: 3.00 . 8.00
. 6.50 -3.50
la 4.50 3.50 3.50 3.50 3.50 4.50 9.00 4.30 3.00 3.00 1.00 3.00 3.00 1.50- 3.50 ^ 3,00 I 3.00 I 5.00
9.00 6.5
Mets. Haamer
HTU bst oli vi- aiaga, loo
li suure t- t^ rbeese- isuseni
urle tek- [Kk taht- lik ttab. )ttu rgi- jst, noored, lanasti teh-
p puu- langu osa- oma ju-
kunstilise cord vlja
lalmistanud iaale,-mis lesma kodu-
ckalike vi- Jee^ ri Valge plaua eest. ja oli orga- l a aasta on p vlja tdo- |n tnuvr- lu r i viljele
ELN
iiliiiniiiiiiiiiiiiiir
8
Thelepanu ratanud uudikeosena judis phade^elsele Mrjaiiiduslaua! Arved Viiflaidi romaan a(irgitud", mis viib lugeja sjajrgsesse Soomsi, kus toimusid eestlaste valjaandmised Moskvale. Teose usutavusele amiab kaalu selle allikate teprasus, kuna neid ei tule kaugelt otsida. Qn mrgi- tud kunstnik Alfred Kari^, tema soomlannast abikaasa, Voldemar SmOffi, Edgar Marten,, kes eiunevacl Kanadas ja Roots! elanikku Esmo Ridala.
 Venemaa osas tunnen veel isik- likult ajakirjanik Sootsi ja graafik Heina lgkujtisid, kelle igeid nime- sid ma ei saa avaldada, iitles autor ,,Meie Elule", Kui vike on vahel maailm, seda kinnifab seik, et Kaa- rel Soots sai hiljem kristusiagris tuttavaks eestlaste sbra Solzhenif-
.sniga!-  ' 1...-', Teose tuumik prineb Maire jaj Al-
fred Karult r - nende jutustusteta ei oleks ma romaani Mrgitud'' selli- sel kujul 'kirjutanud. Eelkige oli see nende perekonna tragdia >- poja elu oma isa elu est r~, mis sun- dis mind kirjutama. Arved Viirlaid tles, et jutustuste krval on ta ka- sutanud andmeid ka Soomes ilmu- nud nlemi|rteofe mille auto- reiks sjaaegne ipeminister Litiko- niies, kindral Airo ja teised, ku lei- dub andineid Riigipolitsei tegutsemi- sest ning jrelvalvekomisjohi sekku- misest riigi siseasjadesse. Kige haa- ravamad dokumentplteosed seni avaldatuist iil dse on vast Boris Bjr- kclundi Stalinile-menetetyt vuote- ni" ja Unto Parvilahti-Boman'i Be- rijan tarhat", kuid nende- pearhk lasub Venemaal veedetud aastatel.
Rahvuskaaslase Herman Treiali tragdia phjal kirjutas Tuuli Rei- jonen romaani Kinen on syy?", mi- da tunneb eestikeelse tlke tttu hs- ti ka meie lugejaskond. Soomes teh- ti sellest kriitika poolt, krgeithinna- lud teosest isegi film.
duslikult; 'Nii pudutangi teise pe- rekonna suurt kaotust vaid pasai lau-
./sega. V ; , ^
MSTATE:DITAOTS   ;  Raamatu viimasel
leiame, et olete ,,Rlrgitud" nud 1956-57 ja 1979. Kuidas M d aastaarve mista?
-r- Kik teosed ei valmi hekox- sel mahaistumisel, vaid vajavad m- nikord aastakmnete distantsi. Ise arvan, et olukordade sunnil pooleli jnud romaan vitis palju lpeta- misega alles 22 aastat hiljem. See ti mulle isegi he kuriooumliku mt- te, et kirjanik peaks kik oma teo- sed kirja g^ema^flc^^ ja vii- in is t le ip- '1^^ saa- ma alles 50^e aastaselt!
Tegelikult ji ,,Mrgitud" pooleli Eerik Hormi lugude tttu. Pannes ksikirja tookord krvale, ei^olnud mul ga aimu, et Hormi lugudest saab viis kidet. Vahepealsete aasta- te kestel on mul itoinud veel kolm luuletuskogu ja rida tlkeid vr- keeltes.."'' ^
D
Energia on.vaga aanusiiK;ja seaaon kerge hoida kokku. Allpool on mningad Juhendid autositjaile energia sstmiseks.
rge sitke kiiresti. Sites 110 km kiirusega tunnis tarvitate umbes 20% rohkem bensiini kui sites 90 km kiirusega tunnis.
Sitke sujuvalt ja kindlalt. Jrsk startimine pumpab bensiini mootorisse, bensiin saab asjata raisatud, selle aseme et oleks tarvitatud otstarbekohaselt.
Pidurdage aeglaselt Ja htlaselt. Hoiduge seisakutest ja pidurdamisel vtke jalg juba aegsasti gaasipedalilt.
Kui Mrgitud" loominguprotses- sis esines algul faktilise materjali nappus, siis oli kirjAamise hilise- mas jrgus olukord vastupidine: tuli teostada ranget selektsiooni, et teos mahuks kaante vahele. Arvuka tege- laskonna tttu ja tegevusega, kahel pinnal tuli 'karakterid esitada nii, et; igaks neist jks lugeja teadvusse- esimesel kohtumisel. Vltimaks pin- ce ja kompaktsuse langust laialival- i,'umlscga tuli teose viimistlemisel ohverdada valmiskirjutatud .peatk- ke, isegi tegelasi.
ErJti kahju on mul. Endel Ru- bcrgt ^psteaktsioonist" Rootsist Hclsi n gisse ja ta kaelamurdvatest >cil\iustest SoomeVena piiril ning I ^pi'^", tles autor. Vahel on tegelik vsu testi pnevam kui fiktsioon, sest romaa n ei mahuta endasse alati koinpositsiooni4asakaalu prast ki- ;<e elus juhtunut. Ei seiklusi ega tra- S^diat. Mrgitud" puhul niteks limdunuks kahe lapse surm vangis- iatud eestlaste perekondades ' le- pakkumisena, ebausutai^ ana kirjan-
Kuna olete peaaegu kogu proosaloomingta ulatuses ksitlenud eesti rahva lhimineviku tragdiat, siis on paljud lugejad vtnud sedsr nagu missiooni poolelijnud vit luse jtkamist sulega^ Kas oleles sel- lele arusaamale midagi lisada?
 eldakse, et rahva hl on Ju- mala hr'. Ma nustun sell^a tiesti meie rahva osas, sest meit hine esmrjk on Vaba Eesti. Kah- juks olen aga minagi pidanud heitle- ma igasuguste ^tuulikutega", milleks on just sageli massi hl siin X- nes. Jah, ma olen pdnud kirjan- dusliku loomingu kaudu knelda meie rahva kaitseks. ' 
Samas ma kahtlen, et tahaksin veel kord oma loomingus ktte vtta Ve- nemaa vangilaagrid yi metsavenda- de saatuse. See aine minule on arva- tavasti lpetatud. Romaaniga ,,Mi'- gitud" oU mul ieti juba 22 aastat tagasi kavatsus asuda meie trag- dia kirjutamisele vljaspool kodu- maad. Minu arusaamisel ei ole meie pagulaste lugu mitte vhem traagi- line kui metsavendluse hving kdu- ma soodes. Vib-olla on nemad aja- loo ees isegi ,,nnel[kmas" oluko^ ras: nendel puudub s, nemad ki- sid oma lootusetu tee sangarlikult l- puni. Kas saame seda vita aga endi Mhta? ksib Arved Viirlaid vestlust
^  kolm aastakmmet on eesti go ja Erv. Mlvek. EsImeM vm^ kunsti esitatud Torontos. on oi- meister, veel Pallase skulptorina W nud teostiisrikas. hiselt on tallat j^tajaid, kuld edukas ka portree- Ja radu, hiselt kantud muresid Ja t- inaagttkumaalis. Kahes siuuremt- rmu nhig tulemusigl. Mdunud mellses maalis (olid) Toronto rannik EET 23^nda nituse ptihul meenu- talveFVja sama motiiv Toronto ran
gjjjjg 19SS-ndat, rf j i ik guvef ta Usab uut oma loomli^ ^ pere Torontos o ^^^^ pindade lihtsuses Ja avarusi,
heas kolorUdltmmetuses Ja lIlel8te^ vis nha veel paljudel jrpi- ii^us teostuses. E. MUvek, truu oma
vatel aastatel. veslvrvi menetlusele Ja motiividele Ei olnud kll oma koomidust-orga- loojiuse Isikuprases ksitluses: Oma
nisatsioonl, kuld htekuulvust^ite p | ^ valMmlse Jrele ei paku ta erl- ^^ side oli olemas. ksikute algatu- laut vrreldes Mihkelsooga, kuid
avanesid esinemisvimalused ^^^^ on hea nha tema tslmeelega tmmati teisigi kaasa. N veti g^tunses loomingusse, teostuses
Osa estaiesest, 1931. a. Montrealis ^^i^jj^ keskendatult Ja meeleolukalt, tobnunud nitusest (MESlCoit" aj- Vaheaegadega eshienud^T^^ gatusel) nhig Juba suurema arvuli- gg^kord uut pakkuv lIMemaali- selt (13 estoejat 27 tga) nitus^t Eetilised lilled Luna-Aafri-
on kunstniku Kanadasse asumi-
E.
ronto 1951, mille algatajaks oli IM' doni (Ont.) kunstlgale^ direlktor See nitus tegi rini^TCld I^ndoi^^^^^ ,8lUled'^ ja Trllllumir. nende tawa, Montreali, Calgary, Winnipeg^ . ^^^^.^^ on meistri imestamis- Ja yancouveri.Tvustatud edust. ^ UM.
^^^^"^ Canadians ^ ^ ^ ^ ^ teprasuses Ja elavana. (1952), hilisema nimega Colour and Form ^ i e t y , milles eestlaste alga- Erakorraline EKKT nitustele oli tus Ja kaasattamine oli thus. Kiu- Juba seegi, et oli vimaldatud kla- bi sihiks M iBus^ nabnuakate kunsti, llskunstnikul esitiembie. Neid on Ju suunata kanada hiskonda ja va- olnud, kuid Torontost Ja selle lhis-
 etn. gruppide Juurde. S^ . telt nling i ^ enamalt amatre Ja mte ja otsingud eesti katsetajaid. Seekordseks klalise!k0 suunas, mis teostus alles oli kauge kunstnik Austraaliast,
2956, E. Kunsti mubl ,M^^ staaiJga Vaike IJibu8,sealse^ 1 ^ guseni E. Kunstnike Koondis Toron- uingllku Akadeemia liige Ja tunnus^ tos (EKKT). Enne seda oli Toronto tatud potretist. Esitatud oli, kaks E. $elts organiseerinud kolm eesti guurj kolmveerand-portreed lis  kunstnike nitust !9S4--I956. aastail. E.^^^ Ilmar Heinsoo '^ Seega toimus eesti kunstnike koon^ ja ,3r. Richard Ahtlk"; Need knele- dunne Torontos kahes orkanisat- vad Ise endi eest 
ass asm
M s pole teineteise tegevust takista- (esimene pruunis, tehie heledam
Aastakmnete eestlaste teenimiseks.-.Oskuslik isu^ an.ne Ja
i* ole vald selle sna piirav miste, tupp'1 poolt, vald kompositsioon, milles \ isik te-
_._-^ ^ganiseerijaks nia^ oiaseis miljs vi taustal. eUukutsunst. Oma s- I. Heinsoole pn kahtlemata smbool-
ti ta elavalt esile selle pe- ne taustana Tallhm Ja Toompea de- "oli esinejaid Hr Isok. mokraatUse E.V. parlamendi Ja va-
rn on
Funerai Direktor
esindab Ja smboliseerib E.V. kon- aM8MM8Bia . *--^i!nulteeti. Teisel portreel aga arhS-
vib ^da l e l s e^ lubada pn^^^^^ vaarile vastav smboolika, maaUga
(lunapool Eglintoni) HeUstada tel. 489-8811  489-802
VBSEL rltW'Hlfih mm
 . ^ ^ ^ ^ ^ muu- lhedal portfferitud toud p tuks. Antud Juhul isegi oM laitus r^ t^^^
Mida aastaid eemalolnuist on taas- esitasid oma nitnikohast loombi-
sellega hoiate kokku energiat... ja
Lhemaks ihfonnatsiooniks energia sstmiseks kodus ja autos kirjutage: Ministry of Energy, GMS JBx 37, Uete ^ark, Toronto, Ontario: M7A' 2B7.
seda .
Minister of Energy
r i t s e p Smbleb p e t s t e i t j@ n e i s f i l t
eesti teadlaste nimestik
 MANTUD kvaliteet materjalid
Stn.) Toronto, Ont. MOS
Rudi H. Schneidei*
llatav oli siiski neli skulptuuri - Helmi Hermanilt vike Istuv kuju" (valatud kivi) Ja alabaster , j A i l i k " . Ants Vommilt kipsis ,4'ydia Koidula bst" J Prof. Paul Saagpaku port- ree". Vihnane oli hea teostuselt. Siin- kohal plvib Mitust ka A. Vommi noormehe Toni Maiorano portree'', lis, ks parimaid kunstnikult.
Parim esinejate hulgas on Benlta Vomm. Suureformaadilises figuraal- ses ,JEva" (li) on kunstnik suus^ sanmiu edasi astunud mne aasis eest omaks vetud stiilist Ja vrvist, Ta on Joones, tocmiddt Ja kompodt- jsioonllt liikuvam, valgus i^ansfarik- kam, kuna teine t samas stiUis Komposltsioon" kannab veel endist pitsatit. Talv aias" on tabav Ja S9Xr tavalt ..meeleolu ..edasiandev. ..Vana- meister Eric Pehap on oma maalilis- vMrvl-valguse komposItskKmidelt asunud puht geom^triliste Jt. vo^ mide Juures oma vrvikooskla Ja vMrvi-valguse kooskla lahendaina. Soovhne vaid nnelikku c^u! Muide* H. Herman vesivrvis lilleiega. Jaan Miljan oma usullsteemaga Ja abst- raktses maaUmisviisis, vrvide rhiS' famisega. Kai Krid on olnud v^ 
parem. Tema suureformaadllhe ,,TalUnna vaade" on nagu kikuval phinal J ei kajasta seda vana, paer alusel seisvat hansalinna. Mai Jrve on amatrina tusuteekonna tippu Judnud. Edasi vajaks aga kindla- mat Juhthnist Ja koolL
luubelh^tuse pstsid tagasttu!- nud kunstnikud Ja kiyallne. Tahak- s in lpuks siiski tit tunnustust vl- jendada EKKT ldnituste korrald^
viljelemise eesi
Paar aastat tagasi vttis Eesti Tea- duslik Instituut oma tkavva vl- jaspool kodumaad ttavate eesti pritoluga teadlaste nimestiku/mat- rikli (esialgne tiitel) koostamise.
Kavatsetav teos haaraks kiki ees- ti teadlasi, niihsti likoolide ja teis- te krgemate ppeasutuste ppeju- de kuika teisi ktiivsdd uurijaid vl- jaspool kodumaad, samuti neid, kes on juba surma lbi lahkunud. Oleme saatnud vlja ankeetlehe kikidele, kelle nimed ja aadressid olid teada. Siiski on phjust arvata, et kik ei ole veel saanud vastata. Kes aga veel ei ole saanud ankeetlehte, palume as- tuda ^ meiega kontakti, et viksime neile saata nkeetlehe. Saame arves- se vtta ainult neid, kelle ankeet- vastused saabuvad hiljemalt kesole- va aasta jooksul Kuna ankeetlehte- de esialgsest vljasaatmisest on m- dunud juba paar aastat, siis palume neid, kes j i^a on vast|inud, saata meile lisaandmeid, kui vahepeal on toimunud olulisemaid muudatusi kraadides, tkohas ja positsioonis, samuti kui vahepeal on avaldatud trkis mni thtsam t vi olnud muudatus aadressis.
Kavatsus on seda teatmeteost vi ja knda vimaluse piirides 1981. aas- ta jooksul.
Palume kiki teaduse alal tegut- sevaid prduda Eesti Teadusliku Instituudi poole: tnstitutum Littera- nim Estonicum, Box 7608, 8-103 94 Stockholm, Sweden.
EESTn^EADSLIK INSTITUUT
JeKRULL JA
Sunset Beach Rd., P.O. Box Oak Ridge, Ontario LOG in
lofean KruUi JuhtimlseL