eie El" nr. 21 (1579) X D
Ikiri Ottawasf Idr Eesti, Lti ja Leedu Iraldasid hise traditsiob- IJballi 3. mai htul. Kogu- .
'arv inimesi, enamikus Ltlasi oli tublisti le-
lilai umbes 45, leedulasi kejhatuseks kneles lt- litas anektoodi, mida kuu-
heameelega:;: ^skusteleb eestlasega, lt- ;
eestlane kuulab ja npo- Jutu,teemaks On Lti-
plevat maailma kulmuir- fim ja isegi lfi lehmad Kkem piima l^ui eestlaste lodud on uhked ja kauni- lbritel jne." Eestlane tu- ]s t ja le ' t j , mis tsi,
on isegi paremad naabv
[sisuga oli eestlaste kolv; linaga. ,7: mail JiJri Lina lemusrahvaste saatusest, ilastamisest, dissidentide fst :-ja abistamisest, sest; |c)sutatud huvi j thele- Idab nende olukorda. R- k>nelaste'KGB pn palju ' [ina ja tatari dissidentide leil ei ole sellist seljata- tiltlastel- Mainis, et Stali-: jis saada eesti rahvusvr- . fiise eest kuklalasuhil- lalini surma 5-^ 10 aastat jiberisse kditamist, t- \ f loetakse seda huligaan- (u lehvitajat ootab arrest I' vanglakaristus. ' lesitati palju. Pr. Vanda jduma 'klastamine ori
klastavatele, sest ko- 50M eestlasi,.; siin aga
riltu kodumaad klasta-. iflejatele Vene satkon- ' I Hialdaraine klastajate vUtsu^ vlja pahameelt a^s.. Edasi selgitas pr.
^p id i J . Lina vitele, et [te eliikohas^on saadaval. I j ihaja liha. Sugulased jinn-ismel. Siinkohal |na, et ismel on pare-; irteitegelste elupaigaks
in olema|S ei ole aga. saa- la elanikele. Daisy Taada [e saadetakse juba'paar
ajalehte Koduma", nd tellimist katkes-
[ovitas prgikasti visata Ita.
,iMeie Elu" nr. 21 (1579)
7
Georgetown likoolis , alates neljapeval kell'
jppedeslaupevahtuse '; pliapevahommikuse
^olekuga. Osavtumaks it (kik US hikuis), |r.idele j tudengitele 15 prie lunask on 10.ja [hkeit 22 dollarit. Lhe-
peaksid nifd ABS :)und olemV. iTf^itteliik-
lihformatiooni helista-.. \ fl6)' 447-8958. Samasse
Irduda hissiduks si- ts vi situ soovides.
It njb, et krraldatak- milles on 94 loengut,. :
|;ku arutelu jk on m- . rnentaatorit ettekanne-. : i.mist nhtub veel, et ;
viisil/on konverentsi jgevad 34 eestlast, neist; [pluss ks kauemat ae- id juut, ja vimalikult larja Tuulikki S. (kes |me-ksimuses). Need
is,'Olavi Arens, Silvia: |va_sk, Enn Koiva, Vik-; .
Qlina Kruberg,. Hil-, iCuus, Ilse Lehiste, Im- rsti Luhar-Linask, I1-. oivo Miljan,Felix i-
lis te,.Marju Rink Par- [rming, Aleksis Rannit,
Peter Rebane, Hain bp,Fanny Sivers, Mar- (yder, Mare Taagepera, . ;, Heino Tareme, Vik- )man Toi, Olev Trass, |puu, Herbert Vald- brnik;;
test" on eestlasilt 20 [koguarvust), laudkon- )), kommentaatonteks Jngrjuhatajaiks9 |var Tvask; kui presi- jtaeg lpeb, peab tra- |).ne;banketil.. . ^^v
mendtised ja pran- lades vi ettevtetes.
76^ 9190 H1044
24.--25. mai ndalalpp nib Mont- realile kujunevat eriliselt pidulikuks; Toronto Eesti Kesk- ja Tienduskoo- li kavandatud kllasit Montreali histe kevadpevadeveetmiseks Montreali eesti noorusega on leidnud llatavalt suure arvu kaasategijaid ning samuti tuleb klalisi Ottawast Ja Londonist.
htekokku nib klaliste arv kn- divat sajani. Selle kokkutuleku kesk- seks sndmuseks ; on hine noorte kevadpidu laupeva htul, ja nnpal- ju kui aeg vi|naldab pavad k- lalised nautida ka Montreali vaata- misvrsusi. Praegu on kavandatud St. Ioseph's OratOry,01>^mpic Parki ja Mount Royal pargi klastamine. ks grupp Toronto noori esineb omakorda phapevasel jumalatee- nistusel Montreali Jaani kirikud. K- lalised peatuvad Montrealis Goncor- dia likooli Loyol campuse Kings- ton Hairi, kus neile on korraldatud ka toitlustamine. Laupeyahtune peohtu leiab aset samas lhiskon- nas asuvas St. Phillip's; kiriku selts- kqndMkes ruumes; Psniete eel- mk selleks kokkutulekuks on Montrealis edenenud eriti davalt ja seeasjaolu tohiks olla parimaks te-
Paul.Kentsi, Elmar-Ani, Mart Ped- riki je Meeme Sultsoni. Seltsi esi- mees mduniid[ aastal Leida Hel- ;de heskoos juhatusliikmetega leid-; sid oma thusa : tunnustuseks sii-
retulemastj" sooviks klalistele,
Montreali Eesti Seltsi korraline aasta-koosolek vahs seltsi uueks esi- meheks R;ichariiLeithami ning uue juhatuse liikmeteks Heino Lestali,
rai kiitust. Revijsjoni-^komisjon koos- seisus Udo Riga) Lex Soom ja Julis Ridal valiti ties koosseisus tagagi. Seltsi esindajateks Eesti Lt Kana- das juurde vciiti Richard Letiham, Heiho Lestal ja Mart Pedriks, ja esin- dajateks Balti Liit Kanadas juurde Peeter Mldre,. Leida Helde, Richai-d ^ Leitham ning Meeme Sultson.
Koosolek, mida juhatas Peeter Mldre ning protokollis Heino Les- tal, oli asjalik ning elav. Seltsi tege- vus- ja kassa-aranded leidsid mrki- misvrselt ksikasjalikku ksitle- mist samuti kui uue tegevushooaja tegevuskava ja eelarve.
Koosolek mlestas ieinaseisakuga mdunud aas tal surnud kauaaegset seltsi esimeest Erich Aserit. Ja kok- kutulek lppes hise hmniga.
Mtted liiguvad juba suvesse ning Lttemel leidis aset esimene talgu- pev laagri maa-ala korrastamiseks. Selle ettevtte hingeks olid Montrea- li Eesti Skaudisprade Seltsi esiniees Lex Soom heskoos Saime ja Eduard Leetmag. Sdideks kaasaaitajateks oli rida lastevanemaid ja skaudipois- se. Erakordse kauni kevadilma juu- res oli eriliseks naudinguks sskede ja mustade krbeste pudiimine.
oa
l. mail thistati Vana Andrese ki- rikus vaimuiiku kontserdiga gs- burgi usutunnistuse 450. aastapeva. Selle luterliku suursndmuse sisusta- miseks oli ettengelikult kaasabi pa- lutud muusikalt Elmer Iseleri ln- gerite nol. >
Pisifunktsioonides tegutsesid kor- rektselt nii lti kui eesti koguduse petajad. Samuti tnu petaja Ro-
, bert Binhammerile Islingtonis asu- vas St. Philip'i kirikust. Keegi Gleri Nelson t.Ansgarist mnitas seda lu- terlikku suurpae va Johm y^ Garsoni ja Bpb Hope'i slilowdest" laenatud naljade ja stiiliga. Peakneleja Rev; James Nestingen testas iUumineeri- yalt, et Augsbrgi usutunnistusest on vimalik kiriku kantslis kneleda
/ked pksitaskus. j - , Jtkuv muusikaline kpva, mida esi- tasid Elmer Iseleri lauljad oma ni- meka kanada koorijuhi Elmer Iseleri juhatusel viis meid jlle tagasi re- verentsi, mida meie kiriku all mis- tame. Tnu Elmer Iseleri koorile ja koori kavale judis see luterlik snur- sndmus tagasi sinna, milleks korral- dav komitee selle leitorontolise lu- teri kirikute vahelise teenistuse oli korraldanud: Augsbrgi usutunnistu- se thistamisele.
Koori kontserdi sisuks oli kiriku aasta; Alustades Lutheri kaiasaegsete- ga ja lpetades livrske uudse heli- loominguga, testas koor, et vaimuli- kus heliloomingus ei ole veel turu ta- semele langetud.^ Laulud Johann Se-
rbastiart Bachilt, Heinrich Isaacilt, Michael Praetoriuselt,| John Davidilt, Orlahdo Lassolt, Vivaldilt ja Martin Lutherilt eneselt astusid ksteise J- rele oma usutiduses ja musitseeri- mise- rmus Jumala ja koguduse ette. V';. ' v - ; '
Kneledes kaasaegsest heliloominr gust tuleb telda, et ei Healey Willan, Clifford Ford, Ruth Watson Hender- son ega David Fanshow j maha
oma usulise tunde sgavuses ja tsi- duses Lutheri-aegset loomingust.
Koori esinemine Elmer Isderi kindla ke all oli ntke ja varjundiri- kas. Kige keerulisemad intonatsioo- ni-lesanded lahendati muusika ja usulise tunde miste juurde jmise- ga. Koor laulis vga mitmes keeles ja nende diktsioon oli aina jlgitav. Rey. James Nestingen pidukhele- ja viks Elmer iseleri kest vtta mne diktsiooni tunni, arvestades et ^rkimine" on tema business".
M i koguduse laulu kui koori numbrite saatmisel tegutses ntkelt ja delikaatselt organistina dr. George Brough. Dr. Brough testas, et Vana Andrese orelil on ka mezzo forte ning isegi piaano, ning et koguduse laulii on vimalik juMlda kogudust oreli minasse matmata.
Lti ja Eesti koguduste naisringide poolt hoolitsetud kohvilaud oli oma- korda soodsaks vimaluseks tnu telda nii Elmer Iselerile kui tema lauljatele. Vana Andrese seltskondli- kud ruumid olid lhnavate toominga- tega kaunistatud, olid kaua aega muusikaliselt eleveeritud usurm- sat kogudust puupsti tis.
Kohvitassi juures tuletas Elmer Iseler veelkordselt meelde oma koori hiljutist koritsertmatka radrimba taha. Erilise hellusega meenutas ta mitmepevalist Tallinnas viibimist. Imetledes Tallinnas kohanud eestlas- te klalislahkust ja muusikaarmas- tust, ta kirjeldas eriti elavates vrvf- des vastuvttu Akadeemilise Mees* koori poolt ja nimetas, teda oli aus- tatud erilise Akadeemilise koori au- paelaga.
Eredad mlestused nii Tallmnast kui Riiast olid nii Elmer Iselerile kui tema koorile nagu sillaks, mille abil nad siin Torontos asuvas eesti/lti hises kirikus tundsid endid kohe v- ga omaste ja kodustena.
R O M A N TOI
1. MANNINEN. Etnograafiline s- nastik, K. . ,JLoodus". Tartu. 1925.
2. tr. ESTO Inc. Baltimore. 1979. lk. 131 pildiga.
Toimkond
Nagu nhtub, ei ole ESTO 76 Balti- ^ more'is tielikult lpetanud oma te- gevust. On nimelt loodud ESTO Inc. kirjastus, mille vljaandel hiljuti i l - mus kordustrkk vabas Eestis 1925 endise Tartu likooli soomlasest' ppeju Ilmari Mannineni sulest il- munud raniatust , .Etnograaf ine snastiku Ilmselt tekkis/EtO kor- ralda jail raamatukese uustrki aval- damise idee seoses ESTO 76 mitme- suguste etnograafiliste nituste kor- raldamisega, mil tuli vahest puudus esemete otsestest nimetustest. Raa- matu originaali avastas Kongressi raamatukogus ttav Uno Teemartt
- selle kogudest ning andis uustrkiks kasutada. Kaasa on aidanud vlja- ande teokssaamisele ka ESTO Inc. komitee liikmed Reet Kaseoru ja" Jaan Born. Mletatavasti osutas Il- mari Mnninen suurt huvi Eesti Rah- va Muuseumi ja selle kogude vastu ning avaldas ka {Etnograafiliste ese- mete kohta monograafiaid, nagu nit. teos ,,Kannud". Raamatu ees- snas mnab ta, et ta n olnud tihti hdas eesti vanavara esemete nime- tustega, kuna vastavad] nimetused puudusid. Van^arahva ^hulgas need muidugi olid kibel, kuid ldsusele tundmata. See phjustas eesti ajaloo-
lise esemete-varamu nimetuste koos- tamise, mille thtsamaks allikaks n olnud Eesti Rahva Muuseumi kogud Raadi misas. lisiklikult on autor teinud lesthendusi Setumaal, Mu^ hus, Saaremaal ja Tartu mbruses. Tnuga mrgib' autor veel J. V. Veski likooli eesti keele lektori mag. G. Vilbcrgi ning dr. Andrus \: Saareste abi. I. Manninen avaldab ka tnu :oma kolleegile Fr. Leinbock'ile teose lpus leiduva ldnimestiku koosta- mise eest, mis hlbustab etnograafi- liste nimetuste leidmist nende alfa- beetihses jrjekorras.
Raamatus leiduvad pildid etno- graafilistest esemetest prinevad kunstnik E.haselt
Omal ajal vajati neid oskussnu muuseumitks ja ka etnograafia li- pilaste pinguis. See vajadus jt- kub praegu okupeeritud Eestis. Vl- jas aga viks vajadus sellise raama- tukese jrele olla ksitnituste korraldajail, ksit- ja naisteajakir- jadeli kuid ka kodulugu ja ajalugu
. petavaii petajatel eesti tiendus- koolides. Seega oleks Manninen'i raamatu uustrkk vajalikuks ksi- raamatuks eesti esemelise vanavara loetlemiseks.
Peasna jrel on autor sulgudes maininud ka vastava eseme nimetu- se snonmid, mis tal on olnud teada. Paljudel puhkudel on autor seletanud ka esemete tarvitamisviise, et asi ise saaks paremini arusaad-
lyfegude Kuni seni ajani arutas provintsi " kohus viksemaid stegusid ja suuremaid kuritegusid sama menet luse alusel. igus pandi maksma kuid see vttis sageli kaua aega.
Alates3I. mrtsist 1980 rakendati uus kohtussteem, mille eesmrgiks on muuta viksemate stegude arutamise protseduurli diremaks ja lihtsamaks.
Kui teid nd sdistatakse : viksemas steos, siis antakse teile lihtne formular, kus on selgelt esitatud kolm vimalust.
1. Te vite ennast allkirjaga sdlaseks tunnistada formulari tagakljel ja saata selle koos ettenh- tud trahvirahaga kohtu kantseleisse.
2. Te vite ennast allkirjaga mitte sdi tunnistada ja saata selle kohtusse, millele lrgnevalt teile tehakse teatavaks teie kohtu- protsessi aeg ja koht. 1 3. Te vite tunnistada ennast sdi koos seletusega. See on uus igus, mille kasutamisel te ei vaidle sdistuse vastu vaid esinete selgi-
tava seletusega. Te vite taotleda karistuse redutseerimist vi aja- pikendust trahviraha maksmiseks.
Minge isiklikult Provincial Offenees kohtusse, mis on mrgitud kutsel vi saatke kohale oma esindaja. Kutsel on mrgitud ka brootunnid ja teil ei ole vaja oma . saabumisest ette teatada. \
u^ kik eksimused provintsi seaduste-ja mruste vastu: eeskirjade rikkumised autosidul nagu kiire sit, kaitsev mitte- kasutamine ja mootorsiduki eest halvasti hoolitsemine! Samuti kik steod selliste Ontario seaduste vastu nagu Liqupr Licence ct, Game and Fish Act ja Mtorized Snow Vehicles Act. Tulevikus rakendatakse uus ssteem ka autoparkimise stegude vastu.
MiHiseid kohustusi tul@bv@l konda?
Kui te ei reageeri esitatud kolmele vimalusele 15 peva jooksul vi kui te ignoreerite teile saadetud steo teadaannet, siis jreldab kohus, et te :ei kavatse teie vastu esitatud sdistusele vastu vaielda. Kohus vib teid,sdi mista ja mrata
_teile rahatrahvi. Trahv tuleb tasuda 15 peva jooksul ja kohus on varus- tatud vimupiiridega trahvi sisse- kasseerimiseks. Kui stegu on seotud autosiduga, siis j kohus vib thistada teie siduloa seniks kuni trahv on tasutud.
Kui te soovite rohkem [infor- matsiooni viksemaid stegusid ksitava uue seaduse kohta, siis vite hankid^ endale tasuta broshre toiduainete suurridest ja provintsi kohtute kantseleidest. Vi kirjutage: Provincial ffences Information,
s Park, Toronto.
Ontario
Kui ttarlaps ai neiuks, siis riie- tati ta tiskasvanu pealisrivastega ja pidult minnes pandi prg phe ning hbeehted kaela. Seda nudis liiskonna komme.
Pidulike naisterivaste juurde kuu- lusid mitmesugused kaelakeed, rin- narahad, hbekrllid jne. mis nita- sid jukust. Vaesemad panid kaela klaasist prleid ja, kudruseid. Kivi- ajal lkitud keed lomahammastest Ja :hiljem merevaigust.
Kaelaehtest on vga huvitavad h- behelmed ehk krllid.: Need olid ka- hest hukesest hbeplekist poolke- rast kokku joodetud.; Liitekoht on kaunistatud vi vimalikult silma- paistmatuks muudetud. iKrlle on silinud, mmargusi, ovaalseid,, me-
lonikuiulisi ja kaksikkoonilisi. Nen- de /pind on kas sile vi voldiliseks vormitud, vi siis vljapoole khmu-
' liseks pressitud, milline kunstipar- sus metallitstuses psib tneseni. Filigraantehnikast' on silinud vaid paar nidet. :
X V I - X V I I sajandil hakkas levima rinnaehtena suur kannaga raha, mis kujunes -kahel jrgneval sajandil
. heks vga hinnatumaks esemeks naiste ehete seas. kannaga rahasid kanti kettidest keede kljes. Kand joodeti klge hbedast taalritele vi- rublatkkidele, mis mbritseti lavali-
selt vruga. Sageli suurendati raha- sid hbeplekist vljasaetud koda- raid" meenutava azhuurse re abil, mis jlle omakorda mbritseti hbe- vruga. Selliseid rahasid nimetati ..Kodaratega rahadeks". ks raha oli tavaliselt kandja snniaasta numbri- ga, vi ka nimethtedega. Paralleel- selt kannaga rahadega kanti ka ker- geid rahakeesi. Neid esineb tnape- vani Setu naiste vikestest rahadest koostatud kaelakeedes. Ka suuri kan- naga rahasid kanti sageli mitmekau- pa hes kees, kusjuures eriti juka- tel oli rahadega keesid rinnal mit- mes reas. ^ :
Kodaratega rahasid vivad kanda kik kellel on Kesk-Phja-Eesti, L- nemaa ja Prnumaa rahvarivad, kaasa-arvatud Setumaa. Kolme 'ko- da-rrahaga, mis on Eesti Vabariigi rahadest kee, maksab praegu $1000.00 ringis. Mdunud, aasta maksis 1350.00. .
Hbekeede kljes kantavatest ri- pats-ilustustest oh psinud suured sriku taolised rinnalehed, mida v- hem kantakse.
RINNEHTED
on siledaservaline, prees sakiliseks ligatud. Vanimad olid hoburauds- led, mille'kaunistus koosnes kriipsu- dest ja punktiiri kombinatsioonidest. Viksed srgi kinnitamise vitssled psisid muutumateha ja tehti vala- mise teel.
Hiiumaa naiste pisike vitsslg 1,5 sm lbimduga oli erinev oma klaasripatsitega. X I X sajandil trium- feeris piduliku rinnaehtena meie koonusekujuline kuhikslg, mille - rel leskummitud, nupukeste rida ja iniiteeritudvnvitsastreyits. S- ri pinnale on graveeritud isorna- ment. Erakordsed mtmed omanda- sid Setu kuhiksled, suurim neist oli 11,5 sm krge j 26,5 sm lbimdu- ga ning kaalus 563 gr.
Phja-Eesti sled olid ^viksemad ja lame'dama kuhikuga, 10 sm lbi- mduga oli suurim teised veel v- hemad. le Eesti on kantud ka sda- mekujulisi slgi. Saaremaa sdame- kujulisi slgi kujundati kahe linnu- ga noikad vastamisi ja all olid me- tallist ripatsid, srves klaastilgutid.
Traditsiooniks kujunenud Balti h-" tu Pariamendimel toimub tavaliselt Leedu ja Eesti vabaduspevade va- hele langeval kolmapeval, Kanuda parlamendivalimiste tttu.tuli selle- aastane talvine Balti htu edasi l- kata. Prast kesoleva parlamendi kokkuastumist ja tegevuse normali- seerimist sai nd Balti htu korral-
vaks. Nagu autor mrgib saatesnas, on ta vlja jtnud etnograafilisi^ esemete ja nende osade nimetused, mis on olnud ldiselt teada rahva
s. Teose lpus oh ra toodud Sihtasu-
tis Eesti Rahva Muuseumi tegevuse aruanne 1937/38. a. kohta, milles loet- letakse Muuseumi tjudusid ning antakse ksikasjaline levaade asu- tuse tegevusest, selle majandamisest kui ka vljaannete vahetusest vlis- maade muuseumide ja asutustega. Samuti ituuakse ra levaated U^^' seumi ajilorganite, nagu Arhiivraama- tukogu, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Ees-
ti Bibliograafia Asutis, Eesti Kul- tuurilooline Arhiiv kohta. Sama tege- vusaruanne on kokkuvetult ra. toodud inglise keeles, mis annab nit. vljaannete vahetusvahekorras olevaile muuseumidele ja asutustele levaate Eesti Rahva Muuseumi ula- tuslikust tegevusest.
..Etnograafiline snastik" oleks praktiliseks ksiraamatuks kigile vabas maailmas, kes tegelevad etno- graafiliste nituste korraldamisega, samuti abiraamatuks eesti koduloo- ja ajaloopetajatele. ;
Need tulid suhteliselt hilja kasutu- sele, XVIII ja XIX sajanditel, Preese tuleb kanda Phja-Eesti, Lne-Eesti, Hiiumaa,, Muhu saare ja Srve rah- varivaste juurde. Preesidel olid seal tavaliselt veinipunaedsmd, kuid on silinud ka roheliste, siniste vi klaastahukestega. Neid n.n. silmade- ga preese kanti eriti pidulikkudel sndmustel. Tavaliselt on preesil 6 silma ja Srve poolsaarel 4. Lne-. Eestis isegi 8 silmaga preesid. Neid kingiti leeritdrukteleristi-isade ja emade poolt.
Kige suuremad ja silmadeta hbe- preesid olid aga Phja-Viljandimaal, eriti Pltsamaa, Pilistvere kihelkon- dades ja Phja-Tartumaal, kus preesi lbimt letas 1011 sm.
Kui slele on graveeritud, kahe peaga kulli kujutis, siis kuulub ta Tartu-Vru- vi Setumaale. Setumaal on slel ka vga tavaline risti kuju, mida mujal kusag ei esine. * Eesti rahvapraseid ehteid valmis- tati klades, Tallinnas, Tartus, Petse- ris* Viljandis ja mitu pistermakerit" Paides Suure-Jaani kullasepa nimi
damisele asuda. ' , alti htu kenduskomitce on j-
nud vaatamata valimiste tulemusele peagu samaks. Ainukese' muudatuse- na esineb selles koosseisus L. Pran- cis,]lkes eelmise parlamendi valimis- tel kaotuse tttu vlja^ ji. Kuna Fransis on mratud ^kesoleva par- lamendi esimehe asetitjaks, tuseb vastavalt ka kenduskomitee vri- kus. Selle tulemusena toimuski ken- duskomitee tkoosolek. Kendusko- mitee kokkutulekut taotlesid Balti Liidu Ottawa esindajad W. Pent (ees-^ ti), dr. E. Parups (lti) ja J. Danys (leedu);
Koosolekul ksitati esmajoones? Balti htule kuupeva valikul. Esi- algselt^ kavatsetud 21. mai soovitati muuta, kuna vahepeal vljakuuluta- tud Quebeci referendumi jrelpcval oleks peathelepanu pratud selle tulemuste analsimisele ja arutlus-. tele. Uueks kuupevaks soovitati vt- ta 28. mai, mis n nd uue parla- mendi esimehe madam Jeanne Sauve poolt kinnitatud. '
Oma nusoleku knelemiseks andis vlisminister M. MacGuign. Balli htu auklaliseks saadi multikul l- rilisuse minister J. Fleming, kes oleks sobiv knelema valitsus^e esin- dajana vajaduse tekkimisel.
on silinud 1870 aastast Jaan Pilk. Muhu kirikuvallas kullasepp Bau- mann, kelle tellijaskond-olnud vga laialdane. ; .