,JI/Sde E lu ' 'nr . 12 (1623)
K u i ema ja vanaema vljast vi k- last koju tulevad, olen mina ikka esimene neile ust avamas ja uudiseid parimas. Mind huvitavad Icik juh- tumid rides, tuttavad, k^da on nh- tud, uudised mida on_ kuuldud. he- snaga  olen uudishimulik nagu teisedki minutaolised teismelised tdrukud.
hel hilissgisel laupeva kui just saunast tuppa tulime, sitis he sbra auto meie ue ning ema ja vanaema lksid sellega ra. Olime seeikord viimast ndalaljppu maal ja ma ei oskanud aimata, kuhu see auto neid mda metsateed viis. Jalutasin piki radasid ja teid, kuid mbrus oli elutu, vaid langevad lehed krabi- esid mu jalge all. Naabersuvilatest ei paistnud elu ega tegevust. Prisin isalt, et kuhu emme ja mamma lk- sid? Ta naeratas j a lausus ppipik- levalt: : ,;Sa oled harjunud ise prima j ^ ksima. Ksi, kui nad koju tuleva^, kll nad jutustavad tpsemalt, ega mina kiki asju nii ei tea ega thele pane kui daamid! Muide arvan ka sind juba daamide hulka/ '
See viimane mrkusi meeldis mulle. Pdsin siis ka daamiliklt rahulik, klm ja asjalik olla, kuid sdames ples krsitus, ootusrevus  kus on meie vanemad daamid?
Ootasin. Vaatasin uksest j a aknalt himarduvat sgishtut. Ainult suur ja iiksluine vaikus kikjal. Isa lu- ges oma voodis sjasaabunud eesti ajalehte ja oli nhtavasti omaga ra- hul. Vanaisa ja Enn jid linna, vist mingi malemngu vistluse prast. Igav oli.
Jrsku meenus mulle, et emal olid siin hed uuedjkingad, mida mina ei olnud veei jalga proovinudki. Otsus- tasin seda nd leha. Sobisid suure- praseitl - Mis sest,; et sammudes kannast tublisti loksusid. Aga mood- sad, peened krged kontsad, nen- dega olen peaaegu ema pikkune! Aru- tasin just mtteis, et ku i emaga tdi Ilse snnipevale lhen, laenan need kingad omale jalga, need sobivad mu uue lil la kleidiga. Keerutasin end veidi peegli ees, jalg takerdus p- randavaiba narmaise, kukkusin. Sa- mal momendil avanes-vlisuks ning \siseaiesid etnune j a mamma. Nad mrkasid mu kohmetunud olekut nmg vanaema ul oli muidugi igav?'
' .Ja, ei . M a . ei teadnud momen dil kuidas daam vastama pidi ning prisin harjumise kohaselt: Kus te olite? Kes seal veel oli? Mis seal teh- ti ja rgiti?" Siis tuli mulle kll meelde, et daamid ju ei uudis-himt- 'Se :nii . . . . ; : Ema vist unustas ka oma daami- seisuse j hakkas hinal seletama: ^
Tore j a meeldejv htu jM. Proua Alev luges listava luuletuse mdunud ESTCst ja onu Lemm Kindel omaloomingut." Vanaema vttis jutujrje oma ktte: ,yMitte kedagi e i ' rgitud tag;a, Sdamera- hustuseks oli sel htul kuulata luu- let ja kellegil ei olnud igav. Uudne idee."
Ma jin mtlema ja tulin ka vlja ideega, et minu sprade snnipeva- del viksime ju meie nooremadki igaks midagi lugeda j a ette kanda.
Titsa ige", kiitis vanaeipa; pvkuid see peab sndinja eesti keeles, Sus on sellel lugemisel sgavam m- t e . . . Ma vtan sind teinekord selli- sele htule kaasa."
hel pakasel jaanuari peval, kui loodus oli omale lumise r selga si- kutanud, sitsime, vanaemaga linnas erilisele htule, tdi Kat i juurde. Muidugi pakuti meile teed ja piru- kaid, kuid kige rohkem -pakkus onu Lemm, ta luuges oma luuletusi. Mul oli soov teha omale mned mrkmed nendest luuletustest ja kirjutasingi talve kohta ksilduses:
Knnin ksinda, silmis lumekrbe pimestav paiste;
- saatjaks mul arakase urbunud elvaist,
ehkki maa veel tardunud ja jine., *
Kodumaast ja vabadusest oli Lemm Kindlal palju salme ja laule loodud. he lhikese mtte mrkisin omale:
Jaapan tagasi saab Okinava. ' K u i kaua peab igus ootama? Mi l kik rahvad oma maa rvlitelt tagasi saavad?
. Tal oli veel toredaid mtteid luu- les, kuid ma ei judnud kiki oma mrkmikku kir ja panna. Selle idee aga, et kodustel koosviibimistelluge- da luuletusi, vtan oma sprusringis kindlasti tarvitusele ja juba lhemas
H E L L A L E I V A T
Miks on postimees ja Raks! aina sjajalal? Postimees toob kir ja kaug< Raksl kohe kallal.
Siis, k i l l postimees oh Raksi tunneb seda. K u i ta oleks vhe suurem ra sks vist teda.
Terve peva kutsu vaikselt pehmel padjal tukub. Jrsku hirmus lorin algab, k ir i kasti kukub.
ues vahel, nagu lvi hambad srde naksab. Postimees ka samakiireltl Jalahoobl maksab.
Raksil pole palju tehsi, postimeest vaid passib. K u i on kirjad koju toodud
Sellise ringksimuse esitas Stok- holmis ilmuv ,,Noortdeht" neile noortele, kel eesti keel on kodukee- leks j ppisid eesti keelt oma vasta- vates rootsi koolides.
LIIS SBER, kes lpetas Eriksda- li Krgastmekooli j a lks edasi gm- naasiumi, kirjutab: Gmnaasiuriii ioodusteaduslik haru on kolmeaasta- ne. Ja kui kord gmnaasium on l- petatud, siis loodan, et minul on vi- malik edasi ppida arstiteaduskon- nas, sest tahan saada kirurgiks."
Liisi klassikaaslane, suur tenhise- ja purjespordi harrastaja JHM ANDRES TARMET pib tokholmi Vstertorbi gmnaasiumi matemaa- tika harus fsikat,.keemiat, bioloo- giat + teisi aineid j a kord ndalas eesti- keelt, kirjutab muuhulgas: ,,Vstertorbi gmnaasium toob kaa- sa uut ppemiljd ja uusi kaaslasi. Loodan siiski, et kontakt vanade sp- radega jb alles, slcautlus ja Siport- Ifk tegevus pakuvad hid vimalusi selleks.
Suvel Ronneby Brunnis vtan osa tenniskrsutest. Vtan osa tennise-
' ja laskevistlustest. Kavatsen ka pur- jetada oma Laser"-jolliga vljasi- dule Sandhammi ligidusse. Suurema osa suvest veedan meie suvekohas Vindol, tokholmi skrides, et saan vajalikku puhkust sgiseseks ppe-
 Malja oleks siis kli vlae,  kui ei oleks Raksit. ".Veelgi vhem oleks lbu thjast kirjakastist.
V . . KIMBERG-KOTKAS
E R I K T A R M E T pib tokholmi Eesti Algkoolis eelviima- ses klassis. Omab amuti spordihu- vi, nagu vend Johan -h suureprase
Suvel, kui Sven ja Miku Kivioja paisjrves paterdasid j a jaanihtu lkketule juures askeldasid ning iiietsast mstilisi elukaid ootasid, oli neil juba teada, et nende insenerist, isa komandeeritakse ajutiseks t- lesandeil Luna-Aafrikasse. Isal j a emal ei olnud kerge lahkuda Toron- tost. Siia jid Sugulased, sbrad, ees- ti lasteaed ja eesti kool. Kes vi mis, neid seal kaugel asendaks?! Aga pois- tel oli rnnulust ja uudishimu 'kigi uue ja huvitava ^^uhtes.
11. juul Lna-Aafrikas, Johan- nesburgi lennuvljal maandudes, oli kohe ''pisukest pettumust. Neil ei ol- nud seal vastas htegi elevanti, lvi, krokodilli ega muud eksootilist elu- kat. Ph! Oli vaid ees hoopis mood- ne ja vga suurtsugune lennuvlja hoone kigi mugavustega.
Poisid teadsid, et Aafrika on ikka kole 'kuum, kuid Durbani ligidal, kus nende ajutine elegantne kodu, its- vate psaste j a suure supelbasseini- ga, asub, ol i htuti mi jahe, et tuH kasu.tada elektri soojendajat laste ja tubade soojendamiseks. Alates sep- tembrist on Umad soojemaks muu- tunud/
Sven ja Miku kohanesid kiiresti, nad ei tundnud ka erilist puudust te- levisioonist, mis on osaliselt aafrika, keelne. Nende 'kolipfev algab kell 7.30 ja juab lpule peval kell 12. Lasteaias, kus Miku pib, valitseb kerge ja rmus milj. Seinad tis erksavrvilisi pilte, rmsaid vrve, vljas suur mnguaed. Sellel lbusa- tujulisel jmpsikal on seal lusti laialt. "
Svennu kool on otse vastupidi M i - ku lasteaiale. See on nagu sjave vljappe asutus. Koolivorm on neil uhke. Vormiriietus koosneb: khaki- vrvilistest rohelistest lhikestest pkstest, safaari jakist, plvsokid-
-AAFRIKAS dest j a mustadest lakkkingadest. Juuksed peavad olema lhikeseks li- gatud. Vandumine ja muidu ebavii- sakas ja inetu kitumine on kategoo- riliselt keelatud. Kooli mber prast ppetundi ei tohi logeleda. Kodut toob Sven igapev hoolega koju ja teeb seda korralikulit. nneks sobib selline kord oivaliselt Svennu iseloo- muga, ta on sellega parist hsti ra- hul. Ta oma koolits vga hsti eda- si judnud. Jaanuaris lheb kolman- dase klassi. Tore luna,aafrika mur- rak hakkab talle klge jma. Toron- tos ju naljatati, et pite kwa-zulu keele ra ja hakkategi seda kodus knelema... /
Sven ja Miku koos vanematega on ninud zulude elamuid, oskusi, kul- tuuri ja isegi nende nida. Nad on imetlenud loomadereservatsioonis ja vabas looduses hipposid koos beebi- dega, krokodille, rhinosoorust, seb- rasid, kaelkirjakuid, baboonahve ja mitmeiid liike hirvesid. Lvisid veel kohanud pole, kuid ega need nge-' mata ei je. Varsti sidavad nad jn- gedesse, mille koobastes leidub veel- gi koopaelanike kultuuri".
Nende kodusse siiski vras kul- . tuur ei tungi, sest vanemad on tuge-
vad eestlased. Rohuteadlasest ema pn praegu oma poiste range kodu- petaja. Ta petab neile suure hoole ja armastusega eesti kooliraamatu- test emakeelt ja kodus valitseb en- dastmistetavalt eesti, kultuur ja meel.
Unustasin varem mrkimata ht 'kasvatusvahendit Svennu koolist  piits. Seda tunnevad snakuulmatud ja ulakad koerapoisid omal tagumi- kul. Sellist vahendit Svenriule ta p- riskoolis ei tutvustata, sest ta on ala- ti snakuulelik ja heatahtlik. Piits peab kasvatama elaid ja seaduse- rikkujaid poisse.
TDI .
TSE P  H J E N D U : TT
Saime enne toredaid juluphi, detsembrikuul, koolist lahti. Siis tuli meeldiv tiv ja oleme praegu pha- de vaheajal umbes kmme peva. Nd vime minna suusatama, 'kel .guga sitma ja' muidu liimesse;mm-- gima.:.
Mulle meeldib teha lumememmi. Mitu tkki kohe. Veeretan he lume- palli, siis teise ja kohnanda. Tstan nad heteise otsa. Panen memmele mtsi phe ja annan talle kepi kt- te. Silmad teen phklitest, nina jaoks pean tooma suure porgandi. Hambad tulevad vikestest kivikestest. Nii valmistan mitu ilusat lumememme.
INGRID KNGSEPP Toronto E.S. Tienduskool
u g e m Hlnd?5.(H)
Laule tokholmi lasteaia lastoM:
heliplaat
rvi iga sa, kus on thed! Thtede thendus on: P punane; H  K  kollane,' S  sinine; R -
llne;.V  valge; H L  W imlieMm;
Laialud: Kevad tuleb vilistades, ie kuu, K u i ma kskord, Kokene, Me- Mkene metsas, Pisike puravik, Pka-
pikud, Pipaiikoogi poisid j.n.
Kassett .
Iga laupeva hommikul tohin ma seltskondlikus toas vaadata T.V.-d koos oma e jia vennaga. Siis sme kogu perekonnaga koos, leval toas, maitsvat hommikuski. Lasteaia laul, Ilulugemine, Vel i M -
^ ,  ,  la vellekene, Singel vingel, Vilgu vi- Peale seda lheme raamatukogus- ' , v u 1 T^^i \.i - /^t.
se. Vi in loetud raamatud tagasi ja ^ laename uusi. Raamatulkogus vaata- me ka huvitavaid helifiime. Siis tu- leb mul kodus tkk aega klaverit harjutada.
Peale lunaski teen oma kooli- tid ja pin eriti eesti keelt. Prast on mul aega mngimiseks oma e ja vennaga.
 K R I S T I N E TAYLOR : : .'Toronto E.S. Tienduskool
$11.50 pluss Ont. mgimaks j a postiga tellides saatekulu.
Al i oli mitu aastat ppinud phas linnas. K u i pingi^d oli lbi, siis ostis ta endale eesli, ladus raamatud ja muu vara looma turjale ning asus teele kodulinna poole. K u i ta hest klast lbi sitis, siis hoiatasid teda elanikud: rge sitke seda teed, hr- ra, sest selle tee res varitsevad rvlid."  'V 
Mis neil rvlitel on minuga tege- mist?" ksis Al i .  N a d vtavad sinult eesli ja raa-
matud koos muu varaga ja rvivad ka riided seljast", seletasid klaela- nikud.
petatud mees ksis veel: Aga kas neil on selleks igust? Kas neil on selleks olemas mni phjend?"
Klaelanikud ngid, kellega neil on tegemist ja tlesid: Sitke ss pea- legi, kui lusti on."
Mgedes tulidki rvlid lile kal- lale: Hppa eesli seljast maha, meis- ter, ja vta riided seljast,  aga k i i - resti!"  ."
petlane ksis: Kuidas teie seda nudmist, phjendate? Kus see kor- raldus on kirja pandud?"
ks rvlitest vttis malaka j a tmbas Al i l paar korda le turja. Meister oli silmapilk maas, vttis riided seljast ja andis raamatud ja muu vara rvlitele. Kurvalt sam- mus ta klasse tagasi.
klamehed juba ootasid teda ning ksisid: Kus on sinu eesel, raama- tud ja miks oled ihualasti?"
A l i vastas: Rvlid vtsid ra." Mehed ksisid uuesti: ,Aga kas oli
neil selleiks igust? Kas oli neil ole-
Miks karu kardab 0 
Karu lks jalutama. Ta kohtas s- semammit. Karu teadis, et sse- mammi imes loomade verd. Ta tah- tis sselt teada, kellel on kige ma- gusam veri. Ssk teadis, et inimese veri on kige parem. Ta aga tles karule, et inimesi on raske leida ja inimesed on tugevad.
Karu tahtis siiski otsida inimest. Ta otsis ja ngi jahimeest je res. Jahimehe kes oli pss. K u i j a h i - mees ngi karu, laskis ta pssiga ka- ru suunas. Karu jooksis metsa. Sel- lest ajast peale kardab karu inimest.
- E T . . ' Toronto E.S. Tienduskool
mas mni phjend selleks?" 01i kll", vastas petatud mees,
,,neiroli nii oivaline phjend, nii t- se, ni i rabav, et ma sellist polnud elus veel ninud, ja ka likoolis pol- nud sellest juttu."
O T T O J . K I E S E L
$58 Leheklg Meie Noored" ilmub Kanada Eesti petajate hingu ritusejua. Toimetajad: Hella Leivat ja Helle Reikman. Toimetuse .aadress:.c /o Hella Leivat, 16 Cortland Ave., Toronto, M4R 118
Vanaema jutustused on kaunimad kui TV filmid ja kino) kuulame neid meeleldi. Seekord jutustas ta meile vastlapevast: y
,,Sitsin vastlapevaks vanavane- matele klla. Mul tul l huik aega ron- giga sita, kuni sihtjaama judsin. Jaamas ootas mind vanaisa hobuse- ga. Ol i hea limietee j saan l ib i se hsti piki kuuskedest palistatud lu- mist metsateed. Tkiajalise sidu j- rele hakkaski vanaisa maja paistma keset aeda, kus suvel oli nii palju ro- helust, kuna nd o l i kaetud lumivai- baga. Vanaema ootas uksel ja soojas toas ti vanaema kohe kausitie oa- suppi seajalgadega lauale, tpuks veel maitsvaid vastlakukleid.
Peale ski vttisS^anaisa sea jala- luu, puuris augu sisse ning tegi vurri. V u r r . . . v u r r . . . v u r r i . . tpmbas va- naisa ja petas mindki tmbama. Ma tmbasin ja oh nnetust, vurr lendas vanaisa sulase habemesse, kes pingil istus. M a ' muidugi vabanda- sin ning temalegi tundus see naljana.
Otsustasime siis kik iiheskoos vastlasitu teha!
mad Tinad ja muidu polevat iget . vastlapeva.
Rehealt toodi suur kelk vlja, pea- aegu nagu regi ja sit laks veski- mest alla. Sulane andis hoogu ta- ygant ja kelk vuhises allamge. Um- bespoolel teel mrkasime ht teist kelku liuglemas. Suures tuhinas ei saanud meie enam oma kelku pidur- dada ja nii juhtus, et sitsime teisele kelgule, kus kari lapsi istus, otsa. Mlemad kelgud lksid mber. Oh seda lendamist pehmesse lumme! Oh seda kilkamist ja kilamist! See tegi palju nalja ja valu ei saanud meist keegi, kuigi olime leni lumised ja mni leni mattunud lumme.
Tegime veel teise sidu koos teise kelguga mest alla, siis aga oli juba' pime ja vanaisaema arvasid, et on kll julya sidust, kuigi mina oleksin veel neid site jtkanud."
Mullegi meeldib libiseda suuskeil mest alla, kuid usun siiski, et see sit veskimelt vis kll pnev pila, loodan, et kord vin seda situ seal
 ise-nautida.' , ^-TDI.
aktusel kuulutati kesolev aasta Eesti keele- ja sndmusele likool! aulas
Eesti Seltsi Tienduskool andis Foto  S . Preem