, E f o | 9 (1620) 1981 III IMIIIIIIIINII M ' .
01 DO Published by Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Esto- nian Hoiise, 958 Brodview Ave.,
oimetajad: H. Rebane ja Yorgis B. Parming, 473 USA. Tei;(20J) 262-0773:
,MEIE ELU" vljaandjaks on' Eesti Kirjastus Aut. , Weileri ai
Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, Ave., Toronto, Ont.
Tellimiste j kuulutuste vastuvtmine -5 p.I., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 rLaup. kl. 9 pj . MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas1 a. $30.00, 6 k. 116.00, 3 k . J l 1.00; SA-ss^ ^^ ^ k.
HSTEERIA
1.50; lem^remaadesse 1 a. $36.00, 6 k. $18.00, 3 k. $12.00. Kiripostilisa Kanadas -1 a. $14.50, 6 k, $7.25. Kiri- ja lenntipostilisa USA-sse; 1 a. $16.50, 6 k. $8.25; postilisa iilemeremaadesse: l a . $32.75, 6 k.
ksiknumbeir .55^ . ,
Kuulutushinnad: 1 toll hel veerul: esikljel tis $3.75, kuulutuste kljel | 3 M ;
iillillllilliiilillllillllillfiiltlltililllltlllli^^^^
f J
hem llatav on president Reaga- illil eelarvelised ja vlispoMtilised al- gatused, kui see kiinis, millega vm administratsioon on suutnud sm^ iieda mitte ainult ldpildi^, vaid Ica probleemide detailidesse. Fresident |a tema kabinet nikse tundvat USA iiiajandusliku ning poliitilise laostu- mise ksikasju ja asunud laostumise )hjuseid krvaldama.
Vhem kui kuu aja jooksul Valges Majas on Reagan ameerika rahvale 'esitanud oma korrektuiuride eelarve, mis on tohutu t. Krplmisi limmy Carteri eelarve Jrgi ldjooneliselt htne teha. Kuid detail tull nidata ja detailidega tuli kursis olla. Reagan ja nuandjad olidi teadlikud, et eriti sotsiaalheakorra alal on' rohkeid kuritarvidusi. Ttute toetamine, li- pilaste soodustamine, nljaste toit- mine Jcoolipilaste toitmine, import- eksport, pllumajanduse ja farmeri- te tetamhie jne. on kik ilsad Ja tarvilikud eesmrgid, ^uid just neil aladel riigisummade ulatuslik lekki- mine lejnd elanikkonna arvel oli ulatuslik ja lekkekohad tuli sulgedat.
Mii krpiski Reagan hekorras kiki kuluposte nani. Kas avalikkus on lihtsalt Jah- munud vi taipasid kik> et USA olfi kuristiku rele judnud ja midagi tuli teha. Reaktsioon oli heatahtlik ja nii nimetataksegi Reagani starti uueks alguseks". See thendab se- da, et USA-1 ttileb uuesti sealt peate hakata, kus tema riigivanker hakkas teelt krvale libisema. Nagu R e a ^ ise tleb, ta ei taha seda uut algust helegi kergeks teha. Kuid ta tahab selle ainult paremaks teha.
TaJahab tulumaksu laekumisi krr pida 10 protsenti aastas ja arvab: rohkem raha majanduses vimaldab uusi investeerimisi, loob tkohti ja vhendab, bflatslooni. Skeptikud kardavad, et riik jookseb vaid suure- masse elukallidusse. Kuid Reagan e8 pea- igeks, kui- perenaine! Ipeb poo-
di kotitie rahaga ja tuleb tagsisi
200 Hispaania pa- pstolkuulipildujtega
juhatusel vallutai^ id la parlamendi Ja vtsid pantvangiks rahvasaadikud koos
peaministfi ja yiltsusega. Ometi ebannestus riigipre, sest ku- silngas luan Carlos andis sjavele ksu lestus maha suruda. See toimuski ligi 24 tundi kestnud lblrki^ ^^ kui mssajad alistusid. Kik tolmus naguhstilavastatu filmis..
Hisipaatiia pheanpoolse kallakuga se all oleva Inglismaaga. Ka Kana- padamendi vallutamine?, kus.kmmu- dast lks punaste poolele sdima nistidei ja sotsialistidel on suur ni- 1238 vabataihtlikku, ikblk^ ^^ juvim, toimus dramaatiliselt. Ki- $110 pilet Hispaaniasse. Pooled neist gepealt tormas parlamendi istungi- said surma ja lejnud psesid k- saali koUtn. A. T. de pstol ju tagasi. Me andis ksu 35We parlamendi" 1938/39 organiseeriti pahempoole- iiikmele pikali heita. Kui peaminist- te elementide poolt ka Eestist vaba- ri asetitja Adolfo Suairez ja tema j- tahtlikke kindral Franco vastu sdi- reltulija L. C. Sotelo keeldusid, siis ma. Enamik neist aga ei judnud la- tormasid istungisaali relvastatud hingusse, vaid viibisid Prantsusmaal rahvuskaaslased ja avasid pstolkuu- vljadpelaagris, kui sda juba oli lp- lipildujatest tule laikke. Parlamendi- penud. Hispaania sjast riaashud pa- liiikmed heitsid pikali istungisaali hempoolsed elemendid moodustasid prandale, alludes rahvuskaardile, kaadrid Moskva poolt 1940 Eesti rii- Ligi 24 tundi kestsid lbirkimised, givimude hvitamiseiks moodusta-
oli see vastu Vaatamata sellele, et kogu tud Rahva Omakaitses ja hiljem mii-litsas ja NKVD juhtkonnas. Eesti va-
141,5 jale 1984 Jrk-Jrgullsed
ma vahtsus ja parlament oh vangis- toetas Hispaania stta punaste tatud ebannestus ulevotimne, sest p^i^ig^^^ sellega taheti kunmpsJuan Carlos ^g^^^,^ et Eestis vatil- sojayae krgemaks juhte a ta an- demokraatia. Kuid ks osa Ee- dis ksu pariament ja valitsusliik- ti Kaitseliidu vananenud relvi, eriti med vabastada. Selleks puras soja- ^uuRkaMlbrilfai pstoleid korjati vagi pariamendjhoone u^^^^^ ra ja mdi Francole ning nende sei'katkestas hikluse ja paasuparla- asemde osteti paremaid relvi,- mis
aga enam soja olukorra tttu ei judnud kohale.
iile oli antud Ja nd soovib Brezh- nev Reaganiga kokkusaanst. E l Sal- vadori vitlused on tstetud igesse, Ida ja Lne konfrontatsiooni pers- pektiivi, luba on dokumenteeritud relvade vedu Salvadori radikaalidele
a.
mendihoone juurde. Lbirkimisi vahendas kindral .
rmada, kes pakkus parlamendi val- lutajale koLltn. . T. de Molinas'eie lennukit, et ta viks minna maapak- Eestlane, kes elab Hispaanias, kir- ku. Kuid too keeldus sellest ja valis jutas, et rahva keskel on suur rahul-, pikfi vangistuse, mis teda kindlasti olematus' praeguse korra vastu, ootab. Ta sai juba mdunud aastal Kommunistide ja teiste pahempool- karistada 7^ me kuulise vangistusega sete vim on suur ja Madriidis toi- valitsuse pantvangiks vtmise katse mus atentaate sjameeste ja parem- parast.
See hstilavastatud filmi meenutav ettevte nitab, et diktaator Francis-
poolsete poliitikute vastu. Diktaator Franco ei sekkunud Teise maailma- stta, kuigi Hispaania nn. Sinine di- viis, vabatahtlikke vitles idarindel' ja aitas hoida punaarmeed ka Eestist
toimetanud need dokumendid Ja Sn- fomiatsioonid Bonni, Londoni ja Pa- riisi. Samuti on infomfieritud teiste sbralike maade saadikud. USA tun- neb huvi, IJHA informeerib Ja loode- tavasti ka tegutseb, kui tarvis on. Mii paistabki Washlgtonls, et uus sidmi-
on tihedas; tegevuses Ja ksimuste ees
onla silmi sulgeda. See on iseenesest midagi ja rohkem, kui tolmiB eelmi- se presidendi aegu. Vib olla hakkab ka amerika inimene taipama, kus ta neis ksimustes peab sei^na, mis te- malt oodatakse Ja kuidas eesmrgile juda.
Oleks liigne optimismi et ka presi- dent Reaganil kik libedalt Ja SUJM vait lheb. Nagu kski operatsioon ei ole kerge, nii ei. saa ka Reagani operatsioonel USA-ga olema kergo
co Franco vaim ei^ote hisp^^ hingest veel kadunud, teatavastrto Vasakpoolsed on Hispaanias ka sid kohndcumneiidate aasta^^ j^^sti organiseeritud ja relvastatud Hispaam gedad sisevoitlused, kus ning kardetakse, et liad vivad oma- uhelp<K)l asusid to^ pahempoolse riigi- j^mpdsed sodundja^ teisel pool prde, kuna nad on sisseimbunud Mc^vast relvastatud m^p^ armeesse. See riigiprde kud mssulised. Kahjuks toetas neid .j^^^^^ ^ omapraseks nhtu- Moskvast relvastatud ^mmunistlik- ^^^^ jjjgp^^j^ ^ j ^ ^ ^ ke mssulisi ka peaaegu kogu vaba maailm eesotsas sotsialistide valitsu-
aasta aja vaevles Ameerika hendriikide valitsus Ja rahvas s- damevalus Iraanis kinni vetud hendriikide diplomaatilise esinduse liikmete prast. Me ei ksita ksi- must, kuidas niisugune sndmus ld- se aset vis leida, kllap seda kh- must selgitatakse edaspidi phjali- Itumalt. tsiasi on, et iraanlaste Ju- dude polt vallutati hendriSkida suverniteedi alla kuuluv maa-ala Te- heranis Ja rikuti uskumatul kombel kiki rahvusvahelise lbikimise norme. Ja hendriigid pidid seda mrudalt alla neelama pevast-pe- va kuni teise aastasse, mil vljapres- sijate nudmisi rahuldades nnestus vangistatud ameerika kodanikud va- baks saada-ja koju tuua.
Siindmus Teheranis paikkus eriti ameerika teadete-teenistusele suure- prast kmu vimalust ja seda haka- ameeriklastele tugevasti lesse ktma. Mida enam ameeriklased r- ritusid, seda enam hrusid ifaanla-, sed oma ksi mnutundes. Alles hil- jem muudeti poliitikat ja pti snd- musi' nn. pantvangide mber viia ma- dalamatele toonidele. Kui Iraani omad seesmised sndmused ja muud poliitilised olukorrad hakkasid Iraa- ni mdukamaid ringkondi problee- mi lahendamise poole suruma, siis ikkagi kestis kassi-hiire rnng hend- riikide pantvangide mber kuni vii- mase minutini.
See kik koos ajakirjanduse sen- satsioonijnuga oli ameeriklaste eru- tuse lesse kihutanud. Pantvangide perekonnaliikmeid lkati ikka eiiam rambivalguse, suruti nende tunnetele ning loodi pantvangide mber kan- natuste oreooli viimase kraadini. Asutati hinguid ja leiutati kollaste paelte manifestatsioon, Ameerika v lapselikke sdameid ja Entusiasmi haaras see kige tundelisemaist kl- jest -Ameerika hendriikide ja te- ma rahvusliku au lkkele puhumi- sega.
Ja nnda hakkas lausa ldine hs- teeria kollaste lintidega seotud rah- vustunde mber. Jrgides oma sise- misele dnaamikale sai lihtsast rah- vustundest rahvusliku au ksimus. Ja edasi rahvusliku uhkuse ning kan- natatud alanduse kompleksist rah- vusliku vgevuse ning rahvusliku h- tehoiu tundevool. Seda kurioosumi- na ajal, mi'1 rahva noorus lubas ha- kata mssama, kuj neid peaks selle- sama rahvusliku vgevuse kaitseks mobiliseeritama vi isegi registree- ritama!
Nnda arenesid sndmused, mis domineerisid ' Ameerika kaugvaate seadeldiste pildiklgi pevade viisi hommikust htuni. Ja ainult eldu taustal vib mista seda ennenge- matut, entusiasmi ning pidutsemist vabastatute kojujudmisel. Krval- vaatajale jb kll pris arusaama- tuks, mille le ieti pidutseti, hisa- ti ja lehvitatr lippe. Jb arusaama- tuks, kuidas vabanenuid veeti lennu- kite ja bussidega' mda maailma edasi-tagasi just kui veiseid vljani- tustele. Mratud rahvahulgad jook- sid kokku, vaatama, kuigi polnud vaadata muud kui rida autobusse.
ga vhe sellest, riigipresindent ja krged ametikandjad, vlisriikide esindajad, sjaveorkestrid toodi vaatania4uu'lama seda, mis ieti ol- nuks enam Ameerika hbi kui au poolel. Sest vange ei vabastanud mit- te kik need krged hrrad, ilusates mundrites, sjamehed ega president ega valitsus, vaid ikkagi noodsamad terroristid, kes olid vangistajad!
Kui vaatame, kes olid need nn. pantvangid ja mida nad tegid kige selle segaduse tekitamiseks, siis leia- me eest sna tavalised riigiametni- kud, kes olid asunud karjri tege- ma . diplomaatilisel alai Nad ei li- nud mitte Iraani Ameerika eest vit- lema vi tema rahvast millestki pstma, vaid selleks et ttada m- nusalt he vlisesinduse pehmetel radadel. Kui selle esindusega lks viltu, siis ei saanudki nad muud te- ha, kui kinnivetult vireleda toorete juklaste armust viimaste poolt le vetud Ameerika saatkonnahoones.
Krvaltvaatajale jb arusaama- tuks, milles seisab see heroism, mida nendele hd on omistatud. Kangela- ne meie arvates on rohkem see, kes oma erakordsete vimetega vpi oma elu ohustades teostab mingi positiiv- se saavutuse, nagu niteks maailma- ruumi lendurid vi pantvangide pas- teaktsiooni katse teostajad. Muidugi
"kannatasid pantvangid osalt vib-olla sna raskesti, selles pole mingit kahtlust. Ka ei ole tarvis eitada, et see sndis oma maa ja rahva nimel. Oleme rmsad ja nnelikud, et nad siiski sid vabaks ja judsid koju. Oleme nnelikud, et ameerika rahvas vabanes hest raskest murekoor- mast, kuid jtkem heroismid ning kangelaslood sinna, kus neid esineb enam phjendatult! Tere tulemast!
Kes vahetas MAHKlOPE NAHKMANTLIS^
Peeter Kivioja
O i e
l u U s Umm mel Jdrjanduse;. mgilaudadele Kanadas uudne vl- jaanne lihtsas kuues VaiTaku lu- tuleht", sisaldades Jaanus Tiht'1 l-
on
LUGEJA KIRJUTAB
p,Mek Elu" atJldb meelsosti oma lugejate mtteavaldusi ka neid mis ei htu ajalehe seisukoh- tadega. Palume kirjutada kokku- vtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jtab endale i- guse lugejate kirju
ning
ette 225-5595. ;
kirjale, Meie Elu" nr. 6, 1981. Hrra Rohunurm esitab ksimuse:
kes on kirikuvapem? ja vastab sel- lele ise, et seljist sna ega mistet eesti keeles ei esine. Ta phjendab oma vastust sellega] et sna kiriku- vanem ei esine eesti keele igekeel- suse snaraamatus.
igekeelsuse snaraamat ei ole meldud, snavara allikana, vaid on abiks keele igeks kasutamiseks s- nas ja kirjas. Sellest on vlja jetud suurem osa liitsnu, kuna sellised snad knduvad vi prduvad vastavalt lpulHteie. Selle tttu ei ole niteks Elmar Muugi ..Vikeses igekeelsus-snaraamatus" ka snu: riigivanem, maavanem/ yllavanem vi lapsevanem, kll aga fek, vanem jne.''
Sellevastu Silveti inglise-eesti s- naraamatus 011 sna eMe3r" he vas- tena, antud kir ikpani^ . .
Sna kiriku vanem esineb ka Eesti Vabariigi seadusandluses. Riigi Tea-
tajas nr. 107 7- 1934 on ra toodud .Kirikute ja usuhingute seadus". Selles on fikseeritud ka ..Eesti Apost- liku-igeusu Kiriku Phimrus". Selgelt on selles mritletd kiriku- vanemate austatud staatus, nende valmise kord ja lesanded. Oma s- nade kinnituseks toon alljrgnevaga mned paragrahvid:
Nr, 100. Koguduse tiskogu vimu- piiri kuulub.. . n u k o g u liikmete, kirikuvanema ja revisjohi komisjoni liikmete valhnine- *
Nr. 124. Koguduse juhatus koosneb esimehest, abiesimehest, kirikuvane- mast ja tema abist ja sekretrist.
Nr. 126. Kirikuvanema kohuseks on koguduse laekahoidmine j juha- tuse ' poolt tema peale pandud ma- janduslike lesannete titmine ning kirikuteenijate (vaimulike) abistami- ne Jumalateenistuse ajal.
Loodan, hrra Rohunurm, et Teil ei ole midagi isiklikku ega sihikku kirikuvanema auvrse ^imeti vaMu.
LEPIK- Kanada ja U.S.A. Eesti ortcd!oiks
Vljaande eessnas mrgib kirjas- tus Varraku omanik Heino Riga. et kirjastusel on kavas anda vlja 4 ,Jutulehe" numbrit aastas ( 96 lk. formaadis 20.5x26,5 om), kui suude- takse leida ksiknumbri 5-dollari'Iise hinna juures 200 tellijat pakkumi- ne, mis igal juhul nuab yljaandjalt kindlat juurdemaiksu. Kirjastaja li- sab htlasi, et Jutuleht ei taha ta- ga ajada rmuslikku krget kvali- teeti keeles ega meeles, vaid anda vimalusi teoste avaldamiseks vi- malikult laiernale eestlaste ringile".
Selle kaheosalise vite esimene pol testub avavaljaandes. Kas ano- nmselt vi Parnassile tuleva kirja- mehena esinev Jaanus Tiht ei ole keele alal vhik, kuid ei libastu ka viimaste uuenduste libedale jle. Kuna ta kirjutab kriminaalse tausta- ga seiklszhahrilist otse meie argi- peva ulatuvat lugu he eesti pere- konna draamast Ghicagos, siis ei ole phjust otsida sellest kompositsioo- nilisi ja stlilisi krgpun-kte ega kir- jutada vastavate nudlustega retsen- siooni. Psab sellest, kui rhutada lhiromaani tnapevsuse alastiole- ku krval (venelaste rahajabt pagu. laskonnas, nende spioonimisaparaat organiseeritud petteoperatsioonid diplomaatilise puutumatuse varjus inimestega sahkerdamine rahvusva- helises ulatuses. Afganistan ja seal- sed partisanid, SA salaluure tege- vus jne.) jutustuse voolavust ja int- riigi sujuvust kujul, mis ei vsita ja lihtsat lugejat. Ka trkipilt ei vsita isegi vanemat lugejat. Mis vi kui kaugel on Joonas Tibt jutustava au- torina praegu, see ksimus langeb kaugele tahaplaanile temal ihnselt tagavaras olevate eelduste krval lu-
levikuks. ks psuke ei too kevadet ja tee kunstikpse kirjanikuni on pikk ja okkaline. Selle letamisel on suure thtsusega sihiteadlik psivus, kikumatu the ja pidev praktika.
Hoopis suuremat ^ thtsust omab kirjastaja vite teine pool. Sest ees- tikeelne kirjasna on 'katastroofilises olukorras. Noori, kes valdavad oma emakeelt ka kirjas, leidub veel kl- lalt ja uut tusu on margata. Kuid emakeelse loominguga ei ole suurt mtet 'kellelgi katsetada, kui juba et- te on teada, et puuduvad igasugused avaldamise vimalused, ka ilma ho- norarita. Olgu ksimuses lhemad vi pikemad td.
Alguprase joonealuse ja lhiju- tustuse kadumine ajalehtedest oli suure hulga eestlaste ilukirjanduse lugemisest vrutamise algus. Tule- museks oli nii kirjastusliku tegevu- se ja loominguliste harrastuste lan- gus hes tiraazhide vhenemisega ja hindade tusuga, kuni praegu ilmu- yaist taamtist mned n hinnalt juba kttesaadamatud.
ks on uuslooming, mille uuesti- sndi ja nooremate loojateplve pea- lekasvamist peaksime koheselt ja kikide abinudega aitama ja soo- dustama, eriti nd. millal ,Jutule- he" nol on tehtud uus ja kllap vist viimne katse siin olulkorda psta. Mtelgu sellele ka iga-aastased kui: tuuriiliste ja teiste toetuste jagajad. Teisena liitub siia limalt vrtus- liku materjali kogumise ja -uustrk- kimise pakiline lesanne silitamir seks kindlamal kujul, mis on ilmu- nud aastakmnete jooiksul meie aja- lehtedes ja mis sinna jdes suures osas on mratud-hvimisele. Kind- lasti ei ole silitatud ka ori^naalk- sikirju ning enamik autoreist on sur- nud.
Allakirjutaja tahab iiskuda, et Hei- no Rigal on seisnud ka see mure Ju- tulehte" asutades sdamel, ja tahab loota, et neid fakte vaagitakse ige-
aegselt j tie .tsidusega, ei'loodeta
nimetas CD
STOKHOLM (EPL) - Veksa, Moskva suhtlemishingu eesti osa- kond, on viimasel ajal' nhtavati hakanud tegutsema senisest aktiiv- semalt ja agressiivsemalt. Aastavahe- tusel on kolm Nyman.& Schultzi va- hendusel kodumaal kinud turismi- gruppi (igas u^ 30 inimest) kutsutud Veksa ruumidesse, vetud seal hsti vastu ja neile on nidatud Tallinna, linna.
Vastuvtul on Veksa esimees lo Koit pidanud kne, milles ta on muu- seas hoiatanud Rootsi eestlasi kahe nooremaplve ajakirjanduslikult te- gutseva eestlase eest. Nad rikkuvat oma kirjutustega ja intriigidega" kodumaa eestlaste ja pagulaste va- hekordi. Neist pidavat iga ige eest- lane kaugdt ringi kima".
Peale seile on sama lo Koit el- nud seoses 40 noorema plve kultuu- ritegelase avaliku kirjaga, milles pro- testeeriti venestamise vastu:. Neli- kmmend hullu kaitsevad hviligaa- ne.", .
Sellega on Veks^ a esimees paljasta- nud ,;kultuurifjuhete" maski tagant oma telise, partei- ja KGB-truu no. Neljakmne avalikule kirjale allakir- jutaja hulka kuuluvad noorema ge- neratsiooni silmapaistvad kultuuri- loojad mitmel alal. Nende vgagi ta- gasihoidlik kiri juhtis thelepanu ve- nes tamisnhtus tele Eestis ja kaitses demonstreerivaid koolinoori, kes lo Koidu (ja okupatsioonivimude) kee- les on huligaanid".
ainult he mehe khnale ku'krule ega lasta sndida ,,Tutulehega" sama, mis juhtus orhalaadse ja palju vr- tuslikku sisaldanud Varrakuga".
; JOHANNES. KAUP: :
JOOGIVETT JANUNEVATELE
(LRQ), mis asutati rahvuvaheliste ja humanitaarsete probleemide lhen- damiseks, seisab tohutute problee- mide ees. Rahvaarv maailmas aina suureneb, kuid. toitainete, produkt- sioon ei pea sellega sammu. Kaks kolmandikku: maailma rahvastest nlgib vi on halvasti toidetud. Neid hurnanitaarseid, rahvusvahelisi prob- leeme LRO pab lahendada osade kaupa n. hoogt korras. Kesolev aastakmme on kuulutatud joogivee Jkindlustamiseks janunevatele rah-
avastele. Arvestatakse, et 2,000 miljonit ini-
! mest ei oma puhast joogivett. LRO pab seda nendele vimaldada puh- tavee reservide ja kaevude ehitami- se'abil. Selleks kuluks palju vhem raha kui, kulutatakse relvastumise peale maailma riikide poolt aastas, thendas LRO Toronto hingu pea- sekretr Carl Steieren etnilistele aja- kirjanikele korraldatud konverent-
Joogivee muretsemiseks januneva- tele rahvastele on organiseeritud eri- line juhtiv komitee, kuhu on kutsu- tud kaasaaitajaiks mitmete rahvus- vaheliste organsatsioonide esindajad. Etnilise pressi informeerimiseks ees- seisvast LRO ritusest oli meldud eesmrgil, et etniliste rahvusgruppi- de liikmed, kellel on olnud kokku- puuteid arenemisellevate rahvaste- ga, informeeriks vastavaid LRO or-
I ganisatsioone. Vahel nende abistus lheb teadmatuse ja olukorra mitte- tundmise tttu valesse kohta. Nii on saadetud kord Amazonase indiaan- lastele Brasiilias 300 elektri mblus- masinat ja 600 tonni jahu kottides, mblusmasinad muutusid varsti va- narauaks ja jahukotid mdanesid en- ne kui neid suudeti ieti jaotada.
Eestlaste poolt olid kohal Henny Aruja ja August Nmmik. Nad infor- meerisid koosolekut dissidentide ta- gakiusamisest N. Liidus, ja andsid le LRO Toronto hingu esimehele hulk materjali Eestis vangistatud va- badusvitlejate halva olukorra ja nendele mratud raskete karistuste kohta. ; ma
MMEIE ELU" asutas Eesti hiskond ]a seisab eest! hiskonna teenistu- ses.
l
ne-ei K(
