. a.) Krimmi tatar- laste, kalmkkide ja teiste rahvus- gruppide ning ka Volga sakslaste lik- videerimisel.
Tema viimane ametikoht enne siia- tulekul oli Vene vlisministeeriumis Luna-Aasi, eriti India ja Pakistani suhtes Moskva poliitika mrajana ja Vastutajana.
Ka praegu peetakse teda krgele ametile vaatamata olevat tihedas kontaktis ndse salaluureteenistuse KGB-ga.
N. Liidu kige edukam 8 aastat kestnud pettemng, mille kla- vaks nimeks oli detente koost oma vaenlasega sjalisel, polii- tilisel majanduslikul ja kujtuurilisel alal, on lpuks jooksnud kari- le. Moskva hvitas detente, sest ta leidis, et on tulnud paras aeg selle peitemngu vilju hakata noppima. Tee on vaba India ookea- nile ja kik vimalused avatud Prsia lahe lide haaramiseks oma valdusse. Vaba maailm hakkab nd alles rkama ja eesotsas USA- ga koonduma Nt. Liidu agressiooni vastaseks rindeks. Esimeseks paljutotavaks sammuks pii, et Liitunud Rahvaste Organisatsiooni ldkogu oma erakorralisel koosolekul 80% hlte enamusega mis- tis hukka JM. Liidu agressiooni Afganistanis. USA taotleb moodus- tada Aasias ja Lhis-Ids liitu N. Liidu agressiooni peatamiseks> kuid selleni on tal veel pikk tee kia.
Ksime, et .mis on siis juhtunud, et N. Liidu vastu veti ette sellised dras- tilised sammud, nagu teravilja m- mise ja krge tehnika saatmise kee- lud ja kultuurilise vahenduse pro- grammi piiramine, diplomaatkonna vhendamine USA poolt jne., millega tema liitlased kuidagi ei taha kaasa tulla. Kneldakse isegi olmpiamn- gude leviimisest Moskvast kuhugi mujale.
Phjusi selleks imeelemdtusek on'mitmeid. N, Liit on sellest ajast alates, kui president R.Nixon 1972. a. slmis detente ja slmiti SALT I ja - president J. Carteri poolt veel SALT II, mida Kongress pole veel kinnita- nud, kige jmedamalt rikkunud ja ignoreerinud slmitud, leppeid. Sl- mitud lepete jrele N. Liit pidi loo- buma kigist agressiivsetest sammu- dest ja igast sammust USA-d infor- meerima. President J. Carteri hiri- sid aga jrgmised Moskva agressiiv- sed sammud: 19751976 venelased sekkusid Angoola sisevitlusse. Nad transporteerisid sinna 'kuubalasi, va; rstasid neid ja saatsid oma instruk- toreid, mille tttu Angoolast sai Moskva satelliit; 19771978 leidis aset samasugune agressioon Abessii- nias, kuhu Moskva saatis he miljar- di ^dollari eest relvi ja sjavarustust, oma kindrale ja instruktoreid. 1978. a. Moskva varustas Vietnami relva- dega Kambodzha okupeerimiseks. 19721979 N . Liit ehitas Kuubale oma'Sjalist baasi ja saatis Kuubale oma MIG-23 lennu eskaadri. Kige viimati okupeeris Afganistani,kus koguni 'kolm presidenti hukati. SALT 'kokkulepete tulemusena USA on v- hendanud oma vgesid 2-lt miljonilt 1,4-le miljonile. Kuid USSR on suu- rendanud omi vgesid miljonilt nel- ja miljonile.
' A F G A N I S T A N :
K V A
vene vgede olukorra seal raskeks. Kuid N . Liit jtkab oma ekspansioo- ni, sest tee on praegu India ookeani vaba. USA-1 on suuri raskusi N. Liidu ekspansiooni peatamiseks Aasia! rah- vastest kaitseliidu ja kaitseliini moo- dustamisel. Hiinaga kulgevad lbi- rkimised soodsalt. Kuid Indias tuli vimule tagasi Moskva sbralik In- dira Gandhi, kes teatas juba, et India vtab, kui mitte N. Liidu sbraliku, siis neutraalse kurssi. Selle tttu on kige rohkem ohustatud Pakistan ka asunud Moskvaga lbirkimiste tee- le. Pakistan soovib kll USA relvi, kuid president Zia seletas, et ta ei toeta Afganistani vabadusvitlejaid. Ei anna ka USA-le baase. Viimaste teadete jrele taotleb USA saada N. Liidu vastasesse liitu Iraaki ja Lii- bat. -.
Kuid arvatakse, et Afganistan on kva phkel N. Liidule. Seda maad peetakse heks kige raskemini va- litsetavaks maaks. Afganistani vaba- dusvitlejate abistamine vib muuta
Urmas Toming kirjutas ,,Toronto Suni" lugejakirjade lehekljel Kree- ka vanade olmpiamngude traditsi- oonidest, ja et neid korraldati spru- se ja koost vaimus. A. Nmmik kirjutas lugejakirja, kus ta leidis, et president Carter peaks maksma 50 miljoni dollarit, kui ta tahab olmpi- aadi tuua Kanadasse, Montreali.
Sun'is" leidus ka A. J. Kala kiri, kus ta toetas Sun'i" kolunlnisti Mac Kenzie Porteri taotlust, et Kanada vajab koheselt suurt kaitseliitu (Home Guardi) oma piiride kaitsmi- seks, sest Kanada praegune sjavgi on viksem, kui need ksused, mille- ga N. Liit rndas Afganistani. n; hli, mis nuavad, et lneriigid' peavad valmistuma hiselt, et tagasi- la vimalikku Moskva agressiooni Kanada kaitse ksimus peaks olema nende valimiste ks loosungeid, tel- dakse kirjas.
USA vajaks Prsia lahe res sjalisi maa baase, kuid nendega on raskusi. Kivad lbirkimised Omaniga, et saada Omani kalda vetes olevat Man- sira saart ja baase Keenias ning So- maalimaal. Kuid ka Mansira on stra- teegiliselt thtsast Hormzi merekit- susest liiga kaugel. Vajalikud oleks baasid Pakistani territooriumil, mida aga Pakistan ei julge anda. Pakistan ei ole hvardatud mitte ainult N. Lii- du vgede poolt Afganistanis, vaid ka oma vana vaenlase, India poolt, USA-1 ei ole selles piirikonnas suure- maid vgesid. Selle tttu on N. Liidu- le tee India,ookeanini avatud. Liitu- nud Rahvaste Organisatsiooni ldko- gu hletas Moskva vastu ja nudis Ml Liidu vgede tagasitmbamist kll 80% selle kogu 152 liikmest/kuid H. Liit ignireerib seda otsust, nagu ta on teinud varem Ungarit puuduta- va samasuguse otsuse puhul. Moskva vib pseda India ookeani maad mda lbi Pakistani ja Iraani terri- tooriumi, sest Afganistanist on sinna vaid 350 miili. Sinna pseb sjalise juga, kuid ka survega lepingulisel teel. Selleks on lavastatud USA prae- guse administratsiooni kaasabil Iraa- ni kriis,
ARMEE VIKE Kuigi detente on surnud hetkel on
veel- USA-1 ja vabal maailmal kia pikk tee, et astuda vastu N. Liidu eks- pansioonile. Kigepealt tuleb USA avalikkuses tekitada phjalik pre. Praegu kritiseerivad president J. Car- teri N. Liidu vastaseid samme veel nii oma demokraatide partei, kui ka vas- tspartei rebubiikaanide liikmed ja' Kongress on ebakindel.
USA armee on viksem, kui kunagi varem ja naisestunud. Selle,armeega ei ole vimalik minna Kolmandasse Maailmastta. On vajalik viia hel kui teisel kujul sisse sundsjavetee- nistus. On vaja hakata relvastama jooksval lindil; Euroopas on tusmas uus oht. 87 atane Jugoslaavia presi- dent J. Tito on haige ja kui temaga midagi peaks juhtuma; siis vib oo- data, et Moskva teeb katset seda maad tmmata Moskva kommunist- likule joonele.
Kokkuvttes detente on kll hetkel surnud, kuid uue kaitseliini ehitami- ne, N. Liidu ekspansiooni peatamine on veel seotud suurte raskustega. Ise- gi olmpiaadi Moskvast mujale viir misele oldakse vastu. Kuid Balti rii- kide vabadusvitlejatel oleks paras aeg teotsemiseks.
IIIIIIIIIIIIIIHIM^
s ^Lnemaailm peaks boikoteerima olmpiamnge. Need mngud ei ole sport, philiselt vttes, vaid poliitika,V tles vene teisitimtleja Alexander Ginzburg. Mngude ees^ mrgiks on ehitada paremat ja enam rahulikku maailma, mis on vaba rassilisest, usulisest ja poliitilisest diskriminee-
1 nmisest".
m
s
3
3
Mina ei leiutanud neid snu, vaid need on kirjapandud Olm- pia chartas. Kuidas on vimalik pidada neid mnge Moskvas, 'kus neid phimtteid ei aktsepteeri- ta? Nukogude Liidu valitsus soovib'neid mnge prezhtiisi p- rast, et teha reklaami1 oma ss- teemile nagu see toimus natside- ga aastal 1936. Olmpia rngad, nd maalitud iga Aerofloti len- nukile, peavad olema rahu sm- bolid. Minu arvates need on ga vangirauad. Demokraatlikud maad peaksid loobuma neist mngudest.
5 HOIATUS
1 Usutluse mdunud aastal I ..vljavahetatud" Alexander Ginzburgiga avaldas The Sun- | day Telegraph" pealkirja all: | Minu hoiatus lnemaailmale". | . Cihzburg tles Lne tehno- E loogia teemal sna ^kibedad s- I nad: KGB kasutab1 Saksamaal | valmistatud aparaate, vimsaid 1 mikrofone, et vtta helilindile | minu koduseid jutuajamisi, vrb- 1 ratsiooni 'kaudu lbi, minu toa- I akna, Venemaa ,po l | vimeline | ise selliseid moodsaid aparaate B tootma. Neil puudub tehnoloo- | gia. Nii nad ostavad vajalikku 1 tehnikat Lnest. Briti firmad = vistlevad ksteisega, et ma = kompuutereid Venemaale. M- = nihgaid neist kasutatakse, nagu 1 'kuulsin, Vene pilootide poolt, et 1 hoida MIG vitluslennkeid | hus!
| L N E TEHNOLOOGIA
E Invasioon Afganistani toimus 5 samuti Lne tehnoloogia kaas-' 1 abil. Lnemaailm ei ni arusa- | vat, miks Nukogude Liit toi- | mub selliselt. Siin ei ole midagi 1 tegemist maailma-revolutsioni- 1 ga (!) vi imperialismiga vanas | mttes. See on vga lihtne .H nukogude ssteem ei saa ksis- 1 teerida ilma laiutamiseta. Ta 1 peab pidevalt demonstreerima | oma tugevust, et silitada totali- 1 taarset ssteemi. See on enese- 5 kaitse liikumine. Ta vajab enda- I kaitset nukogude rahva ees. | Kuid efekt on phjalikult ja pi- E de vait agressiivne". S Lnemaailm ei tohiks ma Nukogude Liidule oma tehno- = loogiat, mida ta kasutab sisepo- E liitilise opositsiooni allasurumi- = seks ja vraste maade invasioo- 1 niks. Milleks tehakse asjad talle 1 kergeks? Ma usun, et Ida-Lne 1 kaubandus tehnoloogilistes ksi-
mustes: tuleks keelustada ja iga | kaubanduslik kokkulepe peaks | sltuma Nukogude, valitsuse | kontsessioonidest sisepoliitikas. .. Kui Nukogude Liidu valitsus ei | taha teha jrelandmisi sisepolii- | tikas, siis loobutagu kaubandu- | sest temaga. Kaotajaks pooleks | on Nukogude Liit. |
JRGMINE RNNAK? 1
Mis on Nukogude Liidu jrg- j mine rnnak? Minu arvates, mit- | te Euroopas. Mul ei ole ga vhe- | matki kahtlust, et agressiivne | poliitika toimub Lhis-Idas, f- | rikas ja mujal. Nende poliitika j loomus on agressiivne ja jtkub | sellisena, kuni seda peatatakse. | ... Siis nad ('kommunistid) seleta-. | vad kodurahvale Venemaal: Teie peate meist aru saama, | meil tuleb rnnata Valget Maja, | et kaitsta ennast". 1
Ginzburg on Solzhenitsni l- | hem kaastline, juba enne selle | vljasaatmist Venemaalt, aastal 1974. Hiljem Ginzburg ttas | sekretrina teise Nobeli-auhinna- | Sja, dissidendi Andrei Sahha- | rovi juures. Ta haldas Solzhenit- | soni fondi Venemaal, millised | summad laekusid Solzhenitsni | raamatute lbimgist Vene | sunnitlaagrite teemal, et aida- g ta majanduslikult poliitvange. | 1976. a. Ginzburg oli aktiivne te- | gelane Moskva grupi juures, mis | tegeles Helsingi kokkuleppe, nn. | detente rakendamisest, inimi^ | guste osas Venemaal. =
Nukogude Liidu valitsus, vas- | tavalt Ginzbrgi seisukohale, on | loomupraselt agressiivne. i- | nult sel teel ta pab silitada | kahanevat usaldust rahva keskel. ' . Ainult sel teel ta pab pidurda- | da tusvat rahvuslikku liiku- | mist.i aeglast kuid paratamatut | progressi vabaduse ja iseseisvu- se aktsioonis. |
OLEME MNUD 1 POOMISNRL. . 1
A. Ginzbrgi jutule ja veenva- s tele seisukohtadele on reageeri- | nud inglise ajakirjanik omapool- | se kommentaariga: Ginzburgi E isiklikud kogemused nitavad il- 5 lustreerivalt ideed, millist m- | nis president Carter Afganistani | sndmuste taustal, et neil aastail g Lnemaailm, tegeledes Nuko- s gude Liiduga, on lhtunud nr- | kuse ja soovunelmate seisuko- | hast.. See on toimunud, kui tar- I vitda Lenini parafraasi ole- | me mnud Nukogude Liidule | nri, millega vivad nad meid S puua." . . = ;
TiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiistiiiHiiiiniiiiiiiiiiiiJiin
IMJVIDU
Postiga tellides lisandub saatekulu.
u u g i l it # r v . t a B B . talituses
958 Broadview Ave. Toronto, Ont,, M4K 2R6
leie Elu" nr.
EI OLE IGUSI
Moskva olmj vad ette, et ei Ui nada valitsusel aadi muuta, sel on iseseisvad ja tud organisatsic saab keelduda] Moskva mineku]
President J. selge, et kui N . alla teise rahval selle maa, siis tJ Liiduga teha ri juhtunud. J. Cai tunud Rahvaste metest ja ksit enamik.USA rai poolt. Egiptus l( di-Araabia oli vai teerimise otsus'
Vahepeal on tusnud. N. Liidl jooksval lindil \ ole nus vtma j munismi. Puna-I asub Pakistani rndab Pakis tai toetab Afgaiiisj; relvade ja insl vaed saadeti Kuid USA Tehe, olukord muutuni
V (Alguj
ga mobiliseeris mis asusid lahini piiridele. Ka Pai rinud oma'sjai nistani piiridelt relvastavad ja vabadusvitleja il Vastuluure .aj L. Brezhnevi Kremlis vimul mad juhid, sesl oon olevat tehtul tahtmist. Ta oh le otsuse tegemi se. Teised vaath list asja Moskv;
' Jugoslaavia i sak jalg amputei Operatsioon ni| vis olivparem. osad saadeti Uni riie valvele. O USA taotleb se liidu moodusi Liidu sjalist ekl tundjad leiavadf rnnakksuste ainult 350 miili likatest, strateej imuzi merekitsus le lbivad kik lilaevad, ohustij roopa liitlastele Lhis-Ida li. Xi de liidu moodi publitseeris Vai nuniku Z. BrJ jrele WaIl Sl soovitakse uud< Liibat, mlenii med USA-ga. Jugoslaaviasl revad, sest prel tekkinud tromf mille opereerii ba ammu enntu korral tekkivadI sisemised raskul de liit, kus min allasurutud olul nuavad iseseisl kohe valmis iii et krvaldada kursil olevat k< ja viia Jugoslaaj USA vlissekretl metz klastas taotleb Jugosi kaitsepakti moij
Jugoslaavi
