i--
d^^ mis lugvaate ide viisi lk eldu inenge- itsemist krval- isaama-
| i , hisa- isaama-
ti lennu- ^ilma
:ljani- id jook-
Iresident )dsamad (jad!;
eed nn. " id'kige . siis leia- iaiiietni" : r i tege-
i ei li- est vit- millestki ada m" ehmetel ' ga lks uud te- toprete
oolt le Ihones.
|ideps- Muidugi
a^ nimel! d, et nad jid koju. ta rahvas lrekoor-
i ning id. esineb ilemastl
lisatsioon leliste ja |e lahen-
problee- ls aina
joogivee lele rah-
|u vhem [astumise It aastas, [ngu pea- Istele aja- )nverent=
inuneva eri
tl kokku- Irahvaste-
LRO or- abistus
indiaan- l i mblus-
tad infor- tide ta-
hiskond teenistu-
Londonis, Ont. phitseti Eesti Va- riigi 63. aastapeva Eesti Seltsi
poolt korraldatud piduliku afttusega phapeval, 22. veebruaril Trinity koguduse ruumides. Aktusele bli ko- gunenud le kuuekmne inhnese, nende hulgas klalisi Sariiist, To- rontost, Ottawast ja mujalt. Klalis- knelejaks oli prof, Karl Aun Water-
Aktus algas lipu sissetoomisega, mille jrele lauldi hiselt lipulaulu Eesti lipp".. Avasnad tles: Eesti Seltsi esimees Kaljo Lo6ne,tutvusta- . des aktuseknelejat, professor:emee- ritust Karl un'a, endist rahvusvahe- lise iguse ja vrdleva riigiteaduse
yppejudu-Wilfrid Laurier'i likoo- lis Waterloo's.
Prof. Aun oma sisuikas knes rien- tis, et vitlused, mis toimusid Eestis rohkem kui 750 aastat tagasi, on jt- nud oma mju tnapevani. Prast vgeva Rom riigi lagunemist tek- kinud lne-euroopa^ 'kultuur ! kan- dus ka Eestisse ja aastasadade viisi olid Narva jgi ja Peipsi jrv Ida- ja Lne-Euroopa piiriks. Kuigi Eestist kisid le hvitavad sjad ning rahvas oli raskes orjuses, ji Eesti kultuuriliselt lnde ka siis, kui ta paarsada vijmast aastat oli po- liitiliselt Venemaa osa. See ajalooli- ne prand vimaldas eesti rahvale mdunud sajandi teisel poolel ma- jandusliku, kultuurilise ja hariduslik ku rkamise, olles peateguriks, et Eestist sai iseseisev, sltumata l- ne-eurobpalilc vabariik. 1
Kneleja puudutas muuhulgas k veel eestluse probleeme, mis tekkisid 37 aastat tagasi, kui meie rahvas l.(> di kaheks osaks. See ti shoki, mil- lest me pole veel le saanud. Sja- jrgsest viletsusest^ j a lootu^etusest on kodumaal kuidagi le saadud ja tnu lne-euroopahkule tagaphjale n rahvuslk kultuuril(k>ming jlle ja- lule seatud, ning eestlaste tehniliste teadmiste jrgi on nudmine nii idas kui lnes. Vrsile saabunud rahva- osa on igal pool j udnud enneolema- tule majanduslikule itsengule ja jukusele. Auto aitas meid omal' ajal koos hoida ja- ilma autota ehk ei oleks Seedriprutki saanud olla. Md on tulnud^ ka lennuajastu eestlusele abiks, tuues tuhandeid eestlasi ile
. maailma kokku Eesti Pevadeks. Tu= leks leida veel rohkern uusi teid ja vimalusi, et ka kolmanda ja neljan-
da generatsiooni jrglased leiaksid tee oma juurte" Juurde.
Aktuseknele jrgnes langenud kangelaste mlestamine. Hardas vai-, kuses deiklameeris Kadri Reikman oma ema luuletuse ,,Mlpstus'S .''
Eestlaste Kesknukogu Kanadas lkituse luges ette Leonhard Kahro ja'seltsi abiesimees Vino Einola ki- ges saabunud kirjalikud tervitused St. Catharinea'i, Hamiltoni ja Ottawa Eesti Seltsidelt. ^
Jrgnevas ee&kavalises osas dekla- meeris Melanie Purres Betti Alver'i luuletuse Puust palitu". Selle jrele laulis pilskoor koolijuhataja Val- dek Lenk'i juhatusel kaks laulu: J. eiger'! itse maa ja mha meri" ja R. Ptsi Meie laul". Vikene Debbie Anderson laulis veel julgelt ja vaatamata sellele, et ta eesti keelt ei valda, heas e;esti keeles A. Kiis'i ,;Mu koduke on tilluke". Edasi esi- tasid tienduskooli pilased Jack Purres, Debbie Anderson, Peeter Paas, Kadri Reikman ja Peeter Terri Helle Reikman'! :luuletuse ,,Muinas- maa" ja eeskava lpuks laulis pilas- koor J. Aavik'u Hoia, Jumal, Eestit". Klaverisaatjana tegutses tiendus- kooli petaja Karin Terri.
Meeleolukale aiktusele tles lpp* sna seltsi kirjatoimetaja Paul Ro- huriurm. Aktus lpetati Eesti hmni laulmisega ja lipu vljaviimisega,
koosviibimine kohvilauas.
BREZHNEY LUBAB KAITSTA KUBAT Moskvast saadud teateil N. Liidu
president Leonid Brezhnev oh luba- nud Kuuba diktaatorile, Fidel Cast- To\e, kaitsta tema valitsust ja Kuu- bal USAj igasuguste kallaletungide vastu. See kinnitus president Brezh- nevt tuli|ks pev prast seda kui president Reagan oli sdistanud Kuubat, N . Liitu ja Vietnami vasak- poolsete terroristide varustamises relvadega El Salvadoris.
N, Liidu kommunistliku partei tea- dustaja Vladim Zagladi kinnitas, et ettevalmistused N. Liidu poolt on kigus president Reagani ja presi- dent Brezhnevi kokkusaamise korral- damiseks, vaatamata sellele, et USA presidendile ei ole veel tehtud for- maalset ettepanekut selleks kokku-
I saamiseks. Zagladi arvates president Reagani eitav hoiak N, Liidu poliiti- liste taotluste kohta ei ole n^ingiks takistuseks tippude kokkusaamisele. Sellest kokkusaamisest USA presi- dent peaks olema huvitatud. ^
Lippude helskamihe Eesti Kodu uel 24. yeebruari hommikuL Vasakult*. E. Herma, J. Herma, L Vika, . Anelin, J. aiba, J. Maar, A. Sepp, . A. Lepismaa, pr. Leptsmaa, E. Ivand, R. Talve, L. Maldre, Maldre, H. Pent ja Foto Elna Kungla
ndoni,Orit. Eesti Selts pidas oma korralise aasta-peakoosoleku phapeval, 8. veebruaril. Kinnitati tegevus-, ja kassa-aruanded ja valiti juhatus kosseisus: Kaljo Loone esimees, Vino Einola abiesimees, Osvald Kpper kassapidaja, Paul Rhunurm kirjatoimetaja ja Lem- bit Tnnis ametita liige. Juhatus- liikme kandidadiks ji dr. Jaak Pur- res.;..
Reviajoni-komisjom valiti Ernst Reima ja Kaljo Akkerta, kandidaa- diks sai Harry Radvee.
Esindajaks Sihtasutus Seedriorta juhatusse ji edasi Vino Einola ja tegeviiikmeteks olid nusoleku and- nud: Vino Einola, Fanny Karu, Os- vald Kpper, Kaljo Loone, Asta Loo- ne, Karl Martin, Jaak Purres, Valde- ko Reikman, Paul Rohtmurm, Endel" Rtsep, Lembit Tonnis ja Artur .Vaart.-^..---
Eesti Vabarigi 63. aastapeva oh M thistas Eesti Kodu pere kont sertaktusega vabaduspeva, mis
te mlestuse tegi koi. August Toman- der ja segakoor laulis Requiem".
E K K esimees Laas Leivat pidas gas hommikul kell 9 sini-must-yalge pevakohase kne, alla kriipsutades ja Kanada lippudega heiskamisega kommunistliku Venemaa jmedat le- Eesti Kodu uel. pingute rikkumist ja; jrjest laiene-.
^ vat rahvaste orjastamist Moskva, Aktus algas Eesti Kodus elunevate lemvimu alla. Meie kikide les-
Vabadusristi kavaleride ja vabadus- andeks on silitada eestlust ja nuda
MOORMEEST vi kes on huvitatud LINOTYPE ja FO- TO TRKILDUMIST pphna. Eesti keele oskus tarvilik. Tel. 366-9887.
ja Euroopa
sja veteranide austamisega. Leida Maldre kinnitas valged lilled rinda Alfred Kask'ele, August Tomnder'- ile, Johannes Nrile, Kristjan
vabadust Eestile, lpetas kneleja. Anne-Liis Tll deklameeris kiki
kaasatmbavalt kadunud Malle Phn'a luulephenduse Eesti sdu-
kla'le, Evard Kollinale ja Emilie j-ile". Ivand'ile, Vabadusristi kavaleri le- Peeter Tammearu klaverisoolo, sele. Sjaveteran Kari-rdam viibis Frederic Chopimi Polonaise, hendas haiglas. jjieie ja poola rahva kannatuse ja
Jrgnes palvus, mille pidas Kodu vitluse hise vaenlase vastu usaks pere % petaja Elmar Phn, vt- i^usikaliseks elamuseks Vabadus- tes kne aluseks apostel Pauluse s- vPeval. nad: ,,Vabaduseks on Kristus meid Sopran nne Laikve laulis kolm vabastanud!" Sisukasse knesse oli "Pikese paistel" Merikanto, pimitud palve Kige Vgevamale, .Kodumaa" Peeter Tammearu ja totus meie maale ja rahvale. Palves Me oleme nagu lapsed" E . Oja vii- Eesti Kodu pere kinnitas oma usku sidel, mis said tnava tunnustuse, te, iguse ja vabaduse vidusse kan^ Pidulik aktus lppes rahvushmniga.
SA> Inglise, Saksa ja Prantsuse valis- ja riigikaitse ksimustega tege- levad erikomiteed koostasid ning esi- tasid hise uurimuse selle kohta, mis on muutunud viimasel ajal s- japoliitilisel alal ja kuidas reageeri- da sellele.
'Uurimus lhtub N. Liidu sjalise vimsuse tohutust suurenemisest mdtmd aastatel ja Moskva impe- rialistlikest taotlustest'. Mrgitakse N . Liidu invasiooni Afganistani, Poo- la okupeerimise vimalust ja sekku- mist mlemal poolel Prsilahe piir- konnas asetleidvas sjalises Iconflik-
J
Kodu nmei EK abiesimees Elmar Maldre.
Anne-Liis Tll deklameeris Salme Ekbaumi luuletuse Vahel keset ve' tl
Ligi 400 oli kogunenud esmaspev vai Soome htule" Toronto EestS Majja kus lennuliin ,J?4nnair" ni- tas turismif ilme j kostitas rikkali- kult suupistete ja jookidega. Tervi- tussnad tles ,yFinnair'i" kohapeal- se osakonna juhataja Ilkka Mitro ja andis levaate lennuliini tegevusest. Jrgnes head ajaviitemuusikat! Han nu Lambertl akordionilt, Soomet , tutvustavad filmid ja tantsutrapi esi- nemine. Loositi vlja ka mi, ukss-. auhinde".
Eesti Kodu Segakoor Aino Phn'a juhatusel laulis .kaks ladu, Hoia Ju- mal Eestit" ja Isamaale".Langenu-
millele jrgnes Eesti Kodu pere hi- ne kohvilaud.
iXnuvrse t olid teinud Vaba- duspeva vrikaks thistamiseks E.K. Kultuuri Ring koosseisus Alek- sander Lepismaa esimees. Leida Maldre, Ado Anelin, Linda ja Martin Tamm, Elmar Haab, Alice Kullango ja vsimatu perenaine Aliise Saage.
..elna" :
tegevusest Kevade hakkab lhedale judma
ja sellega koos ka koori traditsiooni- line Lbus Laupeva htu, mis toir mub sel aastal 14. mrts kell 19.00 Eesti Maja suures saalis.
Pidu kaunistavad oma lauluga Lei- da Jrvi ja Harry Lillioja. Meie oma naiskoor ja ka terve segakoor val- mistavad ette lustakat kava klalis- tele, mida koorijuht Uno Kook on selleks puhuks kokku otsinud ja seadnud. I
Samaaegselt Lbusa Laupeva h- tu kava ettevalmistusega oleme ka alustanud ppima laule XV Lne- ranniku Eesti Pevadeks, mis toimu- vad juuli kuu lpul Seattle's Was- hingtoni osariigis, Washingtoni li- kooli maaalal.
Toronto Eesti Segakoori kavatsus on sita lennukiga Vancouverisse ja seal peatuda mned pevad. Vancou- veri eestlased on meid palunud seal kirikus esineda mne lauluga. Soovi-tis. kui thtsamaid tulipunkti, mida , , , . ,
USA j Euroopa peavad sumas pida- : ^"'T^LnT f^ mai-.-' - - r v - ; ! ' . v / ; , - . , : ^ ' : .
Sunset Beach R.> F.O. BOK Oak Ridge, Ontsiiio LOG
Eesti Kodus rile anda
(Algus esikljel) V
^ Bulgaarias sndis kahe peaga t- tarlaps. Beebi kaalus sundimisel 8 untsi. Tal on kaks nrvissteemi, kaks, selgroodu kuid ks sda ja neerud,
lV Meksikos vtsid 60 keskkooh pi last le Liibanoni saatkonna Ija hoid- sid 19 isikut pantvangiks protestiks koolijuhataja vastu. pilased hoic^sid saatkonna ametnikud koos saadiku- ga viis tundi vangis. Koolil ei ole mi- dagi hist saatkonnaga. /
Tuhanded aatomienergia- kasuta- mise vastasfifd purustasid ride ak- naid ja tekitasid kahjustusi pargitud autodele Hamburgis Lne-Saksa- maal. Kokkuprgetel politseiga said vigastada 35 isikut.
lr: Frank Sintra andis heks oma soovitajaks presidendi Ronald Rea- gani kui titis Nevada, osariigi spovi- avalduslehe nnemnigude kasiino loa saamiseks. 1966 aastal veti te- malt luba mafiasse kuuluvate isikute sprustamise kahtlustuse prast.
llr Moskva esfaidaja Ida-Berliinis tea- tas, et Nukogude Liidu valitsus keel- dub endise Hitleri abilise Rudolf Hessi vabastamisest. Rudolf Hess on ainukene vang Lne-Berlnis asuvas Spandau vanglas ja tema lalpidami- ne maksab miljoneid dollareid lne- riikidele.
^ Endine Iisraeli peaminister Rabin soovitab Arneerika .hendriikidel taastada poliitiline l tmine Iraa- niga. Selle phjuseks' on tal, et see takistaks Nukogude Liidu mjuvi- mu suurenemist selles piitonnas.
^Ameerika- hendriikide vlisminis- teeriumi andmetel toimus 7300 terro- riakti rahvusvahelises ulatuses aja- vahemikul 1968 a. kuni 1980 a. Terro- ristide toetajaks ja vi m Nulcogude
TeM.,727-9667
Ida-Euroopa pritoluga rahvusgrup- ' seas hsti tuntud ukraina prit-
vabadusvitleja Yuri Shyrtiko kandideerib Ontario valimistel, 19. mrtsil High Park Swansea valimis- piirkqnnas. Tema ttvustaniiseks et- nihste ajalehtede esindajatele oli korraldatud eelmisel ndalal eine Ro- devi/ay Innis (Seaway Towers). K- nelesid Ontario peaminister William Davis ja tminister R.obert Elgie progressiivsete konservatiivide taot- lustest^ prast edukaid valimisi ja Yuri Shymko peatus oma senise te- gevuse juures multikultuuri alal.
Yuri Shymko on ajaloolane, kes val- dab mitnieid keeli. Pikemat aega ta bh ukraina maailmaliidu peasekre- tr ja Kanada pariamendi liige 1978 --79. aastail. Ta on kirjutanud raa- matu inimiguste ja nende eitamise kohta kommunistlikes maades. Koos- ts Balti rahvaste keskorganisat- sioonide juhatuse liikmetega, eriti E K N praeguse esimehe Laas Leivati- ga ta koostas dokumentaalteose, miks N . Liit tuleb dekolonaliseerida. See dokumentaalteos on ratanud l- dist tjielepanu ja on heks aluseks, mlelt lhtutakse Balti rahvaste probleemi ksitamisel Madriidi kon verentsil.
Yuri Shymkb vrib suurt toetust eelseisvatel valimistel kigi etniliste
USA ja Euroopa ei ole seni suut- nud kujundada hist poliitilist joont vastupanuks N. Liidu imperialistli- kele taotlustele. Neil tuleb ksteisele lheneda ja tihedamalt ttada koos. Uurimuses soovitatakse, et Euroopa riigid peaks suurendama oma riigi- kaitse eelarvet reaalselt 3% vrra igal aastal. Euroopa kaitsmiseks tu- leks kasutamisele vtta uued tuum- relvad, mis oleks seal juba rahuajal valmis. Poola suhtes soovitatakse an- da majanduslikku abi, et rahvas saaks toidetud ja viks rahulikult la- hendada oma sisepoliitilisi problee- me. htlasi soovitatakse kindlat hoiakut R Liidti suhtes. Ta peab vt- ma enesele tie vastutuse Poola oku- peerimise korral. Sel juhul ls peaks katkestama kaubavahetuse N. Liiduga ja rakendama karmid sanktsioonid. Lneriikide esindajad tuleks sel juhul kutsuda ra Madrii- di konverentsilt.
S j a silhtes Prsilahe^ ruumis soo- vitatakse USA ja Euroopa riikide hist aktsiooni ja sjaliste, judude suurendamist selles rajoonis, kui et- te on nha, et Euroopa ja USA riik- likud huvid on ohustatud. Afganista-
: ni rahvale soovitatakse anda majan- duslikku ja sjahst abi vitlemiseks N; Liidu okupatsioonive vastu. ht- lasi tuleks teha kik diplomaatiliste kanate kaudu, et N . Liit tmbaks va Afganistanist oma
hist esinemist sealsele eestlaskon- nale Settle's lauldavatest lauludest.
Tegevuskava Vancouveris pole veel tpselt viimistletud, aga tahetakse sita Vancouver Lsland'ile, klasta- da seal Victoriat ja Butchart Fiower Gardens. Ka Vancouveri mbruskon- na mgedesse meldakse vljasitu teha.
Vancouverist sidetakse bussidega Seattle'sse 26. juuUl prastlunal, millal seal toimub tutvumishtu. Pi- dustused kestavad 31. juulini.
Toronto Eesti Segakoori liikmed on selle reisu vastu suurt huvi ni- danud ja kaasasitjaid on registree- rinud juba 70-ne mber. Ka vljast- poolt meie koori on see ritus nii palju huvi tekitanud, et meiega on hinenud mitmed, kes soovivad meiega koos laulda Seattle's.
Kuna me hiljuti alles alustasime Lneranniku Eesti Pevade kava ppimisega, siis tleme teretulemast kigile, kes veel sooviksivad meiega hes laulda suvel Seattle's. Harjutu- sed on neljapeviti Eesti Maja kesk- mises saalis kell 19.30 htul. \
TORONTO EESTI \ SEGAKOORI JUHATUS
lauariste Rootsi valukojale vanarauaks, '
he Mariestadi eesti perekonna ja kuskohalt need olid vljavetud, juurde tuH neil pevil rootsi naaber, Nagu paistab, ,;puhastab" okupat-
,.MEIE ELU" luejad, rge unustage oma spradele soovitamast
MEIE ELU"
BSQ
kes ttab VnerniOtterbckeni sa- damas. Tal olid kes mned vask- plaadid, mis ilmselt kuulusid kalmis- tu ristidele ja ksis, kas tekstid plaa- tidel on eesti keeles graveeritud. Ta
sioonivimeestF kalmistuid nn. va- nametallist", et sel vMsil vlisyaluu- tat saada.
rakoristatud hauaristide m- niine vlismaale vanarauana, ilma et
;TI KUNSTIDE KESKUS TUTVUSTAB
oli arvanud ieti, tekstid olid eesti oleks omastele antud vimalust nen- keeles ja tegemist oli mdunud sa- de raviimiseks, on minu arvates jandi esimesel poolel sundinud eest- lastega, kes surid kesoleva sajandi esimesel ja teisel kninendil. Kahel plaadil on jrgnevad tekstid:
ANN.NEREP, snd. 17. Aprill 1842, surn. 21. Novemb. 1911: .
- HANS NEREP, sjid. 8.Juum 1836 ' a., surn. 19. Detsembr. 1918. Rahu teie prmule.
NA GERRETZ,. snd. 17.' Apr. 5, surnud 27. Mrz 1902. Jehova on
mu karjane, ei mul ple htigi vaja, Laul 23 salm L "
Nagu selgus, oli Otterbckeni sada- masse tqlriud vene laev, et lossida rootsi valutstusele vanametalli Laadungis leidus suurem hulk haua-, riste vanast raudsepise tbist, kus nimeplaadid on vasest. Kuna plaati- del, mida rootslane kaasa oli vptnud nitamiseks, surmakohti mrgitud ei olnud, siis on raske aimata, kunas
nutte ainult ebapieteetne tegu, vaid otsene jhkrus, tleb Elmar Nerep, Vabadusristi kavaler, kelle vanavane- mate mlestusmrgid lid vene laeva laadungi hulgas.
^EPL/K
, iit@rl
T @ I . 7 4 S 4 I I
Phapeval, IS. mrtsil kell 3 p.l. Eesti Maja vikeses saalis toimub EKK korraldusel nitus ja filmihtu prof. Armas Hutri tdest ja pronk- sivalamise menetlusest Kuidas valmib skulptuur". Film on tehtud Soomes ja auhinnatud Pariisis.
Soome skulptuur oma phjamai- suses ja karguses on ks smapaist- vamaid maailmas ja on Soomes kik- jal aukohal. Seda mrkab vennas- rahva- maa .klastaja kohe, silmitse- des avalikke vljakuid, kalmistuid, parke, moodsaid ehitusi jne. Prof. Armas Hutri tnapeva skulptorina on ks parimaid nende hulgas. Pro- fessor Hutri on sndinud 10. aprillil 1922. ppis Soome Kunstiakadee- mias, tiendas end skulptuuri alal Pariisis, siis Rootsis,, Norras, Taanis, Saksamaal, Austrias, Kreekas ja Itaalias. Tal on olnud rida iseseis- vaid nitusi, viimane neist Floridas,
millele peatselt jrgneb nitus New Yorgis. -
Hutri loomingus peegeldub ulatus- lik skaala alates bstidest, edasi loo- mariigist, siis monumendid Soome avalikes kohtades, arhitektuuris, kal- mistuil. Tde suurus ulatab sisede- doratsioonist kuni suuruselt monu- mbtaalseteni. Stiil realistlikust ku- ni modernistlikule. Vljendusvime sageli robustilt kuni juliseni, kuid alati esteetilise lahendusandekusega.
Lehitsedes prof. Hutri raamatut tema tdest vib veenduda tepia to- hutust produktsioonivimest, kuS juures ta teostab ise ka pronksivalu oma tkojas.