,Jlleie Elu ' 'hr . 48 (16M^ 1980
. Kuidagi kummaline on kgeda Mufco^^ 1945. aastast, kus lubatakse Tartu muuta teliseks muinas nks uhkete sildadega; Tead^ di imelise hoonega ja rippuvate aedadega, mis pidid alguse saama Vanemuise"-teatri eest ja ulatunuksid kuni Emajeni. See kik Jigi muinasjutuks. Tartu lesehitamine on inud Vene o^
vga
28 Howard Park Ave. Toronto . Tel. S33^51-533^452
B M I U A S U T A M I S E G A ^ L k M E H A A N I K . SBEALlK TEENINDUS JA NUANNE.
Filtsos Bros. & Associate
Uued ja parandamine ^ LI ja R O L A N D K U L L l ; K i : e l . (4
p l l l l > l J ' H i f
J ea
0 (P
Phapeval, 16. nov. tulid ESTO '80 pidustused uuesti Torontosse, see- kord tuntud filmimehe Elmar Epne- ri meisterlikult koostatud filmiesitu- V
^ Seedrioru loterii vitude vljaloo- simine toimus Kitcheneri Eesti Selt- si sgispeol 25. oktoobril. Vitsid loosid nr. 452 (rahas $50), nr. 277 (rahas 130) ja nr. 318 (rahas $20).
laekur H . Allisma poole (Camp Seed- rioru, RR # 1, Elora, Ont. NOB IO, te l (519) 846 9247).
Juubeliraamat ,,Seedrioru 1955 1980", mis ,Seedrioru X X V juuheli- peoks mgile tuli, on levimas igas- se maailmakaarde. Kodu-Eestisse judis see juba kuu aega prast i l - mumist. Tunnustavaid kommentaa- re oleme kuulnud mujalt ookanita- gustelt maa<Jelt. Dr. Hugo Salasoo, lEesti ilhiiiv Austraalia^ arhivaar', kirjutab: Leidsin selle kauni kites
gas E K N esimehe L . Leivati avasna- f^,^;^^j^,^^ tud ja vaga sisukana. A r k w i seisu- kohalt on eriti v.rtuslik, et on esi- tatud ni i palju nimesid, kes jcik hel vi teisel viisil seal tegevuses olid. Samuti on 'kllalt palju ksik- asjalisi andmeid Seedrioru' saamise ja s^al toimunud tegevuse kohta 25 aasta jooksul. N i i peaks samahsti koostatud levaateid kirjutama ja avaldatama ka kigi teiste eesti or- ganisatsioonide ja eestlaste ettevt- miste kohta . . . " -
ses. Jlgides umbes tunniajalist fil- mi said need, kes olid Stkholmis kinuS, uusti le elada oma suvi- sed elamused, mis nad said Stkhol- mis, ja Stkholmis mittekinuile an- dis film kokkuvtlikult hea levaate sellest, mis Stkholmis sndis ja ESTO '80 rahvuslikust meeleolust. Eesti Maja saal oli tis fiWi vaata- jaid. Filmi oli vaatamas ika Miss ES- TO '80 Helle Leitham, keda tutvustati koosolejaile.
Elmar Epneri filmiprastluna al-
ga, lhidalt tutvustades E. Epnerit kui filmimeest, 'kes le 30 aasta on tegutsenud filmialal ja nd viib vaatajaid kaasa elama ESTO '80 pi- dustustele. E. Epner tutvustas kahte lhifilmi, mida ta nitas koos ESTO filmiga ja tnas T. Metsalat, P. ,P. Ldigit ja A. Raudseppa, filmi val- mistamisel antud kaasabi eest; L- hifilmidena . esitas E. Epner 'Pev Londonis" j a moodsat rtmilist nais- vimlemist New Yorgi vimlejate grupi-poolt Anu Parming-Ojamaa ju- hatusel. Mlemad filmid olid heas filmitehniiises esituses.
Prastluna ppahuvi oli koonclatud ESTO '80 nitamisele. E..E^tieri film oli koostatud pidustustest osa- vtja vaatenurga all ja viis vaataja kigi thtsamate sndmuste juurde. Sissejuhatusena nidati Stokholmi ja ^du " seal paljudes kohtades vlja pandud Eesti lippude rivi^H, ESTO motiivi- dega dekoreeritud vaateaknaid jne. Edasi viis ringkik Rahvuskongressi- le, haiskongressile, teatrietenduste- le, kunstinitustele ja erigruppide esinemistele. Suurem thelepanu oli pratud peasndmustele: Festival Gala*le, laulupeole ja Vabdunude rongrkigule. Neist esitati hid vlja-
Endine Maru saun on jlle avatud noorendatult". Pi ldi l leval: vaade avarasse ooteruumi. A l l , vasakul: riietus-, pesu- ja leiliruu- mid, paremal: uus elektriga ketav saunaruum J . Krulliga leili
Foto 0. Haamer proovimas.
jrve aares
Ada Otema, kes oli lemaailmsete Eesti Pevade 1972 Rootsi komitee kultuurialade esindaja ja klastas ka Seedriorut- (esines seal keskises saates Mttelennul kodumaale...") kviteerib tnuga juubeliraamatu kttesaamist, lisades: Raamat pole ksi kaunis vliselt, vaid kik mis seal snas ja pildis on vrtuslik ja vrib uhkusega kohta igas eesti
Tuntud veori omanik J . K r uil vt- tis le endise Maru" sauna Wilcoxi jrve res ja on olnud juba mdu- nud kevadest saadik kibedalt tege- vuses sauna juurde- ja mberehitus- tdega. J . Krul l i , kui tubli j a asja- tundliku tmehe ktetna on nd valminud ngusad ja mugavad
saunaruumid, ooteruum ja ei puudu ka masseerimiseruum. Regulaarscw* saunapevad on reedel, laupeval ja phapeval kella 11-nest enne lunat kuni kella 11-neni htul. Tunniajalise ettetellimisega on vimalik sauna saada iga pev.
Juubeliraarnatu vastu nib uus huvilaine" tusvat nd, julude tu- lekul, ks^ vrika kingitusef otsimine taas ties hoos. Raamat elustab ilu- said mlestusi neile sadadele, kes an- nud oma panuse Seedrioru vljaku- jundamisel ja neile sadadde noor- tele, kes on kasvandikena sealt mi- dagi ; ellu ikaasa viinud. Uhkusega vime Seda kinkida k a oma parimale
vtteid, mis kokku andsid meelde- sbrale. Kingina on see ainulaadne jva rahvusliku ldpildi^^k^^^
Emaje, kaldal, lendise Kivisi l la vahetas lheduses on' restoran ,,Kanna'^ ''.^ .:-,;;\ r : ,
Arhitekt Mlle Meelak kurtis ,,Eda last, kusjuures suurem jagu soovi= sis" 7. juunil 1974, Jkui ta kirjutas' jist on praegu endiselt ukse taga.
thtsamast, mist ESTO W a l sndis. Filmi lpuosaks oli Vabadusnude rongikik, mida ^esitati effektselt ja mis lppes hulkade tuhandete poolt lauldud vimsa rahvushmniga. E. Epneri enda poolt' filmi rgitud W letused olid hstiselgitavad. .
OH nnestunud ESTO '80 vaimus.
luna
itr Uue Aasta 1981 vastuvtt Seedri- orul? Seda on ennegi tehtud, suure hooga ja eduga. Praegu on ksil pinna sondeerimine" ja kui leidub paras hulk huvilisi n i i oma linna- dest" kui ka ,jnaaber-suurlkinast" Torontost, kllap siis jrgneb varsti detailsem informatsioon.
H.F.
Tartu'arendamisplaanist, et tootmis- hooned .ei vasta praegusaja nudei- le ega normidele, soovida jtavad heakorrastus, toiotmiskultuur j a hoo- nete vlisilme". Tuleb tdeda,:et olu- 'kord pole muutunud ka praegu. Mal- le Meelak lisab: Mitmeid ettevt- teid on kapitaalselt rekonstrueeritud ebasobivates asukohtades. Kllap on phjuseks ettevtete perspektiivituna detu arendamine, kus peamiseks on seatud hetkekitsasikohtade krvalda- mine, arvestamata kaugemaid suun- di." ^ .
Tartus peaks olema, 80 lasteasutuste kohta, kuid on 35. K a koolide arv ei On tdetud, et hotellikohti Tartus vemaks linud, mida testab pikene- rahulda. Peagu k|kjal pitakse ka-, ei piisa ja uus hotell pidantJiks plaa- nud ooteaeg tellimuste .titmisel. hes vahetuses: Koolimaju tuleks ehi- tada veel 15.000 pilasele, kuid sel-
pole.algust tehtud.
nide jrgi juba valmis dema, kuid Srane pn siis ametlike andmete seda pole veel ehitama hak:atudiki. jrgi olukord thtsas Eesti kultuuri-. Malle Meelak tpdes juba 1974: Uut tstus- ja meditsiinikeskuses. Lbo-
. Ta tdeb:k, et pole 'kindlat haljas- ssteemi. 'Puhkeparkideks'sobivad vaid Toomemgi ja Thtvere. Rop- ka parki on ssteemitu ehitustegevu- se tagajrjel 1 tunduvalt laastatud, maha raiutud palju plispuid. Raadi park on ainult osaliselt kasutatav." Tasub lisada, et praegu Roi^ka parki prafktiliselt enam ei eksisteeri ning Raadi parki ei saa tielikult kasuta- da selleprast, et osa selle maa-alast 'kuulub venelaste sjavelennuvlj- le, kuhu lhenemine on kategoorili" selt kigile keelatud. Arhitekt ikur- . dab, et Emaje kallast vib puhkami^ ^ ^ ^ J ^ . rohkem kui teist sama palju
Julgelt deklareeriti, et 1974. aastal valmib hiselamu Tartu kunstikooli- le, muusikakoolile ja meditsiinikooli- le. Seda pole tnini ehitama haka- t u d . . . K u u s aastat tagasi tdeti, et muusikakool ja kunstikool ise oh mumikitsikuses ja et on projekteeri- tud mlemale juurdeehitis. Seegi pn tnini utoopia. Vlja lubati ehitada
' meditsiinikool Maarjamisa meditsii- nikeskuses. Sellestki pole veel mida- gi kuulda. Kaugemalt tulnud pila- sed on sunnitud oma ke peal vaata- ma elamispinda, millega niigi on ras- kusi, vi sitma iga pev maalt linna ja tagasi. K a lubati |970. aastate al- gul Tartusse ehitada poltehnikum
hotelli on vga vaja". K a hotellile Park" olevat ette nbtud juurdeehi- tis, sest see liiga vike ning hoopiski ei rahulda lhedal asuv klbmatu puithPone, milles vaid 40 voodikohta. Pealegi on Ema j e-arse hotelli Tar-
ha.
sdks kasutada vaid 600 meetri ulatu- ses sdalinnas, mujal on see tstust ettevtete j soise pinnase tttu so- bimatu. LisaSks on jgi reostatud.
Elamuehituse mahajmus o l i ju- ba 1974. aastal 50.000 m2, praegu on see veelgi katastroofilisem. E i ole suudetud alustada klbmatute maja- de lhkumist Supilinnas, et ehitada moodsaid hooneid sinna'kanti. Laste- asutused on lekoormatud. 1974. aas- tal titis 2740 kohta tegelikult 3270
1000 pilasele, sedagi pole tnini n' ^ j ^ . ? ^ aastal 1980. Mainitud saunad on lhikumata,
' uut pole ehitama hakatud. K a raviasutused paiiknevad amor-
tiseerunud j kitsastes ruumides, Ka sklates on restoranides olevat ametliikel andmeil poole vhem iste- kohti kui peaks olema. Kaupluste kohta tleb arhitekt tookord, et suur osa neist paikneb nuetel^ mittevs^ tavais ruumides> erit i aielinnas. Veerandi iinnaelahike jadks pole ar-
mulikult n Tartu Ika teadusekeskus, kuid tingimused, kus teadlased t- tavad, ori rohkem kui kesised.
USMDLI" U H K E D ELMUB K u i d tielikult on korda tehtud,
tu" elanike hulgas rohkesti ttajaid Burdenko (endine Veski) tnav, ku- Tartust, kuna neil pole nngit ela- na selle vahetus lheduses paiknevad mispinda. ^ Tartu uusaadli kaks uhket elamut,
kus rohkesti Lne pritoluga sisus- tust. Oru tnavale vanaaegsesse hoo-
Malle Meelak on sunnitud omaks nesse on ehitatud E K P Keskkomitee vtma: Pargi ja Je tnava saunad bossi residents Tartu-klastuste pu- paiknevad tiesti amortiseerunud Mistagi ori eeskujulikult korras hoonetes, mis tuleb likvideerida esi- ka Oru-^nav kogu pikkuses. Pealegi
asub see maalilise Toomeoru nlva- kul . Esinduslik on k a Hrrastemaja Struve (The) tnaval.
; eELSINGi (M;E.) Sotkamp val- las idapiiri lheduses ilma dokumen- tideta ringi uidanud Soomes elamis- luba palunud nukogude mees vdi jrgmisel peval tagasi sinna, kust ta tuli. Mehe nime ei avaldatud. Soo- me siseasjadeministeeriumi vlis- maabroo poolt antud teate jrgi mees olevat tulnud Soome ilma loa- ta. Selle tttu talle o l i vimatu ela- misluba anda ja ta saadeti riigist vlja. 27. oktoobril nudis rahvasaa- dik J . Kortesalmi oma kirjalikus k- simuses valitsuse kest vastust, miks Sotkamos sja kinni vetule vlismaalasele ei lubatud meie maal elamisluba ja kas valitsus kavatseb selgelt teatada, kuidas taolistel juh- tudel m a a l - tulevikus kitutakse? Kortesalmi kuulub Soome Maapar- teisse. Nagu teada. SoomeN. Li idu vahelise kokkulepe jrgi kik siin
i d n n i vetud rahppajad Vene- maalt peab tagasi saatma itta. Sise- asjadeministeeriumi vlismaabroo tlieb klV vga wdiplomaatilisei;t'*, et tagasiviimise phjuseks olevat ol- nud vaid puuduvad dokumendid. Te- gelikult polnud muud vimalust, sest kunagi ei tea, kas selletaolised juhud on testi rahppamised", vi soome piirivalvurite usaldata- vuse" prooviks. -
Alates 27-st oktoobrist on E. Rn- de kutsutud Kanada Aatom Energia (A.E.C.) alalisse koosseisu reaktori- te ja Equipment Engineeringu alal, prast le aasta ttamist Consult. firma kaudu samas, asukohaga Mea- dowale Corporate Center Missisau- gas. Tehniline ettevalmistus on saa- dud tal Rootsi N K I , Ryerson Inst. ja Toronto likoolisti mehaaniika, metallurgia ning konomianpoliiti- lise filosoofia alal. Uue A.E.C. ehitu- jse yalmimisel Sheridan Park Re- search Centris viiakse suurem osa ametkonnast sinna le.
Suuremad projektid on Pickering'i Retubing, $500 miljonit, ja suurema reaktori projekteerimine-joonesta- mine meetrimdus.
,.MEIE ELU" lugejad, rge unustage oma spradele soovitamast
MEIE ELU"
SUOMI RESTAURANT-TAVERN ma Hea asukoht maantee H res phjapool Orilliat. Restorani juures
elukorter ja delikatess ri. Suured vimalused kasvamiseks. Hhid ?149,000. Ksida Ursula Saarniit (416) 862-0788 Ext. 53
A. E. LePage (Ont.) Ltd .
meses jrjekorras." Kiiresti olfevat vaja juurde vhemalt 1035 kohta.
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest The Canadian Home InsulationProgramT' alusel C.H.I.P.
Tartus on vaid neli kino, milles , kuid normidd jrgi oleks
kohta). Tartu elanike arv on va- hepeal letanud 100.000, kuid rohkem kui 15 aasta jooksul pole Tartusse enam htkikino ehitatud; K a raama- tukogude ruumid dn kitsad, eriti va- jab uusi ruume keskraamatukogu, kuid seegi juurdeehitis ei taha kuida- gi valmida. Kurtuurimajade osas
vaja juurde vhemalt
Hoogne ehitustegevus kib lejel* nnes luhal, kuhu on kerkinud mood- ne elamupaikkond. K u i d eesti keelt kuuleb uute majade vahel harva enamasti kratsevad vene poisikesed. Aeg-ajalt puhkeb vene j a eesti noor- te vahel kaklusi, nii et on sunnitud sekkuma vanemad. hel sellisel pu- hul khvas ks vene naine kesoleva- te ridade kirjutaja eestlasest tuttava- le: Teid on juba kaks korda puhas-
INSULATION .. AHP COMPANY LtMtTI
Asjatundlik isoleerimine klaasvilla puhumisega.
S>t)et94f Pningu ventilaatorid.
Euidaja Torontos: E N N L I G E , tel. 425-0839
1600 kohta, kuid vaevalt olukord pa- raneb ka lhema kmne aasta jook- sul, sest pole isegi mitte midagi pla-
ves^tudki^toidukauphis. (0 ^ t u d , kuid oleks vaja veel k o M eriti mskaupluste osas on aga pilt veelgi, korralikult vlja puhastada!'^ Tihti hullem - vaja oleks % . poole roh- venelasedsuurustavd, et nemad va- kem ruume. Teenmdusettevtteis oli bastasid" eestlased, et nemad tid 1973. aastal 770 tkohta ja lhemal ,JCultuuri" ning et see olevat nd ajal pidi ehitatama nnda, et norm nende maa. Selleprast siis Tartu on- oleks tis (1300 tkohta), kuid olu- gi muudetud sraseks, nagunende
on^ 11 mitte isegi Jig^i, maale" kohane..
1 GrantbrookSi (Finch Plasai (FincM nurgal, Bathursti ja Yonge vahel)
T E L E F O N 2250824
fQgmiQfi fieife, ftef on peen maifse ri avatiid: teisip., kolmap., neljp. 96, reedel 97, laup. 94.
(Esmaspeviti suletud)