il  es OB
Published by Estonian Pblishing Co. Toronto Ltd., Esto- nian House; 958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K2R6 Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Re|)ane ja S. Veidenbaum, Toimetaja Yorgis B.Parii)ing, 1473 L ' ^ .  . D C - . J USA. Tel. (201) 262-0773;
I
MEIE ELU" vljaan st..Weileri algatusel 1950.
Meie Elu*' toimetus ja talitus Eesti Majas^ Ave., Toronto, Ont. M4K2R6
Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmine igal. tp., kl. 9 h. -5 pL, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-S . Laup. kl. 9 h.-l p.l; ,,MEIE ELU'^tellimishinnad: Kari^^ $30.00, 6k. 116.00, 3 k.$l LOO; USA-sse  1 a. $32.00, 6 k. |17.00, 31. $1L50; lemeremaadesse: l a . $36.00, 6 k. $18.00, 3 k. $12.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $14.50,6 k. 17.25. Kiri- ja lennupostilisa S-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lennu- postilisa lemeremaadesse: ! a. $32.75, 6 k.
Uksiknumbelr.55 .^
Kulutushinnad: 1 tpll hel veeral: esikljel $5.00, tekstis $4.50, kuulutuste kljel $4.25.
iONAD JA TEOD 4
vapustasid mdunud ndalal kolme! pe- val juhtunud Erakorralised sndmused: Prantsusmaa rahvas va- lis oma riigi presidendiks 7meks eelolevaks aastaks sotsialisti ja Ladina-me^rika terroristide suure imetleja ja toetaja Francois
ja
10. skp. presidendi valimistel va- hetus Prantsusmaa ipoliitiline ngu: uueks presidendiks sai sotsi^istide partesi juht Francois Mitterrnd. Se oli 30 miljoni praritsuse valija otsus, kes kukutas senise presidendi Gils- card d'Estaing'i, Uhke ja iseseisva de Gaullel parempoole' jreltulija. Mitterrandi valikuga koidab Prant- susmaale uus hiskondlik Ja Majan- duslik ajastu, mis on osaliselt vas- tand senisele.
Muutus poliitilises Jtimises tol- mus vaatamata sellele, et Giscardi aegne Prantsusmaa oh Euroopa maa- de krval ks tugevama majanduse- ga riik. Ometi tuli kitterrand vlja ulatuslikemate lubadustega vikse- le vennale'' suuremate miinimumpal- kade; tndala lhendamisega 35 tunnile, perekonna abirahade Jne. nol Seda kike maksukoormuse suurendamise arvel suuremqatele pai- gasajatele.
Nii siis otsustas enamus Mitteir- randi sotsiaalsete lubaduste poolt. Kiud sotsialismiga kaasuvad tavali- selt ka teised nhted. Mitterraiidl programmis erapanka|de, kindiustias- seltside ja valiku suurtstuste nat- sionaliseerimine. Nii on Mitterrandi poliitiline programm jrgnemas Ing- lismaa tlispartei programmile Att- lee peaministriks oleku ajal, mis viis Inglismaa vaesuse pUri|e!^ Ja mida Jrgnenud vaUtsused pidid korrigee- rima. Jrgmised seitse aastat Mitter- randi valitsust pea^ t^ ad nitama, kuhu Juab vlja Prantsusmaa
Mitterrand ei ole kommunismisb^ ralik. Kuid hdaga sb vanapagan ka krbseid" Ja nii pole vimata, et uuel sotsialistlcul presidendil tuleb valitsuse tks koaleeruda kommu-
nistidega. Ksimuses seisab nimelt konservatiivide suur enamus Saadi- kutekojas, mille valimised tulevad Juunikuus. Kui Mitterrand suudab valimisteks mjutada rahveshiduse enamuse kujunemist, siis pole uuel presidendil muret oma plaanide teos- tamisel. Kui konservatiivide enamus Jb psima, on Mitterrandi ainitke- eks valikuks koost kommunisti- dega, kel on kahtlemata oma nud- mised. Kuld halvem kui nudmised annab koiditgioon kommunistidega viimastele uue prestUshi Ja tugevuse Prantsusmaa poliitilisel areenil. Seda vajab Prantsusmaa Ja teised Lne- Euroopa maad kige-vhem.
Nii> kaugemas perspektiivis, vib prantsuse valijaskond saada rohkem kui ta ksis nende presidendivalimis- te iaegu. Vlispoliitiliselt teatakse^ Mitterrandi kui NATO Ja Euroopa histuru toetajat Ja pooldajat. Ka ei ole Mitterrandsilnategija" Nuko- gude Liidule. Kanada peaminister Trudeau oli vga kiire Mitterrand'! tervitama valimisvidu puhul. Vae- valt oli teade Mitterrandi vidust Ot- tawase judnudv kui Trudeau palus Mitterrandlga isiklikku kokkusaa-. mist Pariisis. De Gaullei Ja d'Es. taingi poolt pooleldi ignoreeritud Kanada peaminister Ja seda Quebeci arvel, loodab arvatavasti nd leida hoopis paremat kontakti ja thele- pandavamat-vastuvttu.
On ka tsi, et Kanada senised vahe- korrad Prantsusmaaga vajavad nor- maiiseerimlst, sest de Gaullel hd Quebeci linna rdult  Viva Que- bec Libre"  ei ole tnapevani kus- tunud kamiadiast ja nende poliitikute
Poliitikas OSI sageli siiad ja teod erinevad. Kige enam ilm- neb see USA presidendi Ronald Reagani vlispoliitikas.
24. aprillil ameerika ajalehtede toimetajatele peetud knes s- distas vlisminister Haig Vene- maad, samuti kui mitmel korral varemalt, terrorismi toetamises vaba maailma riikides. Samal peval thistas president Reagan teravilja vljaveo keelu Nuko- gude Liitu. Seda tegi president vastutasu saamata.
Valitsuse juhtivad ringkonnad phjendavad presidendi otsust teravilja vljaveo keelu lpetami- seks valimiskampaanias pllu- meestele antud lubaduste.titmi- seks.
Valimiste eel peetud knes r- hutas R. Reagan USA ja Iisraeli vahelist sprust ja kordas pide- valt ,et Kesk-Idas saab USA toe- tuda ainult Iisraelile kui oma kindlale partnerile.
Mdunud aprillis otsustas president varustada Saudi Araa- biat kige moodsamate hoiatus- ssteemidega ja luurelennukite-
, ga mis ainult ei jlgi Iisraeli len- nukeid araabia huruumis, vaid millega saab elektrooniliselt juh- tida hula'hingutest osa vtvaid lennukeid.
USA vlispoliitikas eaineb lu- baduste ja tegelikkuse erinevus sagedamini ja silmapaistvamalt selle tttu, et sisemajandus av.-^ l- dab vlispoliitikale suuremat ![ mju kui heski teises demo- kraatlikus riigis. Oma kodanik- kude majandusliku heaoluga arvestades tuleb valitsusel sageli taganeda oma phimtetest.
President Reagan algul hvar- das Moskvat ja keeldus relvastu- se pramise kokkulepete lbir- kimiste alustamisest enne kui ve- nelased nitavad head tahet, et nad on huvitatud sellest kinni- pidamisest. , Atlandi riikide kaitseorganisat- siooni kuuluvate riikide vlismi- nistrite konverentsil teatas USA, et alustab relvastuse piiramise lbirkimistega lhemal ajal, ja ei nimetanud midagi eeltingi- mustest. ,i
EBASELGE Uuelt USA valitsuselt ootasid
lnerigid kindlat kvakelist ve- nelaste laiutamisele vastuseis- mist. Senised sageli vastukivad otsused on nd jtnud nad eba- selgesse olukorda.
Viis ndalat prast seda, kui tehti atentaat Ronald Reaganile, tu- listas Trgi pritoluga elukutseline mrvar browning pstoMst pha isa paavst John Paul II pihta*
Nib nii, et tnapeva kangelased d'Estaing kaitses. korda ja rahu. Ta on maailma massmeedias terroristid, vitles oma riigi ja rahva majandus- mrvarid ja rvlid. (President Ro- liku heaolu eest. Kuid sotsialist F. naid Reagani haavajale on osaks saa- Mitterrand kuulutas, et ta vtab neilt nud rvliromantiline reklaam, ja 'kel on ja jagab vaestele". Ta v- kes tnapeva sihita hulkuritest ja rndab pangad ja muud ettevtted, muidu mahakinud ja elupletaja Ta toetab terroriste Ladina Ameeri- tpidest ei tahaks saada'peva pealt l^ as ja Salvadoris, ikus kigi maailma kogu maailma thelepanu osaliseks, sotsialistide esindajana kis terroris- le viie ndala on mdunud, kuid te julgustamas ja toetamas Kanada ei ole avalikult teada, et attentaadi sotsialistide juht' Ed. Broadbent. tegijat oleks mrvari kombel ksit- Neid, kel midagi ei ole on igal maal. letud. Tema rikkad vanemad palka- eriti noorema generatsiooni hulgas sid kige parema advokaadi ja roi- igal maal ja eriti Prantsusmaal roh- mar viibib ikka veel pshhiaatrikute 'Kesti. Tulemuseks on Prantsusmaa hoole all, et teda vastutusvimetuks uus revolutsioon ja allakik, mis h- tunnistada. Massmeedia pasundab vardab lammutada kogu Euroopa motiividena kummalisi lugusid ar- 'kaitset ja eesktt NATO. muvalust filmistaariga Ja kohus mul-^ ^ ^^^^^^^ dugi usub seda. Peaasi on varjata se- ^  . . . . . da, et mrvar oli kommunisd^ Selles morvamiste ja terronsmi poolt palgatud terrorist. USA kohtu- " ^ " S t ^ ^ " ^ ^ P^^^^t John Paul II ministeerium on praegu liiga le^ saatus limalt traagiline. Oma rn-
Lennukite ja elektroonilise hoiatusssteemi mmine Saudi Araabiale on Iisraelile tiesti vas-, tuvtmatu ja ta on protesteeri- nud selle vastu. Kuid president R. Reagan ei arvestanud sellega. ;
Presidendi vlispoliitika on tiesti erinev tema valimiste eel antud lubadustest. ' Et see on muutunud nii kiiresti ja silma- paistvalt, on lneriigid pandud ksimuse ette, milliseid uusi l- latusi vib lhemas tulevikus oo- data.
Reagani valitsus ei ole senini katkestanud Salvadori valitsuse toetamist punaste terroristide vastu vitlemisel. Kuid ka selles vib kiline pre tulla, sest s- javastased ringkonnad on viima- sel ajal hakanud korraldama de- monstratsioone j nuavad Sal- vadori valitsuse toetamise lpe- tamist. Kuivrd tagajrjekad on need Reagani vlispoliitika juhti- miseks ori praegu selguseta. Sa- ma vtet kasutati Vietnami isja ajal ja valitsus oli sunnitud j- rele andma. Kust seda liikumist juhitakse ja kuivrd edukaks see osutub selgub hiljem.
. H. KIVI' .
TERRORISTID PEVAKANGELASED
nakutel laias maailmas lbi rahva- 'masside on ta mrvarite avalikuks mrklauaksT Paavsti range kommu- nismivastane hoiak, Poola solitaristi- de toetamine otse kutsus konspiraa- toreid atentaadile. Kuigi on pris ilmne, et seegi kord on selle julma
'Kogu eelmisel ndalal pasundas mrvakatse taga kommunistlikud terroristid, ei ole kuigi kindel, et t- napeva olukorras selle mrvakatse telised motiivid avalikuks tehakse,
nimetatakse atentaadi- tegijat
on Jud avatud: Peval 10:O3:00 (esmasp.reedeni)
htul 5:30-r8:(K) (esmap. ja ndjap.)
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel. Kik uued laenud on laenuvtja surma puhul 1 $30,000 ulatuses Ja Jdava tvimetuse puhul kindlustatud kuni $10,000 ulatuses vastavalt kindlustuse tingimustele.
massmeedia Phja Iirimaa surevast terroristist, kes taotles mrvarina sdi mistetud .poliitilise vangi staatust. Viimseni leskruvitud aja- kirjandus, TV ja raadio kirjeldasid hommikust htuni selle, roimari pii- nasid. Keegi ei taipa, et ajakirjani- kud ja TV mehed kituvad elle mr- vari ksilastena.. Tuleb ka imestada millise'ks pevakangelaseks muudeti LUGEJA KIRJUTAB ks; Inglise rongirvel, kes lasti kohtu poolt vabaks ning tagasi pr- duda Brasiiliasse. Nib, et olukord on arenenud nii kaugele, et terve ri- oma Iwoeiate mtteovoldusi- )C da riike muutub rvlite ja varaste neid mis d ftihttt ajflkhs sewmfcoh- va^uimigaks y.--.^ . ^^ aegfl. Palme Jcirjutadd kokku-
El ole kahtlust, et see roovhromari- .^t., ?^ . j . j . . . tika hkkond, mis loodi massmeedia ia hsada oma nimi ia poolt mdunud kuude jooksul, kus dress. Toimetus jtab endale U listatakse ja toetatakse avalikult P^ se lugejate kirju redigeeHda je kommunistlike terroristide tegevust lhendada ning mitt3ohivu& Salvadoris, Kolumbias ja teistes ia- k&rral jtta av&ldamaU, dina Ameerika riikides ja mistetak- se rangelt hukka USA taotlusi km- munistliku ekspansiooni peatamisel, Salvadori valitsuse toetamisel, avaldas otsest mju ka Prantsusmaa valimistele. President Valery Giscard
Laske isoleerida Oma maja Insulation Program'i" alusel  C.H.I.P,
.00 eest Tlie Canadian Home
klaasvilla puhumisega.
Esmdaja Torontos; ENN LIGE, tel. 425-0839
OVER 50 YEARS OF GM SALES AMD SERVICE
ja rentimine Iris 291-5054 * Mdus; 423-5716.  , .
5000 Sheppard Ave .E., Sc^rborougli, Ont. MIS 4L9 291-5054 : Chevette ^ Malibu Gorvette Delta Eighty E i ^ t  - ,
Camarp Monte Carlo ; Omega  Citatiori Caprice i  Cutlss
I Mbnza linpalal Oldsmobile Toronado Chevy Trucks and Van^
Lugedes ,^eie Elus" nr. 15 R.A. kunstiarvustust, paratamatult tuleb meelepaha, et selline kriitika on aval- datud. See kriitika on teskitanud Montreali eesti hiskonnas meele- hrma, sest selle kriitikaga on solva-
. tud meie Eiidel Ruberg. Briti Vlismet  Foreign and Endel Rubergi td on sadadel
Commonwealth Office Londonis eestlastel ja kanadlastel nende ko- avaldab aegajalt nn. Background dudes seinteL Brief veergudel poliitilist materjali. Ei tahaks laskuda detailidesse R.A. See ei kajasta mitte Briti valitsuse kritiiliste mrkuste kohta, kuid kui ametlikku poltikat aga on meldud R.A. tahab looduslikku vrvi Lte- valitsusele teada oleva materjalina "^^^ kuuskedest, siis jdvustagu ldiseks kasutamiseks. Just neil pe- 'kuused ja vrv lbi fotoltsa. vii ilmus seal neli leheklge kokku-^ ^ Ruberg vtlikku informatsiooni olukorda- tugeva eesti iseloomu ja era- dest Eeistis, kaasnevalt mneti | ^ korralise rahvusliku energiaga eesti Ltit-Leedust. hiskonna kasUks unustab selle RA.
Background Brief mrgib, et Balti ^"^^^^^ riigid prast O-aast^ st iseseisvust veti natsi ja sovjeti 1939. a'. paktiga Moskva orbiiti ning punavgede ot- sese kontrolli all teostatud valiixs- tega,inkorporeeriti- 1940. a. N. Liitu Edasi: antakse reaalne levaade kui- das neis maades on videldud rah- vuslike ja inimiguste eest ning kui- das Baltikunii ptakse venestada Jrgnevalt sna ksikasjaliselt tuuakse ra faktiline materjal pro-
theks kurvemaks episoodiks EELK tegevuses on kujunenud, et kirikuko- gu kiriku krgeima korraldava orga- nina pole kokku tulnud. See on puu- dus, milles tttu EELK oma kiriku- valitsemises on sattunud vaikivasse ajastusse ja selle vastu tuleb sna vtta.
Meie kirikus algasid raskused, kui ta hdaoludes, 1943. a. oma kiriku- kogu otsuse kohaselt volitas piisikop- pi tegutsema kirikukogu lesannetes juhul, kui kirikukogul ei ole vima- lik kakku tulla". Vastavalt sellele peapiiskop J. Kpp, Rootsis, kehtes- tasPhimruste muudatused" 1958. a., milliste jrgi kirikukogu ajutiselt asendati kirikukogu liikmete kirja- liku hletamisega". Keed muudatu- sed olid rangelt ajutised ja antud volituse alusel, kui kirikukogul kiri- ku krgeima korraldava organina oli vimalik kokku tulla, ta pidi seda te- gema.
Sellest lhtudes Kanada praostkon-^ lia sinod tegi 1973. a. ettepaneku kon- sistooriumile, et ESTO-76 puhul iBal- timores esimese tekkiva vimalusena kirikukogu oleks kokku tulnud. Non- de paljude koguduste ipoolt tehtud et- tepanekule peapiiskop K. Veem ligi kolm ja pool aastat enne ESTO-76 vastas, et kirikukgu kokku kutsu- da ei /vimaldanud phimrused". Ta midagi ei teinud siis ega hiljem, et toda praostkonna ettepanekut tita, nagu 1943. a. kirikukogu otsuses oli -vljendatud. Sellest ajast peale algas meie kirikus vaikiv ajastu, et kiriku- kogu kiriku krgeima korraldava or- ganina kokku ei kutsutud, kuigi sel- leks vimalused olid avanenud.
Teatavasti nn. vaikiva ajastu mis- te tekkis, kui Eestis riigikogu mned aastad koos ei kinud, mida nondes oludes misteti, sest selle jrele tuli seadusandlik kogu jllegi kokku ja tegutses oma demokraatlike tekspi- damiste kohaselt, mida me hindame. Selle tttu ei tohiks telda, et Eestis oli tekkinud vaikiv ajastu, kuna rah- vaesindus kokku tulles vis oma lesandeid tita. Kuid vaikiv ajastu tekib siis, kui seadusandlikku kogu takistatakse, et teda ei lasta kokku tulla, kui selleks vimalused on ole- mas. Sellega rikutakse rahva demo^
TOIVO SILLAOTS
VAIKIV AJASTU kraatlikke igusi kige halvemal vii- sil. Sellesse olukorda on nd sattu- nud meie kirik.
Kiriku tsse kogudustes on raken- datud suur hulk rahvast. Nad ei talu, et kirik oma tegevuses nagunii suurte kaotuste juures peaks lisaks kigele muule veel kannatama vaikiva ajastu lbi! Sellel puhul konsistooriumil on suur vastutus, et ta midagi teeks ki- rikukogu huvides, ^ mis vajalik on ki- riku ja meie rahva prast.
Jeesus tles, kes ustav on kige vhemas, see on ustav ka suures ja 'kes lekohtune on kige vhemas, see n lekohtune ka suures. Meie oma kiriku tegevuses oleme saanud lekohtuseks nii vikeses kui ka suu- res, et meil phimrustest vlja ta- hetakse jtta tkiriku eksistentsi alust, kirikukogu, milline vrdlusena kogu- duses thendab tiskogu, organisat- sioonis koosolekut ja riigis parlamen-
di!'.\- Nendest olukordadest tingituna tu-
leks kirikukogu ksimuse le tsiselt nu .pidada .koguduste .juhatustel, praostkondade sinoditel ja eriti kon- sistooriumil, et tekkinud puuduste parandamiseks kirikukogu kokku kutsutakse.
Kirikukogu kokkukutsumiseks vi- dakse kolmest vimalusest kasutada ht': a) kas muutmata phimrusi Eestist, millised oma kehtivust pole kaotanud, b) muudetud phimrusi eriseaduse korras, c) muudetud phi- mrusi parandatalkse, et kirikukogu saaks eksisteerivaks ja esimeseks nudeks phimrustes, nagu Eestis muutmata phimrustes oli ning ki- rikukogu koos kiks 2--4 aasta jre- le. Selle juures n peaasi, et kiriku- kogu ei tohiks takistada, et teda kok- ku ei kutsuta, sest vimalused kok- kutulemiseks on tekkinud. Ameeri- kas kirikukogu ehk General Con- vention" kib koos kahe aasta jrele.
Meil ei ole nd enam selliste vi- maluste puudumist, et kirikukogu 75-liikmelises koosseisus vhemalt 1/3 ehk 25 delegaadilise kvoorumiga muutmata phimruste jrgi kokku Itulla ei saaks. Nnda nagu kiriku- kbngressidest on nhtud, kirikukogu puhul saab hoqpis suuremal hulgal liikmeid kokku tulla kui kvoorum nuab. . .
Esitatud asjaoludel meie kiriku edaspidise tegevuse huvides, EELK Konsistooriumil tuleks astuda vasta-
tiarvustuse, on see kli vga kurvalt mrgist mda linud. , ,
See on iga kunstniku oma asi mida vad sammud, et ta 1943. a. kirikukogu ta soovib paberil silitada - Olgu ^ ^ ' " ' ^ arvestades kirikukogu kiriku need siis julupuud vi muud raa- gus" puud  maalide omajateks saa- vad need, kes neist lugu peavad ja Endel Rubergil polnud neist Toron-
Elus" nr. 15 ilmunud rtik- tos puudus. Ma isiklikult pean En- kel Endel Rubergi 25-es", mis arvus- tab Rubergi maale ja nitust, on mi-
testide, vljaastumiste jm. le es- arvates pahatahtlik ja aluseta nu- tis kuni sndmusteni kesoleva aas-  ' kirjutatud mingisuguste nime- t alguseni (kaasaarvatult J. Kuke Pool^. Kui kirjutaja lootis M. Nikluse tagakiusamine j.m.) vlja' ^^^^^^^ esitada (professionaalse kuns
del Rubergi parimaks julupuude maalijaks  ja nii oman mina ja I)aljud niu kanada sbrad hulk tema maale/ ^ '
KLAUDL^ BELI^M Montrealist
krgeima korraldava, organina kok- ku kutsuks ESTO-84 puhul Toron- tos. Seal saab kirikukogu seisukoha vtta phimruste muudatuste le ja phimrused oma soovide koha- selt lplikult kinnitada, nagu see Phimruste muudatuste" seletu- se lpplikudes on vljendatud, | mille jrele EELK oma eksistentsile vas- tavalt saab tegutseda!
 .XAARIK