900
PublishQdby Estonian PublishingCo. Toronto Ltd.,. Esto- nian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Cariada.
ja S. Veidenbaum. Toimetaja New jis B. Parming, 473 Luhmnn Dr., New Milford, NJ . ,
USA. Te l (201) 262-0773.
ELU" vljaandjaks oa Eesti Ast. A.Weilen algatusel 1950.
,>Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview  Ave, Toronto, Ont.M4K2R6Canada^ 
 v:'-^'-/.'   ' ' Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmine Igal tp., kl. 9 h. -5 P - IM esmasp ja neljap. kl. 9 h.-8 . Laup. kl. 9 h.-l p.l. MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $30.00^ 6 k.
.00, 3 k. $11.00; S-sse  1 a. 132.00, 6 k 3 k.
.50; lemeremaadesse: 1 a. |36.00, 6 k. |18.00, 3 k.
.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. 114.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupotilisa USA-sse: 1 a. |16.50, 6 k. $8.25. Lennu- postilisa lemeremaadesse: 1 a. $32.75, 6 L |16.40
ksiknunibef.55?^.
Kuulutushinnad: 1 tU hel veerul: esikljel |4.00, teks- tis $3.75, kuulutuste kljel $3.50.
monunient|g, teistele pstitavad ed. Kolmandatele pstitavad monu" mente olukorrad. Viimaste hulka kuulub kodumaa vabakusvitleja dr. Jri Kukk., v ; .
Tema ei taotlenud kehtiva reshilml kulcutamist, nii halb kui see ka on. ta mtles ja vljendas aiult rah- vuslikiis-moraalses terminoloogias ja ei peitnud oma mttelaadi pealesun- nitud reshlimi eest. Ta arvas, nagu arvab suurem osa vaimselt vaba mimkonda, et hiimigus on iga rah- va prisomand ja seda tuleb kaitsta. Teisiti arvasid vimud kodumaal, kellel puudub vaba inimese inspirat- sioon mis on asendatud Moskva kskude ja keeldudega.
Jri Kuke iguslikud ja moraalsed Inspiratsioonid ^ i saa uhtuda Mosk- va sundideoloogiaga. Korraldati sundviisill|he kohtuprotsess, mille ot- sus oli Jri Kukele ja vaimudele am- mugi ette teada: Jri Kukk on teos- tanud kuriteo ja teda tuleb karista- da. Jri Kukk saadeti Murmanski vangilaagri ebainimlikesse olukorda- desse, kus ta suriimeile teadmata, kuid aimatava olukorra tttu. Jri Kuke surmaptsus oli sellega tidetud kaugelt enne I^aristsaja kandmist. Venelased Kremlis teavad, kuidas oma teisitimtlejatest varakult laht! saada, et niittensikat^da teisi, sest reshiimile alluv ininunass m nuko- gude suurim varandus.
Lahkunuid ei saa tagasi^ kuld meie suudame nende mlestuist elusana hoida. Seda kardavad venelased Kremlis. Sest elust lahkunud on iga- vesti muutnlatud, jdvustaiuna mllu, endiselt imetletavad. Kui nad surid videldes, siis vitlevad nad ka prast surma. Mende viimane vitlus on sageli tugevam ja lakkamatum, kui vitlus enne surma. Selles peitub mlestus lahkunust, seekord.Jri Km-
 kest. ' : '
'Seda' mlestust . e i . m kustutada mukogude ratsionalistlik-materialist- lik mttelaad, seega on kige sga- vam Ja philisem tik, mis nukogu- de vastu rgib. Mad on ehitanud pinnapealset, kuid on unustanud si- semise. Jri Kuke prmu ei lubatud tema abikaasal tuua matmiseks ko- dumaale. Ta maeti numbri all Volog- da soisesse mul^a ja loodeti, et sel- lega lpeb Jri'Kuke maimie teekond ning missioon. Nad ei julgenud Jri Kuke prmu vabastada matiniseks tema kodulinna Tartusse.
Milline argus ja milline alatus. Vi- mud, kes olid Jri K ^ e arreteeri- nud ja ,Jcohtu" ette toonud, ei julge kadimu naisele ja spradele Isegi sil- mi vaadata matusepeval Tartus. Nukogude vimudel puudub igasu- gune respekt sumu vastu, kelle soo- viks oli kodumaa mullas puhata^ Vi- mudel puudub isegi julgus matuse- rongi Jri Kuke kodulinnas Jlgida, sest see vSb nende rutnimeeleolu rikkuda. Vimudel puudub isegi Julgus mtelda sellele, et Tartu li- kooli noorus ja ppejud viksid saata Jri Kulcke, hte teisitimtle- jat Tartu kalmistule.
Seda vimsamalt on aga Jri Kuke monument kerkimas kusagil mujal maailmas ja palju silmapaistvamates kohtades, kui olnuks Tartu kalmis<- tu. Jri Kuke nimi Ja saatus on kan- tud vabade rahvaste valitsuste ette, on lbinud eesti pagulaste sdame ja Jdvustatud snas ja trkis le terve maaihna, paberil. Just sellist monumenti ihkavad paljud Ja kardab Kreml, sest see on hvimatu.
Nii ongi, et iiks meile tundmata eesti val^adusvitieja kodumaal osu- tub Kremlile suuremaks vaenlaseks, kui ta seda ise vis arvata. Jri Kukk jb igavesti vabadusvitlejaks. Just selle tttu vime Jri Kuke surmaga henduses hda sdamest: ,^ Vrise
as e o ( o
henduses n.n. sjakurjategijate jlitamisega siinsel kontinendil vii- masel ajal, mispuhul vastava eriosa- konna direktor SA-s'Ryan on 'kin=- nitanud> et neis asjus N. Liidust saa- dud vi muretsetud tendmaterjalid olla vljaspool kahtlust tepoolest ehtsad, oleks huvitav teada saada, mida arvab sama ksimuse -korral Nobeli laureaat A. Sofzhenitson. Igal juhul, temalt ilmunud' suurteose Gulag Archipelg" kolmandas ki- tes leidub huvitav thelepanek sel- lest (vt. lk. 523), kuidas aetakse sa- mu asju N. Liidus.
Sealses kohtupidamises, tleb Solzhenitsn, thtis osa on ennusta- misel. Nimelt, kogu kohtuprotsessi 'kiku selle pisemaiski ksikasjus c- lakse suutelised ennustama tpipealt ette! f^ ii, nagu 1962. a. alul Tartus toimunud eesti sjakuritegijate prot- sessi korral^ kus kogu protsessi detai- lidest koosnev Jkirjeldtis avaldati aja:- kirjas Sotsialistlik Legaalsus" pea- aegu kolm ndalat jenne protsessi te- gelikku toimumist!
Selle ehtsalt nukogudeliku ajakir- ja  1962. a. esimeses jaanuarikuu numbris, milline tegelikult antud trkki juba 27. detsembril 1961, ar tiklis Fashistlikud timukad", selle autor Grigorjev avaldas oma ksik- asjalise reportaazhi kohtusaalis toi- munud istungist, milline sisaldas tunnistajate ksitlemised, asitendi- te kirjeldused, he kaebealuse ie-  kuulamise ;(.,,mrtsMkas- vastas k-
 f 1
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest The Canadian Home Insulation ProgramT' ahisel C.H.1.E
I N S  U T I O N
AWP COMPAWY LKUNTEO Asjatundlik isoleerimine klaasvilla puhumisega.
Fresideut Ronald Reagan koos oma ja^ ^ ^ ^ - ^ ^^"^ sdurit. Sel- kindralist vlisministriga deklareeri, i^ ks on eeldusi, sest Kuuba kaotused sid uue doktriini, et Moskvast Juhi- vlismaadel ei ole mitte vikesed, tud kommunistlikule ter^orirezhiim^ Sjaliste vahenditega F. Castro kpi^ le tuleb piir panna. Seoses sellega raie kutsumiseks vib kasutada blo- hoiatati Moskvat, et kui N. Liit rn- kaadi. Keelustada laevade liikumist dab Poolat, siis USA hakkab avalda- 'Kuubailt, mis veavajd sdureid ja ma survet Kuubale. See nagu andis relvi. Keegi ei tea aga-kuidas vene- juba tagajrgi, sest suur Juht Mosk-: lased suhtuvad sellisesse blokaadi, vast L. Brezhnev tles Tshehhikoih- Arvatakse, et nad ei astu oma laeva- munistliku partei koosolekul, et Poo- de ja allveelaevadega F. Castrot kalts- la lahendagu ise oma sisemised prob- ma. L. Brezhnevi ajutised jreland- leemid. Kuid Moskva tulekoideid on mised Poola suhtes ori rmustavaks kogu maailm tis, kui; president R. mrgiks, et Moskva pab ra hoida Reagan parandab oma haavu Was- survevahendeid Kuuba vastu. Kuid hingtoni haiglas, siis tuuritas kindral seal on palju teisi phjusi, miks L. A. Haig Lhis-Idas ja Euroopas, et Brezhnev keeldus andmast rohelist ,,ma" president Reagani doktriini, tuld" Poola rndamiseks. Selle rakendamisega on aga suuri Poo^ ^ ^aab praegu raskes majan- raskusi. duslikus olukorras toetust toitainete
ja laenude nol Prantsusmaalt ja Nib, et USA uue vlispoliitika es- g^istelt riikidelt, mis invasiooni kor-
maseks lesandeks pn F. Castro vi- jvad ra. mupiiride krpimine, et teha temast USA-le korralikku naabrit. Kuid F. HAIG LHIS-IIDAS Castro terrori peatamine ei ole kerge Kuid veelgi suuremad raskused lesanne. Ksil on Kesk-Ameerika rii- ootavad ameeriklasi Reagani dokt- kide tegemine kommunistlikeks. Sel- riini rakendamisel Lhis-Idas. Sel- leks on Kuubal 5000 nuandjat Nika-v leks viibis kindral A. Haig Egiptuses raaguas, et kindlustada seal mailk- Iisraelis, Jordaanias, Saudi Araabias sistlikku vimukorda. Salvadori rah- ja koduteel ka mitmes Euroopa rii- vusvheliste terroristide kige suu- gis, nagu Madriidis ja Londonis, rem toetaja on Kuuba. Grenadas on A. Haig taotles Egiptusfelt, mis marksistlik valitsus, kus juhtivat rol- riik saab suuri SA toetusi, et Egip- li mngivad kuubalastest instrukto- tus lubaks Siinai krbealal omal ajal rid. Kolumbia katkestas vahekorrad Iisraeli poolt ehitatud sjalistes ba- Kuubaga phjusel, et Castro saadab sides hoida S(A s^javge, et need sinna suurel hulgal terroriste ja va- oleksid rnnakuvalmis, kui N. Liit litsusvgedel on raskusi neist jagu hvardab Lhis-Ida liallikaid. Egip- saamiseks. tuse president A. Sadat lubas USA-le
Kuid kuubalaste peajud asuvad ainult ajutiselt oma vgesid seal pi- praegu Aafrikas. Angoolas on 19.000 dada, sest ta kardab oma araablas-
^"w**^ swm7 Pningu ventilaatorid.
Esmdaja Torontos: ENN LIGE, tel 425-083^ ^
niliselt..."), pealtkuulajate reakt- sioonid ja sdistaja snavtu. Ja et istungi lpul langetatud kohtuotsu- seks oli olnud  suirmamist!
Kik need asjad ka testi juhtusid, tleb Sjolzhenitso, ija tpselt nii nagu artiklis kirjeldatud; Ainult  need juhtusid alles kolm ndalat p- rast artikli trkki minekut... 16. jaanuaril 1962! isegi Pravdas" olla ilmunud kirjutis sellest protsessist alles pev prast protsessi ennast, 17. jaanuaril ~ olgugi, et ajakiri oli te- mast ettejudnult trkitud ja m- gil juba vareni!
Nimelt, varemale ajale mratud kohtuprotsess oli tulniid ootamatult 16. jaanuarini edasi lkata, aga keegi ei olnud informeerinud ega hoiata- nud sellest tolle artikli endale les- andeks saanud autorit. Nii et viima- sele mrati selle eest  ei tea kelle lohakuse arvel  ks aasta sunoi-
HK
Kuuba sdurit ja rohkesti tehnikuid. Kuid Angoolas on tekkinud F. Castro raskusi, sest kohalikest elanikest vas- tupanuliikumine laieneb ja R. Rea-
lest naabreid, kes on nende baaside vastu.
Palju keerulisem oli tulla toime Iisraeliga, kes ei taha lubada pales-
INGLISE VASTULUURES
JHllVATEl KOHTADEL
Inglise ffeporter C. Pincher paljastas oma raamatus vene agendid prast Teist maailmasda Inglise vastuluure teenistuses juhtivatel kohtadel. Kuigi inglise valitsus kahtlustas juba pikemat aega MIS lemat Sir Roger Kollist venelastega koosts, ei suudetud seda faktidega testada. Asja ilmunu^ raamatus, millest vljavtted il- muvad hes Inglise suures pevalehes, on kirjeldatud Sir Kollist kui ht thtsamat Moskva salaagenti lneriikides. Samuti on ol- nud venelaste teenistuses endine Inglise tlispartei juht T, Dri- beirg ja thtsuselt kolmas isik higlise vastuluures C. Ellis.
Viimane nendest ttas Hitlerile T  sja ajal ja Saksamaa kaotuse jrele hakkas venelaste agendiks. Kik need paljastused on aga liiga hilja kuna asjaosalised ei ole enam elava- te hulgas.
Nende kolme inglise vastuluure juhtiva isiku abil oli Nukogude Lii du salaluure teadlik kikidest lne- riikide saladustest.
Samal ajal aitasid nad oma mju- ga takistada viksemate tabatud kaastliste kohta toimetatavaid juurdlusi.
Pincher on selgeks teinud, et nad aitasid pgeneda KGB agente enne nende tabamist Venemaale, nagu oli et mningad tunmstajad veel elavad seda Kim Philby. pikendatud. Phjenduseks toodi,
Ellis oli sja ajal IngliseAmeerika Ja nende tunnistuste avaldamine m- hise vastuluure lema kanadlase juvat kahjustavalt. ,
SIR ROGER KOLLIS
gan taotles Kongressilt luba, et USA tiinlastele oma riiki ega autonoo- viks aidata F. Castro vastu-vitle- miat. Selles asjas on palju lahkheli- vaid vabadusvitlejaid. Senini oli see id. Liibanonis on Sria okupatsioo- omaaegse H. Kissingeri ettepanekuga ni ved ja nende ning kristlastest keelustatud. bessiinias on praegu kaitseliidu vahel on puhkenud vitlu- 13.000 kuuba sdurit. Kuid vitlused sed. Iisrael toetab kaitseliitlasi ja ta- kivad veel vabadusvitlejatega mit- hab Sria sdureid Liibanonist vl- mel pool. Mosambiikis aitavad Kuu- ia ajada. On vimalik, et Iisrael seda ba tehnikud maricsistlikul valitsusel teebki. Sria on aga Moskva otsene maad valitseda. Kuubalasi oo veel kaitsealune ja seal on vene instrukto- . Kongos j. Luna-Jeemenis, rid ametis.
CASTRO PIDKDAMINE '  , f ^ H ^ ^ ^ ^ " ' ^ " l ^ ' ' " - mngas Hussemrga. USA poliitika si-
Ameerika poliitika sihiks on selle F..|hi,ks oh, et Jordaania alla kuuluks Castro tegevuse pidurdamine. Seda tpalestiina vitlejad. Kuid kuningas on vimalik teha kahel viisil. Maksm Hussein on keeruline mees. Arvatak- F.Castrolerohkem,kuitasaabveiie- se, et ta kavatseb varsti minna lastelt. Kuna viimasel aastal eban-' Moskvasse. Mis kavatsused tal on nestus suhkrupilliroog ja Kuuba sai Moskvaga, seda tpselt keegi ei tea. muid tagasilke, siis ipeetakse seda Ei ole kerge tulla toime ka Saudi vimalikuks. Kuid siiski ksitavaks. Araabiaga. Saudid millegiprast kar^
Stephensoni abiks. 85-aastane Step- henson veedab oma vanaduse pevi Bermudas. Tema teluse jrgi vib KGB agente leiduda igalpool ja iihe
. avastamisel asendaftkse see kiiresti uuega,
Skandaal on vtnud nii suured mtmed et Inglise peaminister pidi andma parlamendis seletuse, teldes, et midagi ei ole kidlaks tehtud.
Tenoliselt tuleb F. Castro tege- vusele pajpna piiri sjaliste abinude- ga. See toimuks siis; kui Kuuba keel- dub toomast koju Aafrikast ja mu-
LUGEJA KIRJUTAB
omc lugejate mtteavalduska nexdmh ei Uu a)a\e\e seiskoh- tadega, ?alume Tctrjwtodfl fcfcfe-
oma nimi jfi Toimetus
e kirju r ning
davad rohkem Iisraeli kui N. Liitu. Iisrael ei taha, et USA mks Saudi Araabiale relvi ja eriti lahinglennu- keid, sest Iisrael kardab, et hel heal peval neid relvi vidakse kasutada iisraeli vastu.
Kokkuvttes ei ole kerge N. Liidu terrorismi peatada. Kuid R. Reagani uuel administratsioonil on palju uusi ideid ja tahet F. Castro tiibu krpida. Selles poliitikas on kige thtsam muidugi USA sjalise vimsuse suu- rendamine.
GOUZENKO Kui vene saatkonna ametnik Otta-
was Gouzenko pgenes ja vttis en- daga kaasa salajase nimekirja, mis sisaldas 245 vene agendi nime, siis oli ka Roger Hollis ks tema lekuu- lajatest, tulles kohale Inglise vastu- luure poolt.
Gouzenko, kes elab praegu vale ni- me all kusagil Ontarios, tleb, eti ta kahtlustas kohe, et tegemist on KGB agendiga, kuna tema informatsioon anti valesti edasi aastaid hiljem te-
Yga tnuvrt on selgitus p. T. Vagalt kirikuvanema lesannetest, kus juhitakse thelpanu E.E.L.K.
Alljrgnev oh meie lestusmisp- hade lkitus teile:
Arvatavasti olete juba eesti lehest lugenud, et eesti vabadusvitleja dr. Jri Kukk suri hiljuti Venemaal van- gilaagris. ; Selleprast, et toetada meie vabadusvitlust, kuna ajalooline hetk selleks praegu on kohane, ot- sustasime meie emaga, et 1981. a.
agendale. See kirjutis aitab juhtida meie ei kmgi kellelegi teile lugejate thelpanu ja mtteid meie ^"^"^ materiaalseid kinke muidu kui koguduste elule ja tegevusele. Kui Juludeks ja juubelite puhul. Sellest aga uurida lhemalt soovitatud agen- ^ '^'^ ^^ J"^^' 3^ dat, siis tundub p. Vaga kirjutis na- Lembit semkaua. kum nad saavad gu prgi silma ajamise jutuna. tisealiseks.
Agendas ei ole ldse nunetatud ki- ^ " talletatud raha annetame eesti rikuvanemat, vaid on ldpealkiri: vabadusvitluse heaks vastavate siin- ,;Kogudusevanemate ja ametiisikute sete eesti orgamsatsioonide kaudu, ametisseseadmine", ja kui on jutud EKN jne. Mdunud aastal an- ametisseseatavate erikohustuste sel- netasime EKN-le, E. Rahvuslaste Ko- gitamiseni, siis on kirjas tpselt nii- S^ ^^ ' "aistideta hauad" soome keel- 1) Kogudusevanematele (nukogu seks tlkeks mng nd oma kogudu- Bkm;e4 kiriku vrmndrid)"* - se kaudu prof. Voobuse suurteose
Gouzenko poo- antud seletused ja tendid Kuning'iKule Komisjonile selgitasid 9 iseseisva vene salaluure vrgu tegutsemist Kanada suurema- tes linnades Torontos, Ottawas ja Montrealis. Vastava ala asjatundja- te arvates ei ole phjust nende doku- mentide salajas pidamiseks. Konser- vatiivide valitsuse kavas oli doku- mentide avaldamne, kuid enne kui nad seda said teostada kukutati nen- de valitsus.
ELAB VRA NIMEGA  Gouzenko on ettevaatlik ja elab
Ontarios kattenimega, kuna teda ka nd, mitukmmend aastat h[\]em, ptakse KGB poolt likvideerida. Selleks annab tendi 1972. aastal Ka- nadas vangistatud vene salaagendi Anton Sabota tunnistus, kelle seletu- se jrgi oli tema lesandeks vlja selgitada Gouzenko asukoht. Arvata- vasti oleks sellele jrgnenud teise
ma7e'etTelet^^ meeskonna poolt Gozeriko likvidee- kollis. Kuna tal olid teada vaid -kat- rimine. tenimed, ss ei saanud ta selkorral Kik andmed viitavad sellele, et ve- oma sdistusi phjendada. eelastel on ve^l krgetel kohtadel
Kui protokolli uuesti ettelugemi- lneriikide vastuluures oma agente, sel ameerika FBI poolt 1972 aastal, l^ ellede paljastamist ptakse iga ta ti esile vltsimise, siis ei usutud l^ ii^ na eest vltida, teda. Juurdluse toimetajaks oli l- Ameerika FBI juhtivate ametmke mid krge Inglise vastuluure amet- teluse jrgi olid venelased viimase nik, kelle usaldatavus oli kahtluseta.
t)lekuulamise toimikus oli maini- tud lneriikide vastuluure agentide olemasolu krgetel kohtadel vene i^GB-s, mida aga Gouzenko ei tel- nud, kuna see ei vasta tele, ega ol- nud tal ka andmeid selle kohta. Gou- zenko kahetseb, et andis inglise vas- tuluures tegutseva vene agendi var- junime MI-5 lekuulajale, sellega vi- maldas agentide hoiatamise ja pge- nemise Venemaale, nagu see hiljem selgus.
Gouzenko on mures, et tema poolt antud andmed ei ole ei Kanada ega Inglise valitsused ra kasutanud vene agentide krvaldamiseks ja tema ar- vates on need saanud aastate vltel ametikrgendust ja on praegugi vas- tutavatel ametikohtadel.
Kanadas toimunud lekuulamiste protokollid on kuulutatud salajas- teks vastava seaduse alusel ja nende avalikuks tegemine vib toimuda al- les 30 aasta prast. ;Seda aga piken- dati 1976 aastal Trudeau valitsuse poolt veel edasiseks kmneks aas- taks. See on esimene kord kus sala- jaste paberite avaldamise thtpeva
25 a. jooksul mil Hollis oli Inglise vastuluure lemaks, teadlikud kigist lneriikide saladustest, kuna USA ja Inglise vastavad asutused ,on vga tihedas koosts.
Samuti on selgunud, et venelased seadsid halba valgusesse juhtivad Inglise valitsuse liikmed nagu juhtus seda John Profumoga. Teda kahtlus- tati riiklike saladuste reetmises he le prostituudile, kel oli samal ajal vahekord he vene KGB ametnikuga. Sjelle avalikuks tulek lpetas Profu- n^ o poHitilise karjri.
KSIMUS PARLAMENDIS Kanaida parlamendis konservatiiv
Tom Cossit prdus aruprimisega kohtuminster Robert Kaplani poole, et see selgitaks kas leidub valitsuse ametkohtadel isikuid keda on nime- tatud Kuningliku Komisjoni doku- mentides kahtlusalustena venelaste spioonidena. Parlamendiliikme telu- se^ jrgi on tal andmeid ja nimesid, kej vene agentidena on tusnud vas- tutavatele kohtadele Kanadas. Kap- lani vastuseks oli, et ta ei tea kedagi kahtlusalust olevat praeguse Kanada valitsuse koosseisus.
H.K.
Siit selgub kindlalt, et kogudusevajie mateks arvatakse ldiselt kik nu- kogu liikmed, kellede hulgast phi- mruste kohaselt valitakse juhatus. Nn. vrmndrid on ieti vana arhai- line nimetus saksakeelsest snast vormund" (ametlik esindaja).
Koguduse nukogu ja juhatuse liik- med, ehk, kui nd tahetakse elda hise nimega, kogudusevanemad, m. kik valitud teatud kiudl^e. ajale,  aga kedagi ksikult mramata aja- le   riiklikku lemkohtu liiget voi senaa torit, kirikuvanemat, kui erilist ame- tiisikut Lutheri Kirikus ei ole veel kunagi ega l<usagil mujal kuulda oi.
Eesti rahva ajalugu (inglise keeles) heaks. Peale selle oleme ostnud ees- tikeelseid raamatuid ja melll; kivad mlemad Toronto eesti ajalehed. Rohkem meie pensionri rahakott ei talu. Loomulikult deme toetanud ka kiki Kanada headtegevaid organi- satsioone nagu ,,Care'' jne.
Julgeme loota, et meie eeskuju teie sdameis vastukla leiab ja teie sama teete. Et thustada seda soovi, palume ka teid meile mitte nii<
<)<m<KIBMMI9(Kra>U ^<MB<KB<>B0<I!III^ ^
Eliabeth ja Jaah Lniste teatavad spradele Ja tuttavatele, et neile
sndis poeg
keskndalal, 8. aprilUl kell 6.41 Andres kaalus 8 naela ja 14 untsi.
Meie sdamlik tnu meie vanematele.
2, vi koguni eluajaks, nagu mnda materiaalset kinkida thtpevadeks, iiklikku lemkohtu liiget vi senaa. vljaarvatud juubelid ja julud, nii
talletatud raha aga annetada meie
PAL-ROHUNURM . . vanemaist
vabadusvitluse toetamiseks. Sellest oleks meil suurim heameel.
Armastust vanemate ja laste vahel ei nita ju vastastikused materiaal- sed kingid vaid ohvrimeelsus, ausus mttes ja teos, omakasupdmatus.
andestus ja ksteise mista pdmi- ne. Meil pole teile selles suhtes kll midagi: ette heita ja oileme iihked teile.
Taevaisa nnistus olgu teiega!
.Alfred Kurlents'ile Sihtasutus Eesti lipilaste Selts
aastat" on teatanud, et dr. Alf- red Kurlents on mratud 1981. a. laureaadiks ja on mranud temale stipendiumina 3.000. Rootsi krooni.
Sihtasutus leidis: ,,Sinu panus pal- jude aastate vltel meie paljude tr- tkiste redigeerimisel ja toimetamisel, nende hulgas Ajalugu I ja. Ajalugu II, omab phjapaneva thtsuse. Oma ennastsalgava suure tga oled sa suutnud rakendada ja edendada neid ideid, mida aegade jooksul on kujun- danud ES-i asutajad, vilistlased ja kaasvitlejad."
|Dr. Alfred Kurlents on Eesti li- pilaste Seltsi vilistlane.