|OI\l<i|>i|!!|!!ei)titeH
Meie EM"-nr. 8 H E U A P E V A L , 26. VEEBEUAKlt - THURgAY, FEBRUARY 26
lui i vi- 5' S S
lellele, latnas. ms. ivane- tegun
kll
n
5 5 5 5. 5 5 3 S 5- 5
'E 5 S
s
l^ litsei ja lte va- suurem itega. lemnst- raudtee
iu ks lonstran-
kohest le mee-
lakse ja lakstege- lud tule- id nagu ji verise Iteks on 5id vi
Vabadusristi Kavaleride vastuvtult .Tartu ollege'is. Istuvad, va- sakult dr. A. Erikson, S. KasvM. Valge, B. Leeman, A. Tomander.
, J. Sepp, H. Oja, T. Romet. Foto . Haamer:
Prast Eesti Vabariigi 63. aasta- peva aktust Toronto likooli aulas, kogunes akadeemilist peret Tartu Collegelsse Eesti Korporatsioonide Liidu ja Eesti lipilaste Seltsi poolt korraldatud traditsioonilisele Vaba- dusristi Kavaleride austamisele. Au- klalisteks olid V.R. kavalerid . to- mander, B. Leeman, N. Valge, dr. A. Erikson, S. Kass, Teises maailmaso^ jas videlnute esindaja^ J. Sepp ja Soomepoiste esindaja H. Oja.
Nende poole prdus Eesti Korpo- ratsioonide Liidu presideeriva korpo- ratsiooni Korp. Fratemitas Estica seftipr Tiit Romet alustades Lydia Koidula luuletusega Tervitu". Olles
hinnanud sjasangarite. teesieid; am- dis ta edasi iioorema generatsiooni soovi jtkata vitlust Eesti vabaduse eest. Eesti lipilaste Seltsi eshnees Ivar Nippak oma snavtus vaatas tagasi vabadusvitlustele Eesti aja- loos, mis algasid kauges minevikus Ja on jtkunud viimase ajani, m!l isade asemele astunud pojad.
Vabadusristi Kavaleride poolt k- neles Boris Leeman, meenutades m- lestusi iseseisvusele viinud vitlus- test Eestis. Nikolai Valge tuletas meelde okupeeritud kodumaad ja soovitas toetada neid st. Eekavali- se,s osas Avo Kittask laulis kolm lau- lu Jaak Kiviku klaverisaatel.
0 0
(Algus esikljel)
Kannaks^ on videlnud Eesti vaba- duse eest. Austame neid Eesti nodri;
okupeeris Afganistani. See oli pM mtteline ksimus. Peame valvel ole-
kes oma elu kaalule pannes Eestis ma Eesti ja Br i t i demokraatia psi- vitlevad Eesti rahva vabaduse Ja i- guse eest trotsides KGB. terror|it ja vgivalda. Meie Eesti endiecj sda- lased teeme kik, mis meie vimuses . on, et aidata kaasa oma kall i kodu- maa vabastamiseks vene orjusest." ,
Toronto Eesti Meeskoor Ed. '^obre- luts juhatusel laulis Enn Vrgu !,Ui- nuge langenud kotkad", mida kuurati psti seistes,
TERyiTS:VLlSKLLISTEllE Oma ingliskeelses snavtus Pee-
ter Einol prdus tervitusega vlis- klaliste poole: Kigepealt tervitades Ontario peaminister W. Dayist abir kaasaga ja teisi klalisi.. J a mrkis, et Kanada ja Ontario (in koduks pal-
' jdele rahvastele .le maailma, J Pi rast Teist maailmasda leidsid Onta- rios omale uue kodi^ teiste hulgas ka paljud eestlased, kelle..kodumaa oli
-langenud vene okupatsiooni alla. Ole- me nnelikud, et'oleme, vinud siin arendada ka oma vaba Eesti kultur r i , mille viljelemine orjastatud kodu- maar pole vimalik. Kneleja mainis ka teisi rahvaid, nagu ungarlasi,
: tshehhe, afganistaane jne, kes:^on langenud vene terrori alla. Meie taot^ leme oma orjastatud kodurahvale sa- mu \^abadusi, mida naudime Kana-:
:das.- Oma'tervituses Kanada eestlastele
aupeakonsul Ilmar Heinsoo prjdu- des peaminister W. Davise poole, iit- Jes: Meie kik oleme nnelikud, et oleme oma uueks koduks valinud On- tario provintsi, sest ma arvan, et ko-- gu suures ja laias maailmas ei ole paremat ja rahulikumat kohta, kui
mise eest. Meie peame kik koos austama ja kaitsma vaba Eestit ja selle kauni maa vabadusi, lpetas, peaminister, kelle kne lppedes rah- vas tusis psti pikaks aplausiks.
AKTUSEKNE, - . " ^ : ' Teadustajana toiminud Anne Tll
esitas vlisknelejat Vaike Lugust, kes on Connecticuti Eesti Seltsi esi- mees, Rahvuskomitee USA-s abiesi- mees, kultuuritoimkonna esimees ja, lemaailmse Eestlaste Kesknukogu liige.-^./Vv,
Ta tles kokkuvttes jrgmist: Ma ei taha teile esitada levaadet ja aruannet Eesti Vabariigist ja selle juhtkonnast. Kuid ma tahan telda teile mis oli ja mis saab meil jlle olema Vaba Eesti. Laseme rkida oma sdamel. See ei Olnud mistus, mis viis eesti mehed Vabadusstta, vaid eesti sda, mis ihkas oma tuba ja oma luba. Eesti riik sai vimali kuks ainult selleprast, et. eesti mees- te sdames ples vabadustuli. Sida-
Pensionride kocfsviibimine nelja- peval, 19.-^ebruaril ei kahanenud osavtajte arvult vihma tttu, sest Eesti Maja suur saal titus viimse kohani. Koosviibimine oli htlasi ka E.V. aastapeva thistamise aktuse- na. Laudadele asetatud plevad kn- lad aitasid luua piduliku meeleolu. Esimehe F. Tertsi avasnale jrgnes petaja A. Tauli kne. Kneleja ni- tas, et vabadus ja usk on tihedalt seotud kui pole vabadust, pole ka usuvabadust. Vrsile pgeneti j>aljaksi. Mitte millestki tuli hakata lesehitustd/ millele oli kiureks abiks kaasatoodud vaimsed vrtu- sed. Juba esimestel pagulasaastatel rajati meie kogudused vaipise varan^
Muse silitamiseks. Kneleja toonitas eriti usuvabaduse thtsust: kui taan- dutakse usust, ss eemaldutakse ka vaimsetest vrtustest.'
Kne lppes palvesnadega kodu- maale, millele jrgnes naiskoorih:
Hoia Jumal Eestit", mida kuulati pstiseistes.
Rahvarivais naiskoor esitas E. Tobrelutsu juhatusel veel T. Vettiku t?^^,. ... > n -A-A U i A
- ^Mu sdame snnimaa", E. Saak'i ^ ^ ^ ^ ' ' ^ ^ ^ ja Gaidide Malevad Mlestus ja totus" ja J. Zeigeri f ^ s^das korrddayad ^ ^
Koidula mlestuseks". Ermo Kui- >'^^^^f .^ ^ ruhmajuhtide kursusi, et mari klaverisaatel l aukl^his lm ^^^^ uusi:juhte, poiste, ja
..Kaunistagem Eesti kojad..."., ^ . " T " " ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ K Kesoleval aastal toimub niteks
Peale kohvijoomist esitas sopran ruhmajuhtide vljape. Rhmajuhti- Elna Libe, keda klaveril saatis Ermo de kool on hine mlemale malevale Kulmar, E, Tobrelutsu - Mlestus ja seda juhib skautmaleva ppeala isatalust", J. Mandre Samblane_ juht skm. Jaan Lepp. Kooli tegevus katus" ja . Saak'i HeliseY lein'^ piirdub talvekuudel linnas kolme-na- Kestva aplausi vaigistamiseks tuli dalalopuga. Kooskimis^ohaks on ta- anda lisapalana P. Tammeveski vliselt Toronto Eesti Maja noorte- Vikene laululind". Lisaks aplausile ruum. sai solist kimbu lil l i . Eeloleval suvel toimub Kotkajr-
vel kursuse lpetamise puhul rhma- ' juhtide ppelaager. Laagris ptakse
S. mrtsil toimub tervisvimlejate rakendada kiki neid praktilisi os- rhma ja laulukoori Kohvi-htupoo- kusi, mida kursuse raames teoree- li'k" ning klubi jrgmine kosviibi- tiliselt pitud. htlasi on laager ko- mine bn 19. mrtsii. ^ '^^ 5, kus kursuslased svendavad
,, omavahelisi sprussidemeid.' Kik
vasa-ja EGMK rhmajulitide koolist osavtjad koos kooli juhi skm. Jaan Leppag. 1. : Marika Meste, Merike Lainevool, Jaan Lepp, Pia Kiilaspea, Linda Roosipuu. 2. rida: Ravo Lai-
nevool, Jaan Valkla, Peter Spirka, Eva Tigane, Peeter Kivioja, Mihkel Sadul, Kadri Koop, Paul Kng- - " Foto Ervin Aleve
POOLA KOHAL Poola saatust saab vaid mta.tun- tliste tasemele. Kuigi vaba maailni
dide ja pevadega. Keegi ei suuda et- jlgib imestusega he kommunistli- te nha hommikul mis vib juhtuda ku riigi tliste saavutusi, tuleb sa- htul. Kas algab venelaste sisse- mai ajal ka muret tunda selle le, et marss vi antakse veel armuaega ja tlised saavutavad mningaid edu- samme oma elu parandamiseks. Kin- del on see, et poolakad mngivad kardetavat mngu ja nad on senini saavutanud seda mida ei ole teinud ksi teine kommunismi alla lange- nud rahvus Lenini Venemaale mine- kust saadik.
Suurim - kriis tekkis pllupidajate nudmisel iseseisva ametihingu moodustamiseks., Poola lemkohus ei andnud selleks luba phjusel, et pllupidajad on iseseisvad ttajad. Luba anti aga pllumeeste hingutes- se koondumiseks. See ei rahuldanud tielikult pllumehi, 'kuid aitas siis- ki valitsuse vaenulist meelsust lee-
osavtjad tulevad erinevatest skaut-' veridada ja vabriikutlised lkkasid ja gaiduksustest, seetttu on spru- sel vga' thtis lesanne tita eesti noorte hitmisel hiseks pereks.
OTTAWA Juutide organisatsioon Canadian Holocaust Remembrance Association" esitas oma seisukoha kohtuministeeriumile kes uurib vi- malusi sjakurjategijate vastutusele vtmiseks Kanadas. Resmees tel- dakse, et Ganadian War Grimes Act ja Geneva Conventions Act annavad
meked on^^tugmni M Kanadale^legaalse" aluse sjakurjate- keel on, mis on loonud elujulised gijatekohtu alla andmiseks. eesti hiskonnad, eesti organisat- sioonid. S^ e on keel mida rgivad langenud kangelased lahiriguvlja- del. Sama keelega eesti noored trot- sivad vene vgivalda kodumaal." Jrgmisena kneleja kirjeldas kom- munistlikku .terrorit ja vgivalda. Tuhanded hoitakse kinni raudeesrii- de ja KGB ahelatega.
Eesti esivanemad ei prandanud meile mitte suuri vabadusi, kuid nad prandasid meile puhta mineviku. Meie rahvas- pole teostanud htegi
On1^ri,'icui""tSe"^^ habitegu. Meie esivanemad pranda-
ks organisatsiooni asutajatest, Sabina Gitron, tles hommikulehele The Globe and Mail", et Kanada vib kujuneda endiste natside varju- paigaks. ,JVIeie ei aja taga vikesi s- jakurjategijaid; fvaid, thtsamaid",^ gaidid suurearvulises koosseisus laul-
ieval, 8. veebruaril kogunes jala Ttarde gidUpkond Vana-
Andrese kirikusse. Tdrukud kuula- sid huviga p. Taull jutlust laiast ja kitsast teest, mis nii hsti iseloomus- tas ka gaidluse phimtteid.
Prast jumalateenistust olid ko- guduse liikmed palutud bsa vtma kiriku krvalruumis toimuvast pidu- likust koondusest.
Lippude,sissetoomise jrele sda- ti smboolne elutuli koos vastava luuletuse ettelugemisega, .mis ikka on olnud Phjala Ttarde piduliku koonduse avatsei;emoonia. Ngdr. Sil- via Birk pidas kne gaidiseadustest ja kommetest koos oma kogemuste- ga ja mlestustega nendest. Vanem-
ja arvas, et neid vib olla Kanadas umbes 1000. hing tahab saada kok- ku ka igsministri Jean Chretien'- iga./ ' \
riks. Armsad kaasmaalased, lugupee- tud ylisknelej pr. Vaike Lugus, Toronto on kogu maailmas kige suurem" ja kige rahvuslikumalt ja isamaalisemalt meelestatud eestlaste keskus. Sellel E.V. aastapeval saa- dame vaikse palve, et Jumal hoidku meie kodurandsid. Teie pnaipigis^ tused, teie mure muljutused kostku meile kustumata.
. peakpnsul refereeris hte kodu- maa eesti noore kirja, kus too mr- kis, et meil on hine soov elada va- bana ja iseseisvana. Nad trotsivad vene terrorit ja vgivalda. Meie kin- nitame oma usku ja lootust Eesti va- badusse ning loodame, et korra saab Eesti jlle vabaks ja iseseisvaks." \ \
::fEMlNISTRr TERVITUS ^ Sellej^rel lks suure aplausi saatel
knetoolil peaminister W. Davis, kes mrkis kigepealt, et teie Peeter r- kisite oma tervituses juba suure osa sellest, mida tahtsin telda. Sama te- gi peakonsul l. Heinsoo. Mul on hea-
sid meile puhta leheklje ajaloo raa- matus, Meie rahva hvitajad on tead- likud sellest ja nad piiavad meid igat viisi teotada. Kiiid tde ja igus on meie kaitsjad. Meie suurteks, va- randusteks on meie koolid, teatrid,' vFdi'juteel akdeemihsed organisatsioonid, kiri- kud, ajalehed, raamatud. Et vime korraldada lemaailmseid eesti pe- vi. Mul on suur aukartus^ ja respekt sinu vastu eesti noor, astu siis ette.
sid: OIen gaid, olen kodumaa t- tar" ja siis jrgneski hellakeste i u - teaduse andmine. Lubaduse andsid kolm hellakest: Ingrid Laar, Taimi Petersoo ja Merike Purje. Kik te- gid seda .kva ja selge hlega, mis kostus hsti ka kige kaugemal seis-
keele ja Eesti kooli aastaks le- vate pealtvaatajateni. Gaiditotuse miailmse Eestlaste Kesknukogu andsid: Lisa Abe, Rutt Kng, Lisa
Lambur, Pia Metsala, Kadri Nm- Lavale, kogunesid Toronto Eesti
Kooli mudilased rohkem kui saja- pealises arvus ja esitasid Ldia Aru-
m Ptsi: ..hte
mik, Ingrid Silm, lle Trass ja Sri- na Vesterblom, Totust vastu vtma oli palutud, maleva juht ngdr. Tiia Ktt, kes uutele gaididele ja hella-
EESTI NOORTE PANUS ' Prandus jetakse harilikult neile,
keda armastatakse. Meenutas noor- te laagreid Rootsis, Kanadas ja S;s. Meenutas Toronto, Baltimore ja Stokholmi Eesti Pevi. lemaailm- sed Eesti Pevad on rohkem kui ks- ki teine ritus hendanud Eesti noo- ri. Nimetas eesti kangelaslikke noori okupeeritud Eestis. Soovitas kirjuta- da sellest ajalehtedele, rahvasaadi- kutele., Toetada Eesti vitlusorgani- satsioone. Olevik ja tulevik nuab palju suuremat panust eesti noortelt, tyhe rahva kultuur vib ainult siis
meel nha siin Vaike Lugust USA s^t itseda, kui rahvas Connecticutist, millega mul on ti^ hedad sidemed. Ma usun, et meenu- tades oma maa ajalugu teie olete teadlikud ka Kanada; ja Ontario aja- loost. See, paikkond on asustatud
on va- ba. Tpld on suur, nuab kikide tksi. Titkem igaks oma kohus- tusi oma vimete kohaselt.
Lenda mu lepalind, mu soovunel- male kajak. Lenda ja tervita - meie peamisel Euroopa pritoluga asuka- J^Q^^J^^^^^J^^-^J^^
te, inglaste, prantslaste, sakslaste, , timaa laps, Kalevi poeg ja l inda t-
-laulu tahaks laulda" ja deklamatsioo- kestele tles nende gaiditeele' kaasa ni: ,,Eesti. seisab nagu kalju". Klave- hid petusi ja juhiseid.; ril oli Karen Viiname. , Lipkonna juht rigdr. Margot Nort-
Jrgnesid tervitused: peaininister maa avaldas tnu Vana-Andrese ko- P. E. Trudeau esindajalt, prlamen- gudusele ja petajale selle eest, et dilkmelt A. Nicholsonilt, opositsioo- gaididele alati on vimaldatud kogu- nijuhi J. Clarki esindajalt, Ontario duse ruumide kasutamine.' Ta rkis opositsiobnijuhi S. Smithi esindajalt, veel talvisest sisetegevusest, katsete Lti konsul dr. E. Upenieksilt, leedu andmisest, suvistest kavadest ja ki-' hiskonna esindajalt. Peakonsul E. gest, mis lipkonnas juhtunud vi juh- Jakson Oli saatnud edasi USA valis- tmas. ' \ ministri tervituse, mis oli meldud Jrgnes vanematdkogu poolt kor- ka Kanada eestlastele. Olid senaator raldatud kohvilaud, mis oli rikkali- H. Thopmsoni tervitus ning rohkesti kult kaetud. Kohvijoomise ajal esita- teisi kirjalikke tervitusi, mida tea- sid vanemgaiclid ja hellakesed laulu
ettekandeid ja gaidid vga huvita- vaid ja leidlikke lavastusi/pnevatel teemadel. Paistab, et meie nitlejate- le On jrelkasv olemas.
Huvitav ja vahelduv koosviibimine s Kpkonna lauluga ja sellest.
5^^. ji pealtvaatajatele hea mul- je, ,'
Lipkonna juhatusel on hea meel esile tsta lastevanemaiid, kes lipkon- na tle alati on heatahtlikult kaasa
leeste toetuseks kavatsetud tseisakud edasi.
Kuid see vaherahu vib olla vaid ajutine. Poolakate nudmised kom- munistliku valitsuse vastu ei ole vaid kohaliku thtsusega, mis muudavad olukorda omas riigis, vaid seavad Kremli raskemate ksimuste ette, mis olnud Ungari okupeerimisest saadik. Kerge oli vastupanu n ha surumine sjaveUse okupeerimisega Tshehhoslovakkias ja Ungaris, kuna sealsed lestusud olid organiseeri- tud haritud keskklassi poolt.
Poolas on see aga algatatud tlis- te poolt, kes on kommunismi phi- alus. Ksimus on mida teha nendega , kellele rajaneb kogu ssteem?
Augustikuust alates on vahetatud Poolas 4 peaministrit. Kolme nendest sdistati vaenulikkuses thste vastu. Samuti on vabrikutliste ametihingu nudel vallandatud pro- vintside kubernerid ja krgemad kommunistlikud tegelased. Poola on kommunistlik riik kus valitsus jagab vimu halvasti organiseeritud kuid sjaka vabrikutliste ametihingu- ga. Ametihing on muutunud riigiks riigis.' Kuigi ametihing ei ametliv kult sekku poliitikasse, tegelikult ki- gutab ka alustalasid liiillele tugineb iga Moskva ksu all seisev kommu- nistlik riik. \ :
, Kige selle juures on Moskva ki- ge suuremaks-mureks, et ta ei saa teha midagi, mis takistaks Poola t- liste nudmiste lpetamist. -Phju-, seks ei ole mitte see, et vene sja- ved on seotud vaenutegevusega Af- ganistanis. Vene vib kergesti vallu- tada oma piiridel asuvate vgedega Poola, aga Moskva okupatsioonivi- mud ei saa mi kergesti poola tlis- telt ra vtta ametihingute poolt ktte videtud-majanduslikke ja po- liitilisi hvitusi.
Poolakad vaevalt lasevad end taga- si viia teiste kommunistlikkude orja-
ametihingute. nudmised lhevad le ohtlikkuse, piiride ja kergesti vib Moskva oma tarvitusele vtta abinud millest ta kll pab iga hinna eest hoiduda. Poola majandus- likku allakiku ei phjustanud mitte tlised vaid kommunistlikud tege- lased. Kuid nd on tlised need kes oma streikidega pev-pevalt vii- vad Poola tielikule majanduslikule kokkuvarisemisele. Vlisvlad on tusnud 25 miljardi dollarile. Kivi- stt, mis saadetakse vlismaadele isisseveetavate kaupade katteks, ei ole vimalik tseisakute tttu pro- dutseerida .Toiduainete hinnad on tusnud 50% vrra. Hinnale vaata- , mata on mningaid toiduaineid vi- matu saada. Poola kommunistlik va- 1-tsus on piiranud vliskaupade sis- sevedu, kuid tlised ei ole rahul.
Poolal on teadl
ate saatusest ja tulevikust k vaid Moskva ja otsustab
selle. Vibolla lastakse Poola tlis- tel ise oma probleemid lahendada oma valitsusega.
Kuna ..trahva paradiises" rahu- tusi tekitavad vaid ..rahvavaenlased" kapitalistide abiga, siis on nd par- tei hlekandja Pravda" hakanud sdistama lneriike eesotsas USA- ga Poolas toimuvates sndmustes. Kui Venemaa tahab olla testi t- rahvast kaitsev riik, mida'ta vidab, siis olbks tal kige igem eemalda-. da % miljoni sjavge, mida hoiab Poola pridel, ja lasta tlistel va- balt ilma Sirbi ja vasara" hvardu- seta lahendada oma sassilinud ksi- mused valitsusega.
'. HANS KIVI
Brezhnev soovib
niga MOSKVA Kommunistliku partei
26. kongressil Leonid Brezhnev te- gi oma avaknes ettepaneku kohtu- miseks president Ronald Reaganiga M. Liidu ja USA vahekordade selgita- miseks. Poola ja Lne-Euroopa rii- kide osas oli kne hoiatav.
Washingtonis mrgiti, et Brezhnevi snavttu analsitakse huviga.
Vajatakse N O O R M E E S T vi T T A R L A S T kes on huvitatud LINOTYPE ja FO- TO TRKILADUMIST ppima. Eesti keele oskus tarvilik. Tel. 366-9887.
itaallaste poolt, kes valisid selle pro- vintsi- Ontario on paljudele koduks, sest siin valitseb kord ja rahul Aus- tame Ontario demokraatlikku parla- mentaarseti ssteemi. Hoianie neid vrtusi. Eestlased, kes austavad oma maa vabadust ja vitlevad selle eest on k kige tugevamad Kanada vabaduse kaitsjad. Meie ei saa om.a sportlasi, Mosi|v, sest'N,
la ette luges. Selle jrele ooperilaulja Avo Kit-
task esitas Ch. Kipperi klaverisaa- tel kaks laulu, mis veti vastu suure aplausiga. Peetri koguduse segakoor ,.antat*e Domfco" ilaulis A. Lte ,.Enne surma .Eestimaale".
Vimsaks finaaliks ' kogunesid hendatud kooriks Toi;onto Eesti Baptisti Kogudus^ Noortekoor, Peet- ri Koguduse Segakoor Cantate Do- -mino-', Toronto Eesti Meeskoor ja aidanud. Estonia orkester, kes C. Kipperi ju- hatusel esitasid Mihkel Ldigi ,Xoit" ja Juhan Aaviku Hoia, Jumal, Ees- tit", mida kuulati psti seistes. Jrg- nes hmn ja lippude vljaviimine. Kontsertaktus kestis le kahe ja poo- le tunni. . Seekord oli Toronto liikopli aulas le tuhande inimese kes elasid kaasa
Teadustaja luges ette EKN tervi- kitvale ja nrteelolukale kontsertak- tse. .Kesolev -aasta kuulutati Eesti tusele.
TORONTOS V A J A B A L A T E S 30. N O V . 1981
ASUTUSI JUHATAJAT
tar pra oma silmad kodumaa poo- le ja anna oma totus oma rahvale ja maale, et iial; ei iial Sa ei vsi vitlernast Eesti rahva eluiguse eest. Selleks aidaku meid Jumal. Pea vas- tu rahvas ja maa!" lpetas kneleja.
IHIIIIIII|||ii|||{i||||||||||||ii!ii||||||i||!ll!li||ill^
TOITLUSTAJAT vi
em on tkohti saadaval: B I E D A R V E A M E T N I K K O K K K G I T L I S E D - V L I S A E D A D E
K O R R A L D A J A K O R I S T A J A D
Avaldused saata kuni 15. okt. E.A.K. Puhkekodu Ehatare 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario, Canada M 4 K 2R6
"7 .