iKKNEN:
( M . E . ) ; Soome pre- 0 Kekkoncn sai 80-asja- j jubeH knnisel mus. te- raamat tiitliga Tammi-
Is ta kordab j978/a. aval^ et, et ..Phjamaad peaks akkama nupidama koos suurriikidega relvakont-
ihiks peaks olema eriline puudutav sobimus, mis
it; kui vimalik isoleeriks ldisest tumastratee-
iti uue tuumatehnoloogia niminienii" (nimi on ma-
:5j:ekkonen elab) phineb 1 varisema tele. k i r j u ts tele.
ulesth.endustele. Autori piiratud luumarelvasda,
aid aatrtiisja eurpopas- ille mjust " Phjamaad |a, Kekknen mainib ka, fbiilsemad on Soqme ja N . jdy eda varjatum on ka iog Phjala positsioon. I et kskord muu osa Ph- |: unustab- mis oleks suu- tlevikus.
[)inna turismbre boikoteeris ipiaregaftat?
)ldik ..Tallinn juulis", bme keeltes lheb kll Ilja Pirita . varemetesse luulama kui^ samas aset- , }npiaregatlai ei nimetata 1 vist turiste sinna lheda- l vi ei tahetud. Ka lauiu- Itakse ingliskeelses osas bertide' all, vaid nituste I lausega ..Teie olete tere-
Soomekeehel lehekljel |u mainitud vikse kirja- ; Iide hulgas.'; : Iset leheklge ehib mrk Isiimboliseerib 40-astast jst ja 1655.1 a. maja kelp
mida viks igusega lu^ niastis olevana. Soome-
leloii erinev pilt ja ,.juu- ; lemiiei ole.; ,
1'' ' .aa [metas Hna Rahvakong-
>latud ja vljapuhasta- |se'ZhoZiyngi mber-.
Hiina peaministriks. :;tkse'vltida, uusi sise-
Zhao Oli HiVia praeg- [msama rheh i)engi poolt: iiti'kv Uue peaministri si- ledama koost| - totlemi- . IHiina arrrfee modernisee" [i rhk on aselKtud Hiina
Zhao j agab vimu tei- looll soovitatuni poliitiku . Igiga, kes on Hiina koiii- : |'oartei peasekretriks, hberkorraidustega lpeb |ngi surmajrgiie -'ajastu,
feng, kes sai Mao sur- bministriks ja ajas Mao lidi taanduma. Uus pea- (kenda^ suure eduga Hii- jsi provintsis marksistlik- jcijandilst koos vaba ette-
.1 Ta lj andis tlistele . ItaiupOegadele neilt kon-.
naid tagasi^ et eltistadai Liust, Ta eelistab
ja tehnikuid ^ partei- jelle asjatundmine dn sa- |. Nagu Deng nii puliasta- 10 Mao kultuurrevojlutsi- ia heideti parteist, vlja.
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiitiiiiiiiM^^
libiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiin^
k P t s 1 9 1 8 .
imikusi messe r raadio fandma le kogu Poola, sus ja tlised hiselt : ulatuslikud mjahdusli-
|id...^^-:.:^ i l . tehaks^ Moskvas kva (dis ta tkse USA-d. eriti iid. Poola ametihingute Imetamises. Mrgitakse, et
agendid kihut-vad to-
seiged mrgid, et konses- iti[ et I pidurdajda Ppola lien^mist naabei^ maades- )la ueridustegai pole le- lejad ei usu. et KlremLon |>oll eri staatuse andmi-
. MK
1
tn
i;
t-
.I
iii.
Meie Elu" nr. S9 (1S9T) cm
0 Venelased n esikohal vidujook- sus laevastiku; baaside jmiseks In- dia ookeanis ja nad oii picaegu olu- korras, kus vivad sulgeda laevaliik- luse KesMdast ln^^.
Olukord on muutunud nii kriitili- seks, et USA sjajudude juhid soo- vivad paigutada osa oma laevasti- kust Luna-afrika sadamasse Si- monstownii, niida neile ka lahkesti lubatakse. Takistuseks on ainult po- liitiline olukord, kuna Ln-Aafrika on hukka mistetud Vassipoliitika prast. Isegi niid kus Vfei^ e ulemvi mu on tunda nj thtsal mereteel ja venelastel on seal 32 laevia j rida va- Tustusadamaid, kphkleb USA 'sus.
USA admiralid ootavad Ronald Reagani presidlenJiks saamist, sest nende arvates on tema nusolekut kergem saada kui praeguse presiden- di oma. Lna^afnka vabariik pn ka pakkunud oriia sUamate kasuta^ mist Phla-Atlndi kaitseorganisat- sioonile, kuid ka sellega hinenud riigid ei Julge end siduda rassistliku
Granaadi viska j aga tulistati. San Salvaxioris S .konsulaati kommu- nistlikkude terroristide poolt lhe- dalasuva thja maja katuselt. Kan- : natada sai ks' broo J. saatkonda hoone katus. Inimnnetusi ei oinud. Se]|liaator Robert Kennedy mnla- ril Sirhan Sirhanil on vimalus vaba- neda ]var('last kolme aasta prast. Jrjekordselt lhendati tema vangla- karistust nelja kuu v^a hea lal- pidamise prast. Kui ta ka edaspid? on eeskujulik vang, vabaneb tja vang- last 1983 aastal, seega-jl2 aastat p- rast Robert Kennedy mrvamist. Poolas kohtusid 300 tliste esin- dajat esimest korda, et moodustada iseseisev ametihing. Koosolijad esindasid 35 tliste' eriorganisatsi-^ ooni. Sti:eikide lpetamise heks tin- gimuseks li iseseisva ametihingu moodustamise lubadus kommunistli- ku Poola valitsuse :poolt|..
Ameerika; presidendi J. Crteri noorem vend Billy mb venna ame- tisseastumise tseremoonia mlestus- esemeid, nagu postkaardid, postmar- gid ja muud. Ksitav hind on |150. tkist. Selle kaubanduse ala eritead- lased aga hindavadv nende vrjfcst vaid mnele dollarile. Billy t^|use Jrgi on tal mlestusesemeid m- giks umbes 50.000. Ta keeldus tle- mast, mi^ s hinnaga i^ eed bn ostetud, kuid mrkis, et miik toimub tema sbra Randi Colemaini juhatusel. Luna-Korea valitsus ei ;ppra t- helepanu Kanada, USA ja Jaapani valitsuse protestidele ja ei: muuda dissidendi Kim D^e Yungi surmaot- sust. Ta misteti ;po(i)missurma Ko- rea valitsuse 'kukutamise katse eest.- Trgis sai sumia politsei ja kom- munistlike tcjrrorisiide vahel toimu-
nud tulevahetuses tuntum kommu- nistide juhtiv tegelane Yumutarci. Yumutarci oli vangistatud mrvas sdistatuna ja viidi politsei poolt sndmuskohale juurdluse toimeta- miseks. Vasakpoolsed avasid tule po- litseile kavatsusega vabastada oma
.juhti.-' : ' hinenud Rahyaste Organisatsioo- ni veti vastu 154-jas Hige. Selleks on 110.000 elanikuga St. Vincent and- Grenadines, mis };iiljuti kuulutas end
^ iseseisvaks.
" Kuuba valitsus-hoiatas lennukite levtjaid, et senine pehme hoiak hupiraatide: vastu lpetatakse ja need saadetakse tagasi Ameerika hendriikidesse kohtulikule vastutu- sele vtmiseks. Nd on Kuuba oma hpitiist tsiselt vtnud ja andis le esimesed kaks hupiraati USA valit- susele. Need toodi ra USA valitsuse lennukiga. Seega vimaldati neile ta- suta edasi tagasi lend. : 1
. Iraani vlisminister Qhotbzadeh'! arvates otsustatakse ameerika pant- vangide saatus enne 4i novenibrit, Tema soovitusel tulfeb kee teha mi peatselt kui vimalik ja enne Amee- rika presidendi valimisi. Iraanis kar-
: detakse R. Reagani ; vimuletulekut ja pantvangide, vabastamisega saab kindlustada J. Carteri tagasi vali- mist. Tehernist saabunud andmete kohaselt kavatsetakse seal siiski jao-; tada pantvangid kahte gruppi. po- liitilised kurjategijad jaj salataiula- j ad. Viimas tl gruppi talieta^kse' karis- tada Iraanis.
0 0
NELJAPEVAL, 25.
p)idtsdmistele. tihe,.kahe vi kolme:mehelises
INIMENE ON RKAMAS Nukogude inimese elu j tegiBVuse on toonud lhema vaat-
luse alla Poola rahva rahulolematuse avaldamine kommunistliku- le korrale ulatuslike streikidega. Nukogude inimene ei ole see, mida Lenin hakkas kasvatama jirast Oktoobrirevolutsiooni. Ta on rkamas, nagu kirjeldavad vlismaa ajakirjanikud, kellel on olnud vimalusijtutvuneda nukb inimese eluga ja dissiden-
nende oma
3 v tegevusaasta algab kolmapeval; 8. oktoobril ... . E e s t i v i k e s e s saalis.;
Registreerimine on Eesti Maja vikeses saalis kolmapeval, 1. oktoob- ril kl. 7---f. Informatsiooniks hfelistada tel. 225-5595.
Haarates vimu Oktpobrirevoliitsi- j a nende elust Lnes. Hakati jljen-. ooniga hakkas Lenin organiseerima Venemaal nukogude korda ja pas- vatama uut inimest nukogude ini- mest, kes oleks omakasupdniat ja phendaks oma elij inimkonna-- pa
dama ' lnelikku elulaadi, kandma jeane, 'kuulama rokk muusikat ja kasutama koike muud lnelikku.
Prast Stlini surma nukogude inimene hakkas vabamalt mtlema
rem tuleviku kujunemiseks. Leni-ning^ kritisee- ni arvates konfliktid hiskondlikus , rima; kuna veendut! ei see kunagi elus ^olenevad halvast varade jaotu- v paranda ttava ralhva elu N. Liidus/ sest ja inimese eksploateerimisest Ilmusid esimesed dissidendid ja t- inimese: poolt. Tema arvates nuko- Ilsed korra;ldasid vhemaid streike, gude kord krvaldab selle pahe ja- nudes paremat, ttasu ning toitai- he generatsiooni 'kestel 1 ta lutas ; netega varustamist suuremal mral. kasvatada uue inimese nukogu- de, ininiese; kes oleks, aus ning ortia- kasupdmatu. ; i ; Los, Angeles Times'i" kaastline Dan Fisher, kes koim aastat elas N. Liidus ja tutvunes nukogude inime-
.Dissidentlik vene kirjanik Vasily Ak- syonov kirjutab:' Meie rahvt^ s on elanud, ikolm generatsiooni kige hirmsama diktatuuri all.',Nd'on al- gamas uus periood, kus kujlmeb yl- ja uus nukogude;inimene ja.kujun-
Kanada NDP:'liider .E^.'Bradhent sattus olema Poolas, kui is tliste streik Gdanskis. Streik kujunes mne jievaga l-
diseks streigiks itiing vttis sellise ulatuse, et kommunistlik dikta- tuur pidi hakkaijna arvestama tliste nudmisi. Oma thelepane- kutest Poolas Ed. sept.
jutustas ajj
se eluga, mrgib, et N. Liidu juhtide dab N. Liidus uue jihiskondlikijikor-: pe kasvatada mingit uut, nuko- ra. gude inimest on jnud utoopiaks ja nemad ise, eivus sellesse enam, kui- . pi inad: sellest rutiinipraselt rgi- vad. Nukogude 'kord r mida seninh-
POOLA TLISED NITAVAD TEED :
Kommunistlik diktatuur Poolas ei
latakse jrjekindlalt ja sstemaatiliselt. Seetttu ori. eestlas- te Osathtsus langenud 1939. a. 88 protsendilt; ligi 60 protsendile. Seesu- gune, rahvastiku koosseiiii muutmi- ne viib suurde hdaohtu eesti rahvu- se olemasolu.'
E K N juhib Kanada valitsuse the- .lepanu asjaolule, et Nukogude Lii- du rahvastikjiline poliitika Eestis on
\^tseses vastuolus rahvusvahelise i- guse phimtetega, nagu see on kind- laks riiratud rhvamirva vltimise
iknventsiooni^ ja ldises Inimigus- te Deklaratsioonis, j p ] vastuolus Helsingi deklaratsiobrii VII ja VIII
phimttega. : .| ^ | Olukorra hiteri^ mrgitakse esil-
dises, et Eestis on L. septembrist 1980 rakendatud Nukogude Liidu
/haridusministeeriumi ' mrus nr. 137,. 18.- juulist] 1978i rnillegav^vene keel on Sunduslikuks ppeaineks ju- ba eelkooliealistele lastele nende asu- tustes- On seeprast elulise thtsu- sega,, et rahvusliku i|deritsuse silita- mise prqbldem' Nukogude aladel
TORONTO Tstus- Jturismi- minister Larry Grossmaii prdus fderaalvalitsuse poole sooviga, et kbheelt keelataks Nukogude Liidus valmistatud Lda" autode sisseve- du. sjases usutluses min. Gross- mann tles, et sovetid mvad dumpinguhimiagia Kanada turul, ohustades nii Ontario autotstisist kui tlisi. Meie ei peaks ootama kuni tuhan-
ded tkohad kaovad Ja ,,Lada" ori end iurul sisse ttanud, ennekui te- gutseme ,J.adat" makse Kanadas 4.288:dollari eest^ seega 30(M0O dol-' lari vrra vhem kui Phja-Ameeri- ka vikeautod sub-compacts".
Ijnimesed ksivad, kas n meldav, et isvetid; kes ei ole tuntud oma prqduktiivsuse poolest, OE vimeli- sed tootma autot mrgatavalt odava- malt kui Fhja-Ameerik. Kommu- nistliku korra juures tleb valitsus tlistele kus nad peavad ttama, kui palju ja kui kaua. Toormaterjali- de hind ori mratud just nii nagu valitsus Soovib; Ja hinnad on seatud tasemele mis vimaldab nende pro- dukte ma vlisturgudel, On kindel, kui N. IliiduL lubatakse ma dm- pinguhinng sidukeid siin maal, siis sel olukorral pole lppu. Lihtsalt
venelased teevad dumpingut ja see tuleb lpetada", tles minister Grossman.^ ,
. Ed. Broadbeht viibis Poolas 8 pe- va Icui tliste streik oli oma hari- punktil. Ametliku klalisenal Poolas ta hoidus klastamast Gdansicit, kus asus streigi juhtimise keskus. Tal oli olnud siiski kllaldaselt kokkupuu- teid tavaliste elanikega, tlistega-; vhemates kes'kuste, valitsuse ja par- tei juhtivate isik!utega, et ldmuljet saada. Ta mrkis; et tliste streik Gdanskis,, kuigi s^ee nis puhkevat ootamatult, oli hsti ettevalmistatud ja 'hsti juhitud! Juhtideks piid ande-
. kad ning . kaalukad intellektuaalid, ,'kes kohalikku olukorda hasitundsjd, : tliste nudrnised os'kasid hoida
phiseaduse piirides, vimu levt- mist ei taotlenud, hiskondlikku vara ei hvitanud. See hoidis r, bt valitsusel ei olnud phjust sjavge vlja kutsuda streigi lpe;tamiseks. Samuti ei andnud see phjust N. L i i - . dule oma veosade saatrhiseks Poo- lasse, et : sealset valitsust abistada; Streikijad kitusid distsiplineeritult
Torontos, IS. tamtu terrori abil imalal hoitakse, on o^^^^ kui ,
juhid olid kindlad oma ja nende nudmistes.
Rahva smpaatia kuulus streiki- . vtele tlistele. Jutuajamistest va- iitsuse,.ja |)artei juhtivate tegelaste- ga oli selgunud, et nad teatud m- ral lugesid tliste nudmised igus- tatuiks ja nisid olevat veenduhud sellest, et N. Liidu ees'kujul Poolas kehtestatud kompunistlik diktatuur^ ei ole pikema aja kestel vastuvetav poola rahvale. ' Pr-ast kokkuleppe slmimist v|ilit- suse esindajatega, sjtreik loeti lpe- tatuks ja tlisi 'kutsuti oma 'td jtkama, kindlas u$us, et valitisus oraa lubadustest kirini peab. Ajakir- janikelt esitati ksimusi, kas Br(^ad- bent usub, et valitsus tplistega sl- mitud kokkulepet peab. Viimane ,ar- vas, et Poola tlised hoiavad kdkku ja juhul, kui valitsus slmitud kok- kuleppest kinni ei pea, siis kindlasti tuseb sellide torm, millele valitsus vaevalt suudab vastu
iriuutnud sealse inimese raskelt mistetavaks. Ta ori enesesse tm- bunud ja' ei ^usalda kedagi! Aleksan- der Bukovski iseloomustuse koha- selt ta mtleb' hte,; rpgib teisiti j ja teotseb kolmahdal viisil Ta ei oie
Liidus. I^ oola tline on vhem, karthk ning 'silitanud oma mtle- misvime. Ta on algusest peale kri-; ' tiseerinud l^ommunistlikkii' korda,!!, nudnud: sotsiaalseid reforme ja korFaldnud ^streike,; kuigi^ need on '
surutud. Poolas on kaugeltki see 'keda hakati kasvaja- veriselt mah ma; Kolm generatsiooni on kasva- tusnud esile suhteliselt rohkem dis- nud les Nukogude korra juures ja sidentei kui N.Liidus. Nad; on julge-
: praegune generatsioon ei mtle kui- das iriimkonina elu parandada vaid tegeleb isellega kuidas enese j !oma perekonnaelu vajadusi paremini ra- huldada. Niikogude inimene on ba-
; kanud rhtlema, oma mtteid - selle kohaselt avaldama'ja vastavalt te- gutsema.!-Ja omab' teatud julgust nukogude ikorra kritiseerimiseks.
mad jatoetavad totavat rahvast. See vimaldas kiiresti organiseerida toetuse Gdanski Streikivatele tlis- tele mned ndalad tagasi ja paisu- - tada streik niivrd suureks, et-valit- sus pidi tliste nudmistele jrele andma.; N. Liidu ttav rahvas on sellest teadlik ja nhtavasti vtab kord omaks sama taktika. Ta on r-
Arstiabi ^v Liidus
I, 5.5 University Ave., Toronto, Ontario/.MSJ 2H7
ri avatud: teisip., kolmap., neljap. 96, reedel 97, laup. 9- v(Esmaspeviti..suletud) . .
mis Stalini ajal oli raskelt karista- , kamas,, nagu kjrjanik Aksyonov en-, ! tav riiklike kuritegu. Kik, kes, julge- nustab.
sid teisiti mtelda, rkida ja mida- gi nuda lik;videeriti vi saadeti Si- beri sunnitlaagritesse. : ; ;
i ' Tavaline rjkogude inimene peab ;[ suu ja niliselt ei reageeri sellistele - i. nhetele, nagu kaupade ostmisele 11 dollaripoest soodustatud hindadega, , 'kommunistliku partei liikmete eri- listde igustele ja propagandalisele teatele, et tsensur N. Liidus on kige demokraatlikum kogu maailmas. Elatakse lihtsalt eeskirjade ja par- tei nuete kohaselt. Seda teevad ;ka partei liikmed ja vaeval!t leidub idea- listlikke konimuniste, kes jtavad af- vestaniata' tegeliku elu ,nuded ,ja mtlevad utoopilisele kommunistli- kule korrale.- Noorkommunistlikd hingud ka kommunistlik partei on
.nd.lihtsalt organisatsioonid kuhu tuleb katsuda sisse pseda, et olla kvalifitseeritud krgkooli psemi- seks vi administratsioonis parema- le kohale mramiseks. !
Iseloomustav selle kohta on.he propagandisti telus pt-ast koosol< kut hele ksijale koosolekul: Min 'kohus on teile ette lugeda,.mis pa tei poolt on kirja pandud: teie kohub on 'kuulata !ja koosolekut mitte se
:: gada". :
USA eliitvgede Special Forces hingu New Jerseys asuva osakonna koosseisust oli sja le saja liikme kogunenud oma neljandaks ndal-
r l p u k s eesti skautlike noorte laag- ir isseLkewopdi; lhistel." Sellele,
i koos perekonnaJiikmetega veedeta-. vale piknikule n antud nimetus Dc- toberfest. SF-meestele meeldib eesti
. noorte laagriala,i^us ka- suplernlse vimalus, erilise vaimustusega aga kasutatakse laagri leilisauna.
Iga kord kui osavtjad kohale on
9 Queen St. E. Toronto (Yonge juures) Tel. 368-5011
M^il on rikkalikus valikus importeeritud lngu. Sobivad varrastel ja kangastelgedel kudumiseks, pimimiseks, heegeldamiseks, tikki-
' j miseks ja slmmiiseks (macrame). SKilNPINAAVIAST. HUVITAVAID MATERJALE ! !KSITKS' MUSTRIGA il^ -Kanvaa-mitmes vrvis, SOODSAD ;HINNAD. Avatud: esmsp;,'kplrtiap. 9^6, neljap., reedel 98, lauipi. 9.304.; Meie ^ eine ri: 674 Broadview Ave. Tor. Tel. 469-2005, kelJ 35 p.l;
Nukogude inimene pib varakult, et see, mida rgitakse kodus ei ole rkimiseks; tnaval. Ta on teadlik ning vib sageli :nh,| et partei ja administratsioonLliikmed kasutavad kurjasti oma igust, valetavad ja va-
Altkematksu vtniine, korruptsi- oon ja ar-stide oskamatus iseloomus- tayad tnapeval arstiabi korraldust
:' Nukogude Liidus. Sellise hinnangu andis hiljuti' dr. yiadimir Golyak-
, hovsky, kes oli operatsiooniosakonna juhatajaks hes Mpskva haiglas ja tuU SA-sse 1978. a.
Esiteks mrkis dr. Gplya^hovsky, : et kuigi N. Liit on sotsialistlik. maa, arstiabi ei ole kaugeltki tasuta. Pat-j siendil tuleb maksta haiglas oma
.toidu eest ja rentida endale ^haigla tekk ja lina. Samuti tuleb maksta arstirohtude eest, sest haiglal tavali- selt neid ei ole. i Neid tuleb osta ku- sagilt mujalt. Lopu'ks tiileb haigel maksta dedele ja arstidele, et saa- daldse korralikku hoolitsust ja j- relvalvet. Lastehaiglas tuleb vanema- tel kia ruume koristamas ja pran- daid pesemas! -
Haigla personali ja arstide tpe- vad on.pikad.''Sel'leltttu nad on tihti apaatsed ja korruptiivsed. Noore arsti esimeseks palgaks on 165 rub- la ,'kuu. Iga 5-e aasta prast tste- takse palka 15 (rubla vrra. Tal tU'- leks teenida 90 aastat, et saada USA algava bussijuhi palka. : Arstid on sunnitud vtma altke-
maksu. Arst omalt poolt ka peab rastavad. Ttav.rahvas on sunnitud: altkemaksu maksnia,; et haigla ad-
saabunud, toibub" lhike avatsere- vetakse Kanada delegatsiponi poolt moonia laagri metsakiriku juures, konverentsil lesse ja et kogu ksi- Ka : tnavu mlestasid nad samas mus vetakse tielikuHvaatluse alla.
TAGAKIUSAMlfe M P E T A D A . .!
Esildise kolmandas osas kasitatak-
asuV mlestussamba juures -Koreas, Vietnamis Ja Hindo-Hiinas USA r- niee koosseisus langenud eesti noori; mehi. Neist pn teadaoleva seitsme
se poliitiliste vangide ja dissidentide nimed; raiutud monumendi plaadile, ksimust Eestisi Rhutatake, et vii- Mnedel andmetel on olnud aga ;lah-
ministratsioon ta tle vtaks. li- pilastel tuleb maksta altkemaksu,
- et ta likooli vastu vetakse ja et ta likqoli saaks lpetada. lipilane, kellal on raha, vib likooli lpeta- da ilma, et ta ldse midagi piks. 20% arstteaduskonna lipilastelt lpetavad likooli ilma philise ars-. titeadusliku hariduseta.
Dr. Golyakhpvsky hinnangu koha- selt N. Liidu tervishoiuvaiitsuse ad-. ministi^atsioon; on krruptne, mitte kompetentne, arrogantne j hooli-
peab; titma oma normid, khna matu. Kige selle tttu arstiabi kor- koPsolekul, plaksutania' ja tstma raidus N. Liidus on taga U S A omast
tegema sama, kuna ttasu ei le vastav tarbeainete hindadele. Tule-, museks on see, et kik, kellel on vi- malusi varastavad hiskondlikku va-, ra, eluliste vajaduste rahuldamiseks. S ee, kes ei avalda 'initsiatiivi oma (ilukorra parandamiseks, elab nuko- gude inimese elu. Ta saab tasuta keskmise hariduse: ja arstiabi, min- gisuguse peavarju,' tkoha ja nor- meeritud palga. See on elu! mis ei ole kuidagi vrreldav Lnes elava inimese eluga, kuid siiski elu. Ta
mse aasta jooksul on Eestis arretee-; ritud ning lhemaks |/i pikemaks
[S sunnitle mistetud ' paar- iat. tummenp mimoiguste eest
Nende k(j).dusid- on lbi; otsitud, neid on le kijiulatud ja ^tkohtadelt val- landatud^ ; Eriti ksitatakse : Mart Nikluse tagakiusamist, ja vangista- mist ja tuuakse himeHseltiette teised vangistatud vi tagattsctud: Jri Ku^k, Endel Ratat, Enn Tarto, Erik dam, Eesti. lip^ heiskamise, prast vangistatud Raivo Hermlin,! Vello Sstar, Alev Tiitson, Viljjo'Vilba j.t.! Ka vaevlevad yene sunnitlaagreis paljud varem vangi mistetud. See-, sugusele poliitilisele tagakiusamisele
' tuleb Madridi konverentsil tit the- lepanu prata ja puda selle lpeta-'
genuid enam, m i d a selgitatakse. Metsakiriku pulist suurele ristile seoti sama tseremoonia ajal - pikk kollane paeL mille; kestel palvetati : Iraanis 'pantvangis olevate ameerik- laste eest: Ndalalpu avatserenjoo- nia ajal viibisid seal ka ERKU esi- mees J. Simonsn ja jhatusliige K; Kru j.t. eestlasi. SF hingu sakon- : nas pn aga eestlasist juhtivalt tegev
"Priit Parming. Tseremooniapirogram- mi kuulusid ka! liikmetest langevar- jurite dempnstratsioo^hp|ped lhe- dal asuvas Fort Dixi sjavelaagris j Eatontownist kohale] tulnud Dr- 'kestri esinemine koos lippurite kb- lonniaga/ Laagris viibisid osavtjad,, kokku neljal,peval. Shumeid ja pilte ilmus sellest ka ameerika pres-
Esmaspeval, 13. oktoobril, 1980 ei ole jtmete raviimist. Regulaarne! esmaspevane raviiiBin^^ teisipeval, -Regulaarne teisipevane raviimine toimub kolmapev^ ^^ ^^ Kolmapeval, 15. oktoobri AJALEHTEDE ja suuifte esemete
(klmutuskapid,: diivanid, ma(lratsid,'aiapraht jne.) ravii- mist ei ole. Kolmapeval, 22. oktoobril toimub suurte esemete ravii- mine':' .
7:klaa5 Meeldetuletus: Torontos on de mberttamise depood, helistada tel: 367-7742. .
e ja meta iriform,
R. M.iBREMNER,:P. Eng., F.LG,E.
Commissioner of Public Wpr City ofTqronto
ktt, kui see on vajalik^ Ta peab ole- ma rahul sellega, mis valitsus annab ning hoiduma lnelike vabaduste taotlemisest; mis tahendab nukogu- de mttes korralagedust. Nukogu-;/ de inimene, meldes ^elle all vene- ^ last, nib leppivat kommunistliku korraga, kui administratsioon vhe- gi antud lubadusi tidaks. Sellest sa- geli, ei suudeta 'kinni pidada ja tava- liseks nhteks"t)n puudus titainetest ning tarbekaupadest, mi ajab inime- sed mustale turule, kus normihinda- de asemel tuleb maksta, mitu korda rohkem. Ttav rahvas on alalises rahalises puuduses ja rahuolematu kehtiva korraga. ',
I LS O E MAAILM: !! , ! ; ' !.!";
i Kuni II Maailmasja! alguseni nu- kogude inimene oli tugevasti eralda-
tud ; vabast maailmsi. Lakkamatu kommunistliku propaganda tttu ;ta kartis imperialisrni, kapitalismi ; ja inimese eksploateerimist inimese poolt Ameerikas. Sja ajal olukord muutus ja nukogude inimene sai teistsuguse ettekujutuse rahvastest
25 vi 50 aastat.
Teise maailmasja ajal kditati Stalini ksul Krinimi tatarlased oma sealsetest elukohtadest enamikus 2000 miili eemale Usbekistani. Krim- mi tatarlased on, moslemi usku ja seoses Iraani kriisiga pn nad saanud uut hppgu ja nuavad, et nad luba-
1 tkse tagasi Krimmi Pma kodukiph- tadesse. Neid pn jrel praegu ainult poolt miljpnit.. Kuid nende ksin^us on kige jmedam inimiguste Rik- kumine. ksikud perekpnnad on ta- gasi linud, kuid miilits on nad van- gistanud j saatnud tagasi Usbekis- tani. Krimmi tatarlased kaebavad, et Moskva valitsus hvitab, nende kee- le ja kultuuri, kuna/ on keelatud trkkida tatarikeelseid trkiseid, Ta-
. tarlased on kprduvalt prdunud Liitunud Rahvaste Org. peasekretri
