,3^ eie Elu" nr. 13 (1571) 1980 M E U P E V A L , 27.
,JMeie Elu" pere 30. aastapeva tMstamisel Eesti Majas. Esireas vasakult-AvRanmil/^ baum, H, Rebane. 2. rida - - R . ntik, M . Weiler, E . Kungla* 3. rida E. Salurand, L. Jakobson, A, Kala, N . Kess. Tagareas ~ G . Mitt,-M. Hansen; R K.. Kurg, H . Toomsalu, H , Uiv t ,A. Irs, L. Tnisson, L; , H, Urm, L. 'oto S, Preem
MUISJDAY, MARCH 27
cilv@ Andre CBC' Sarjas Open circuit" tuleb pha-
peval, 30. mrtsil, tkell 9.05 . ('kl. 10;35 NfId) CBC raadios esitamisele saade Kus on Kolgata, seal on ka lestusmine".
Dokumentaalsaadet juhib CBC nitejuht John Reeves. Kommentaar tprid on Vera Blackwell, kes on ka ksikirja autor ning Valve Andre.
'Kristlik lestus kommunistliikes maades leiab dramaatilist ja haara- vat Usitlust mitmete ettekandjate snastuses. Kasutatud materjaKd on salaja Nukogude Liidus helilindis- tatud j sealt vlja toodud. Esita- takse terve rida mnede rmiselt thtsate 'kristlaste dokumente usuli- selt kinnitunud kristlaste probleemi- de kohta rezhiimi all, mis ei talu usu- list vabadust.
Kristlik kirik ilcestatud Ida-Euroo- ^ pa maades on tolereeritay vaid sel mral, kuivrd ta allub Moskva nuetele. Usulistel phjustel vetee- nistusest keeldujaid baptiste rhub paendumatu ususallimatus. Sama hoiaku osaliseks saavad vana- ja lahkusulised. Pikemalt peatub autor usuelu probleemide juUres Ukrainas, Poolas ja Leedus.
Programmi muusika on autentne helilindistatud salaja ikestatud maadel. \
Tekstid, ingliskeelses tlkes, sisal- davad vljapaistyate usujuhtide sa- lajasi hiljutisi vaatlusi ja seisukoha- vtte Soveti-imaades.
Huvitavaid kommentaare kuuleme ka praeguse paavsti, endise poola kardinali Wojtyl, usurnriakust Poolasse. '
Dramaatiliselt esitatud faktidele phinev saad peaks Kanada raadio kuulajasikonda sgavalt veenma Nukogude Liidu poolt ikestatud rahvaste enesemrariiise iguse ning nende poliitiliste, inimigusiike ja usuliste vabaduste taastamise va- jaduses.
Need olid pevad! mil eest rah- vast hakkas ikka ejiam kogunema Kanadasse j. eriti Torontosse, M- sied tulid transportlaeyadelt. Mitmed tlulld vkihgipaatidelt". Phja Osir gario metsadest hakkas ksikuid me- M vlja ilmuma: aastane tkohus- tus oli seljataga ja uus immigrant o% vaba onia elukohta valima.
. . . i; . .Paljuks neid oli, ei teadnud keegi.
ga Soome klubi saalis kogunes neid ha suureniates hulkades kskord ndalas. Siit otsiti tuttavaid ngusid ja ka leiti. Peale rmsat jllenge- mist lahkuti siit eesti pagari leiva- pts kaenlas ja tunti nagu oleks Saavutatud. [ E E S T I - L E H T H D A V A J A L I K
Koos kidi 'ka Peetri koguduse saalis kusagil, Bloori ja College'i va- hel St. Johni kiriku seltskondlikes ruumes. Ikka otsiti tuttavaid ngu- sid ja lahkuti leivai^ts kaenlas. Oli rmu ja tunglemist, et oldi jutud uuele maale prast pgenikeperioodi vintsutusi Saksa laagrites.
Kuigi uus elu uuel maal oli alanud, mitmel pool kohalikud eesti seltsid tegutsesid varajasemast ajast (To- rontos E. Edu") ja Eesti Liit Ka- riadas oli organiseeritud vi organi- seerimisel olemasolevatele seltsidele 'katusorganisatsioonina. Kuid puudus eesti leht hdavajaliku side- ning in- frmatsiooniorganina. Katsetus sel- leks toimus. Toimus vljakooruvate seltskonnategelaste koosolek km- mekond inimese osavtul, nende seas Eesti seltsi esimees J1 Soo, Mih- kel Hansen ja teised. Keegi ei rki- nud oma ajalehe vajaduse vastu, kuid arvati, et aeg pole selleks kps, kuna olemasolev ee^ s ti hiskond ei jaksa seda majanduilikult asutada ega hiljem lal pidada.
Kliid ometi sai peagi selgeks, et kui Toronto kui potentsiaalne keskus omale lehte ei asuta, siis tehakse see
"eestlased sama eesmrgiga j neid rakendada koostle. Weiler ei sst- nud oma aega ega vheseid dollareid, mulised ta oli suutnud ssta maal- rit arvel Albertas. Ta sitis Port Arthuri ja Montreali, vttis hendusi Torontos ja tagasi judes siia regist- reeris linnavalitsuse juures Meie Elu". Paljud \tulid 'kaasa, mitmed ei tulnud. - :
Nii saidki Meie Elu" asutajateiks: Aleksander Weiler (f); Siegfrid Vei- denbaum; Endel Kareda (f); Paul Truupere (t). Kokkuleppel Weileriga ji tema rijuhiks ja S..Veidenbaum peatoimetajaks. Leppe heks aluseks oli samuti, et ks ei sega teise td- mlemil on iseseisev otsustusvime. Esimeseks kontorirumiks ji ruum eestlaste kes olevas majas Beverley peal, kus A. Weiler oma truunii sisse seadis. Pieatoimetaja tegi oma t oma tkohal, kus ta teenis hoo- pis teisel alal.
Weiler ei otsinud ainult koostd Kanada eestlaste juures, vaid taotles seda ka USA eestlastega. Ta sitis New Yorki, et kokkuleppele juda Nordic Pressiga", kes oli publitsee- rimas Vaba Eesti Sna". Ettepane- kuks oli luiia Kanadale ja USA-le hine eesti leht ja jrgnes hilisem kirjavahetus koos siinpoolsete ette- panekutega. Weileri vmne ettepa- nek ootab vastust tnaseni. Tulemu- seks oli, et hise ja tugeva lehe ase- mel ilmub Vaba Eesti Sna" New Yorgis ja Meie Elu" Torontos kuni tnaseni, pnneks kllalt.heade tule- mustega.
suvedel oli palju kimist Beverley ja Queeni vahet, kus asus trkikoda.
Prast vaikset einet ja pudelit lut kusagil Queeni peal judsid te- gijad alles varajasetelhommiktundi- del 'koju ja puhkama. See oli vike- ne leht, kuid andis palju pinget-te- gijaile. Meie Elu' 'tegijad ttasid vlja lehe toimetamise phimtted mitmes eripunktis ja need publitsee- riti teadmiseks. heks thtsamaks phimtteks oli, et leht toetab kiki ringkondi meie hiskonnas, kes taot- levad omavahelist koostd. Kuid leht seisab kigele vastu, mis taotleb meie hiskonna lhestamist.
TEISED LIITEID
Kuid ometi tuli lk sealt, kust se- da kige vhem vis oodata. Majan- duslikud ning hiskondlikud mured, 1618 tundi td, Eesti Liit Kanadas esimehe koht ja lesanded olid A. Weilerile suuremaks .koormaks, kui ta sieda jaksas kanda. hel l tn^ dides trkikojast koju Beverleyle^ tundis ta sisemist ebamugavust, ph- 'kas teekonnal mitmel mjtrepil ja lpuks koju judes heitis voodisse. Sain tema abikaasalt Stella Weilerilt telefonikne, et A. Weiler on haige. Leidsin ta vsinult tugitoolis, kuid avaldasin lootust/ et see mdub. Kuid see ji vmaseks kohtumiseks, sest mne tunni prast oli Weiler surnud. Olime kaotanud suure ja vi- lunud tmehe ja olime jnud oma-
Esto^ puhul saadab iga m a a Stokholmi kohalikult vljavalitud esindaja, kelle hulgast valitakse l- dine Miss Esto-80", kelle kroonimi- ne toimub ESTCMO ballil 9. juulil Stokholmi majesteetlikus Stadshuse- tis. Stokholmis viibides on missidel ka kohustusi esindada avalikkusele oma ra'hvast'j asukoha niaad. Sel- liste kohustuste juures on vga olu- line, et ilu krval omab miss ka ene- sevljendamisoskust, ldist meeldi- vat kitumist ja intelligentsi ning l- disi teadmisi Eestist, eestlastest ja asukoha maast. Loomulikult on missi" vline ilu vga oluline, et saada seda kikvimsat esimest mul-
JESIMENENUMBEEr :
Vahepear leidis A. Weiler trkiko- kus oldi valmis ,,Meie Elu" ladu-
ma ja trkkima: selleks kohaks sai soome vennasrahva trkikoda Va- paa Sana" juures. Ladujaks sai asu- taja liige; Paul Truupere, kes oli ko- gemustega trkitline kodumaalt,
teisal ja politiseeritud inimeste Teiseks toimetajaks sai mg. Endel poolt. See loonuks perspektiivi, et ^^^reda, paljude artiklite autor Ees-
Euroopa mandril, eriti Rootsis tek- kinud lhenemine ja omavahelised arusaamatused juaksid otsaga ka
, Kanadasse. Oli seda vaja? Vastus oli arusaadavalt eitav.
Selles arusaamises lhetaski alla- kirjutanu kirja Afeksander Weilerile, kes elas Albertas, ettepanekuga eesti lehega startida Torontos ja kohe. Vastuseks ei saabunud kirja, vaid paar peva, hiljem oli Aleksander Weiler isiklikult kohal koos seemne- rahaga Alberta eestlastelt eesti lehe
; startimiseks.^ Koos Weileriga oli saabunud ka Wma piiramata energia ja kogemused kodumaalt nii Raja-
tis ilmunud ajalehtedele kodumaal." Lpuks oldi 22. mrtsil 1950. a.
kuupevaks niikaugel, et esimene ..Meie Elu" ilmus sdal trkipres- sist, vrske vrvilhn juures. Pida- nuks ngema A. Weileri rmst n-; gu, kes hoides vasakus kes ',Meie
Ometi oli Meie Elu" kigus, vlja= . andjana Eesti Kirjastus Kanadas loodud, eesmrgid rajatud ja tuli ai- nult jtkata. Kirjastuse esimeseks esimeheks oli prof. A. Mathiesen. T^ male jrgnes esimehe kohal A. Wei- ler, siis R. Weiler, Endel Kareda, Siegfrid Veidenbaum, Juhan Mller, Albert Rammul, kes kik taotlesid anda oma parima, et kirjastus vlja- andjana furiktsioneerik ja lehe vi-' jaandmise edaspidiseks kindlustaks.
Prast lehe esimeste numbrite il- mumist olid Euroopast kohale jud- nud ka teisi endisi leheniehi. EnnSa- lurand ja Heino Rebane, kes lehe toi- metuse koosseisuga koheselt hine^ sid. Nii kasvas ka tegijate arv, suure-, nes leht ja kahanes tkoorem ksik- isikuile. H. Rebane jigi toimetuse
, Elu" esimest numbrit,- li sellele pa- juurde n.n. tegevtoimetajaks lesaft- rema kega pihta ja tles: Jlle ks dega informatsioone koondada ja leht". Kuigi see leht oH, vikse i o r - t r ^ maadiline, sisaldas; ometi mitmeid ' ^ uudiseid, milliseid oli meie inimestel tarvis teada.
Toimetuse t sujus mrkamatult vljaspool Meie Elu" ruume ja ti- tis lehe igati selle ilmumispevaks.
lik phikapital vimaliku raha kr- Weiler phendas oma pevad aga ta- lituses varahommikust hilishtuni Seal pidi keegi olema sest sinna al-
val.
OTSITI KOOSTD
Weileri philiseks seisukohaks li, samuti koondada Kanadas eesti his- kond, mis oleks vaba Euroopast. sis- selekkivtest-tlidest ja spHeks luua lehty mis meie hiskonda teenib ja ainult hendab. Tema jrgmiseks, pdluseks oli lehe vljaandjate hulr ka tmmata'ka teised
gas inimeste^ rnnak vga mitmesu- gustel ^phjustel. Kik need olid po- tentsiaalsed tellijad ja iga p^eva l- pul sai Weiler deklareerida kinme- kond uue tellija registreerimist; Kuid sdal oli Weiler koos toime- tajaga uuesti trkikojas, et viimaseid uudised sisse tuua ^a lpuks leht
higistel
Kuid eesti hiskonna tervikluse hoidmise idee ei ttanud priselt vlja ei ..Meie Elule" ega ka hiskon-
^ nle. Rootsilt ilmus kohale; rimees ja; kirjastaja Andres Laur, kes oma peakontori siia iile ti. Laur esitas peatselt Eesti Kirjastuseie Kanadas nudniise lehe triikkiimine lepingu alusertema trkikotta le viia ja te- ma kirjastusele vimaldada soodne kuulutamise ruum. Alternatiiviks oli Lauril oma lehe asutamine, kus tal
kuulutamine tasuta ke.s. Leping sl- mitigi triikkimiseks Ja kuulutuste
, ruumiks ilma, et leh? sisu osS^Lau- ril midagi telda oleks;, .
on viidud ,J^iss Esto^O" Kanada esindaja valimised hoopis erinevatele alustele. Kogu protse- duur toimub Sihtasutus Eesti Pe- vad Kanadas patronaazhi ail., Tege- liku t viib lbi selleks moodusta- tud toimkond, kuhu kuuluvad Milvi Puusepp, Vally Johanson ja Hmald Toomsalu. Zhrii moodustatakse Sihtasutuse juhatuse poolt ja tehak- se avalikkusele teatavaks alles mai- l>allil. Kandidaatide tutvustamise viib lbi ballil T.E.R.R.Kungla juht- kond ja teadustaja'ks ballil on Avo Kittask. Miss" esineb ka enne Ees- ti Pevi Torontos peetaval Tallinn Festivalil.Miss'i" valimistel on ot- sustavaks punktide ldarv, mis koos- neb erinevate nuetavate aspektide pealt saadud punktidesti mida anna- vad iseseisvalt tegutsevad zhrii lk- med.
Kandideerimisie viimaseks thtpe- vaks on 15. aprill, k.a. Vastavad soo- viavalduse vormid on saadaval Tar- tu College'is, Eesti Maja kohvikus, Eesti hispangas, Abistamiskomi- tees ja noorte organisatsioonide ju- hatustelt. Tidetud sooviavaldiis koos pevapildiga (vimalikult vrvi- line) palutakse saata aadressil: Miss Esto-80" Kanada toimkond, 58 Bell- bury Crescent, Willowdale, Ontario,
7-y
See oli aeg, mil Rootsis starditi Eesti Kirjanike Kooperatiiviga ja vastav snum oli Meie Elule' sealt- poolt sisse saadetud. Esimest lehte Lauri trkikojas murdes, selgus, et see snum on Lauri poolt lubama- tuks tunnistatud ja snum on tema kes. Nii ei jnud Eesti Kirjastusel Kanadas muud valikut, kui Laurile sekkumise prast lehe sisusse leping koheselt les telda, et siis peva- korras endiselt edasi minna. Peva- kord muutus ainult sellevrra, et peagi hakkas ilmuma Lauri Vaba Eestlane". Meie Elu" ideelistele pdlustele olid sekkunud rilised ning isikulised ambitsioonid ja need clid saabunud just Rootsist, mida siin kardeti. : Kuid nd .Meie Elu" kolmekm- nendal aastapeval paistab see kik kauge minevikuna. Meie Elu" ei ole ainult ;silinud, vaid mitu korda suu- rendanud onla 'formaati, on kasva- nud lbikikdes ja need uuesti in^ vesteeriiiud Iehe> vrtuse tstmiseks.
30. aastapeval
vliskomisjon pidas mdunud n- dalal koosoleku, kus olid lhemal arutusel KN aktsioonid henduses Moskva olmpiaadiga ja Tallinna re- gatiga. Sellekohane aktsioonikava oli juba varem koostatud EKN juhatu- ses ja vliskomisjoni koosolekuks oli komisjoni esimees L. Leivat tta- nud vlja aktsiooniga vljasaadeta- vate esildiste tekstid.
Komisjoni koosolekul konstateeri- ti, et Kanada osas on valitsuse muu- datusega olukord muutunud ja Ka- nada ei ole enam Moskva olmpiaa- di boikoti pooldajate hulgas, vaid on jnud raootavale seisukohale. See- tttu on kiireks lesandeks Kanada valitsuse Ja parlamendi liikmete juu- res selgitust tegemine Moskva olmpiaadi boikoteerimise kasuks. Selleks saadetakse eraldi kirjad Ka- nada pea-, valis- ja spordiministritele ja parlamendi ja senati liikmeile. Uued kirjad saadetakse ka Kanada Olmpiakomiteele. Teiseks on tege-
Paguluslehte ei ole kusag ega kel- lelgi kerge teha. Suuremaks tasuks selle eest jb aga lugejaskonna poo-
ja tegija rm.
vuskavas eestlaste poolt hulgalise- malt nii ministritele, eriti aga oma valimisringkonna prlamendiliikmei- le isiklike kirjade saatmine.
Koosolekul kiideti heaks juhatuse aktsioonikava ja tutvuneti koostatud kirjade kavanditega. Koosolekul esi- tati kirjade suhtes mningaid tien- davaid soove, mis kirjade lpulikul redigeerimisel vetakse arvesse.
Komisjonis toodi esile veel mit- meid praegu aktuaalseid vlispoliiti- lisi ksimusi, mis nuavad meie t-
. helepanu ja reageerimist. Juhiti t- helepanu Nukogude tsensuuri ksi- mustele, nagu seda saab kindlaks te- ha okupeeritud Eestist saadavate mbrikel leiduvate tunnuste jrgi. Selle ksimuse vljatoomiseks on vaja koguda rohkem materjale. Too- di ette viimaseid teateid okupeeritud Eestis prast Vabariigi aastapeva ja pris hiljuti toimunud, patriootiliste noorte ja vabadsvitlusliku aktivis- ti Jri Kukke vangistamise kohta. Need faktid tulevad rahvusvaheliselt laiemalt teatavaks teha.