m
L i i i n i i n , i i j , i n , i i i I I I III ,111II HIIU " i m n
, l U L Y 24 ^Meie Elu'' nr. 30 (1588) 1980
oaa
Go. Toronto Ltd., Esto- ve., Toronto, Ont. Canad.
Tel; 466^ 951
Toimetajad: M. Rebane ja S.VeidenbaunK Toimetaja New Yorgis B. Prming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J>, USA. Tel. (201) 262-0773. r
,,MEIEELy" vljaandjaks on Eesti Kirjastus Asut. A. Weileri algatusel 1950.
,,Meie Elu" toimetas ja talitus Eesti Majas, 958 Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada Tel. 466-0951.
\--iA i^'':. -^^^^^ Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmine igal tp., kl . 9 h. -5 pJ., esmasp ja neljap. kl. 9 h.-8 . taup. kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnad: Kanadas } a. $27.00, 6 k. $14.50, 3 k. 19.00. USA-se - 1 a. $29.00 6 k. S15.50,3 k. 9.50; lemere- maadesse: la. $33.00,6 k. $17.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: f a . 114.50, 6 k.^^^ $^^ lennu; USA-se: 1^. $16.50, 6 k. $8.25 Lennu
: I a. $32.75,6 k.
iStiilillllllllliliiilllllllililllllliilililltiiiilllilltllllilllH
Mida pdsid Moskva tsaarid saa- vutada kimasoleva Olmpiamngu* dega Moskvas? See ksimus on hor* maalne ja sellele ksimusele on v- lisajakirjaniktid piidnud vastust leidad Kuid tuhandeid miile Nuko- gude Liidus reisides ja paljudega vesteldes, iget vastust pole saadud.
Vastus tohiks olla enam-vhem samane, kui sama ksimust esitada Heistele maadele, ke^ on Olmpia mnge korraldanud. Kui siia lisada variatsioonid, mis tingitud Nukogu- de Liidu erilisest'ipoliitilisest, majan- duslikust ja sotsiaalsest olukorrast,; tohiksime saada iteatud pildi.
Kigepealt prestzh. Kas oli see Saksamaa, Soome, Kanada, Mehhiko vi mni teine ma i, olid kogu maa- ilma silmad nendel maadel mngude eel, ajal ja lppeljles. Prestiizhi oli Nukogude Liidul kige rohkem tar- vis, sest venelaste rinnapaisutanne ion alati tulnu^ alavrtuse komplek- sist: mida suurem kompleks, seda sgavam rinnahl ja seda raskemad snad. Venemaa n alati olnud Eu- roopa taganurk ja Siber tema taga- maa.
Venemaal on alati olnud oma lem- klass, enne ohvitserkond ja tsaari
: mber kogunenud hoovkond, nd ohvitserkond ja kompartei lemkiht. Mhvas enne ja nd on pidanud pis- kuga lbi ajam^ ja pab ka praegu elu sees lioida.l Kas tsaaririigi psi- des oleks tehniline edu olnud saina kui praegu, ei |Oska keegli oletada.
Aga ometi n Nukogude Liidus rohkem kui 60^ astaga midagi tehtud ja seda vinuks nd nidata. Seda lootis Kremjl nidata sadandeile tu- handeile klastajaile ja tuhandeile sportlastele paljudest maadest. See olnuks prestzh ja tohutu, tasuta reklaam, mis oleks kandunud kik- jale le maailma, pealegi poliitiliselt ebakpse noorsoo poolt, kes oleks ninud ainult ilu ja joovastust. L- nemaade boikoti tttu on see rek- laam ainult murdosa loodetust ja sissetung Afganists^ ni on viinud prestiizhi madalselsuie.
Kuid sadandete tuhandete vlisk- laliste vastuvtt ja nendega lbiki- mine oleks Innustanud ka N. Liidu oma rahvjfst ja toonud neile vrsket, kuigi vimu poolt kardetud hku halli eluvoolu. Sadandete tuhandete vlisklaliste asemele saabuvad ai- nult kmned tuhaii|ded, kes kaovad.
omarahva massi, kui tina tuhka. Vrske hu asemel vabast maail- mast, jb prast Olmpiaadi neile vald ksimus: miks? Vastus sellele ksimusele levib peagi ja jb vene rahvale aastatepikkuseks anitlusk- simuseks. ' Muidugi'. lootsid Kremli isandad olmpiaadist ka dollaritulu. Kuigi Olmpia ettevalmistused nuavad Moskvalt suuri kulutusi, kuid need tehakse ruiiades ja vlismaalased toovad sisle vrtuslikku valuutat dollarite nol. Kuigi Moskva kassee- ris suurema osa dollareid juba am- mu enne mnge, ometi jb miljo- neid dollareid saamata nende hulka^ de arvel, kes tulemata jidi
Kuld vaatamata paljudele klali^ te rajmisele, on Moskva vimu- mehed endiselt hirmul. Moskva Oli tidetud patmlllvast miilitsast, nagu kartuses, et Vlismaised diversandld , midagi ette vtavad vi kuidagi vi- mu ja korda kahjustavad. Sjave- laste hulgaline arv Olmpia rahva pildis peab paratamatult silma hak- kma nii omadele kui vlisklalistele. Need on hulja, rahvusvahelise spor- dlnoorsoo traditsiooniliselt vabad pi- dustused, milliell Moskvas peab pssitgiga korda hoidma. Silt kau- gelt, ei oska sellele nhtele htegi muud seletust anda kui; et see on jta Nukogude L^
Otsides vastuseid Nukogude pdlustele ja tulemustele, on pd- luste krval tulemused nigelad, kui mitte isegi negatiivsed. Kigepeall polegi see Olmpiaad, kus vistle- jaiks ainult nukogude oma mehed ja naised ja vhemate maade sportlikud esindajad. Need on nu- kogude sportlikud mngud, millest vaba maailm ei soovinud osa vtta...
See toobki meid tagasi Afganista- ni invasiooni ja tapatalgute juurde. Ikka veel ei ole selge, milleks Moskval seda invasiooni ja nii suure kiirusega tarvis. Et see siis- ki teostati paraja vaheajaga Olm- piaadi algusest nitab, et Nukogu- de Liidu valitsejad on teostanud he suurema polittillse ekslklgu ja on mrinud oma nime just enne Olm- piaadi. Sarnane eksisamm vUks po- liitilised juhid demokraatlikes maa- des pikemasse erru. Kremlis ei ka- rista neid keegi,. kuna rahval puudub snaigus.
LUGEJA KIRJUTAB ailillliliiillllllllllllllllllllillllillltlllilllilillllillllllllll^
j;Mcte Elu" avaUah rYiedsa&ti oma lugiejte mttcavoldtisi ka neid mis eihtu ajalehe seiskoh- iadega. Palume kirjutada kokku-^ vtllkult ja lisada oma nimi P aadress. Toimetus jtab endale i- guse lugejate kirju redigeerida ja lhendada ning mittesohivuse korral jtta avaldamfita.
OlmpiB "rahures&tV'toimub k& okupeeritud pinnal rahulikult.
meva pnevamaks problee- mitmeid ringreise ja klastas kokku | miks on vidujooks relvastuse alal. Selle tulemuseks vib olla uus maa- ilmasda, kus videldakse moodsai- mate relvadega, relvastatud rahu, kus mlemad pooled on hambuni relvastatud ja kumbki pool ei sen^ da alustada sda, olles teadmatuses, millega see sda viks lppeda.
Lpuks viks aset leida ka vidu- jooksu unustamine relvastuse alal, 'kui leitakse uued alused kestvaks
11 riiki Euroopas, Aasias. Aafrikas ja Ameerikas. Kikjal vtsid teda vastu riigipead ja tohutud rahvahul- gad. Ta ei kordanud igal maal ht ja sama vaid riigimeheliku tarkuse- ga rhutas seda, mis antud maal vis
. olla oluliseks probleemiks. Nii r- kis ta Aasias usundite vrdsusest, Aafrikas rasside vastastikusest salli- vusest, raudrimba taga, Poolas, ini- meste vrdsusest, vabadusest ja he-
rahuks. Viimases suunas ttab, iguslusest.Kesk-Ameerikas, Mehhi- | paavst Paul John II. Riigijuhid Eu- roopas ttavad relvastatud rahu suunas Ja N. Liit teeb erilisi pingu- tusi, et mitte kaotada oma praegust positsiooni, kui maailma sjaliselt kige vimsaim riik. Moskvas ela- takse veel praegu Stalini arusaami- se 'kohaselt, et kski maa ei taha s- da ja sda kardavad kik. riigid, vl- jaarvatud N. Liit. See hoiab, N. Liidu erilises positsioonis, kust ta vib oma sjalise liyimsusega ette dik- tateerida teistele riikidek oma ta- het ja ,,Moskva Rahu".
IGUSLIKUS HISKONNAS POLE TARVIS
Selles arvamises on paavst Paul Johh II, kes prineb Poola tli'spe- rekonnast ja on teadlik sotsiaalse- test probleemidest mitte ksi kom- munistlikus Poolas vaid k kikjal mujal.
Ta on veendunud, et peale tlis- konna kik teised, riiklik brokraa- tia, kaasaarvatud sjavgi, politsei ja kohus, tstuse kaubanduse ja panganduse juhtivad isikud omavad suuremat mju riigi poliitilisele juh-
. timisele kui tliskond. Oma iguse- ga streikida tliskond saab |aodel- da enesele paremat ttasu Ja i sood- samaid ttingimusi aga mitte ig- lasemat hiskondlikku korda, mis tagaks kestvat rahu.
Oma vaadete ja tekspidamiste selgitamiseks Paul John II teostas
Meie Elus" nr. 18 ilmus Jri Lina kirjutus Eesti oludest, .mille alguses on eldud, et eeloleval suvel thista- takse Tartu 950^ . snnipeva, kna Tartu kohal asuritud linnust on esma-. kordselt ajalooallikais mainitud 1030. aastal, ^ .^mii^an siis Tartu BitikumljV^im-lMn.
See tekUab, huvitavaid ksimusi. Kigepealt tuiek^ vist vahet teha Iili- na Ja linnuse'viahel. Vene kroonika tleb, et njimetat^ ud ajal ehitatud k- nesolevale kohale linn. Tenosem on kll, et ehitati Vaid mingi linnus ehk sjaline^Mipunkt. Pole phjust oletada, et sinna' kohe tekkis mingi mainimisvrne linriataoline asula,
Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused Ja testamendi-prandused
on tulumaksuvabad. Annetaja soovid tidetakse.
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
liBiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHniiniiiiiiiiiiiii^
rkimata mingist linnakorraldus- test. Kui nii, siis ei olnud see kind- lustus kll mitte enam linnataoline kui eestlaste malinnus, kuna ka maalinnuste mber ja maalinnuste seeski arvatavasti asus mitmeid ela- muid. Niisiis poleks phjust venelas- te linnust ilma pikemata hakata vt- ma linnana, seni kuni leitakse selge- maid teateid selle kohta.
Teiseks on vga kahtlane oletada, et seal seisis linn, nagu me seda mistame, ligi kakssada aastat, ilma et see oleks jtnud sellekohaseid jU gi. See kakssada aastat oli sgavaim paganlusaeg, kus polnud linnadest veel suuremat aimu ja esimest (Riia) linna mrgitakse ristisdijate tugi- punktina a. 1201. Ja Tartut kui linna mainiti alles selle sajandi esimesil aastakmneil.
Oleks vga huvitav, kui ajaloola- sed, vi kes on seda ksimust lhe' mait uurinud, ksimuse kohta sna vtaksid.-
glvenskaagbladet toob ra kirja Esto puhul pealkirjagaFolket somhite dog". Selles rgitakse s* t pidustustest ja Rootsi-Eestl aja^ tlistest suhetest. Artikkel jtkub:
Kui40 aasta eest katastroof tabas Balti riike Hitleri Saksamaa ja Sta- lini Venemaa autu pakti lbi, pge- nes suurem osa eestlasi, kes oli sun- nitud oma maalt lahkuma, Rootsi,
Pole vist kerge leida nnestunu- mat nidet he siserndjate-grupi integreerumisest oma uue kodumaa- ga kui eestlaste puhul Rootsis; Kul^ tuUri, majanduselu, teaduse ja admi- nistratsiooni alal on meie uued kaas- kodanikud andnud vrtuslikke li- sandeid. Nagu moderaatide juht Gs- ta Bhman tabavalt on elnud: hea maa muutus paremaks tnu eesti sisserndajate ja nende jreltulijate kaastle.
See edukas kohanemine on suurelt osalt.mjutatud sellest, et eestlased n sihikindlalt kinni hoidnud oma keelest ja kultuurilisest identsusest, kuigi see tundub paradoksaalne, Aga kogemused nitavad, et minoriteet endateostamiseks suures hiskonnas enne kike peab omama oma kind- la aluse ja sisemise kokkuhoidmise baasiks.
Samal ajal on vaidlematu, et meie eesti kaaskodanikkude olemasolu siin meie keskel meenutab pidevalt inimlikku ja ajaloolist katastroofi,. mida ei tohi unustada.
Vike edukas riik meie ligiduses, seotud meiega ajalooliste traditsioo- nidega, kaotas le oma rahvusliku iseseisvuse kige knilisema vimu- poliitika tulemusena.
Kui me rootslased rmuga tervi- tame neid klalisi, kes on tulnud siia, et demoiistreerida oma kultuu rilisi saavutusi, peame kurbusega Ja rahutusega mtleiria selle tagaphjale.
Tere tulemast!"
kos ta rhutas inimese kohuststun- de, distsipliini ja tkuse thtsust hiskondlikus elus Ja Brasiilias ta luges hdvajallsteks mitmeid sotsi- aalseid reforme, et ldist olukorda parandada. Ta soovitas tlistele ise- gi hiselt streikida Ja nuda refor- me.
Mitme riigi valitsused ei olnud ra- hul paavsti seisukohtadega, kuid res- pektist tema isiku vastu, ei tehtud temale takistusi knelemiseks rah- vale, isegi mitte kommunistlikus Poolas. On avaldatud arvamist,, et paavsti poolt rahvahulkadele peetud kned iguslikust hiskonnast (just society) avaldasid kuulajaskonnale sellist mju et paljudes riikides sot- siaalsed reformid muutuvad parata- matuks, kaasaarvatud kommunistli- kud riigid. Paavsti poolt soovitatud igusliku hiskonna juurde vlja- judmine vtab siiski, ettengema- , tult palju aega.
hes punktis paavst ji peatuma poolel teel. Kneledes Brasiilias ta rhutas, et rikkad peaks armastama ning abistama vaeseid ja jttis tle- mata, et vaesed peaks hindama ka rikaste panust hiskondlikus elus: Nemad on ettevtlikumad kui teised. Nemad on peamised tkohtade mu- retsejad nendele, kes enestele ise te- gevust ei leia. Ka iguslikus hiskon- nas rikkad jvad rikkaiks ja vaesed vaeseiks, sest inimesed oma vimete ja oskuste poolest ei ole mitte vrd- sed, juba sndimisel kaasaantud vai- muannete poolest.
USALDUSLIK OLUKORD TULEKS TASnrADA RIIKIDE VAHEL
; Praegune sjapshhos ja vidu- jooks relvastuse alal, N, Liidu sja- poliitiline agressiivsus ja; Afganista- ni okupeerimine N. Liidu veosade poolt suuresti mjustanud sja puh- kemise vimalust. NATO ja Varssavi pakti riikide vahel. Selles sjas Eu- roopa kujuneks peamiseks tandriks ja Euroopa rahvad kannaksid suuri- maid ohvreid. Selle vltimiseks L- ne-Euroopa juhtidest Inglise peami- nister Margaret Thatcher, Lane- Saksa kantsler Helmut Schmidr ja Prantsuse president Vlery Giscard d'Estaing on tegelenud tsiselt ksi- musega kuidas vltida vimalikku sda Ja taastada usalduslik vahekord riikide vahel. Nad kik vtsid omaks USA vlispoliitilise hoiaku Ja Ingli- se peaminister Margaret Thatcher lks otsekohe edasi Inglise sjaliste judude suurendamise suunas ning nustus USA strateegiliste relvade baaside vljaehitamisega Euroopas.
Prantsuse president Ja Lne-Sak- s kantsler otsustasid kasutada ot- sest lbirkimist N . Liidu vimu- kandja Brezhneviga ning veenda te- da, et s j apshhoosi vhendamiseks ning usaldusliku vahekorra taastami- seks suurvimude vahel, N . ' L i idyi tuleks vlja tuua oma veosad Afga- nistanist, saavutada kokkulepe USA- ga; strateegiliste relvade piiramise aial ja vhendada strateegiliste rel- vade arvu, mis otseselt on suunatud Lne-Eroopa vastu. Mlemad nen- dest riigimeestest tulid , Moskvast thjalt tagasi, kaasas ainult Brezh- nevi lubadus alustada USA-ga uusi ibirkimisi kdi USA ratifitseerib enne SALT II kokkuleppe. N. Liidu sjaliste judude vljatoomist Afga- nistanist Brezhnev ei vtnud kuulda
I Vaba maailma eestlaskond, esindatud oma delegaatide kaudu lemaailmsel Eesti Rahvuskongressil, kinnitab taas, et ta on lahu- tamatu osa eesti rahvast. I , - . II Eestlaste rahvuspoMtiliseks lesandeks on videlda Eesti
maa Ja rahva vabastamiseks Nukogude Liidu okupatsiooni alt. Eestlaste lim eesmrk on suvernne Eesti riik. ' t
III ii^lleks meie vitleme kommunistliku Vene imperialismi, eesti rahva fsilise hvitamise, Inimiguste rikkumise ja rahva ma- jandusliku vljakurnamise vastu.
IV Vaba eestlaskond trjub kategooriliselt tagasi Nukogude Ldu katsed lugeda eestlasi nukogude kodanikeks. '
y Vaba eestlaskond toetab moraalselt, aineliselt Ja kigil teis- tel vimalikel teedel vabadusvitlejaid ja poliitilisi vange okupee- ritud Eestis ja Nukogude Liidus. I
VI Eesti Vabariigi jtkuv tunnustamke vaba maailma riikide poolt ja Eesti Vabariigi diplomaatiliste ning konsulaaresinduste te- gutsemine n oluliseks aluseks eesli rahva vabadusvitlusele. .
^ VII Vabadusvitluse edukaks jtkumlsek| on oluline elujuli- ne eestlaskond. Kasvav rhk tuleb asetada eesti keele silitamisele ja petamisele; eriti noorte juures, svendada generatsioonidevahe llst koostd ning eesti rahvuskultuuri silitamist ja arendamist.
VIII Rahvuskultuurilise loomingu viljelemine on lahutamatult seotud eesti rahva vabadusvitlusega. Vaba eestlaskond hindab tun- nustavalt okupeeritud Eestis tegutsevate rahvuslik-kultuuriliste ju- dude taotlusi vabaks loominguks.
XI Eestluse psimise aluseks ori eiestl kodu, kool, organisat- sioonid, skautlik liikumine ja kigi sutiinlstuste kogudused.
oluline on nooremate g<eneratsloonlde senisest suurem raken- damine organisatsioonide ning koguduste tegevuse juhtimisele.
Tuleb toetadk noorte organiseerumist lemaailmses ulatuses. Kaasa eesti ellu Ituleb tmmata ka segaabielulisi perekondi. X Iga vabaj eestlane kuulugu vhemalt hte eesti organlsatl-
om, samuti ka eesti kogudusse. XI Koost vi seile taotlemine okupeeritud Eestis tegutse-
vate Nukogude okupatslopnivimu esindajatega kahjustab Eesti vabastamise vitlust.
XIX Homne Eesti ei tuse ilma eestlaste tnase ohvrita. Selle'' prast on iga eestlase kohuseks eesti organisatsioonide ja kogudus- te t toetamine jukohase majandusliku ja kaast panusega.
XIII Rahvusliku htsuse silitamiseks ja vitlusju kindlus- tamiseks tuleb kigiti Vltida eestlaskonna killustamist nii geograa- filiselt kui ka poliitiliselt.
XIV Vaba maailma eestlaste tah^ e avaldamine ja tegevuse koordineerimine toimub igal asumismaal esindusorganlsatsioonl ja lemaailmses ulatuses lemaailmse Eesti Kesknukogu kaudu.
miiiiiiiiiiiiiiiiniitiiiiiiiinliiiitiiiiiiiiiiitiiiiiiiiisiiieiisiiiHiii^
hendriikide vabariik- laste erakonna kongress kulges loo- tusrikkas ja kigiti kontsentreeritud meeleolus. Selleks nis olevat ka phjust. metis-leva ipresidendl prestiizh rahva hulgas nib olevat langenud ja ksitlused rahva hulgas andsid lekaaluka poolehoiu vaba- riiklaste presldendi-kandidaadile. Ka
E I . - ; ; v
MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTiEGA
K. Pts - 1918. fCSSXX
k l NATO liikmesriike suurendama oma sjalisi Jude, toetama USA v- lispoliitikat, et hiselt vastu seista N. Liidu sjalisele survele. Selles kommnikees peegeldub NATO liik- mesriikide ksmeelne otsus, et an* tud olukorras bn ainus tee rahu si- litamiseks. Nendele on vajaline sja- line Jud, mis paneb Moskva tsiselt mtlema, enne kui ta ue suursja vallandab. Relvastatud rahu on kal- lis, kuid siiski odavam kui sda.
voimu ja ah te vrd-
MIKS N . LIIT RELVASTUMIST ,
Kui USA vabariiklaste partei valis neljapeval, 17. juuli l oma presiden- dikandidaadiks Ronald Reagani Ja abiks George Bushi, siis N. Liidu va- litsuse reaksioon sellele oli rmiselt terav ja USA elanikkonda hirmutav. N. Liidu teadetebroo Tass" dekla- reeris, et N. Liit ei luba SA-1 min- gil juhul muuta praegust strateegi- liste relvade suhet ida ja lne vahel ja kinnitas; et N. Liidul on kllalda- selt majanduslikke ja materjaalseid resursse oma sjalise ju suurenda- miseks ja jb alati tugevamaks USA sja-lisest just. Miks ta seda kar- dab, sest USA ei kasutanud oma s- jalist viinsust, kui See oli kaugelt suurem N. Liidu omast.
Phjused, miks N, Liit yajab sja- lise vimsuse lekaalu lne suhtes, on emotsionaalsed, pshholoogilised ja patriootilised. Vene impeerium on olnud ja on veel praegu ks tundma- tu maa. Temast rgitakse, kuid te- ma suurust ning vimsust ei veta nii tsiselt kui seda Moskva sooviks. Valitsus Moskvas*on teinud tohutuid pingutusi, et teha N. Liit sjaliselt maailma vimsamaks riigiks. Ta soo- vis ning sai enesele kesoleva aasta
Ja lubas suurendada N. Liidu, sja^, olmpiamngude korraldamise igu- list vimsust, kui USA pab kuju- neda vimsamaks sjaliseks juks maailmas.
erakond ise nis olevat tihedalt koondunud' oma kandidaadi mber, vaatamata teatud erivaade&ele era- konna fraktsioonides.
Kigiti korrektselt ja hemeelseU arenevasse kongressi kiku tekkis l- puks siiksi iludusviga sekeldstega endise presidendi Fordi segamisega asjade kiku,.Oli ometi narr arvata,
-et endine president viks kunagi minna kandideerima kellegi Juurde abipresidendina. Nhtavasti mned lootsid siiski sellist, sensatsiooni ja teda hakati .nagu vevimuga peale pressima. Ameerikas on peale selle kombeks kike ksikasjadeni avali- kult edasi lobiseda. Nii arutati, hil- jem ka Reagani Ja Fordi omavahelisi knelusi peensusteni. Fordilt ksisid usutlejad-isegi, mis kella ajal htul ta lpulikult loobus!
Muidugi tekitas see Reaganile vga piinlikke momente, nagu oleks ta poisike, kellele tahetakse bonnet kr- vale panna. Vanadel roomlastel oli kll kord kombeks riigi etteotsa seada kolm konsulit korraga, kuid ega see andnud kigeparemaid tule- musi. On iiga vimata ette kujutada, et Ameerika presidendi lesandeid saaks jagada k; sesse ossa, mille, kumbagi eesotsas seisab ise mees -mlematel vrdne vim, aga ks on siiski president, nagu nuab phiseadus. Selliste lap- selike asja'dega vidakse vlja tulla ikkagi kigi imede maal Ameerikas!
Kuid kik see on ju vaid algus. Te- gelike 'valimisteni on veel tkike aega. Ajad on niisugused, et sndmu- si on raske ette aimata tnapeva maailmapoliitika keerdkikudes. Kige stabiilsemaks ajaks peetakse aega enne Esimest maailmasda, ja isegi kige vabamaks vaatamata 'keisrite Ja kuningate valitsemisele! Nd vib ht vi teist juhtuda le- . Ja olgu see kskik mis maail- majaos, see vib avaldada mju po- liitilistele olukordadele kodus. Piisab vaid heita tagasi pilk m-
dunud sgisel, siis kui hakati val- mistuma presidendi valimistele ja vastavate kandidaatide lesseadmis- tele.. Siis igaks vaagis vimalusi ja vljavaateid kandideerimiseks kas hes vi teises erakonnas. Kandidaa- did vrdlesid oma judusid. Ksitle- ti rahvast jne. Praegune president Carter oli siis jllegi populaarsuse poolest madalseisus. Samal ajal nis tusvat senaator Kennedy tht, ja nnda ta seadiski lesse oma kandi- datuuri president Carteri vastu de- mokraatide parteis. . ] ,
Aga siis tulid sndmused seoses se.,Nende ningudeayatsere^^^^^ Trniga ja olukorrad muutusid
VALMISTU SJAKS . \
Selle, vanade roomlaste phimtte vtsid omaks Lne-Saksa ^kantsler ja Prantsuse president, kui nad p- rast tulemusteta lbirkimist Mosk- vas koostasid hise kommunikee Bonnis. Selles nad kutsusid les ki-
oli kujundatud selliseks, et demon- streerida N. Liidu mitmeklgset pa- let ning tohutut suurust. Moskva brt lohutult solvunud, et suurriigid l- nes olmpiamnge boikoteerivad ja tenoliselt on vastu, et olmpia- mngude lpul austatakse USA-d, kui jrgmiste olmpiamngude asuko- hamaad Ja jtab vga teravaks suur- riikide vahekorra pikemaks ajaks..
^ A. No ,
pea le. Ameerika saatkonnahoone val- lutamine ja personaali kinni pidami- ne pantvangidena koondas rahva presidendi kui Ameerika rahva esin- daja selja taha, nii nagu hdaolukor- ras perekond hoiab kokku perekon- napea mber. Senised nurinad ja pa- handused osutusid thtsusetuiks suure ja nagu. kogu rahvast tabanud
(Jrg. Ihk. 3)
Meie Elu" hr.
(Ali des, liigutaval vimlejad endi Meeleolu on pii
Jrgnevalt o| Andres Kngilt kogu htu jool ja rootsi keele ja Kbi tervitj pealt eesti, sooj paania- ja Kr vene keeles vii liku hulgas oi jid). Paraku tj tlus mnede pahameelt, kes] aru ei saanud. KUI kuNGLA
Festival Galal vitas kokkutull tnades esinej; pingerikkal ko( vimaldanud.
Ta; tutvustasl Ernst Jaaksonil
psti tusis, ai Robert Kreemi raldajat Toron| Baltimore E. ja Richard. Nc juhtatajat nii Liidu esimees
Kneles aul ter Jan-Erik W|
Jrgnes Rool ja siis teadust] vana head kot lekute puhul rahvas kuldsel salt ka tehti.
J r g n e s i poolt esitatud side, nagu onu.. ,;Ma ga", aga ka Lc ramentse ,.Sai hendatud vil 'keerulised hari pallivimlemini
Tarmukalt ei ajal ka pris p Ja vrvirmsij meeleolu. KALEV-ESTIEJ
Enne pikei valikrhmade sinistes trikool tdrukud kolli smboolselt h Neid tutvustad! et need ttarll nendil sama. tdrukud" siii
. Kbi Laretei .1 Tihast, 16-aastl
' olmpiavimle| ku henaise pi
Lastevimler ki paistis tdi valgetes dressi] ka esinejatele kui vimcldi , tel Lumivalgekl
Prast pikka] selumises ji koridorides k( maalasi lhedi kava teine osal Leida LeesmenI tud Vitlus musta, punase] smboliseeris riietus.
Teine kavaoi kult lendav, kord algab ae j segakoor esitai Aaviku hmnill tit" ja Vettikuf se kullast", mil esinejad. Pallf boolselt riietati tesse ja helesii
Leesmenti ' vustas Kng kes tegutsevadj esinenud isegf Unelm" oli nej nc.
Vimlejad v| des kitsa sin seeliku allrej
Mjuv oli Lpupildina p< des vimlejatel vikeste lippu( tr rahvusvrv] Rootsi, ka Noi land. Juliselt| mu nn ja rc
" Kogu Phjala ga lppeski pikkade tormi saatel. (EPL)
; ' ' " " 1 '
Jrgnenud k| de.vahel sc ieti presidenti
. tagasitmbumil sele vga hstij giasjade eest vana, mis oli r|