eesti pe-
Igidele koos-
ae^ osa-
a liga
[laagri feter- (n Toi,
Id oma )lnian-
llisiel^ nilised
my'd" Krii-
I
M E L J P E V L , 20. A^^*^^^
' ee
Kuna f V on saanud mbli koha Igas majapidamises, olin ninud Ca- lifornia osariiki ka vaid pevauudiste kaudu, kll metsade |ilemise, maa- vrisemise, veepuuduse Ja lpuks veel Ameerika presidendi Ronald Reagani lbi, kes oli seal vga lugu- peetud kuberner. Seega lheb sit siis Ameerika osariiki, kus loomad ei vaja lauta ja hein kuivab enne niit- misty pole muud kui pane pallidesse.
Meenus veel Rakvere Gmnaasllu- nil maadeteaduse tund, 'kus direktor j . Jaanis jutustas, et Kaiifornis lei- takse palju kulda, seal kasvavad vii- namarjad, apelsinid, virsikud ja kiksugu isuratavad lunamaa phklid mis panid lapsel sUu vett jooksma..Nd avastasin, et Kalifor- nias on peale puu- ja aedviljade, mi- da siin igapev, sme, veel palju pi-. kesekulda... Kuum ja kuivi Rahu- armastav Vaikne Ookean (Pacific Ocean) udustab temt osariiki ph- jast kuni lunani Grescent Cityst kuni San Diegoni seti V|ihmasaga- ratega ja hommikul uduga, mis ku- rna pikese kes haihtub juba kellas heteistkmneks, nii kuidas krged; med seda reguleerivad. Med ja orud, med ja orud ning vhe vett ^ see on iKalifornia! Sajab> ss kallab vihma sirgelt alla nii et lihe sekundi jooksul pole isegi hamba a |ciiiva kohta. Juuni lpust peale algab 9 kuud ma vihmata periood! Roheli- sed mekijed krbevad pruuniks ja igast sdemest tekib tulekahi.
KOOLIDE ^ Phja Kalifomia$ elab palju eest ,
. lasi, sest meie jaoks pole testi maailm kuigi suur ega lai, kuigi m^d .
, bn vhe. San Francisco lennuvljale : mndunud nen juba kaugel|; vi- kest, habrast. Mallet pingsal pilgul vaatamas, roos npu vahel, kelle kr- val ta meremehest abikaasa, Juho
: Rammo. Seal nad seisavad. ks elas Torontos, teine Austraalias ja nd on kodu Burlingames, San Francis-
eos.'- Malle, sndinud Uffert, lbi ja lbi
virulane, kiirustas Gnmaasiumist abiellu, kasvatas kaks ilusat ttart, kelledest ks Inglismaal ja teine kunstnikuna Torontos. Mlemad abi- elus ja laste emad. Juho kohta p i ^ m tsiteerin ta koolivenna ArturjRinlne raamatustj Ihk. 118. ,,Mletan oma koolivenda Juho Rammot kui tasase loomu ja suurte unistavate silmade- ga noormeest. Ta sitis kaugetele maadele ja meredele nne otsima, kuna kodumaal oli /vhe vimalusi. Peaaegu. 35 aastat hiljem sain teada,
;et too unistavate silmadega noor-' mees. olevat Kalifgornias ja tundvat ^ huvi, kuidas ma ka elan. Nii meie ;
: kirjavahetus algaski. Huvitavad, hu- moorikad on tema kirjad. Ta maalib.
kasvatab lilli ja apelsiee, armastab muusikat, kogub heliplaate, matkab, pab kalu ja tegeleb fotokunstiga. Ta pole unustanud eesti keelt, mida kinnitab rikkalik snatagavara tema kirjades. Muidugi lapsed ja lapselap- sed on le linud" ameeriMastek5, kanadalasteks ja inglasteks'."
j Tee peal kuulen, et olen tulnud lin- na, kus vib kuulda 26 keelt ja nha kmne bloki vltel kakskmmend maad. limalt pnev! Auto peatub veel enne koju judmist Home Sa- vings and Lane Assoeiation" uue pangamaja ees, niilline ehitus on im- posantne ja nagu suur oaas vikeste hekorrliste majade seas. Farajasti on teoksil Ameerika ikige uuema suurpanga'ayatseremoonia ja ega sel- liseid pidulikke sndmiisi ei ne iga- pev. Avaras, kolme majakorruse krguses ruumis kib pidu ja koh- vijoomine ties hoos. Kohe selgub, et see pple Kanada moodi panga avami- ne) vaid seal esinevad filmithed nei- \h kaasuva rambipalavikuga. Nimi tuleb kanda klalisraamatusse ja di- rektorid oh lahkus ise muidugi loo- tes et rahathti voolab miljarddd kokku mida produtseerib inflatsioon. Lahkudes saab iga klastaja meeldi^ va raamatu How sweet it was", Art- hur Shuhnan'i ja Robert Youmanl poolt koostatud 210 Ihk. TV saateid piltides koos tekstiga. See ori ajastu kui polnud veel,musti filmithti kui puru taevas. Kui tlen, et olen rah- vuselt eestlane ja Kanadast> siis kir- jutab filmi-iludus mulle pikema au- togrammi, mis klab nii: Eha, Hap- piriess -1- Love. Elly May Donna Douglas." Teisel lehekljel ,,!My Wrmest, Best Wishes Dennis Day. My favorite Show is Sid Caesar." Hinge poeb siiski seal rahaasutuses
tunne , ja suur .summ. imojub
Perekond Rammo maja on t.i raa-- mtuid, igasugu ajakirjanduse aasta- kike, r nitdk isegi National' Geo^ graphic'u mitukmmend aastakiku, maale ja igasugii a r d n et iga toa uks on eri-kombinatsiooni lukuga kinni. 'Pererahval kib lukustamise tehnika khku, aga vral tuleb uks maha la. Terve maa-ala krge aed oni veel rngas cikastraataiaga piira- tud ja aiavrava kell teeb till-till kui on mavnng vi kee^i teda puud^ tab. Suuri kellasid ripub Burlinga- mes ka postide otsas. Mujal San Franciscos on need rahva poolt ra varastatud. Need on mineviku mles- tuse hdakellad, mida mitmesuguse abi vajamise korral helistati. Asun esimesena pererahva sja yalminud uude klalistuppa, mille aknast on
jumalik vaade troopikaaeda. Seal on oma ette riik kaktusi, millest mni letab katuse, seal.itseb roose, orc- hideesid, krsanteeme, klematisy im- peeriumi- ja pevliiUa, rhododendro- ne ning lillede hulgale kaasuvad vil- japuud. Iga jalatis riiaad on otstar- bekalt ra kasutatud. Mtlen jalle- kordselt, et inimene pib surmani. Milleks meie Torontos uitame htul veevoplik kes kus laiutab vaid mu- rulahmakas?
EESTLASE!]) ' ; ; ^'
Jrgmisel peval selgub, et sealne eestlaskond elab vga laialdaselt eri piirkondades, sest San Franoisco laiub ju suurel poolsaarel' on kol- mest kandist veega piiratud ja ks- teise kiilastamiseks ning vete leta- rhielks kult|b terve pev. Vtan tele- foniga henduse Eesti Seltsi esime- he Peter Grner'iga, kes kuulujrgi olevat haruldase energiaga mees ja hingega eestluse juures. Peter Gr-
ner on vga rahul KaHfomia kliima- ga, sest peval on kuiv kuumus, d jahutab kik Bay, ookeani udu kas- tab taimed j a kuigi kuival perioodil mekijed krbevad, on oliivipuud ikka rohelised. 'Nad asutavad Phja- Kalifornia liidu, kus- on liikmemaks, ja kuhu kuuluvad kik Balti rahvad, s.. ltlased, leedulased ja meie. Bal- ti htuid- peetakse kordamda ja viimane kokkutulek on "majandusli- kult nii edukas olnud, et le $1000. jnud phast. 'P. Grner on sjave- lane, omab broo, teeb muusikat ja tleb, et San Francisco laulukoor, mida ta juhib, on omaette rganisat-
Bay on pikk, parkimisega on igal- pool raskusi ja sestap peeti Jaani- pev Soome Vanadekodu maa-alal 201: juunil Elverano Sanomas." Seal oli rongkik, esinesid Los An- gelesi .rahvatantsijad, San Francisco segakoor, oli vaadi lu, barbeque ja muud llatused..
Eesti Seltsi esnnees on nnelik, et noori on tulnud juurde abiellumise ja tkohtade kaudu, nagu Mati Ots- rna ja Krista Albok kes laulis' pea- osa Emaj el". Momendil on ked tis Seattle'i Eesti Pevade organir seerimisega, kuhu lhevad ka veel tienduskooli lapsed nidendiga. Len- nu korraldajaks on Arno Bendei^. San Francisco vajab ka rahvuslikku ssti ja nad meeleli kandideeriks 1983 aasta Eesti Lneranniku pidus- tuste pidamisele. Ss mdub 30 aas- tat esimesest Lneranniku peost, mis toimus siiri ja nad sooviksid se- da kokkutulekut Phja-Kalifowiias eriti pidulikult phitseda.
TEGEVUS
Koguduste td juhib ja jumala- teenistusi peab sbraliku sujuvusega .petaja Karl Lipping, mitmes piir-" konnas. Kiriku i nukogu liige Mati Walter tles, et phapevakoolis on tavaliselt 10-^12 last. Eesti' tiendus-
koolis on petajaks Raja Vinci ja teisi lastevanemaid. Nidendeid juhi- vad Heljo Pender naissektsiooni juht ja Marje Luik. Phitsetakse Julusid, Emadepeva, Vabariigi aastapeva ja eriti populaarsed on laulukoori peod, mis toovad kuni 150 inimest kokku. Vitlejate hingu esimees on Uno ^ Veideman. Prast leeritamist olevat aga see kurb nhe, et vaid kputis noori nitavad oma ngu kirikusse! Kohalik kirik, mida eestlased rendivad vtab maksu $50 korra pealt. Maksuvabad on aga spordi- j tennisvljakud, kus ka mi" nu sbrad on pea iga hommikul kell 7 platsil siis on veel jahe ja kui pallid lendavad le aia, siis ei tlita 73 aastane Jujho enitast vravasse kimisega, vaid ronib kui orav le krge tennisvljaku metllvrgulise a ia . . , Imestan ta nooruslikkust kui palju on kes seda vivad jrgi teha?
(Jrgneb)
Eesti soost kirjaniehi, kes olniiks kpsed oma kaasajast svinumat pilti, kerkis alles mdunud sajandi teisel pcmlel. needki olid rohkem hlestatud rkamisaegsete roman^ ^^ viljelejaiks kui objektiivse eluvaatluse jdvustajaiks. peegeldavad memuaarteosed vi autobiograafilist laadi t nekud olid tolleaj eesti kirjnduses tundmatud. Seetttu on hvitav peatuda he balti-sksa autori juures, ^ sakeelses teoses annab rohkem kui 170 aastat _
va kohal rippunud vesivrvides maa l i jrgi toob autor elava pildi tolle- aegsest talgupeost, raamatus nuneta- tud ,,Talkus". Niisugused peod olevat olnud iseloomustayadLiiVimaal 1800. a. paiku. Kirjeldataval maalil on ku- jutatud vhemalt 150 inimest, eesti mehed ja naised ,,igas nansis, p- ritolus, m:geleoius ja purjusoleku ast- mes", nagu autor tleb.
Istutakse perekondlike gruppidena maas, suur leivapts keskel, istujatel lusikad ja sogmud kes, ootamas supivankrit. Mustas riietuses meeste ja kirjudes, puhastes rivastes eest- lannade krval figlire^rib omaprane balti rahvuslik elemeiit lemine- kuklass poolsakslasi.
Selleks autoriks ori oma kaasaeg- setes baiti-saksa ringkondades hsti- tuntud arst-ja-publitsisti Georg Ju- hus Schultz (1808-1875), kirjandus- liku pseudonriiiga Bertram., Siiri- dinud Tallirins Toomkiriku petaja pojana, veetis ta lapseplves pajiju aega oma vanaisa kodus, kes oli Tor- ma koguduse petajaks Tartniaal. Torma kirikuriioisas li prastine au- tor psivaid sidemeidp eesti eluga, mi argipevases suhtlemises kui ka trkava rahvuslilm kultuuri avaldus- tes.'.
teda hegi tegevuse juures rohkem kui paar minutit viibida. Sellest jb mulje, et vanaema teeb kmme asja korraga - koob, ketrab ja kirjutab vi teeb veel midagi muud. Ja selle kige juures suudab ta veel oma sil- mad hoida lapselastel vi jlgida ak- nast, mis uel ja pllul snnib.
; Nn juhtub, et ta keset mingit tege- vust kki on. peaga aknast vljas ja; hab: Kristus Seina kulles! Liso, kas sul silmad peas? Sead on orra- sesl".' ' ;
Liisu on eesti tdruk, kirikumisa seakarjus.
P E R E T U B -
Autori jrgi on eesti elu saksa kodus.
tkike
t Eriti suuri teeneid eesti kultuurile Osutas dr. Schultz-Bertram -Kalevi^ poja" teokssaamisel. Oma spruse tttu Fr.R. Kreutzwaldiga sai temast petatud Eesti Seltsi mjuka liikme- na kaaluandey hutaja meie rahvus^ eepose kirjastamiseks , ES poolt. Peale selle vttis ta endale ka Kale- vipoja" teise osa tlkimise saksa keelde,.''
Jttes siinl^ohal puudutamata dr. Schultz-Bertrami silmapa|istva loo- mingu publitsistlikul alal, toome, alljrgnevalt mningaid huvitava- maid kirjapanekuid meie, kodumaa elust mdunud sajandi (esiriiesel veerandil tema raamatu ,,Baljtische Skizzeri' jrele. See raamat ilmuks algselt kahes osas 1852. ja 1855. as-
' tal, Hiljem oh sellest ilmunud veel mitu trkki. 1962 .a. ilmus Saksamaal 5. trkk koondatult hte kitesse (Harry v. Hofman Verlag, Hamm).
Seda viimast elementi kirjeldab au- tor kui lespoole rhkinud eestlasi vi jlle allapoole langenud sakslasi misavalitsejad, aidamehed, kst- rid, ksjtlised^ikrtsmikd jmt.
j Eestlased nimetavad neid ,,Kadda- ka-Saksad" (,i,Wachholder^Sachsen") ehk Ussakd" ja ,Antwrgid'. Joone all tleb autor selgituseks, et kigu eestikeelsetel snadel olevat rhk esi- mesel silbil). Sakslased jlle tege- vat nende kulul oriiakorda nalja, hdes neidPafulken"., ;
Kommenteerides seda klassi, tleb autor, et ta ei suutva;t mista, miks niisugused eestlastest vrsunud oma pritolu hbenevad ja varjata pa-, vad.:' ' ^'
Oma vanaisa, torma koguduse praostist petaja suures elutoas soh-
Huvitavalt kirjeldab autor oma va- naema, praosti prouat. ^
Vanaema on elavhbedataolise ise- loomuga r~ tema'liikuv vaim ei lase
Ku i loomad on talitatud, peavad teenijatdrukud kogunema peretup- pa ketrama, kuduma vi lnga keri- ma. Majaemand istub jrelevaataja- na samas, kuid jb tihti magama. Seda kasutavad tdrukud pererahva villa peitmiseks oma pue vi sulc- kadesse. '^V
Autori vanavanemate kodus on ipe- . retoast eluruumidesse viivas ukses vike vaateaken,mille kaudu saab tdrukuid jlgida ja akent avades neile korraldusi teha. Ust ei vi ava- da, sest peretoa mitte just meeldi- vad haisud lambavillast ja hanesul- gedest ning peerusuitsu ving imbu- vad eluruumidesse.
Peretoas istiwad tdrukud mber kolmejalakrguse krendi ehk ngu autor tleb eesti keeles seda kutsu- tavat tuleke. Krendi kljes on metallist painutatud haarats, milles- se pistetakse plevad peerlmraud,
Autor nimetab neid ^,pergelitdcs" ja selgituseks kirjeldab neid poole- sllapikkuste hukeste liistudena trvasest okaspuust, eriti mnnist.
Peerulmmud valgustavad ebaht- lasega vilkuva tulega, aga siiski kl- laldaselt. Iga viie minuti jrel tuleb jlle uuspergel" krendisse torga- ta. Selleks on tuleke krval pran- dal terve hunnik ,ypergeleid". See val- gustusviis on tavaline kogu Liivimaal ja Eestimaal. ga see on ka eriti ku-
^^ irnond Koiga novellikogin ooUskmata Toomas"
kohale judnud * ti judis kohale luuletaja
Raimond Koiga novellikogu Uskma- ta.Toomas". Raamat koosneb autori realistliku^ ning omaprases reljeef- ses stiilis kirjutatud pikematest ja lhematest juttudest. Tnapeva ta- valise inimese probleemid' ja ta mu- red ja rmud ja ta hoiak kikjalt pealerhuva vra maailma vastu on edasi antud nansirikkalt, siiralt ning, huvitavalt. Aine on vetud pa- gulusest, osalt ka vanalt kodumaalt. Tugev jutustuslik joon ja leebe huu- mor teevad lugemise meeldivaiks.
Ilmunud ,
f S8 Broadview Ave. Toronto. Ont M4K2R6
Inkas selfest johtuda vivate tule- kahjude tttu. '
Peretas kib t edasi! ks td- ' rukuid ketrab, teine ragistab kangas- puude juures, kolmas seakarjus Liisu kitkub eliishanelt sulgi, nii et lind koledat kisa teeb; neljas raiub kapsaid puuvarre klge kinni^ tatudS4uj ui ise rauaga, viies loksu- tab meeleheitlikult suures pudelis koort, mis ei taha viks muutuda.
Kui kgiuks juhtub aviiema, paistab sealt naiskokk rna abilis^- P paljaste, veriste ktega vorste titmas, musta,;kcki" jahu^ ja vere- segust taignat stkumas vi kri- nud kaerajahu lbi sela ajamas ja
tarretiseks valmistamas, mis moo- dustab eestlaste tuntud toidu , ,Ki- se!" (kirjelduse jrgi tundub tege- mist olevat kaerakilega, JKr.), mis lhnab ja maitseb suitsu jrele.
Huvitava ligu annab autor balti- saksa ,,SGhmantile", piima koorele^ Saksa kirjakeel teatavasti ei tunne Schmanti", koor on ,;die Sahne". Au- .tor nimetab Schmanti" asendama- tqks kgielemendiks Liivimaal. Sel- lega saab kike maitsestada vahv- leid, marju, nii looma- kui linnuliha, aiavilja ja salateid, lhidalt: kike sdavat, mida maast, hust vi veest ;
IKINSURAHCE AGENCYLTD
Ttl. 74S4ft22
j .1