Ees Eahvuskltuuri |x)oJmngu- pevad (Looming '81) toimuvad Seed- riorul 23.30. mg. ee on hendala- ne kunstide Jaager tiskasvanuile (kohapeal korraldatakse lastesim).
Programmi juhilin: kirjandus ~ Ilmar Mikiver, kunst Han3W.es- terblom (fotokunst), muusika dr, Roman Toi, .tantS| Toomas Metsa- la, teater -Riina Reinik -ja Rudolf
Lipp. ; Juhtide lesandeks qi| kasvatada
huvi eesti kuUuurimistmisei ja vil- jelemise vastu. Tegevus hlmab juh- tide vljapetamist, seminare, aruter lu, loenguid ja rakendust.
Loomingupevade eesmrgid on:
1. Eelduste ja vahendite kujunda^ mine eesti kultuuri arendamiseks. Vhs-Eestis.
2. Sidemete soodustamine loovalt tegutsevate eestlaste i vahel globaal- selt. / ! ' ,
3. Kontakti pidamine lemaailm- sel tasemer kaasaegsete kunstifilo- soofiatega ja nende rakendamisega. ^
4. Eestluse huvide teenimine eesti loominguga, (Niteks eesti peva- deks valmisolek: ehk (laste juturaa- matu kirjutaminejja turustamine.),
Programmide sisu nii kuidas see siiani on vlja kujunenud:
MUUSIKA. Dr. Roman Toi (kon- servatooriumi ppejud Torontos kompositsioon ja dirigeerimine) de- monstreerib muusikaloomist konk-; reetseteks lesanneteks (niteks ko- hapeal loodud luule-tusele viisikirju- tamine ja Toomas Metsala poolt loo- dud uuele rahvatarltsule sobiva muu- sika loomine). Dr. Toi on inviteeri- nud heliloojaid (niteks dr. Taavo Virkhaus) ja projekteeritud on nda- la pikkune koorijhatamise kursus. Arutletakse keelelisi raskusi muusi-
lises rakenduses.
TEATER. Riina Reinik ja Rudolf Lipp (auhinnatud nii lavastajatena kui nitlejatena) arendavad eesti teari lavakunsti. Nad rakendavad oma ppetd tegeliku lavastusega eesti noortega, et eesti lavakunst elaks edasi meie oma- rahva keeles. Nendel on kokkulepe dr. Toiga, et see tuleb nende tle vajaliku muusi-
ijuhin kaasa. Tiina Li] kneleb lavakunstist ja kostmi-
'dest.': '^ .
KIRJANDUS. Ilmar Mikiver on pa- lutud juhendajaks, aga programm ei le veel selgunud. Ajakirjanduse ak- tiivne osavtt pn vimalik. Kunst i^ teatrimuusika jne. kriitika kirjuta- mise petus, aitaks tita ht lnka meie hiskonnas. Prof. Vello Salo on keeleline nuandja.
. ICUNST. Hans^-W^ tegut- seb fotokunstiga, petab valguspilti- de programmide kokkuseadmist (pil- di vtmine, ilmutamine, jrjekorda seadmine ja heli lisamine). Eesti or- ganisatsioonid saaksid selle oskusega tutvustadaj oma tegevust viksemate- le eestitihiskondadele ja ka muulas^ tele. -.
Kuna Maarjamaa kirjastusest i l- mus nd Vlis^Eesti kunstnikke" (leksikon), siis tuleb dr. Olga Berend- sen andma levaadet eestlaste kuns- tilistest saavutustest Vlis-Eestis.
TANTS. Toomas Metsala idee on arusaamise svendamine tantsust kui kunstist noorte eesti kunstihuvi- liste juures. Selleks siis: 1. Noorte tantsu instruktorite ettevalmistus kursus, peateemadega: a) tantsu ana- ls, b) petamistehnika;C) inter- pretatsioon. '3. Praktiline loomingu- seminar; enesevljendus tantsuliiku- mise kaudu. |.Tantsuliikurriise koor- dinatsioon muusikaga ja lavaliste nuetega. 4.|Rahvatntsu ja rahva-
kunsti kasutamisvimaluste arenda- mine : lavalistek esinemisteks. 5. Masslavastuse filosoofia, koreograa- fia ja organiseerimine.
Laagri arstiks tuleb dr. Arvo Kuld, juriidiline nuandja oii Andres Olvet> ja graafiline kujundus pn arhitekt Vello Voogjarve poolt. Praegu kor- raldavad laagri tegevust Ilo ja Mall Puhm, Lilian Puust, Andres Raud- sepp, Juta Silmberg jt. Toitlustami- ne on Magda Mlbergi hooleks. (Osa- vtjaid saab vastu vtta umbes sa- da.) bimine toimub kas eratelki- des vi barakkides. Informatsiooniks kirjutada: Looming '81, 99-A Hil l Cres. Scarboro, Ont. MIM 1J7, Can- da, ehk helistada (416) 762-4394 oh-V 'tuti.. :
hislend kiialjatega Lneranniku Suiepevadele
vxca
B . , 24. .ja 25. juulil. KestvMS 1 vi 2 M Registreerida kuni 25. mrtsini
Toronto. EestiMajas 4664813
VANCOUVER (M.E,) Eesti K i - rikufond Vancouveris pidas peakoos- oleku 15. veebr. Meie Kodu" aulas. Kohal oli le 50 Hikme.-
Esimehe V. Weemehe aruandest selgus, et fondi tegevus oli olnud edu- kas. Uuendusi ja parandusi oli teh- tud MOOO piirides. Kassa aruande esitas laekur 1. Valgre, nidates,' et sissetulekud ja vljaminekud on ta- sakaalus $24,035.47. ^
Valimistele tulid Fondi Nukogu liikmed J . Eilau, K. Pae',,E. Peolaan ja F. Mihtla, kes valiti 'tagasi hel hlel. Surma lbi lahkunud Fondi I^ukogu Inkme Toivo Laaneme asemele valiti T. Wesik. Peakoosolek kinnitas Peetri kogu- duse soovi ehitada krkamber koos krvalolevate ruumidega, umbes 135,000 vrtuses.
Peakoosolekule jrgnes Fondi Nu-, kogu koosolek. Valimisele tuli juha- tus, mis valiti tagasi endises koos- seisus: esimees Valdeko Wee- mees, abiesimees Harry Muld, kir- jatoimetaja Raimond Rannala, lii- ge Evald Peolaan, kurla senine kas- sapidaja lvi Valge soovis minna puh- kusele, siis tema asemele valiti Luise Kibuvits.
Maria Lember vitis
4 kuldmedalit ja
Skulptor Armas Hutri
Mdunud phapeval oli meie kunstihuvilisitel nauditav nha soome tnapeva ht nimekat skulptori, prof Armas Hutri't, kellelt vike ko- gu tema Ivijmaseaja loomingust oli esitatud Eestil Maja vikeses saalis. Hutri. on p|iiliselt realistliku phi- laadiga, mnbti vik^ krvutada te- da meie Jaan: Koortiga,; eriti kui vrdlusalusena vaadelda testusi loo- madest (Kporti hirved ja Hutri kitv sed) kui ka materjalilt ja teostUjSelt..
Momendil n Hutri ulatuslikum 'nitus ringreisil SA-s, praegu Flori- /das ja sealt Ne\iv Yorki ning edasi USA suurematesse keskustesse. Nii vis E. Majas skulptor esitada vaid nidiskogu oma viksemamtme- ustest tdest, mis tal kaasas tien- dusena New Yorki.
Mis nituse ulatuselt (esitatud oli . tosinavrra) puudu ji, kattus mit- mekordselt ulatusliku ja tehniliselt hea filmiga tema' ateljeest Soomes, milles ksikasjaHkult ja; selgitavalt t valmimise menetlus. Eriti t l- pufaas pronksi valamine. Tavali- selt see on tehniline t ja soorita- takse .valutkojas^. Hutril on aga oma suures ja tielikus ateljees ka pronksivalu seadeldis. Film ksitles he suure skulptiiuri saamist, mis oli tellitud Kanadasse Thunder Bay soome koloonia poolt sinna avalikku parki asetamiseks. Sellega teostus siinsete, soomlaste mitmekordne mis- sioon -^meenutades oma prismaad, Soomet, kus skulptuur koduaias, par- kides ja pratsidel njng teisest kl- jest iesitada Soomet tema" krgtaide hes saavutises. (Muide, majandusli- selt aitas kaasa ka Soome valitsiis.)
us MEIE ELU" tellija sitab kaa-
HELSINGI (M.E.) - Praegu on eesti kirjanduses pessimistlik pe- riood, mille mneks tunnuseks on alt- kemaksude ja teise inimese raka- sutamise teemd._ Nende lhtekoha- na viks pidada ajakirja ,,Looming" peatoimetaja Kalle Kurgi jrgi, keda hiljuti intervjueeris ?oome kultuuri-. toimetaja Oiva Luhtasela, Tallinnas, globaalset elu tsiviliseerumist ning vrdumist loodusest ja selle ekolpo- gilisest hendusest, Need probleemid puudutavad igaht, sest meie stili- seerume ebaisiklikult, meid standar- diseeritakse ja meie ei oska vi saa olla tervikud, eriti kui kultuuri hu- maansed ja. inimlikud jooned on kit- sendunud".
Kalle Kurg tstab esile probleemi, mida Eestis on kasutanud seal vga hinnatud kirjanik, 60-aastane kunin- gtee" otsija Jaan Kross: Eestlane pole rahul linnaeluga, vaid otsib omi juuri maalt, sest linlasel neid ju pole.
Kaleva" veergudel tdetakse, et ot- simine ;pole. lahenduseks. Hakatakse, nimelt, kergesti nagu mberringi ki- ma ja end kordama. Artiklis ksitak-^ se edasi, et kas on olemas midagi uut selles kaoses?
Mis puutub pessimistlikku elupilti eesti kirjanduses, siis nitena tutvus- tatakse mdunud sgisel ka soome ' keelde tlgitud Mati Undi raamatut 5^gisball";mles peegeldub tera- valt nii altkemaksud kui ka teise inimese rakasutamine igapevases elus. Teiselt kljelt vaadates ka nai- sed peavad kaasajal mehi ^mingisu- gustena triistadena ' olukord, mis on tuntud praegu ka'soome ning rootsi kirjanduses. Mainitagu siin vaid soomlanna Marta Tikkase poolt kirjutatud populaarset teost Kas on ' vimalik meest vgistada?".
Peale- nende probleemide eesti kir- janikud konstateerivad, et tnapeva inimestel pole ajaloolist kogemust:, rgitakse sojast, nljast, just nagu maailmas jutte ikka aetakse, ma faktilise materjalita. ) ;
Lahendusena eestlased nevad, mis " muide soomlastele klab vrana ja imelikuna, kodususe. Inimsuhete, usalduse, julgeoleku, humaansuse r- hutamisega. N i i konservatism tstab pead eesti kirjanduselus, mis Soo- mes ratab suurt thelepanu ksh musega, kas see on sama kui soome poUitiline hkkond vi isegi sama, .mis on.esile kerkinud USA-s? : . '
. Frofes^oir Vbose Ingliskeelsest Imposantsest Eesti ajaloost on rgi- tud juba [aastaid esimene kide il- mus 1969 kuid selle kttesaadavus pn olnud halvasti korraldatud ja in- formatsioon lnklik. Kuna viis ki- det on juba ilmunud ja ka lejnud kolme valmimine pole enam mgede taga, siis tooksime allpool kokkuvt- likult teose iseloomustuse ja tellimi- se juhised.
Professor Arthur Vobuse phja- panev Eesti kultuuriajaloo uurimus ,,StudieS; in the History of the Esto- nian Peple" on ks tema ^eitsmest- kmnest ilmunud teaduslikust raa- matust, j Vbuse t on tunnustust leidnud kolme vlismaise akadeemia (Belgia, Pariisi ja Iraaki) liikmeks valimisega. Usuteaduse professor Tartust peale ning praegu sama Chi- cagos, igel ajal Saksamaale pse- des oli Ital vimalik ja ettengelik- kust kaasa vtta harukordselt palju ajaloolist allikmaterjali.
.TEOS- / . . : Majandushkel phjusil on teos il-
mumas osade viisi, igas le 200 lehe- klje. Vlimus on soliidne, sinine kalingurkide. Senini on valmis viis kidet, kuues kide on juba trkitud ja kitekojas, seitsmes on trkkimi- sel ja kaheksanda ksikiri on prae- ' gu viimistlemisel, nagu professor t- les pasJr peva, tagasi.
Nagii raamatu alapealkiri tleb on eriline rhuasetus Eesti hiskondli- kul areiigul ja seisundil, eriti usulise ja vairnse elu, haridusala ja kultuu- ri valdkonnas. Aineksitluse phja- likkusest saab aimu vaadeldes ajalist kattuniist eri kidetes. Esimene ki- de: ajaloo algusest kuni umbes 1500- a. Teine kide: aasta.d 1500 kuni 1650. Kolmas kide: aastad 1650 kuni 1880. Neljas; kide: aastad 1880 kuni 1917. Ves kide: 1917/18 krgem hari- dus, teadusUk uurimist, autonoo- mia ja iseseisvuse taotlused. Saksa okupatsioon, iseseisvuse mtestus. Kuues kide ksitab Vabadussda, ning seitsmes ja kaheksas kide kir- jeldavad sellele jrgnevat aega. Kesk-: miselt umbes veerand leheklge on ^ .joonaluseid allikmaterjali viiteid ja ksikasjalikke tpsustusi mida on vgahuvitav lugeda, kuid mida vib esimesel lugemisel ka vahele jtta. Kolm vi neli nimede registrit raav matuj lpus .aitavad les leida vaja- likku] informatsiooni, sest ilmselt ei saa kheksakitelist teost eiiam, vaa- delda voodirse lugemismaterjali- na. '! '
Vbuse ajalooraamat erineb mit- meti j,tavaiiselt loetutest. heks ise- rasuseks on rhu asetus eestlaste ja Eesti; kujunemisele hiskondlikust ja vaimsete kultuuriliste eluavalduste vaatekohast.. See ei thenda, et la^ hingtest ja sdadest ei oleks ka jut- tu, vid, et esmakordselt ksitatakse seda I mis, lppude lpuks, kella tik- suma paneb.
Teosed on kirjutatud ladusas ingli- - se keeles, ilma mnes teaduslikus raamatus esineva zhargoonita. Kuid kiusatus lugeda ka joonealuseid vii- teid jteeb lugemise aeglaseks ja kont- sentreerimist nudvaks. Professor Vbus ei hbene esile tuua eestlas- te saavutusi ega pehmenda ta vana- de allikate kirjeldusi eesti rahva h- vitajate julmadest vgitegudest", mistttu mned rnatundelised luge- jad on-autorit kritiseerinud. Mida aga;kritiseerijad pole thele pannud on see, et niisugused ebamugavad laused on tsitaadid vi kokkuvtted allikate-originaalist.
se poolt. Ei ole nha kellel teisel oleks olnud vimalik, .vi oleks veel vimalik, kokku saada vajalikku al- likmaterjali. Raamatu peathtsus on phjalikkuses millega harukordne ai-' likmaterjal on jdvustatud loeta- vas kujus. Olgem tnulikud, et teose ilmumine on niigi kaugele judnud.
JEsimene raskus muidugi on ksi- kirja valmimisega, kuid siin keegi meist vaevalt aidata oleks saanud. Aga esimene kide trkiti juba 1969. a., hgi 12 aastat' tagasi. Suurem ras- kus on olnud Ja on praegugi majan- duslikku laadi. Raamatud trkitakse Belgias, hea tehnilise tasemega tr- kikojas. Omal ajal oli see ka oda- vam, kuid dollari kursi langusega ja vahepeal hullumeelselt segased posti- olud on olukorra muutnud. Trkiko- da ei saa nd vahetada seeria ht- suse prast. Pikemat aega oldi nia- ringis: trkikoda ei anna raamatut ktte enne kui rah peo peal. Ostja ei anna enne raha kui raamatuid saab. Vahepeal on terve Atlandi oo- kean.
Asi hakkas vilkalt Inkuma kui Vn- couveri eestlased suuremal arvul teost tellisid ja ka otsest toetust and- sid. (Varemini oli kll ka tellijaid ja ka tunduvaid annetajaid, kuid mit- te kllalt.) Sest kurb kuigi lihtne fakt on see, et piiratud levikuga tea- duslikku teost saab vlja anda vaid mne fondi toetuse abil kui ei saa hinda likrgeks kruvida. (Sajaddlla- rilised,:200-rehekljelised teadusUkud raamatud ei ole praegu kuigi harul- dased.) Vib arvata, et praeguse tr- kikulu ja 900-lise trkiarvu juures Vbuse raamatu iga kite hind tul- nuks hsti le 40 dollari. Kokkuhoid; on saavutatud peamiselt sellegai et autor ja perekond on teinud tasuta seda td mida kirjastaja ja levitaja palgalised tlised peaksid tegema.
Praegusel momendil on olukordi selline, et teose edukas lpuleviimine on silmapiiril (mitte veel peos!), kuid Vbuse majal lasub trkiku- lude vlg, mille eest tuleb protsente maksta. Teiseks, tnapeval kski, kirjastus, veer vhem eraisik, saab enesele lubada suurema kapitali kin- nipanemist ja suurt raamatute taga- vara lattu trkkida. Seeprast, aasta- pari prast on teos niisama ktte- saadamatu kui Orto Suur Piibel prae- gu. Ja polegi liialdus Vbuse Stu- dies" eestlase rahvusliku piiblina vaadelda. Kui kellegil- on lapsi, lap- selapsi, ristilapsi kes praegu veel ei loe, vi ei hooli juurte" otsimisest, vanematel on aeg. nd see raamat tellida. Ettetellijate nimed avalda- takse raamatus.
Lembit Joselin v i t i s
maletu^ ^^ Lembit Joselin vitis Toronto Ees-
ti Maleklubi kiirniale turniiri (2x10 min.) Toronto Eesti Majas thelepa- nu ratava tagajrjega vites kik vastased saavutades 7 punkti. Teise- le kohale tuli V. Pikkand 6 punktiga ja kolmas oli J. Jrve 4 p u n k t i g a . Mletamas olid H. Aavik, A. Loorits, A. Mustel, V. Puna,- E. Sarnak, P. Smeelen ja E. Talve.
Klubi liikmed V; Puna ja V. Pik- kand vtsid osa Etobicoke Maleklubi kiirmale (2x5 min.) turniirist, kus vitjaks tuli John Rathusny (6 p.) heade tagajrgedega. V. Puna tuli kolmandale kohale 5 punktiga 7 vi- malikust ja V. Pikkand oli neljas (4 p.). T.E. Maleklubi tase on pidevalt tusnud ja maletajate arv on m- dunud aastatega vrreldes kasvanud.
T.E. Maleklubi jrgmine malehtu on 26. mrtsil kell 7 p.l. Maletajad palutakse tpselt kohale ilmuda.
Hooaja viimane maleturniir toi- mub ,23. aprillil Toronto Eesti Ma- jas. Kik on teretulnud.
Aeg
nna
Cambridge ujumisklubi korraldu- sel toimusid 6., 7. ja 8. mrtsil Cam- bridges, Ontarios, suured ujumise vistlysed 23 klubi ja le 400 ujuja osavtul, kaasa arvatud 2 klubi New Yorgi osariigist.
15-aastane eesti tdruk Maria Lem- ber, kes ujub Markham^^Aquatio klu- hile, vitis senior tdrukute klassis 4 kuld- ja 1 proksmedali. Ta tuli esi- meseks, 200, 400, 800 m vaba-stiilis ja 400 m kompleks ujumises ja kolman- daks 200; m liblika stiilis, saavutades kokku 32 punkti, millega vitis eri- auhinna kui parim oma grupis.
30., 31. jaan., 1. veeb. toimunud On- tario klubide meistrivistlustel, mis peeti Etobicoke Olympiumis", saa- vutas Maria Lember 1 hbemedah 200 m vaba stiis ja 2 proksmedalit 400 ja 800 m vaba stiilis, purustades kisil kolmel distantsil isiklikud ja klubi rekordid.
9., 10. ja 11. jaanuaril, Markhami moodsas ujulas, sai ta 3 kuldmedalit 400 ja 800 m vaba stiilis ja 400 m kompleks ujumises, 2 hbemedalit 200 m^vaba- ja 200 m liblika stiilis ja 1'pronksmedali 100 m liblika stiilis. htlasi vitis Maria eriauhinna se- nior tdrukute grupis ja klubi eri- auhinna kui paremale Markhami klu- bi ujujale.,
Jrgmised suuremad 'vistlused Maria Lemberile on Eastern Cana- da Championships", millised toimu- vad 20., 2L, 22. mrtsil Sherbrooki linnas, Quebecis.
Hooaja vnmane vistlus, murd- maasuusatamises toimus laup., 14. mrtsil Midlandis. Edukas hooaeg lppes eesti suusatajatele vidukalt: vistlusklassis tuli 10 km-s, iRobert Vellend esimeseks ja vend Martin teiseks. Noorte klassis tuli esikohale Allan Mgi.
Robert ja Allan alustasid jrgmisel peval teekonda Yukonisse Phja- Ameerika meistrivistlustele.
%mr veok kolimiseks
9]lillilliiiililil!llllillllilllllllllllllllllllillllilllllllflillilliillin
i L C O X LAKE S A U N A PEREKONNA SAl^ N
Sunset Beach Rd., P.O. Box Oak Rldge, Ontario LOG IPO
Telefon 773-0497
Johan KruUi juhtimisel.
B0l<HBW^<>RnS(l3(l<IIX>()<EI(n(><
iwB*oopi kogemustega r f s e p m b l e b
moestele ja ncssstele
Subway Stn.) Toronto, Ont. MoS 4E4 Tel. 416/769-9535
Rudi H. Schneider
)utanu arvates, professor Vbuse S t u d i e s . . t h t s u s meile kuiI eestlastele on, esiteks, et teos on ingliskeelne. Teos on loetav meie oma nooremale generatsioonile ja meie ajalugu on selles ulatuses es- makordselt kttesaadav ka vras- tele. Teos on kirjutatud vaba eestla-
Ramatukaupmehe kulude vlti- miseks saab raamatut otse autorilt. ' Toronto piirkonna jaoks on korda linud hulgi-saadetise ja ksiposti kombinatsiooniga vltida riikliku posti sekeldusi. Seni ilmunud viie koite hindon 113.50 Kanada dollarit koos Chicagost toomise kuludega. Jrgnevad kited nr. 6, 7 ja 8 maksa- vad eeltellimise hinnaga 75 dollarit nii siis kik kokku 188.50 dollarit, mis katab ka saatekulud. Paratama- tult, olenevalt kulude kujunemisest tulevikus, kindlat hinda ei saa prae- gu lubada. Eeltellimine oleks vga soovitav, juba kspinis realistliku- ma trkiarvu mramiseks, ksikud kited on ka saadaval, hinnaga kas S22.00 (kited 1. 2, 4, 5) vi $24.50 (nr. 3). Tshekid palutakse kirjutada dr. E. ruja nimele, pangas US dollarite vahetamiseks, aadress 37 Groveiand Grescent, Don Mills, Ontario - M3A 3C4. informatsiooniks helistada (416) 447-8958. US dollarites on hinnad 95.50 ja 156.50 (8 kidet), sel puhul palu- takse tshekid juba professor A. V- buse nimele kirjutada,
E A - .
Site 600,55 Eiversity Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7 Tel. 862-7115
osa
TIM'S AUTO BODYLTD, 2428 Howard lark Ave. Toronto, Ont. M6R
Tel. 5313-8451 r- 533^52
AUTODE PRANDAMINE KERETD VRVIMINE KUUMEN- DUS AHJU ASUTAMISEGA TUNE-UPS RAVEDU.
Oc. MEHANIKo SBRALIK TEENINDUS JA NUANNE. Filtsos Bros. & Associate
HELLARRA SERVICES 2001 Danforth Ave. Toronto Ont. M5C1J7 694-6241
hpoteek laenud raamatupidamine ja tulumaks
Helle Rannik endine keskvalitsuse tulumaksurevident
