19 OB n
Publishedby Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Esto nian House, 958 Broadview Ave., Toronto,;Ont. Canada.
y^:^--:-:^ ,M4K:2R6-7:: ^--^
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Paijmirig; 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J., USA; Tel. (201) 262-0773. : ;
MEIE ELU" vljaandjaks on Eesti Kirjastus Ast. .'Weileri algatusel 19S0.
Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Ave., Toronto, Qnt. M4K 2R6
Tellimiste ja kuulutuste v^ stuvtm^^^ kl. 9 h -5 p.l., esmasp. ja neljap. IcL 9 b.-S . Laup. k l 9 h.-l p.l MErE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $30.00, 6 k 16.00, 3k. $1100; USA-sse~ l a.$32^ ^^ ^^ j.50^lemeremaa^esse: 1 a. S36.0^^^^^ Sl8.00, 3 k
112.00. Kiripostilisa Kanadas :i^^^ 6 k. $7.25, Kiri ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.5^ |8.25. Lennu postilisa lemeremaadesse :1a. $32.75, 6 k. $16:40.
ksiknumber.55^. y /
Kuulutiishinnad :^ 1; toll hel veerul: esikljel S5.00-, tekstis S4;5. kuulutuste kljel S4.25.
0
See 011 1948. aastal, reisilaev Grips- holmil kusagil keset Atlandi ookea- ni, kus tutvusime Bonni^r esindaja- ga Jja tema abikaasaga, k^s olid teel Chicagosse. Nad pgenesid Rootsi maksukoorma eest, nad ei soovinud teenida lalpidamist Rootsi kikide- le bunimidele". Mad olid valmis kirve ja saega teenima lalpidamist SA-s, kui nende ttasu jb neile.
Nd, 33 aastat hiljem lagunes Rootsi konservatiivide Thorbjm Flldinl valitsus samadel phjustel. Illiks emigreerus USA-s^ JBnnier firmaga seotud abielupaar, nnelik Rootsi kapitalistlikul alusel sotsia- listlik anaa on erakordne nhe teiste rahvaste peres. heltpoolt nnista- tud rahus ja heaolus. Teiseltpoolt koormatud maksude ja kohustuste- ga, oleneb kodanik riigist. Hoolitsus on, antud hllist hauani ja keegi e tarvitse puudust tunda peavarjust, toidusest ega arstiabist! Rk likab isegi vanade varbakned ja jumes- tab nende kahvatanud huuled (?).
"Kuid Bonnier esindaja Gripshlmil pgenes sellest olukor- rast, sest ta soovis oma elu ise les ehitada/Vib olla ta ehitas, vib olla on ta tagasi Stokholmfs Bonnier juures. ks osa meist tuiirieb end he o?8n3 TRootsist, sest see oli nagu meie teine kodumaa. Kuid sellisena oleme, vhemalt minevikus, ks osa sellest teisest kodumaast. Alates vas- tuvtust ja varustusest le Lne- mere saabujaile Ja > ndsed riikli- kud lisad imeie organisatsioonidele Rootsis teevad meist he osalise sel- lest. Kui miljonit krooni eesti- keelse ajalehe publitsejerimiseks ei rgi selget keelt, mis rgib siis enam?
Ega sotsialismi hel maal, seekord Rootsis, ei ole vmialik le likvi-
deerida. Rootsi tlise maksukoor- mus on pool tema teenistusest. Ise- seisva ettevtja tulust [lheb 85% rii- gile. Nn on iga Rootsi kodaiiik pan- dud riigi hooldusele, kuid ka riigi tahte alla. Riik hoolitseb peavarju ja khutie eest, fsiline heaolu on saavutatud. Kuid see on nagu kari- looma asetamine parketile, kuhu ette vol&b toidus kindla kellaaja jrgi ja joogivesi sellele otsa.
Nii ongi sotsialismimaa '. Rootsi' judnud uue valitsuse kriisini. Ksi- muses on endiselt kodaniku ja ts- tuse maksukoormus. Flldin on pi- danud oma valitsuse loovutama, sest tema valitsusliikmed ei ne teed, kui- das nad saavad edasi minna. S ei lasu Flldinil, vaid Rootsi sotsialist- likul tagaphjal, kelle eshidajaks oli enne Flldini peaminister Olof Pal- me. Nd leitaksegi, et prast Flldi- ni on Olof Palme ainus jrglane, jkes vib Rootsi kapitalistlikku-sotsialist- likku majandusssteemi edasi viia senistel radadel, sx), heakorrariigi alusel, kuid elanikkonda rahuldava- te korraldustega.
Rootsi ei ole ahius maa, kus teos- tatakse varadejaotust tuluklasside vahel maksussteemi abil. USA Ja Kanada on jrgmised sellised, kus jukad tehakse vaeseks Ja vaesed jvad endiselt vaeseks, s.O. riigi hoolealusteks. See nikse olevat ku- junemise paratamatus. Meie Kana- das elame samasuguses protsessis, kuigi vskmmend aastat taga.
pinev poliitiline olukord Lhis-Idas kestab. Vahekor- rad Iisraeli ja Sria vahel hvardavad kujuneda kahe maa vahe- lisekse sjaks, mis omakorda vib tuua kaasa mitmete teiste riiki- de sekkumise Sria poolel Kuna Iisrael on USA hoolealune, siis vib nende kahe riigi vaheline sjaline konflikt tuua kaasa USA sekkumise Iisraeli abistajana ja teatavasti N. Liit on otsene Sria toetaja, kellega tal on sjaline abistamisepakt. USA seisukohalt h- vardab Egiptus lpetada oma sbralikud vahekorrad Iisraeliga, millega Gamp l)avid'i kokkulepe kaotab oma thtsuse. Nii N. Liidu kui ka USA suured sjalaevad manverdavad Liibanoni ja Iisraeli kaldavete lhedal USA vahendaja P. Habib lks uuesti
s arvab toimetaja Kokla StoBs- holmist neist ksimustest, huvitab, meie lugejaid. Kas on stga Mlari rannal ja paat selle sillas endiselt pagulase unistsmaailm, vi oh ka see.. kaotanud, oma vrtuse?
Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised veerenBid ; : kuues-vrvis. ^ ^ R
10335 Keele Str.,Maple, Ontario LOJ
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest ,>The Ganadian Hoiiie Insulatioh-ProgramT' alusel., ' C.H.LF. :
AMP COMPANY LftllTB) klaasvilla puhumisega.
: Pningu,.ventilaatorid.
DANFORTH AVE. ~ . Tel. 463-3331 Soome pagarisaadused ~ kardemani- saiad, struudelid, soome tordid, lihapi- riifad. Soomest sissetoodud delikates-: 'sid.
Avatud teisip./kolmap., neijap. 9-^ reedel 97, laup. 86. Esmaspeval suletud.
Juba aastaid 'kestavad Liibanonis gedad vitlused kristlaste ja mos- lemite vahel Liibanon oli rahulik Lhis-Ida riik, kus asusid suured pangad ja uhked hotellid. Seal tegid ri Lhis-Ida mitmed muidu oma- vahel tlitsevad rahvad ja nigid. P- rast seda kui kuningas Hussein Jor- daaniajst oli sunnitud nn. Palestiina vabas|ainisorganisatsionide peakor- terid ^likvideerima, asusid need sja- liselt ja sisemiselt nrga Liibanoni pirinale. Liibanonis vistlesid omava- hel Liibanoni kristlased ja moslemid;.
. Palestiinlased asusid Liibanoni mos- lemite poolele ja nd tekkisid sise- vitlused, mis 'kestavad tnaseni. Uh- ked linnad ja pangahooned ning ho- tellid hvitati lahingutes, kus mle- mal, poolel vkasutataikse suurtkke ja teisi, raskeid relvi ja rakette. Liiba- noni lunapoolses osas asub Liitu- nud Rahvaste rahuvalvureid, Kuid olukord, muutus keeruliseks, kui ri^ kaste Araabia liriikide toetusega Siiria saatis Liibanoni '22,000-lise okupatsiooni armee. Nd:on seda armeed suurendatud ja selle suurust ar\'atakse uiatuvat 30-le tuhandele, nende hulgas rohkesti N. Liidu inst- ruktoreid. Nii sdistab Iisrael, et
Liit on astunud sanmiu edasi ja on praegu Liibanonis peremees. lis-. rael'peab. seda olukorda Iisraeli jui-
.geolekule hvardavaks, kuna N . Liit varustas' Sria Liibanonis asuvaid vgesid oma vga tpsete Sam hu-- trje rakettidega.
SRIA JA MOSKVA LEPING: Olukord muutus Lhis-Idas krii-
tiliseks, siis kui Sria diktaatoril Assadil tekkisid sisemised raskused. Oma sisemiste raskute lahendami- seks ta pras Moskva poole. Slmis ahistamisieping. Nd hakkas, voo- lanaa Sriasse N . Liidu tanke, len- iiukeid ja kige viimati toodi S- riasse N. Liidu Sam hutrje rake- tid, mis on nd lesseatud Phia* Liibanoni territooriumile, , '
Sria pab igustada vene hu- trje rakettide installeerimist Liiba- noni pinnal sellega, et Liibanoni hu- ruumis tulistas Iisrael alla kaks S- ria helikopterit. Ja hutrje raketid on kaitse relvad. Nd tulistasid srialased alla he mehitamata Iis- raeli lennuki. M. Begin hvardab ve- ne Sam raketid oma lennukitega h- vitada. Asjatundjad arvestavad, et nende hvitamine on seotud suurte raskustega. Iisrael vib kaotada sel- le aktsiooniga 2030 lennukit. Iis- rael on selle tttu valmis vene raket- te hvitama ainult siis, kui SA lu- bab kaotatud, lennukid asemele an- da. Iisrael pommitab 'kogu aeg S ria sjalisi eesmrke luna Liiba- nonis oma laevadelt ja lennukitelt.
DIPLOMAATILINE ASKELDAMINE Mlemad pooled pavad ^'it^
omale spru. Iisraeli peaminister Begin -kohtas Egiptuse .presidendi A. Sadatiga. Teatavasti Saudi Araa- bia sdistas, et Sria on muutu- nud N. Liidu satelliidiks. Kuid teised Araabia riigid hoiavad Sria poo- lele, Nii kis Jordaania kuninsas Hussein alles hiljuti Moskvas ja"ta nuab, et Lhis-Ida rahulbirkiV' mistele tuleb iihe osalisena kutsuda ka N." Lnt. Sellele on USA tielikult vastu. Nd lks Moskva Kuwaiti vlisminister. Viga. seisab selles, et paljud Araabia riigid kardavad 'lis- raeli rohkem, kui Moskvat. Samal ajal ks osa Araabia riike leiavad, et nn N. Lt, kui USA mlemad tm- maku oma merejud ja baasid L
his-Idast vlja. Seda ei ole aga oo- data, sest N . Liit omab suuri' baase Luna-Jeemenis, Abessiinias ja mu- jal, kust ta nlgi ei lahku ilma sur- veta. USA rahu vahendaja P. Habib lks uuesti rahumissioonile Lhis- Itta. Kanada vlisminister mrkis, et Kanada on valmis saatma oma ra- huvalvureid Lhis-Itta. Oodatakse, et Saudi "Araabia hakkab rahu va- hendama, ja rahu vib tulla nii, et Sria Araabia liriikide survel, kes toetavad 'Sria vgesid Liibanonis, tmbab N . Liidu hutrje raketid aegamda Liibanoni territooriumilt tagasi..Sria presidendil Assadil on >ka suuri sisemisi raskusi,.mille tt- tu ta ehk ei julge stta minna.
Washingtonis oli kimas age sna- sda Emest W. Lefever'i mramisel vlisministri^abi kohale inimiguste alal Senati vlissuhete komitee liik- mete hulgas on imelikul kombel tek- kinud Lefever'iie vaenlasi republi-j kaanide hulgas. President R. Reagan on aga kindel tema toetamisel.
Nd Lefever vttiski tagasi oma kandidatuuri.
Viimasel Senati vlissuhete komi- te tkoosolekul esimees senaator Percv tles, et ta on muret tundmas Lefeyer'i teluse prast nagu opo- sitsioon tema, s.O. Lefever'i vastu, olevat inspireeritud kommunistide poolt. Vastuses Lefever kahtles, kas "ta just kasutas sna kommunist, aga teatud grupid, kes on olnud 15 aastat Ameerika vlispoliitika, kaitsepoliiti- ka ja vlismaise luuretegevuse vastu olevat kik nimeliselt kindlaks teh- tud (nagu American Friends Service Committee, The National Council of Churches, Americans for Democra- tic ction, ks grupp isikuid, kes pooldavad revolutsioonilise marksis- mi vgivalda jne.). Need kik on te- ma ametisse kinnitamise vastu. New York Times teatel National Council of Churches oli andnud 85 000 dolla- rit Zimbabwe-Rhodesia Patriootilise Frondi gerilladele, kes terrorit kasu- tades O seal pdnud kukutada sear duslikku ajutist valitsust.
Lefever'i vastu oli kusagilt vlja toodud endine Argentiinas tegutse- nud kirjastaja Jacobo Timmermanm kelle vastu olevat vangis olles Argen- tiina valitsus les nidanud rmist sadismi ja anti-semitismi. Timmer- mann peab enda psemiseks Argen- tiina vanglast president Cartefit ja eriti tema Inimiguste eest vitlejat Patricia Derian'i, kes Argentiinas oli tema prast tugevat sun-et avalda- nud. Olgugi et Timmermann ei esi- nenud vlissuhete komitee ees tun- nistajana, aga ta rkis oma lugusid ja mtteid ajakirjanikele, kes need vlja tid ajalehtedes. Kik need Timmermann'i mtted ja jutud, olid Lefever'i ametisse kinnitamise vastu. Peateema Timmermanni juttudes
oli, et inimiguste rikkumiste psas Venemaa \-astu minek olevat asjata iududc killustamine ja peasuund
-inimiguste rikkumiste sdistustes tulevat leha Argenliina valitsuse vastu Kui seda ei tehtavat, sns' ameeriklased minevad vastu Klma sja ajajrgule ja KcCartlnismilc.
Pole vaja olla klma sja ja Mc- Carthyismi eriteadlane, aga Vene- maale/olid need vga halvad ajad, mil Ameerika vlisministecrivunis ldi vlja 850 kommunistliku partei kaarti omavat ametnikku.
Lefever'i isegi sdistatakse cbaes-' teetilikus tegevuses. Ta olla vtnud vastu tema juhtimisel olevale organi- satsioonile S25,O00 toetust imikute kunstlikupiima vabrikutelt?
Opositsiooni selgitamiseks loome nitena Luna-Ameerika he riigi Argentiina. Seal valitses viis aastat tagasi kaos, kus kommunistid olid riisiis vimu le vtmas. Siis Areen- tiina sjavgi vttis vimu oma kt- te ja punased terroristid, mssude ja demonstratsioonide korraldajad van- gistati riigi julgeolekuvinuide poolt, ja need kadusid jljetult. Argentiina kindralid olid sisemise vaenlase vas-' tu rakendanud Kremli oma vtteid. Vahe seisis ainult selles, .et Venemaal kadusid ja on ka praegu kadumas KGB haardes sajadtuhanded inime- sed, Argentiinas ainult kmme tuhat isikut. Sellega Argentiina valitsus vltis Venemaa asumaaks muutumi- se.' ..
President Carter . ei sdistanud Venemaad inimiguste rikkumistes. vaid ta sdistas Argentiina valit- sust ja vttis Argentiinalt ra luba-
. tud sjalise toetuse. Washingtoni ja Argentiina' valitsuse vahel tekkis klm vahekord...
Vastuseis Lefever'i kinnitamise vastu on veelgi genenud ja nd vastased kinnitavad, et tal puuduvat sellise krge koha jaoks diplo.maa- tiline vilumus ja ta tundvat huvi ai- huit Venemaa inimiguste rikkumis- te vastu. ' -: ,
KAIKAS
LUGEJA KIRJUTAB
Arvatakse, et sja 'korral Iisrael on Srlast palju tugevam ja Suu- nal on vhe vljavaateid sda Iisrae- liga vita. Sja tulemusena tuleks Liibanonis vimule lisraeii-imeeHne valitsus. Raskused seisavad selles, et keegi ei tea ettean'ata seda, et kas sda piirdub ainult kahe maa vahe- lise koni iktiga. Lhis-Idas on hvi- osalisi paiju. On vimalik, et USA toetab Iisraeli ja N. Liit Sriat ja sda vib kujuneda kahe suun-imu vaheliseks konfliktiks, mida vhe- malt US^ ei soovi.
oma lugejate mtteavaldusi - ha mid mis 2% htu ajalehe seisukoh-^ tdiga. ?a\\xme kirjutada kokhu- vxMkvXi, ja lisada oma nimi ja aadrB$tB: Toimetus ydtah endale i- guse \uge]ate kirju redigeerida j lhendada ning mitXesohivuM korral ]tta avaldamata.
Lhis-Ida praeguse olukorra- juu- res ei ole learune meenutada, et seal on liikvel kik selle maailma kurjad vaimud. Iisrael ja tema sugu- vennad le maailma on prast Teist maailmasda klvanud.tuult ja tor- mi kikjal.^ M. Begin simas alles sja Lne-Sksamaa kantsleri 'H. Schmidti Hitleri. kuulekaks ohvitse- riks. USA suurte toetuste ja raha- dega osteti Egiptus ja Iisrael loovu- tas okupeeritud Siinai krbe koos suurte liallikatega. Kuid see on kunstlik lahendus Iisraeli lnepii- ridel..
Nd lheneb Iisraelile Sria kaudu Moskva. Seekordses mngus on Moskva trabandina isegi Jordaa- nia ja liriik Kuvvait. Meenutame, et lisraelon ainus riik maailmas, kes torraldab kttemaksu ja terrorirn- nkuid oma naabrite vastu. Konf- likti heks kaugemaks teguriks on Saudi Araabia litli teiste OPECI likartelli liikmetega. li/ lejgid maailmas on tohutu suured. PECr teised liikmed nuavad "Saudi Araa- bia litoodangu vhendaniist. Saudid kardavad, et asutakse tarvitama odavamaid energia allikaid ning nende li ei vajata enam. Sellel taus- tal ori Lhis-Ida konflikt niivrd ilmne, et seda vib ainult ajutiselt edasilkata. Kui Iisrael ja tema su- guvennad oma kitumist ei muuda, siis puhkeb sda varem vi hiljem. Selle tttu istutakse Lhis-Idas ps- sirohutnni otsas. ' '
A..J. KALA ,
MGIL
Haliburton'i ligidal Head jahi J a kalapgi vimalused. Loodus- kauni jrve rannas. Tiesti mb- leeritud, kolm magamistuba.
Saun krundil.
Helist, prast kella 9 (416)
Mie Elus" (nr. 14. 1981) avalda- tud artiklis ,;Lennart Mere mtoloo- giast'' H. 'Pallas rndab Mere poolt eestlaste prinemise seostamist Ida- Aasias asuvate mongoli rahvastega. Kuid see rndamine kujuneb, tegeli- 'kult mongoli rahvaste poolt eestlas- te esivanemate rassiliselt mjustami- se propageerimiseks. Sest kuidas saab teisiti mista Pallase videt, et- viis-kuus tuhat aastat tagasi kohtus Uraali aladel aaria ja mongoli tugu kalurktte. Nad segunesid, pikkamisi sealseis rglaantes ja aeglase kri- misprotsessi tulemusena moodusta- sid nn. uraali kultuurkonna . . . Meie esivanemad irdusid uurali kultuur- konnast ja judsid Lnemere alade- le mitte hiljem, 'kui neli tuhat aastat tagasi". Paremat eestlaste esivane- mate mongoolistamise kirjeldust on vaevalt leida.
Lahendamist nuab ksimus, kas ^ eestlaste esivanemad tulid Uurali alalt Vi nende juuri tuleb otsida kndarahvas, kes asustas Eesti ala umbes kmme tuhat aastat tagasi. Uurali alalt eestlaste esivanemate prinemise hpotees,on seotud neile mongoliidsete sugemete klgepooki- misega, mis vljendub ka Pallase, seisukohas. Kuid see seisukoht, mille'' jrgi eestlaste esivanemad judsi^ Eestisse alles neli tuhat aastat taga- si, on tielikus vastuolus eestlaste Esiajaloolise uurimuse tulemustega. Sest urnbes neli tuhat aastat tagasi tungisid balti himude esivanemad Baltikumi; kus nad leidsid ees plis- rahvana eestlaste esivanemad.
Eestlaste juurte ksimuses vrib erilist thelepanu silmapaistva eesti arheoloogi R. Indreko poolt phista- tud hpotees, mle jrgi kuridarah- vast tuleb pidada eestlaste esivane- mai'ks, kes levisid Lnemerre ranni- kult ida suunas . (Phja-Venemaa asustamine finno-ugrilaste poolt) Ija, judsid Uurali alale umbes viis tu- hat aastat tagasi, Jrelikult eestlaste esivaneniad prinesid 'lnepoolsest Euroopast. Neist visid kokku puu- tuda mongoli rahvastega vaid Uurali- ni judnud himud. Indreko hpo- teesi ei ole seni mberlkatud. Tema kirjutiste ja teostega lhemat tutvu- mist tuleb soovitada neile, kes tun- nevad huvi eestlaste esivanemate juurte vastu.
Kas lesti Kodu i- Eesti "Maja
Floridasse? : "Luna Florida Eestlaste Koondis asukohaga ^ Fort Lauderdale'is on pi- kemat aega seisnud ksimuse ees, kas muretseda siinsetele eestlastele Eesti Maja mis oleks k turistidele avatud. Siiani koondis kasutas koos- kimisteks mugavaid Shriner Klubi ruume.
29. mrtsil peeti siinsete aktiivse- . mate eestlaste koosolek kus tuli aru- tusele oma Eesti Maja muretsemine Ft. Lauderdale vi Pompalio Beachi mbruskonda. Sellel 'koosolekul .sel- gus koondise juhatuse amandest, et paljud eriti vanemad ja ksikuks jnud inimesed soovivad Eesti Kodu" muretsemist. Ka selgus, et inimesed Kanadast ja New Yorgist on Eesti Kodust huvitatud. Koosole- kul lepiti kokku suve jooksul, eelt- de tegemiseks kahes sumias. Esime- ne, Eesti Kodu 2030 korteriga suu- remal maaalal kuhu oleks' vimalik ehitada eraldi ka klubiruumid. Koht peaks olema mitte ookeanist kaugel ja ride lhed:0. Kas nsugust kohta meie inimesed on vimelised ostma on ksitav. Teises jrjekorras proo- vitakse vaadata koht klubi ruumide- le ksi. See pole raske ksimus, kuid kas inimesed soovivad kllaldaselt raha ainult klubirumidesse paigu- tada? Kige raskem on juhtkonna probleem. Siinsed inimesed on pea- miselt kik. pensionrid ega soovi enam .td teha, parem on nautida head kliimat ja ilusaid ookeani ran- du. Valiti 3-Iiikmeline toimkond kes suve j.ooksul peab eeltd ra tege- ma ja sgisel koondise peakoosole- kul ette kandma. /
Suurem osa lima Floridas, asuva- test eestlastest on astunud kpondise liikmeteks ja soovivad nha oma ma^ ja hel vi teisel viisu. Need kes asu- vad kaugemates 'kohtades ja on huvi-, tatud, palutakse kirjutada'koondise posti aadressil: Estonian National Association; of South Florida, Box 4714, Fort Lauderdale, Florida 33338, U S A . . ; Koondise viimased ritused olid
hoogne kevadpidu ja koondise pere- konna htu Rotary Klubis, kus saa- deti nii nimetatud lumelinnud tagasi phjapoole, et sgisel jlle koguneda^ siia ilusatele randadele sooja^pike- se alla. ' . ' ~
3 mail peeti emadepev Merrel United kiriku saalis, kuhu oli kogu- nenud le O inimese emade austa- miseks.
