j
2R6 Tel.466-Q951
Toimetajad ; H . Rebane ja S!eidenbaum. toimetaja New ^ Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New USA^Tel. (201) 262-0773.
MEIE ELU" vljaandjaks on Eesti Asul. A. Weileri algat^^
Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti ./Toronto, Ont
Tellimiste ja kuulutute/i^stuvtmine igal tp,, kl. 9 h. -5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 . Laup. kl. 9 hrl pJ. ,,MEIEELU^teilimishinnad: Kanadas-^ ^^ a.|30.00,6k. |16.00,3k. $11.00; yS-sse---l a.|32.00, 6 k. |17.00, 3^^^k
1.50; lemeremaadesse; 1 a. $36.00, 6 k. $18.00, 3 .00. Kiripotilisa Kanadas :1a. $14.5^ ^
ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lenriu- postilisa lemeremaadese: 1 . $32.75, 6 k.
-.55^ .:'^ -
/Kulutushinnad: 1 toll hel veerul: esikljel $5.00, tekstis kuulutuste kljel $4.25. ^ ;
JA EESTI HISKOND SELCD
mine maallinapoliitikas, les ehitada sjajud, pidurdada M. U d u sjalisi iiaardeid. Aidata neid kolmanda
Heroilised vj5idud nagu ei kuuluks tnapeva Jmaaihna mttelaadi. Suurte vejuhtide oreool on nagu kadunud suurte vitlejatega, keda tunneb ajalugu. Sdurielsust peab hakkama Jile lesse ehitama, et rah-
oskaks temast lugu pidada, nagu mrkis USA president sjasel sna- vtul sjakooli lpetajaMe West Polh- ^ is.'
Kuid Just selleprast peame <m8a vitude tradtsioonilist peva V|. dupha phitsema ja mrkima. Sest meie ei lhiud tei^l vallutama, ijagu tegid ajaloolised vejuhid, vaid asusime oma rahva ja maa kaitsele pealetungiva punave vastu. Sest see rahvas, kes end ei kaitse, on mra- tud kadumisele ja orjusele; Meie rahvas ji psima, sest ta asus enda- kaitsele ja vitis.
See ongi Vidupha thtsus: end kaitsta ja siluda. 0n ne^, kes su- vatsevad telda; mis viga oli meil vita revolutsioonis laostunud, kuigi Mekaalkat vene vge, kes meie ter- ritooriumi rndasid. Kuid eesti oh- vitser ja sdur tuli samast laostunud vene vest.. Selle asemel, et rohkem laostuda, kogusid eesti mehed end kokku. Nad tulid ksikult kogu Ve- hemaalt ja remaadelt, lln^i ksu ning sunduseta. Nad tahtsid eraldu- mist laostunud vene vest ja sda* mnehl kutsus neid kiki kodumaale.
Eesti sduri vidus punave le ei aa htegi ksimusmrkl olla. See oli tisvrtuslik vit, tahte ja jul- guse vit vastase le j sellisena pea-
me seda ka vtma. Punave vastu Veneniaal vitles ka teisi.- Kusagilt tekkisid Koltshakl, ja I>enlkini n.n. valged" ksused, neid toetasid Ing- lased ja teised. Nad kik lpetasid kaotajatena, samal ajal kui eesti s- dalane trjus punaksused meifs ptl- rldest ja saavutas punastega meile soodsa . rahulepingta ,4gaveseks
.ajaks".- ^ Kuid veEe vest tulnud eesti sda-
lane ei videlnud ksi. Temaga hi- ms eesti mees, isa ja poeg sageli krvuti. Ne oli vhe varustust ko- dunt kaasa tuua. Puudus riietus, ja- lanud, toit, relvadest rkimata. Kuid neil oli kaasas tu^ev valm |ja tahe vaenlane trjuda, et oma kodu. kaitsta. See oli raske ja verine vit-
lus, rliine liikus sinna ja tMsiBia, jM- |w>m Taastada USA majandus- ^ ae
ksuse saabumisega ja liikus uuesti ida poole. NII trjuti piiridest ja
Eesti rahvas kandis neid mrgistasid le monumendid ning Kuid &i 5stl rahvas i lal vimaluse uuesti c kordses
m& pldu k vimaluse oBiMi
nda Ja esma- Iseselsvat rli-
M.ehltat sid.ues
Ukoolid ava- ppivale noor-
sooie. v,i uuesti 8
rahvale vajalik. le% ^a! Toompeal
gul rohkeml kui ksainus tlaud
meil palju rohkem. Rahvas d l r- mus ' ning hsti riietatud. PUusaa- dustest Jtkus toiduks kigile Ja pl- lsaadusi ' Jtkus Isegi ekspordiks. Meie riigimehed vtsid vastu vraid riigimehi. Meije saadikud tutvustasid Eestit meile olulistes vlisriikides.
tised ja thelepanekud olid alati po- sitiivsed.,' ^ :
Kuld Stalln ja Mltler; ihusid m- ph kaks teervlit metsavahel, saagiks langes ka Eesti Ja ti
kasa Inimtraagika mis kuulub suu- E^mate hulka. Kodmnaa ei pphitse
lismaailma ees. Meie rgime Krem- li poolt tolme pandud kuriteost ja Vgivallast, sest olesin vlismaadel .vabad. .
sint-must-valgete lippude rida >
rgime Vabadussnu ja Viduphast, mis smboliseerib ku- nagisi vitlusi Ja vite. Kuid' teadku Kreml, et tulevad ajad, mil nad mak- savad kik, mis rvitud. Nad kan- navad onna karistuse, mis nad <m tee- ninud. Sest aeg ei seisa
|a ttab meie kasuks.
t l ' l ' ^ )J^ 'FTy
USA president ja vlisminister A. Haig on korduvalt vlispoliitilistes ksimustes sna vtnud ja deklaree- rinud oma rangemat hoiakut N. Lii- du suhtes. Uus sjamitiister C..Wdn- berg on mrkinud, et USA laokile jnud sijajude hakatakse kohen- dama ja USA sjalist vimsust tst- ma. Nd lpuks deklareeris USA adhiinistratsioon oma tpsema vlis- poliitilise plaani.
Selle uue plani jrgi vetakse ette jrgmised sammud:
.1. Ameerika hendriigid taotlevad jlle mngida juhtivat rolli vaba maailma juhtimisel. Sama juhtimine taastatakse, mis oli USiA-l enne kao- tatud Vietnami sda. USA taotleb kaitsta igal pool ja igal ajal oma ideaale; Taotletakse taastada pare- maid vahekordi oma endiste liitlas- tega.'
2. Alatakse USA sjajudude les- ehitamist; et muuta US sjaliseit vimsaraaks.
3. Tehakse kik, et pidurdada N. Liidu ekspansiooni kikjal, Jcuhu Moskva oma agressiooni suunab. Taotletakse, et SA kaitseb oma s- jajududega neid, keda N. Liit h- vardab.
4. Alaarenenud rahvastele latatak- se abistav ksi ja aidatakse neid vaeseid rahvad, kes austavad USA ideaale ja on ise ka vimelised en- nast aitama^
5. Taastatakse USA majanduslik vimsus. '
Ls peab kasutama ma majan- duslikku, tehnilist ja poliitilist edu selleks, et Nu Liit psiks oma piiri- des, Esmaseks lesandeks on taotle- da taastada sjaliste judude tasa- kaal N. Liiduga. On vajalik, et tekiks arusaamine, et USA ja tema liitlased lnes on vimelised vastu astuma N. Liidu rnnakule, kui selline rn- nak peaks toimuma. USA peab rahu ajal silitama oma sjalisi baase neis piirkondades, mis oh elulise thtsu- sega.--'
N. Liit ei tohi olla eelistatud seisu- 'kohal selle tttu, et ta on haaranud omale sjalisi baase nii Aasias, kui ka Aafrikas.
Relvastuse kontrolli lbirkimj^ sed on olulise thtsusega, kuid neid lbirkimisi ei tohi pidada niimoo- di, et N. Liit oleks nende kaudu saa^ nud iveelgi suuremaid edusamme oma sjalise leoleku suurendami- seks. Euroopas on olulise thtsusega vene SS-20 raketid. Kuna Euroopa on nende rakettide rnnaku ohus, siis on vajalik, et LnCiEuroopa omaks rakette, nende rnnaku taga- silmiseks.
Poola kommunistlik partei peab korraldama Poola sisemised' asjad ise. Kuid lneriigid peavad seisma valvel ja hisel frondil Moskva inva- siooni vastu. N. Liidu invasiwn Poo- las peab tooma kaasa, et saabub jlle range klma sja periood, mis kahjustab kige rohkem N. Liitu ja tema majandust.
_ ' NATO sjajud peavad oleiha r- mises alarmilukorrasu
Kige keerulisem on USA vlispo- liitiline roll Lhis^Mas. USA taotleb hid vahekordi sbralikkude riikide- ga, kaitstes neid N, Liidu agressiooni' vastu. Iisrael ja Araabia riikide va- hekordade korraldamisel lhtutakse Gamp 'Davidi kokkuleppest. Taotle- takse paremaid vahekordi lisra^eli Egiptuse ja palestiinlaste vahel.
Kahjuks asetas Iisraeli peaminis- ter M. Begini rnnak Iraagi aatin- reaktori vastu USA rahutaotlused Lhis-Idas jrjekordsele' proovile. Liitunud Rahvaste Organisatsioon taotleb sanktsioone Iisraeli vastu ja USA on raskes olukorras, et asetada neile sanktsioonidele oma veto.
Kesk-Ameerikas on Ms-kva Kuuba kaudu tungimas USA tagaaeda. Taot- letakse uusi abinusid, et pidurdada ICuuba aktsioone Kesk-Ameerikas. Kige suuremat muret tekitab asja- olu, et Kuuba saadab N. Liidu .tanke ja teisi rnnakrelvi Nikaraaguase, et sellest riigist moodustada silla- pead kommunistliku ekspansiooni jtkamiseks. Salvadorile antakse kike vimalikku abi, et seal seada sisse demokraatlik riigikord.
Aafrikas on mustaks lambaks Lu- na-Aafrika ' mitmerassi^ poliitika'. Taotletakse, et Kuuba instruktorid Aafrika riikidest tagasi tmmatakse. Toetatakse Aafrika riikide iseseisvu- se taotlusi.
Vlisminister A. Haig viibis Hiinas ja mitmes teises riigis. Tema reisi peeti nnestunuks, ja Hiina ning USA kinnitasid, et nad taotlevad hist fronti, et peatada 'N. Liidu agressioo- ni Kaug-Idas. Ptakse selgitada, et Jaapani enda huvides on oma sja- judude taastamine. Loodame, et se- da vlispoliitilist plaani hakatakse ka kiiresti ellu viima. Hea, et on tea- tud kava.
. augustil kogunevad eestlased teistkordselt Torontost phjapool asuva Moonstone'i vi Kuuklvl me- seljandikul klllamngudeks. Ette- vahnlstused on kinud Juba mnda aega. Juba pauguvad haamrid killa- mngude smbolehltuste valmista- miseks, tehakse vmaseld proove eshiemlsteks, otsitakse kokku nltu- se-esemeld Ja rahvarivaid, proovi- takse vanu rahvapraseid toite Ja jooke nhig visatakse ksteise arvel ka heatahtlikku nalja. Rahva hulgas kneldakse ka rohkest klllapeole mi- nekust, sest maakondlike, koondiste ja rahvakunstidega viljelevate orga- nisatsioonide lkmeskondde kaudu on Ju rahva laiad hulgad kogu ette- vahnlstusega seotud. NII sUs kui lliii Ilus, peaks Kuukivli olema rahvast klluses.
On ksitud mis on killamngude sgavam mte. Milleks selline nimi? Mletame kuidas skautide ja gaidide suurlaagritelt ja Lneranniku Eesti Pevadelt vetud killamngude niini esimese kokkutuleku eel 1978 jrs- ku vga kontroversiaalseks muutus. Polnud korraldajail tahet ritust ja selle nime leliigselt vaidlusobjek- tiks teha, kuid tahe nis tol ajal ole- vat mningates ringkondades killa- mngude mtet surmata. Rahvapeo- le ji killamngude nimi ja killa- mnge on ka tepoolest Vanas Ees- tis peetud! Meie nimekaim^tnoloog prof. Gustav Rnk kavatses kunagi killa mistest koguni doktorit kir- jutaba, kuid loobus sellest siiski kar- tuses, et kogutud andmed miste kohta vivad ulatuslikuks tks v- heseks jda. Vanad kultuurivara ko- gujad ei osanud sellele kllaldaselt thelepanu omistada. Isiklikult olen kohanud kahe inimesega, kes jutus- tasid Killamngudet. Hiljuti surnud 'Karl Kasekamp vitis, et tema ko- dutalu maa-alal Jrvamaal oli killa- mgi, mille all poolkaares olid ple- nud palkehitused. Vanarahva jutu jrele olevat eestlased me otsas kinud nu-pidamas ja killamnge pidamas. Lastena mnginud ka ne- mad seal killamnge. Teine mees, va- na Vabadussja soomusronglane Adu Meri Torontost mletab oma lapseplvest veel viimaseid killamn- ge Kihelkonnalt, Saaremaal, kuhu rahvas linud rongkigus.
Rohkem uurimusi oleks vaja killa- mngude ja killa teemal. Vibolla oleme aga selleks liiga hiljaks j- nud. Vibolla just see salaprasus
on siiski meile olnud vajalik, et kik viksime sveneda vanade eestlaste kultuuriprandi otsingusse. Kui see nii on, siis on riime valik olnud ige ning kajastab killamngude philist eesmrki.
Kuigi killal vi spruskonna mn- gude mte on vana, oli see meile vrsil uus. Just uus ksitlusviis oli vaja varem suvepevadega thista- tud Vidupha ja jaanipeva riik- liku ja rahvaliku mtte jtkamiseks. Paraku tuli killamngudel sellelt thtpevalt snski teisele ajale liiku- da nagu ei saanud asja ka Phja- Ameerika Eesti Pevade ja le- maailmsete Eesti Pevade korralda- misest sel ajal. Killam^ngud on siis- ki oma vaimsust ja virgutust meie hiskonnale annud Eesti riigi, maa- kondade ja kodukohtade pildikeste esiletoomisega; Kuigi mitmed maa- kondlikud kokkutulekud ja organi- satsioonid said palju aastaid tagasi teoks, cflid killamngud cmeti sel- leks kige tugevamaks 1 oorattaks praegusele maakondade tegevusele ja uutele seltsidele. Kodutulede lam- bid hoiavad liikvel rahva hinge.
Killamngude mtte esialgsed kandjad tulid peamiselt vhemast plvkonnast, kelledel otseseid m- lestusi kodumaalt. Aga need olid va- nad ja noored, kes tegelikult killa- mnge koos lbi viisid. Vanade m- lestuste Eesti ja noorte kujutluste Eesti olid llatavalt sarnased. Nii algas vanade ja noorte hislooming ja mng loomulikult ja vlissurveta. Tunti rmu sellest ksteiseleidmi- sest. Ka lapsed leidsid killapeos ja 'kiHamngu4e Eestis midagi konk- reetset. Leidsid tunnetuse Eestist ja eestlastest. Toogem siis ka oma lap- sed killmngudele!
Kuna noored on killamngude juu- res, siis on meil usk, et see ritus jb kordpma. Selleprast on juba nd phjust les tsta mte, killa- mngude korraldamiseks ka IV le- maailmsete Eesti Pevade raames. See annaks kikidel maakondadel, koolidel ja teistel gruppidel kokku saada oma maakondades. See vl- diks k duplikatsiooni, mis segipai- satud kavalises olukorras paratama- tult tekiks. Eesti Pevade killamn- gud oleks jllegi midagi uut kogu vaba maailma eestlaskonnas ning haaraks neid ka kikjal aktiivselt selle ettevalmistamise protsessi. Kil-
RRERT KREEM
midmi d htu ajalehe seisukoh- tadega. Palume kirjutada kokku-
oma nimi
Ahjude, torude, radiaatorite parandamine Ja vSlJavahetamine Ahjude gaasikttele vahetamine koos riikliku toetusega kuni {800. Mdukad hhmad, oskustega tmehed
R 0 L MD K L L I K Tel. (416) 275-1280
guse lugejate kirju redigeerida j& lhendada ' ning korral ii
0 /V
Meie Elus" nr. 18 19M avalda- tud artiklile Naised Eesti Vabadus- sjas" lisan mned mlestuskillud.
Mainitud artikli kohaselt Eesti rah- vaves Vabadussjas olla olnud umbkaudselt 11 naist, kellede hul- gast 6 naise kohta on artiklis mrgi- tud nimed ja veosa ja he naise fo- to ja veosa. Peale nende 7-me mle- tan veel he, kelleks oli auvrne neiu Meeri Meier Hdemeestelt, va batahtlik Prnu Kaitsepatljoni 1-es roodus 1919. a. alul. Kui 1919. a. ke- vadel P.K. Pt. formeeriti mber 9. Jalave Polguks, siis tema ji ka sel- le koosseisu kuni Vabadussja lpu- ni, kuigi mitte rivisdurina.
Peale mainitute on artiklis maini- tud veel naissduritena Vabaduss- jas soome vabatahtlike hulgas 32 ja taani vabatahtlike hulgas 10. Soome vabatahtlike hulgas olnud naissdur ritest kohtasin a. 1949 Stokholmis hte, kelle neiu-^ nimi oli Kurko (vist) ja kes oli olnud Eesti Vabadussjas halastajaena; Tema meenutas kui- das oli kord ratsahobusel kihutanud kuulide all le; lagendiku, et aidata ht haavatut soome vabatahtlikku. Ta siis veel ei teadnud, et Eesti valit- sus oli andnud temale Vabaduse Ris- ti, sest prast Vabadussda ta oli abiellunud rootslasega ja oli asunud elama Rootsi. ma. Vabaduse Risti ta oli siiski saanud ktte^umbes 30 aas- tat hiljem. Siis see Rist oli" olnud Eesti Helsingi saatkonna poolt antud le Soome vimude korraldusse.
ILARION KANGUR /
Td. S33-8451 AUTODE PRANDAMINE ^ TIELIK MOOTORI JA TEISTE MjEHAANIKA TDE PARANDUS ^VRVIMINE i( TUNE-UPS ^RAVEDU Iie. Mehaanik Sbralik teenindus Ja nuaime
Filtsos Brothers & Afltociate
Vabaduse Risti said kaks eesti naist: Salme Bergman (abifelus peets), kes 17-aastse sanitarina sai vitluses Landeswehri vastu haavata ja Anne Vares (abielus Kukk), kes oli Ratsargemetidi sidekomandos nime all Peeter Ronk. Ta vitles Narva rindel ja Landeswehri vastu. Mlemad said Vabaduse Risti lahin- gus les nidatud vahvuse eest.
n nagu suur dshungel
Loomaaias nautige vrsket hku, ilusat loodust ja eksootilisi loomi. Sge meie restoranides vi vtke kaasa
oma toidukorv. n Tehke tutvust loomaaia personaaliga ja
vaadake loomaide demonstratsioone. Ratsutage kaamelil. Sitke Zoomobilil" vm >,Domain Ridel", Avatud iga pev kl. 9.30 hom. kl. 7 . Psmed: tiskasvanud $3.50; pensionrid ja noored (12-~17) $1.50; lapsed (5-^ 11) $1.00; lapsed (4 ja nooremad) tasuta. Strollers" ja ratastoolid saadaval. ^ T.T.C: Regulaar bussid (Scarborough 86 A) ' Kennedy allmaaraudtee jaamast.
Hwy. 401 East at Meado ivvale Road. (416) 284-8181, 284.0123 (recorded)/
e t e r v i t a v a d teid looiTiaaias<
Meie Elu" n
Godfrey (M( Gary Dunfo ter), aupea Helle Lelth; nitleja Lyc
Miss Tal ossa jagatu tas \vine
.zhrii liikm kikide Teise osana didaatide osana oli ja neljanda ne r- ks \ ti kui inglis kandidaatic tud: 1. Kui hoida oma sid reisida le kuhu tnapeva austad koi das kirjeid tuli .Marsi kuulutusta paneksid s
Eesti M nii tais et tunda, kui red meeld kandideeri; le. Algul t 'teist kordi
, mnelgi ju mitmest J jrjekorras tu rahvar Muhu, Linc Oder - Tl Kadrina II Jaagupi. Z valiku leg did oli ker murdosag Riina Kau pingeta k ja zhriid
AINULT Riinale
mm: Ku vrale, k tus kahes meeldiv: tulnud v talle ht selge|cs, e on umbes mad!"
Riina K na. ppis keskkoolii temaatika Toronto Rgib e( keelt. Tar rhmas j juht Phj, vtseb tui seneritead
Miss T; sit Las raha Kiw didaadid fotostuudi nis Helle andes, et nagi vaad jaks. Reet sed roos ic na.
KUUS M Reet Mi
M VEU Tehke Vitig HEAl vel S( vd kl kulB8
ffl