aria Koppermahit 60ci. W M E M O R I A M 17. aprill pn tema pev. A'ksel pri
neb Mulgimaalt, ks tema noorus aeg mdus kaunis Viljandis ja !kust prit tema kaasagi. Viljandi Poeg- laste gmnaasiumis ppides tegeles
skautidega ja jtkus aega orkest- ris mngida. Siis saabusid rasked ajad ja kolk ilus hvines.
Esimese punase aasta mdumisel tmbas Aksel selga sdurikuues te- hes lbi rindevitlused kuni sja l- puni. Neis vitlustes hinnati kordu-
,JMde Elu" nr. 16 (B74) 1980
ltl8IIIUIll|iiBll|iBiiOllDIIBllllllll||iaM|l|g|iBII|llBlIBUBIIfi(IOIlBI!ilBI(ll^
vait tema juhiomadusi nii aukraadi- ^yg^raaa valitsuse reaktsioonina
ja tantsuan- ui^ partei, suurema summa raha toe- sambll klaMik mdunud aasta tusena Nukogude Liidu poolt. - oktoobris oli viimaseks ulatuslikuks Et Moskva toetab rahaUselt seda rituseks kultuurilise ja teadusliku erakonda, ei olnud kellegi saladus, koost alal Austraalia ja Nukogu- kuid seekord saadi tendus selle koh- de Ldu vahel. Vrdlemisi tihe selle- ta, et asjasse on mssitud saadik laadiline koost lppes jrsult isiklikult. Seda arusk^adavalt eitasid
1. aprillil sulges oma silmad igave- sele unele Maria Koppermann. t a suri Stokholmis 97 a. vanaduses.;
Jb alaliseks meelde meie esime- ne kohtumine Stokholmis 1971. a.ke-^ vadel, kus Maria Koppermann esi- nes sealses Naisseltsis ettekandega
des kui ka mrkides. Peale sda alustas lilkoolis ppi-
mist, kuid katkestas selle tlepingu- ga Ontario kullakaevanduses. Asudes Torontosse, jtkas ta poolelijnud ppimist ja lpetas likooli ehitusin- senerina. Jrgnes kakskmmend aas- tat loovat td peainsenerina hes Kanada suuremas ehitusinseneride firmas, 'kus tema juhtimisel ja jrel- valvel kerkisid le riigi rida liikoo Iide ja suurettevtete hooneid. Need ehitused knelevad tema inseneri vimetest j edust, Lhenedes oma 60-le, tmbus ta tagasi sellest pinge- ri.kkast ja vastutavast tst, jtka- tes oma elukutset nuandva ehitus- insenerina omanimelises firmas.
E i saa vaikides mduda Akseli tegevusest meie eesti hiskonnas. Seda alustas ta skautluses, ku teda mletkse Mristaja" nime all. Edasi on ta kaasa lnud Eestlaste Kesknukogus (Rahvusliku Vlis- vitluse Nukogus), olles seal valvel, et ei kahjustataks Eesti vabadusvit-
niihsti saadik kui ka erakonna te- gelased, kuid niipea kui ^ sai teata- vaks, et valitsuse ksutuses on toe-
Afganistanl okupeerimisele Nuko- gude Liidu poolt.
Keelu alla on pandud mitte ksnes tusraha lesandmise episoodi heli- koost kultuuri ja teaduslike uuri- lint, jid| p^^ kohe vaik-
oma Siberis veedetud aastadest. Unustamata mulje jttis ta vikse- luslikku,tegevust.^^S^^^^ aeg, kus 'kasvuline kuju, ta suured liingetUvAkselit tuntakse poliitilise vitle ja- nud silmad ta kaugele klav hl, ta terav mistus ja loogiline jutt. Nii sgava mulje jttis ta ilma kireta ja ilma sdjstusteta laktide esile too- mine kui ta rkis oitna 12. kannatus- astast Siberis. Igasf ta lausest pais- tis vlja ta sgav usklikkus ja opti- mism ja vime leida inimlikkuste ja headust isegi oma vaenlaste juu- res . . V
Ta oli ki elav tunnistja sellest hauatagusest Sibierist kuhu kmneid tuhandeid kditatuid eestlasi jlje- tult kadunud on..
Kui I lemaailmsete Eesti Peya- de juhatus talle ettepaneku tegi P;e- vadest osa vtta, iolij ta oma krgest . vanadusest hoolimata, sellega nus... ja kui le 10,000 eestlase kogunes ya- badusnudeks raekojaplatsile, seisis Maria Koppermann kogu selle pika . Meie ei kompromissita kommuhis-
na.. Mletame 1964. a. sgist, mil
rontos toimus ko-eksistentsi sisse- murre ja sellele jrgnesid aastad, mis viisid eestlaste poliitilised vastu- olud kohtu ette. Aksel toimis neil aastatel muistse Rooma rahvatribuu- nina, 'kus oma snavttudes pris ja nitas suunda. Tenia eestvtmisel toimus Eesti Rahvuslaste Kogu ja aj akirj a Rahvuslse" asutamine, 'kus ksitletakse eesti rahvuspoliiti- lisi ja ideoloogilisi kiisimusi.: See aja- jrgi on toonud temale palju spru, kuid rohkesti ka poliitilisi vastaseid, knelemata meie vaenlasest.
kselit tunneb ^ meie pagulashis- kond hea knemehena nii aktustel kui ka poliitilistel knekoosolekutel, 'kus tema sna jb alati peale.
miste alal, vaid on kehtestatud ka terve rida muidki repressioone, nagu niteks Austraalia sadamate sulge- mine Nukogude Liidu okenograa- filiste uurimiste ja turismi laevadele, loobumine histest ettevtetest ka- landuse alal, ametihingute tegelas- te vastastikkuste klaskiikude kee- lustamine jne. Kui kauaks need kee- lud jusse jvad, on iseksimus. Igatahes terve rida keelde ekspordi alal, mis esialgu kehtestati, on juba thistatud.
Kuna Punaarmee laulu- ja tantsu- ansambel on sedapuhku olnud 'kul- tuurilise suhtlemise luigelauluks, ei ole vast leliigne peatuda mne so- liag selle rituse juures.
Nagu see on ldiselt teada, selle ansambli ^klaskigule eelnes pike- maaegne ge vastuseis, kuna mitmed ringkonnad Austraalias, eelkige aga ikestatud rahvaste organisatsioonid, pdsid teha kik, mis vimalik, et vltida seda klaskiku.
Asi lppeski niliselt klaskigu uue Nukogude Liidu saadiku nol pooldajate viduga ja vastaste kao- on tegemist endise prominentse tusega, "kuna see laialt reklaamitud NKVD tegelasega, kes on osa vtnud klaskik sai viimaks teoks. Kuid kindral Ivan Servi kealusena nagu mnes muuski asjas minevikus, masskditamiste lbiviimisest Bl- Nukogude Liidu propagandameist-ti riikides ja on ka tegev olnud rid tegid vale arvestuse, alahinnates Krimmi tatarlaste, kalmkkide ja vastureaktsiooni. Asi kujunes tegeli- veel teistegi rahvaste deporteerimi-
seks. Saadikul ei jnud muud le, kui lahkuda kiires korras, ja ta tegi seda hvarduste saatel, vihjates mdapsetnatiie retaliatsioonide- le oma valitsuse poolt.
Ainsaks seniseks retaliatsiooniks aga oli see, et Uus-Meremaa saadikul Moskvas (kes niikuinii pidi sealt varsti lahkuma uuele kohale asumi- se tttu) ksti otsemaid oma'asjad kokku pakkida ja tema asemele ju- ba ennemalt mratud uus saadik tunfiistati vastuvtmatuks. Kauban- duslikud suhted aga, mis on Nuko- gude Liidu ja Us-Meremaa vahel v- ga elavad ja Us-Meremaale vga olulised, kivad segamatult edasi.
Nukogude Liidu saadiku kohale Canberras asus senise Soldatoyi ase- mele Moskva vlisministeeriumi ametnik Nikolai Sudariktfv. Saadiku- te vahetus toimus laiale avalikkusele peagu mrkamatul viisil.
Varsti aga levisid kuuldused, et
tseremoonia kestel poodiumil, olles nende esindaja, kes olid igavesti vai- kinud Siberi thimaadel ja olles elav tunnistaja, kes koputab lnemaail- ma sdametunnistusele...
Ja, elu .polnud teda hellitanud. Ta ji leseks 1^ 37. a. Kasvatas les oma 3 last ja pidas edasi vikest ri. Kui venelased Eesti okupeerisid, tun- nistati Maria Koppermann kapitalis- tiks ja saadeti 1940. a. Siberisse, . . Sealt pses ta tagasi kodumaale 1947. a. ja saadeti uuesti Siberisse 1949. a. Peale teistkordset Siberis.vii- bimist sai tagasi kodumaale 1956. . Sealt pses Rootsi sugulaste abiga 1956. a. Oma elamustest Siberis an- dis vlja raamatu Minu 12 aastat Siberis". '
Jgu meile eeskujuks ta raudnd tahtejud, ta inimlik headus ja opti-|- mism. X
tidega ega nende ksilastega. Meie ei kummarda okupatsioonivimu esin- dajaid. Meie lhnie oma kodumaale siis, kui Eesti on vaba ja siis, kui saame minna sinna kuhu tahame ja ' rkida kellega tahame. Meie usume eesti rahva eljuse ja Eesti Vaba- riigi taastamisse."
Need on Aksel Salumetsa rahvus- poliitilised tekspidamised Eesti Rahvuslaste Kogu esiniehena. Oleme temale uhked. Selleks jtkuvat ju-
dui ' . lo Jrima
kult selliseks; et ansambli klaskik kutsus esile niivrd ulatuslikke ja gedaid vastuaktsioone, kaasa arva- tud massdemonstratsionid igas kes- kuses Austraalias, kus kontserdid toimusid, et ikestatud rahvaste, nen- de hulgas ka Balti riikide probleem, psis uue vrskusega Austraalia avalikkuse ette. Kuna ansambli ring- reis kestis mitu ndalat, oli see prob- lem kummitamas avalikkuse ees sa- ma kaua. Kavatsetud propagandali- ne triumf kujunes mi fiaskoks, mis teiioliselt mjus silmi avavalt ka ansambli koosseisule.
Teatavasti tunnistas hiljuti Uus
sel. mber tekkinud ebameeldiva
kmu tttu Nukogude Liidu saat- kond Canberf-as esines dementeeri- misega, mida anti edasi ABG ring- hlingu uudistes. Ringhlingu sel- lefkohase teate kohaselt Nukogude - Liidu saatkond Ganberras olevat tea- tanud, et uue saadiku N . Sudarikovi 'kohta ori mnede ringkondade poolt lansseeritud kuuldusi justkui ta oleks endine NKVD ametnik ja just- kui ta oleks osa vtnud kditamis- test Balti riikides. Seoses sellega Nu'kogude Liidu saatkond teatab, et H. Sudarikov ei ole kunagi ttanud NKVD-s, vaid kogu oma elu vltel on
a. S 5
2.' .
MOSKVA: Nagu teatas nuko- gude spordiminister, korralda- takse, olmpiamngud Moskva " asemel Kabulis. See vimaldab kapitalistlike riikide spordi- funktsionridel tutvuneda ko- hapeal nukogude rahuarmastu- se ja praktilise pingeldvenda- misega.
HAMBURG. Saksa jhoki- mngijad ja jalgpallipublik tohi- vad sisemaal peetavate vistluste puhul kanda ja kasutadi. tulirel- vi, kuna asja ktega serlgekst^ ge- mine kuulub kiviaegsete igandite hulka ning ori vritu hele kr- ge arenguga tstusriigilt.
TEHERAN. lipilastest" . valvemeeskond USA saatkonna ees vahetatakse vlja, teatas Aja Tola Poo Risti. Phjusena nime- tati asjaolu, et paljiid studioo- sused' 'ei tunne kella, mistttu vahtkondade vahetamisel on esi- nenud kahetsusvrseid ksi- khmlusi ja isegi tulevahetusi.
'PENTAGON. USArS ei tule suri- duslikku veteenistust, kinnitas kaitseministeeriumi trstija rahvusvahelisel pressikonverent- sil. Tnu naissldatitele ja do it yourself meetodile kasvab sja- judude arvuline tugevus loomu- liku iibe tagajrjel nagunii roh- kem kui igus ja "eelarves ette nhtud.
ROOM.,,Mehed pole enam me- hed," kurtis itaalia sibirjakkide hlekandja .Bandito Rosso." hes mrtsikuu nmbris. Selles konstateeritakse kahetsusega tika, et 30. veebruaril polevat Itaalia territooriumil esinenud ainsatki poliitilist mrva ega hivamist. Sotsialistlik valvsus pn mge," mnab ajaleht nr- dinult
HEIDELBERG. Oma tudengi- plve 30 a. juubelit thistas siin 56-aastane plaatinrebane ja kor- porant Karl Heinz Saudumm. hele. bulvaarilehele antud inter- vjuus teatas hrra tudeng, kes pole muide veel ainsatki eksamit sooritanud, et ta kavatseb taot- leda rgiperisioni teadusele p-
hendatud aastakmnete eest. VILJANDL Jmejalas asuva
Leonid Brezhnevi nimelise sea- kasvatuse kolhoosi natshalnik" Pjotr Sukinsn oli 1. aprilli en- nelunal kaine, teatas Rahva
GENF. Jrgmine taliolm- piaad peetakse Havanna linnas Kuuba saare peal, otsustas rah- vusvaheline olmpiakomitee. 'Konverentsiks 'kokkutulnud taa- did vtsid selle otsuse ksmeel- : selt vastu. Havannas olevat tali- spordiks ideaalsed tingimused, eriti ideoloogilises sektoris, kin- nitas lord Villaniria.
BRiSEL. Euroopa majandus- liit kinnitas oma solidaarsust USA-ga ega m enam vileiva hinna- eest vid nlgivale Vene- maale, Selle asemel ta _ kingib 12,000 tonni vid sovettidele, sest ega kinkimine pole kaubandus.
PARIIS. Prantsuse sportlased sidavad ilmtingimata Moskvas- se. Oma otsust phjendavad spordifunktsionrid sellega, et viksema konkurentsi puhul on Grand Natibni" atleetidel ehk vljavaateid he olmpiapunkti saamiseks, mis normaalsetes tin- gimustes on seotud lesaamatu- te raskustega. Pealegi on seal vimalus tutvuneda kuulsusroh- kete laTiingupaikadega aegadest, mis Prantsus Moskvas kis.
STOKHOLM.Esto-80 korralda- mise vastu esitas terava protest- noodi Vietnami suursaadik Stok- holmis Vang and Kong. Tuhan- ded jclmad sdalased rikuvad Rootsi neutraalsust ning ohusta!- vad rahu Kagu-Aasias, toonita- takse protestis.
ERIVAN. Siinne ringhling kuulutas vlja vistluse ksimu- sele teemal Kes on pingeldven- dajad lnes?" Esimese auhinna (25 a. puhkust Vorkuta kuuror- dis) sai eesilane Madis Mdista- ja, kes saatis vastuse: Poliitili- sed vaglaraud ja riigimehe at- rapid". Auhinda ei saadud le anda, kuna eestlane oskas jda anonmseks.
a 5
o 5
S
S D
= 5 S
5
IBIIBIiaiiaMDIIOMBIIDIIOIinilOIIOIIOIlOIIBIIDIIBIIDMOIIflllBIlDIIOIISIIOIiailDIIOIIBIiaililigilDNailDIlOIIDIID^^^
Meremaa valitsus Nukogude Liidu pidanud auvrseid ameteid, ja ei ole saadikut Sofinskitpersonanon gra- ^ osa vtnud kditamistest Balti ta'ks ja kskis tal ajaviitmatult riikides.
Kui saatkonna iendus tpselt edav si and, vib kujutleda, et vastav ametnik vis kll sauna saada. Iga- tahes ei linudki kuigi palju aega mda, kui saatkonda saabus Mosik- vast uus spokesman", kes korrali- kult rgib inglise keelt ja kes votr tis suhtlemise lesandeid uudiste meediumitega kohe le.
. X . Tre
lahkuda Uus-Meremaalt. Phjuseks olevat olnud see, et Sofinski andis isiklikult le Sotsialistliku hendu- se Erakonnale, milline on sisuliselt Moskva siduvees olev kommunist-
esti etas
on tulumaksuvabad, ^netaja soovid tidetakse.
EESTIMAJA, 958.Broadview Ave.- Toronto, Ont. M4K 2R6
9S{|llllilltllllHllllllllllllllllilllllillllilllllllllllllllJIIIIIIIIH
OiSllllilllllllilllllllJIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIiiiilllllllllllllillilllK^ ^^ ^^
Reedel, 18. aprillil Pmumaalaste Seltsi kevadpidu Tartu Collcge'is ai- gusega kl. 7.30 . ir Phap., 20. aprillil jPensionaride Klubi loterii Eesti Majas algusega kl. 12 p. i( Phap., 20. aprillil Helmi Hermani kunstinitus Eesti Maja^ kl 1110 .
^ Phap., 2jl aprillil sopran nne Laikve kontsert Peetri kirikus algu- sega kl. 0 .
Phap., 20. apit. vlismisjonihte Baptisti kirikus algusega kl. 6 . iK Neljap., 24. aprillil Aiandusklubi. loeng A. Haavaniit Floridast ta- gasi Kanada kodu aeda". Algus kl. 8 . - -jtt Laup., 26. aprillil Hamiltoni Eesti Seltsi 30. aastap. juubelikontsert Firsti Flace auditooriumis, 350 King St. East, Hamilton. Algiis kl. 7 . i( Phap,, 27. aprillil Airio Kure kSa- veristuudio pilashtu tartu Gollege- Is algusega kl. 12 p. ise Phap., 27. aprillil He(mi Betlemi Ja Lembit Avessoiii vaihiulik kont- sert Peetr^ i kirikus algusega kl. 6 . ir Phap., 27. aprillil kuni 10. mainJ Timmase uued td Gjustafsson Gal- lery, 303 Main Str. N . Bramptn, Ont. lir Teisip., 29. ipr. Pensionride Klu- bi tervlsvimlemise ringi prastlu- na kohv Eesti Majas algusega kl. 3 p.
Laup., 10. mail Kungla" rahva- tantsijate Maiball Fluriane Klubis, 7065 Islington Ave. algusega kl. 6: .
Arthur Tali sndis 30. nov. 1905 Tallinnas ja suri pikaldase raske hai- guse jrele 19. veebruaril Brsselis.
Juba Eestis oli tema lemmikhar-, rastuseks skulptuur ja rakendus- kunst. Skulptuuri ja portretistina on ta hiljem jdvustanud ka paljid Belgia eestlasi. Eestis, Tallinnas Va- badusplatsi juures tegutses ta oma tkojas majapidamise sisustuse, peamiselt keskktte ja veevrgi alal.
Majanduskriisi aastail asus ta 1930 Belgiasse> kus rajas hiljem kamina- tstuse, mille ettevtjana ttas 25
.aastat.;/ : / ' Sja lpufaasil Belgiasse kgune-
riud ligemale 300 eesti sjavangi ja noore abistamiseks alustas A. Tali Belgia Eesti Komitee (hilisem Belgia Eesti Selts).
Vangilaagrist vabanenuile muret- ses A. Tali mitmele td, eesktt oma ettevtte julires.
Tem^ ettevtte klastamiser torka- sid kohe silma Brsseli kesklinnas 2 suurt ri-vaateakent mitmete kami- natpidega, kus hgusid ktteke- had. Sedasama vis nha ka tema avarates vastuvtu brooruumides, gaasi ja elektri seadeldustega.
Tpsed joonised, kavandid ja eel- arved ttas vlja . Tali ise^
Ulatuselt esineb A. Tali kavanda- tud kaminaid Belgias; ka Hollandis, Prantsusmaal j Saksa piirimaadel. Oma 25 aasta kestel on ta vi ja lask- nud rohkem kui 100 kaminat aastat. Krgpunkt olnud 19601965 aastail.
G E I S L I N G E N ' ( M . E.); ~ maal, Ftiedbergi vanadekodus suri 3. aprillil koi. A.^ebase lesk Agnia Re- bane, sndi 30. mrtsil 1907 Viru-Ni- gulas. Tal amputeeriti hiljuti gang- reeni tttu ka teine jalg.
Lahkunu matusetalitus peeti 9. apr. Augsburgi lnekalmistu Icabe-
Mrtsis' esinesid Toronto Eesti Aiandusiklubi kokkutulekul Barrie juures oleva Bray's Garderi Centre omanikud geoloog Lia Hess ja maas- tiku-arhitekt Erik Hess teemal Mul- lasegud ja: taimede kasvatamine".
STOKHOLM (M. E.) - Lnes le- vivaid kuulujutte, et venelased kasu- tavad Afganistanis napalmi on kinni- tanud ka vene ohvitserid Tartu li- kooli sjalise petuse kateedrist. Ni- melt ori nad Nukogude vgede sel- lealase tegevusega hoobelnud lipi- laste ees loengutel, toonitades, et kontrevolutsionridest jagu saami- seks kasutatakse kiki vahendeid, sealhulgas napalmi janiuud". \
Viimasel ajal on tulnud teateid nrvigasi kasutamisest.
Lisaks on venelased uputanud 1500 noorukit ning osa vastupajiijid kal- judelt alla visanud... nagp Ghristian Science Monitor"
lis. Samal kalmistul puhkab ka neli r v ^ ^ l f . i i * J . / . . j i 1 u . - i*k.0KkutuleKu avas ia lektorid tutvus-a. tagasi surnud koi Rebase prm. I M I V U S
Matusetaliiuse pidas p. Hugo laa nus.
kk:
tas khibi esimees M, Lepik. Abielu- paar .Hess'id esitasid riklclike val- guspiltide saatel huvitava loengu. Anti ksikasjalik pilt seemnete kl- vist kastidesse, noorte taimede istu- tamisest kastidesse, karpMesse jm. Seemneklviks kasutatakse mullase- gu, mis koosneb 50% turvast, 25% perlitest ja 25% vermieultest, mille- le lisatakse mikroelemente, ldtarvi-
Alates 1977. aastast on Kanada V- .tatavamullaseguna kasutatakse mul- litsuse Tervishoiu ja Heaolu Miriis- lasegu, mis koosneb hest osast ste- teeriumi poolt vlja antud eriline riliseeritud mullast, hest osast tur- leriiklik auhind nendele, kes on .vast ja hest osast periite ja vermi- ming "moel aidanud kanada rahva culate segust (pool ja pool). Demon- elu stiili muuta tervislikult paremuse streeriti kaunilt itsevaidpelargoo-
kinnitab
STOKHOLM (M.E. ) - Neljape- val, 3. mrtsil anti eetrisse vmane eestikeelne lhiraadio saade Stokhol- mi Eesti hingult raadiokaupmehe Kaj Ringi stuudiost. Omanik tles saadete tegemise vimaluse. les, ku- na ,,aetavat liialt poliitikat ning teh-, tavat Nukogudevastast prbpagan- dat". Raadio olevat tema snade jr- gi meldcl vid. meelelahutuseks,/ Kaj Ring oli hiljem eriti pahaseks saanud telefoniintervjuude peale, riiis lindistatud henduse ajal Eesti- ga. Samaaegselt pti neid lpetada ka Ee; tis (telefoni vljallitamise- ga)- ^ .
StG'kholmi Eesti hing loodab nd lhiajai leida uued ruumid ja saateid eestlastele jtkata.
poole. 27. mrts anti Ottawas Parlamen-
di Hoones vlja 21Li fe Style Awardi" ja heks tunnustava auhin- na saajaks oli Toronto likooli eest- lasest kehalise kasvatuse osakonna dekaan prof. Jri Daniel, kell^ 12; aastane vabatahtlik t Kanada Pu- nases Ristis dn leidnud ilusa rahvus- liku tunnustuse. Viimasel kahel aas- tal on ta totanud ieriiklikult Wa- ter Safety Research and Develop- ment Conimittee" esimehena ja'vii- masel ajal juhtinud Safety Service"
niiimeid ja nn. patio tomateid. Saali- tis aiandushuvilisi vttis loengule jrgnenud arutlusest elavalt osa.
E, Kuris informeeris saabuval su- vel Montrealis Expo vljaikul ja hoo- netes toimuvast rahvusvahelisest aindusnitusest. nn. FLORALIES 1980. Esialgselt on sellest osavtjate- na registreerinud 29 riiki. Sisemine naitus toimub 17. kuni 29. maini 1980 ja vline algab 31. mailja kestab ku- ni 1, septembrini 1980. Siin pn aian- dushuvilistel harukordne vimalus klastada esmakordselt Kanadas toi-
Thusaks abiliseks on olnud aas- taid pikki ka tema abikaasa Anja, eriti broo ja arvestuslesandeil
Muide oli kadunu ka suur laulu- mees. Tema organiseeririiisvimed Belgia Eesti Komitee, hiljem Eesti Seltsi raamides neil aastail olid mr- kimisvrsed, eesti rahvuskultuuri' suureks tukeks, seda ka rahvatarit- su, lavakunsti, nituste ja muudel aladel. See kik aitas suuresti ka eesti ja eestlaste tutvustamiseks
jias ja mbruskonna maades.
osakonda. Teriia teeneks loetakse ka muvat rahvusvahelist aiandusnitust igasuvesed 5 pevased tervishoidli- Floralies 1980. Ka selgus, et mbrus- kd loengud, mis said alguse YMGA konnaininisteerium on keelanud v-
Abielulised ja le 65 aasta vanad, kes said vanadusepensioni 1979 aas- tal peaksid alati titma mlemad tu- iumaksulehed et saada osa Ontario valitsuse poolt tagasimakstavatest summadest. Kuigi ainult ks abielu- pool on igustatud Pensioner's Tx crediti" 1110.--, tagasimaksuks saab ka teine abielupool tagasimaksu tu- lumaksulehe titmise korral ki tal tulumaksu alla minevat sissetulekut ei ole. See on 143.10 mis on niineme- tatud Sales Tax Credit".
Iga isik, kes elaS 31 detsembril 1979 Ontarios on igustatud Tax Gredifit" saama. See thendab seda, et isik kes elab Ontarios, kuigi ta po- le ttanud Kanadas on seda igusta- tud saama. Tarvitseb vaid tita tulu- maksuleht.
Ontario valitsusel on avatud b- roo, kus antakse nu tuiumaksu-
juurest, kus ksitatakse elustiilide muutumist paremuse poole.
Ujumissport on peale teiste spor- dialadeDanielide perekonna suuri- maks huvialaks. Juba vabal kodu- maal oli Jri Daniel ujumises kolmel aastal Eesti meistriks. Poeg Jri on astunud isa jalgadesse ja on olnud Kanada meistriks. Isa kahe pojaga kuuluvad korp. Vironia perre.
Prof. Jri Daniel on olnud Toronto likooli ppejud alates 1962. Viibib praegu Toronto likoolist aastasel ..sabbastical" (puhkusel).
sa ja umbrohtude hvitaja (Brush tagasimaksude kohta. 18ns erikeeles. killer) 2,4,5-T -kasutamise. Ainult eri- lubadega vidakse kasutada senised ladude tagavarad.
M. Lepiku ja M. Sarapuu poolt oli osa ruumist dekoreeritud kaunite lil- ledega. See tstis esile tulevikus aiandusnitse korraldamise ksimu- se; Selline nitus oleks arvatavasti esimeseks aiandusnituseks, mis kor- raldatakse vljaspool kodumaad. Kui leidub kllaldaselt vljapanekutest osavtjaid on meldav sellise nitu- se korraldamine. Asjast huvitatuil
Tarvitseb vaid ksida tel. 965-8470.
palutakse vtta kontakt klubi juha- tusliikmetega. Jrgmise klubi ritu- sena toimub 24. aprillil loeng, kus on lektoriks A. Haavaniit ja teemaks. Floridast tagasi Kanada koduaeda". Augustis on klubil kavatsus klasta- da hte eestlase puuviljafrmi, k- sikasjad selguvad hjem.
/ ' EKS.
Praha tnaval vestlevad kaks' par- teiliiget mlemal pugemisordenid rinnas. ks jutustab:
Olen kuulnud, et ameeriklased on leiutanud uue sjagaasi. See paneb vastase sjave ja kogu riigi elani- kud magama. Alles sjavgi ratab nad lesse." Teine kobab ehmunult oma rinnamrki ja tleb:
Siis ei ole meiesugustel vljavaa- teid eluga psemiseks."
Kirikhrra knnib 'klatnaval, kus kaks poisiklutti teevad ksteise- le -mingit itliksimust ktega sel- geks, petaja noomib:
Kas teie ei tea, et ka vaenlast peab armastama?"
,,Seda kll, aulik kirikhrra," vas- tab suurem poistest. ;jVga see siin pole mu vaenlane, vaid noorem vend." Ja annab vennale paraja tuli- se vastu krvu. ;
Pastor ksib kooliklassilt: ..Kuidas nimetatakse inimest, kes
armastab palju rkida, aga keegi ei tunne tema jutu.vastu huvi?"
..Kirikhrra," vastab vike Juhan,
Abielutli, Naine ngutab: . Mu esimene mees oli Vabadusris-
ti kavaler ja mis oled sina?" Arg mees poleks sinuga julgenud
abielluda."
iroua pargib auto Pisa tor- ni krvale. Jalutuskigult' naasnud mees hurjutab: