Harry Eoman Kanada rahvusmeeskoma treener.
Lhenevate olmpia mngude mtted sageli rndavad kodu- maale, kuna Tallinnas on kavandatud olmpiaregatt, kui muidugi need mngud nd ldse toiriiuvad, ,3^ eie Elu" vestles sel puhul Kanada purjespordi rahvusmeeskonna treeneri Harry Romaniga.
See suure vastutusega lesan- ne viis linud aastal meie tuntud purjesportlase ja olmpiatreeneri koos meeskonnaga; paljudeks peva- deks vrastele, vetele vistlustele ja treeningule. Alles nini pev taga- gasi saabus Kanada meeskond koju kuidmedaiiga maailma meistrivist- lu&telt Puerto Rico'st.
Purjesport on olnud HrrVij Roma- ni elu. Ta ori kll rohkeni paadis ol- nud, kui maal kndinud. Meri, paat ja tuul said talle'omaseks juba 10 aastaselt isa 'krval Tallinna lahel purjetades. . Isa , omas purjeka;, oli Tallinna jatklubi liige ja paljude au- hinna-pokaalidfe omanik. Harry sn- dis Tallinnas 1928 ja on juba 42 aas- tat hoidnud rooli, ja purjenri. Asu- nud sjakeerises Rootsi, spl t algas tsine purjetamine ja niid purje- spordi krguste poole.
Ta on olnud kahel Olrlipiaadil meeskonna ' koosseisus. Mehhiko Olmpiamngudel 1968 oli SVz meetri: ,^ Solmg" klassis Kanada meeskonnas ja tulid 5. kohale. 1976 Olmpiarega-
mngude kohtumisele. Kanada mees- konna kaptenina sidab Brll Abbot jun. Srniast.
Kas mletate veelTallinna lahe valgeid lainteharju?
Mlestused on kaugele maha jnud. Ainult Taliinna siluett on sil- mis ja mlestused isa krval paadis istumisest^ on elavad, vastas Harry, Tnapeval aga palju ei loe mlestU' sed, vaid:maksavadreaised teadmi- sed ja oskused kohapealse olukorra tlgendamiseks ja meeskonnale eda- si andmiseks. Treeneri lesandeks on meeskonda nii palju kui vhegi vi- malik kaasa aidata kohapealsete olu- kordade uurimisel.. Eestlasena on selleks suured eeHed tundes keelt j olles seega vimeline lugema Ees- ti purjespordi alast kirjutusi ja kir- jeldusi ajalehtede veergudelt. Igal vistluskohal oh thtis teada voolud
ja vimalikud tuulesuunad ja neid edasi anda meeskonnale.
Olmpiavistlused on vga suure pingeall j pinge on just see, mida on tarvis alandada ja lahendada,. Ar-
ry omakorda treenerina tundis suurt rkhuldst pikkadest pingutavatest purjetamispevadest.
Prast Kingstoni regitti kanadla- ed otsisid Solingi" klassile uut treenerit. Lpuks Harry Roman vt- tis vastu > pakkumise. Ettevalmistu- sed 1980 Olmpiamngude purjeta- misvistlusteks algasid 1977. a. Sellel aastal kuulus umbes 2 kuud treenin- gule. 1978 purjetati^i4 kuud ja 6 kuud 1979 aastal. 1980 treening: algas jaanuaris Euroopas ja kestab kuni Tallinna siduni augustis. ^ Purjeta- takse Prantsusmaa, Saksamaa j Soome vete^. Saksamaal Kiel i ja Soome olud on vrdlemisi sarnased TaHinnale.
1977. aastal. Maailma meistrivist- lused toimusid Norras ja Kanada meeskond tuli esimesele kohale vi- tes kuldmedali. Teised paadid olid esimese 16 hlgas, mis on vga th^ tis, et saada toetust Sprt Goun-
:x i l ' i l t ^ . 1978 toimusid maailmavistlused
Brasiilias, kus Kanada ji 2. j ^ 3. ko- hale Spiingi'' klassis ja kaks teist paati olid esimese 16 hulgas. ;
1979 peeti maailma esivistlused Gotlandi vetes' Rootsis. Karjda ette- valmistus oli eriti nrk vaikse tuule- ga siduks ja tuli leppida 5. kohaga. Meie treening oli olnud tugeva tuule jaoks ja vistlused toimusid hoopis erinevas olukorras.
sja koju judnud 1980 aasta maa- ilma esivistlustelt Puerto Rico't, on Kanada meeskond^ jllegi maail- mameistrid samas^ koosseisus kui vitsid 1977. a. ja lejnud 4 paati olid esimese 16 hulgas 47 osavtvast paadist 20-lt maalt. On saavutatud 4 aasta jooksul kllaltki Mrge tase purjespordis ..Solihg" klassis j opti- mistlikult vaadatakse vastu olmpia-
til Kingstonis oli Rootsi meeskonna vestades rahvuslikku tagaphja ja treeneriks^ vites kuldmedali. Roots- teadmisi on head eeldused, et saab lased olid Hmalt nnelikud ja Har-/ kanada purjetajaid ige nuandega :
Oatario uus Ghild Welfare act nuab, et professionaalsed isikud kes tegutsevad lastega ja kes ravivad lapsi/ peavad igast kahtlasest juhusest, niis vihjab laste halvasti kohtlemisele, teatama Childreri's Aid Society'le.;
See on seadus. Laste halvasti kohtlemisele vihjavate
kahtlaste juhtude avalikuks tegemine on kige paremaks vahendiks selle pahe vastu vitlemiseks.
^ Laste halvaste kohtlemine on meie kikide probleem. ,
petajad/arstid, haiglaed, sotsiaal- ^ anietnikud kik need isikud, kes tegeleva| lastega vi nende ravimiaega vajavad teier tegehkku abi, et videlda laste halvasti j kohtlemise vastu. Professionaalsed inimesed: vajavad toetust. Teie moodustate he osa vajalikust lahendusest.
ksikasjalikuma informatsiooni saamiseks laste halvastikohtlemise kohta kirjutage tasuta brshuri YO AND THE ABUSED CHILD" vljasaatmiseks:
ChildAbuse Information Ministry of Cnnmunity and Social Services .: 7th Floor, HepburnBildiiig Queen's Park, Toronto, Ontario M71E9
jithNorton,
eskutse
elutsevate
kaasa aidata. Harry Roman - kuulus Rootsi
Ekoln" jahtklubisse Uppsalas j Kanadas n. purjetanud National jahtklubis" ja hiljem le viieteist- kmne aasta Royal jahtklubi" vr- vides. Treenerina on ta meeskonna- ga kinud purjetamas Norras, Sak- samaal Kielis, Brasiilias, Perta Ri-
: eos, Californias Los Angelese*is, San Fi-anciscosy Seattles, Vancouveris ja mujal. - :
Kas olete rahul oma t ja olu- korraga?;
See ei ole t, on huviala, teen seda suurima naudinguga. See sport on seotud vga suurte kuludega, mi- da riik mitte ei tasu. On vga palju raha maksnud minevikus, et seda po- sitsiooni saavutada. Sihiks on olla kolm korda olmpiameeskonnas.
Misarvate Tallinnast regati asu- kohana?
Olen uhke, et Tallinn valiti. Ol- les Kanada meeskonna treeneriks ja olles eestlane, on suur rm ja nau- ding kui .olmpiamngude purjeta- mine seal toimub. ^
Lisaks purjetamisele suvel on Har- ry Roman hakai;iud viljeleriia jpur- jetamist, mis on uus ja kasvav spor- diala ning sobib Kanada kliimasse.
Harry Roman avaldab soovi, et Tohkem eesti noori liituks selle Ilu- sa spordiga. Eesti noored Rob. Mu- ru, Priit ruvald,;Peeter-Paul Kriisa. John Kalm, Matti Rkkel ja Sven Ehvert ori tusvad thedpurjede taevas".. Rob. Muru on paljude situ- de vitja, - Tahaks neid petada Ja ette valmistada selle kodumaalt kaa- sa toodud ilusa: traditsiooni edasi kandmiseks. Meri moodustab 2/3 meie riigipiirist. Seal purjetati l- buks ja selleks, et elamist merelt tuua. Seal purjetasid esivanemad, et
Vabadussja veteranid, kes osale- sid 1918/20 heitlustes pn judnud au- vrsesse eluikka. Katsed neid les leida ja raamatusse kanda on ainult osaliselt nnestunud Kanada osas. Praegu on kirjas 26 endist vabadus- sdalast. Arvame, et nii mnigi hall- pev ja aasta, mrkida kas mobili- nduspevi eemal omastest ja eesti hiskonnast ega ole suutelised hen- dust otsima kaseestlastega. Palume selle leskutse lugejaid le Kanada lahkelt kaasa aidata ja korjata and- meid otseselt ning andmed saata Ot- tawa Eesti Vitlejate t)hingu esime- he R.Piirvee'le allpool toodud, aad- ressil. Vajatud andmed on jrgmi- sed: 1. Veterani perekonna- ja ees- nimi, 2. Aukraad Vabadussjas, 3r Praegune aadress, 4. Snniaeg ja koht, 5. Vabadusstta astumise kuu- pine vitleja veedab unustatuna va- seeritud vi vabatahtlik. 6. tJksuste ja asutuste nimed. Mrkida teenis^ tusliik (nit; reavitleja, kirjutaja, velsker, jaolem, kompanii lem, kuulipildur j^jie.).
Et vltida samade isikute kordu- vaf kontrollimist, teatame juba raa- matus leiduvale vi)adussja vetera- nide nimed, kellelt vi kelle kohta on meile saadetud andmed: Nimed on antud registreerimise jrjekorras:
1. Kimbergi August (surn.), 2. Md, August, 3. Tomandr, August, 4. Tk, Voldemar, 5. Mathiesen, Vol- demar, 6. Uduste,.Eduard, 7. Mgiso, Apts, 8. Pallop, Juhan, 9. Saar, Hans,
Leeman, Boris/ 11. Riisna, Edu- ard, 12. Sirkel, Eduard, 13i Pintman,
to, 14. Mndla, Eero, 15. Valge, Ni- , 16. Esop, August (surn.),
Nilgo, Anton, 18. Rajaste, Aleksan- der, 19. lomm, Aleksander, 20. Ruu-
Php., 30. mrtsil, kl. 6.C0 ht. Toronto baptisti kirikus toimuva Juubeliaasta Muusikahtu nr. 6-ga thistatakse htlasi me andeka ning produktiivsema naishelilooja Helen Tobas-Duesbergi 60. a. juubelisnni- peva. H.Duesbefg, kes hiljuti vitis Eesti Helikunsti Keskus USA-s poolt korraldatud uute 'klaverikomposltsi- oonide vistlusel kaks esiauhinda, vtab ise htust osa, esitades paar oma orelipala. Sapias tuleb noorte- koori poolt ettekandele esiettekandes K. Duesbergi Maarja kuulutus" ja segakoor esitab hte juubilari poolt seatud M. Henna koorilaulu ning Heleni isa Rudolf Tobiase ;,Eks teie tea", Helilindi varal demonstreeri- takse autori suurvormis loodud Re-
. quiemi" mned osad, mida on sisse laulnud Washingtoni Presbteriaani kirku vaimulik koor, helilooja ttre Maaja Roosi juhatusel. Dirigentide-
: na, soustidena ning saatjatena osa- levad htul cil. Kipper, t.. Kirves,
: M. Krabi, IC. Rid ja A. Alkok. Sna- lises osas dr. E. Mnd. Sisseps va- ba, kirikukorjandus.
s = 9
koduranda kaitsta hirmu ja armu vrastele viia. Meile on antud an- net ja sitkust tahaks nha roh- kem tahet. Et juda esimeste hulka purjespordis, on tarvis pikka psi- vat treeningut. Tee tippu ei ole, Meigi,'kerge olnud!
sauk. August, 21. Ojassoo, Artur, 22. Tht, Peeter, 23. Jensen, Karl (surn.), 24. Kass, Julis, 25. Kass, Peeter, 26. Raudsepp, Aleksander.
lemaailmses ulatuses nimekirja koostamist alustas endine soomus- rongi lem Endrik Tamm Eesti Ob vitseride Keskkogu lesandel. Andmed Kanadas elutsevate sjave-
teranide kohta, kes on osa vtnud Vabadussjast ja kes ei esine lal- toodud nimekirjas palume saata R. Piirveele jrgmisel aadressil: R. Pr- vee, 130 Somerset St. W., pt. 1209,
/a, Ont. K2P 0H9.
Ottawa Eesti Vitlejate hing
kes keskustes tehtud kokkuvte- te andmed saata'oma asukoha- maa: Kanada, USA, Inglismaa, Austraalia,' Rootsi, Saksamaa jne. keskorganisatsioonidele, et need siis asukohamaa vlismini-- teeriumitele, UNO ldkogu saat- kondadele New Yorgis ja UNO liikmesriikide valitsustel' pro- test-memorndumeid esitaks' ja maailma ajakirjandust infor- meeriks.
Kigil kaasa aidata soovijatel palutakse MK poolt koostatud ksikasjaHke htlustatud juhen- dile saami.seks kirjutada posti- aadressil:
Mrisikomitee, c/o Estonian House, Room Nr. 202, 958 Broad- view Ave., Toronto, Ont,, M4K 2R6, Canada.
MK sellega seotud ja muude kulude osaliseks katteks palu- takse instruktsioonide soovi kir- jale lisada Mrtsikomitee" ni- mele kirjutatud tshekiga vi ra- hakaardiga vhemalt |2.. Ki- gile sooviavaldanutele saadetak- se koos mainitud juhenditega ka MK sjakostatud: 1) Mrtsi- kditatud 1949" (arreteeritud. mrvatud, surnud), ohvrile ni- mekiri nr. 2., andmetega, mis saabunud kuni 25-'mrtsini 1980 ja 2) 1944 ja hiljem Nuk Eeslis sooritatud genotsiidi, massk- ditamise ettevalmistamise, selle teostajate ja 'muude Eestis tegut- senud Soveli kurjategijale esi- algne nimekiri.
. - M k sekretr;
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiHiiiiii^
Vabas maailmas on kmneid tuhandeid asitendeid Nuk. Lii- dus teostatava kirjade tsensuuri kohta. Selles ollakse aga vhe teadlik, et asitendid leiduvad kirjade mbrikel ja mbrike si- sekljel. '
Mrtsikomitee (lhend MK) avaldab kesoleva leskutse alustagem selle tsensuuri-sstee- mi uurimist kigis eestlaste kes-' kustes ja kodudes kigil mand- ritel. Meie keskorganisatsioonid peaks sellest selgunud phiUsest inimvabaduse rikkumisest Nu- kogude Liidus, kogu maailma in- formeerima enne olmpiamn- gude algust ja Mdriidi konve- rentsile kaebusi esitama.
Kik sellele leskutsele kaasa- aidata soovijad saavad teha esi- mese uurimise iseseisvalt oma kodus htlustatud eeskirjade ko- haselt. Kodumaalt saadud kirja- de mbrikel Eesti NSV posti- templites ja mbrike sisekljel leiduvad tangidega sissepressi- tud tsensorite (tsenseerimise) numbrid ja muud vimalikud smbolid on thendusrikkad Soveti vimude hvi" paljasta- miseks. !
Oleks soovitav, et mni koha- lik organisatsioon: Eesti Selts, Vitlejate hing, kogudus jne. 'koguks siis need ksikisikute poolt kindlakstehtud andmed 'kokku, kannaks koondtabelisse kronoloogilises ja N. Eesti post- kontoritele vastavas kokkuvttes MK poolt soovitatud juhendite kohaselt. Sellejuures ei ole va-
kirja saatja, ega saaja ni-
2001 Dasiforth mm
