l : 4
Laupeval, 12. sept. thistasid ligi poolsada realisti" Tartu Collegeis Tallinna Reaalkooli juubeli-aastape- va piduliku aktusega ja 'koosViibimi-
RiRK (Realistide Koondis Kanadas:) esimees B. Randalov andis pikema levaate kooli ajaloost. Peetri,Reaal- kool avati 1. sept. 1881 piduliku aktu- sega, l^ool ttas ritud hoones. Uus koolihoone ehitati plaanide vistlusel esikohale tulnud larh. Hoeppneri projekti jrele jaqn kau- nemaid klassitsistlikus stiilis ehitisi Tallinnas. Uus koolimaja valmis 1883. aastal ning on praeguseni kooli asu- kohaks. 1916. aastal mrati keisri kskkirjaga kooli direktoriks Nikolai Karin, kelle kindlakelisel juhtiriiisel rhkis kool sihikindlalt Tallinna koo- lide esirinda. Koolis ergutati isetege- vust, petati armastama oma 'l^ odu- maad, arendati htekuuluvuse tun- net, asutati mitmesuguseid ringe (male-, spordivliirjanduse-ring\ jnei: (QQj^ millest kasvas vlja nn. Reali Vaim". Reaalkoolist on vrsunud ni, niekid mehi nii:majanduse-, teadu- se-, kirjandusi, kunstid ja muusika- pllul. Direktor Nikolai )Kann\i kr- val oli inspektor Ernst Srgava mor numentaalne kuju, samuti olid kik petajad isiksused omaette.
Vaikse leinaseisakuga mlestati di-; rektor Nikolai Kann'u, inspektor Ernst Srgavat, kiki petajaid ja kiki realiste, kes andsid oma elui Vabadussjas, .Esimeses ja;Xeies maailmasjas, kellede hauad kaugel Siberis ja kes puhkavad merephjast
Kodumaal valitsev Olukord on vt- nud Tallinna 'Reaalkoolilt ta tradit- 'sioonidega seotud nime. (Kadunud on mlestuammas Reaalkooli eest, na- gu on kadunud marmortahvel aula seinalt Vabadussjas langenud pi- laste nimedega. Kadunud on viduka- te sportlaste vidutrofeed aula sam- mastel, kuid meie. minevik ori kustu- tamatu ja Tallinna Reaalkooli osa Eesti kultuuri ajaloos on salgama- tu".' ,;Meie sooviks on/ et see vaim, mis Reaalkoolis kasvas ja valitses, sama ivimsalt edasi kasvaks ka ' praeguses mlemast soost pilaskon- Inas kuni uus plv kord tielikus va- baduses sama nnehk saaks olla, na- gu meile osaks sai!" lpetas B. Randalov, saades koosviibijatelt kauakestva aplausi. ~ -
Juubilarile toid, te5rvitusi: E M au- peakonsul I. 'Heinsoo, Tallinna II T- tarlaste Gmnaasiumi esindajana Ly- dia Vohu-Viksteny, Tallinria- Kaarli- Koguduse Gmnaasiumi esindajana E. Randalov, Tallinna I Ttarlaste
naasiumi esindajana H. Edari, Tallinna Ttarlaste Kommerts-Gm- naasiumi esinda j ana pr. Halj asmaa. Korporatsioon ,;Sakala" esindajana R. Viksten, USA Reahstide Vilistlas- kogu poolt tervitas t Milles ning Montreali realistide nimel ti tervi- tusi E, Heinsoo. '
Soololauluga tervitas pr. Allik. Te- da saatis klayerii ta abikaasa.
Aktusele jrgnes htusk ning peagi tid G; Iltali valsihelid tantsii- prandale avavalsiks RKK esimehe ta abikaasaga, kellega peagi hitusid arvukalt teised tantsuhuvilised.
Tallinna Reaalkooli 100. aastapeva thistamise koosviibimisest osavtjad Torontos. Esimene rida, vasakult: A. Kaldv^er, H. Riga, . st, L. Milles, R. Edari, B. Randalov, I. Hdnsoo, Kadak, E.^ Reissaar, R. Viksten. Teine rida: H. Kivi, B. Rahe, A. Maiste. H. Meret, M. kaim, V. Brambat, G. .luuse, A. Remmelkoor, E. Gering, A. Jaagumgi, A. Virkus, 0. unapuu, E. Heinsoo, B. Rtsep, E. Thoen, E. Allik,;e.'Kesker. Kolmas;rida: .:#^^^ 0. Kess, E.. Mgi, L Pikkov, E. lrvlepp, E. Berendsen. H. Altosaar, E. Rist, G. Mitt, V. Zimmermaii, E. Foto 0. Haamer
mi St 0 * e s B 0
: HEijSINGi;:(M^E.)- Suvel esitas siinne:'Ringhling palju saateid, mis ksitlesid Eestit. . Algatuse .see sai juulis, oli kuulda sari Nukogude rahvamuusikast ailpealkirj aga Ees= ti". Kava esitati kahes osas.
Veidi hiljerii Ringhling saatis eetrisse 8osalise kava pealkirjaga ,Kas. sa saad aru eesti keelest/Ym- mrrtk eestin klelt", mis tutvus-' tas soomlastele eesti keelt kui ka viis- kuulajad himurahva juurde.
'Rahvamuusikat tutvustas soome kuulajatele Vljapaistev risambel Lei;garid'-, keda ei tohi, nagu maik niti programmis, segada Luna-Soo-
Kuigi sageli veel metsikult palavad ookeanilaintel ja liivarannal tegid ilmad rndavad USA idaranniku meeldivat koorrlaulu" ja muid tore- keskosar kaasaarvatult New Yorgi daid ettekandeid, vludes. nendega mbrus, veel septembri kestel, on kiki rannas peesitajaid'.,. traditsiooniliseks sgishooaja sisse^ . juhatuseks koos hvastijtug sUvi> sele ujumise ja randadel pikesevan= nide vtmisele sama kuu algusossa langev Labour Day ndalalpp. Siin- sed eestlased mrgivad seda ulatusli- kumalt vast ainult Lakewoodis, kus Eesti Maja on kiilalistele avatud s- gi-ja joogipoolse ning ettekaiinetega
me rahvamusikaansambligaLeika-^ kolmeks pevaks. Neil puhkudel on rit". Mainitagu,et Leigarid" on see saabunud sinna alati sna arvukalt rhm, kes esineb igal suvel Tailinna' vabahumuuseumis Rcca' ai Mares turistidele.
Alates- sellest avas nd oma uksed prast suvist vaheaega ka New Yorgi
dus 26. septembri ndalalpul. Ees- ti Kultuurifond avab oma sgishoo- aja pisut hiljem ja nimelt 11. oktoob- r naiskoori kaastegevusel, kus esi- nevad ka pirof. F. Oinas ja Kanadast prit olev noor helikunstnik Kristi Allik, samuti sealt kohale tulev prof. Peter Such, kus kik kolm koos kir- janik Asta Willmann iga oma ettekan- ded phendavad Kalevipoi a teemale, koguduste sgishooaja algus startis leina the all henduses" abipraost M. Saare ootamatu surmaga, samuti mlestati hiljuti riianala lahkunud
^praost R. Koolmeistrit ja praost M. Vaherit Euroopast. .
New Yorgis aset leidnud Labour Eesti Maja einelaud ja baar, milUsl suure^ paraadist vttis marssi- kaks suvekuud ttasid vid reede htutel. New Yorgi Eesti Tealer, mil- le ts on ka juhtiva otsa haaranud oma ktte noorem pere ja valmistub kunstiliste'ks etteikanneteks, pidas
ka Kanada-poolseid sguveUdi^ de- ^^P^^^..^^^ f
Tallinna Reaalkooli juubeli koosviibimise! andis korp. Sakala'' esindaja R. Viksten ajakirja Varrak" toimetajale realist H. Riga'- le korp. Sakala" 70 aasta juubeli albumi Verbum Habet Sakala'' koos kinnise mbrikuga.
Sel suvel ansamblil oli vimahk esineda ka 'Soome pealinna vabahu- muuseumis Seurasaaris, kuhu Ees- tist sitis 34 isikut 64-st. Mainitagu, et kavas toodi esile see, et ansambel viibis Soomes esimest korda hooli- mata, et reis siia on nii lhike.
Aastast 1969 saadik on,Leigarite" juhatajaks Kristjan Toro, keda ka
Foto 0. Haamer intervjueeriti soome keeles.
sid. Vmastel aegadel haarab pidu- liste enamiku kindlalt noorem plv- kond. Neist suur hulk siirdub siis ka lheBale ookeniranda.
Kaks aastat tagasi oli seal maarah- va poegade-ttarde kisa-kra koos muu juurdekuuluvaga linud nii kr- geks, et kutsuti kohale korravalvur reid ja mne lokaali akendele ilmus tagasitrjuvaid silte N estonians!". See tagasilk parandati kuhjaga aga linud suvel kui eesti noorte grupid
-r
mehe ja nitleja Ralf Samsi suveko- dus 'Pennsylvniasv millest osavtt oli elav. Otse Labour Day kannul tuH kokku; meeskoor kluhihtuiks' ja esi- mese^ ks harjutuseks. 'Ees on tihe t- aasta, milles ka osavtt Torontos korraldamisele tulevast mandri jrje- kordsest meeslaulupevast. N.Y. ja ka enamuse mbruskonna eesti koo- lide uue ppeaasta esimeseks kooli- pevaks ; oli nhtud 12, september. Mandri eesti sjameeste pevad toi- muvad Lng Island noorte suveko- kiewicz, kes kandis peas ini^valget
, , mtsi nimetusega ,,Solidarnosc". 35- _ : ' aastane poola lehemees, kes on vare-
malt ttanud kahe Varssavis ilmuva ajalehe teenistuses, tles, et t6da vai- mustas see ttajate paraad, milles peegeldus nende nnelikkus ja vaba- dus. ,;Ma ei ole midagi niisugust va- rem nimud. Kui viimati ma de- monstratsiooniks marssisin, siis meie
; tegime seda igapevase leivapuuduse
jatena osa le sajatuhande isiku, mis oli osalt organiseeritud ametihingu- te kaudu huliikluse kontrollijate il- legaalse streigi toetamise mttes. Sa- maaegselt demonstreeriti ka presi- dent Reagani vastavate sammude ja muugi vastu ootamatult vlja ilmu- nud gruppidelt. President R. Reagan ise viibis ka selajal linnas. Laiemad rahvahulgad mrgitud streiki ei i- gusta, leides et streikijad saavad ise- gi juba {likrget tasu (30404uhat doH .aastas). See Labour Day paraad oli muide jesmakordne prast 13-aas= tast vaheaega.
Paraad pii aga erinev he erakord- se asjaolaltt. Sellest vttis ka osa poola ajakirjanik Zygmunt Przeta-
Z. 'Przetaki^wicz teatas, et Poola ttajate union Solidarity avab te- ma juhtimisel New Yorgis; nd oma ametliku informatsioonibroo, et an^ da kiiret ja otsest informatsiooni massimeediale, samuti ameerika ametihingule, millistest viimased on seni kogunud 30()-tuhat dollarit Poola, ametihingu toetamiseks. Ta
Hsas, et tema allub teenistuslikult 'otseselt Poola ametihingule, sealne
valitsus ei olnud teadlik informat- sioonibroo avamise iplaanist ja ta saabus ise USA-sse turistiviisaga. Vastavad ruumid on broole vimas iatud Park avenl nr: 260 ameerika koolipetajate ametihingu vastutu- lekul. See oleks siis Poola Solidari- ty ametihingule esimeseks vlismai- seks; ametlikuks .esinduseks, kellel prae^ on Varssavis oriia pressiamet moodsate hendust vimaldavate seadmetega.
-orne lam remier
cm
l?Ai ' t j iJ .Mt:ll lnilUlllUlMlM.utu. . , i ; i i iuuwu . . .M . ;MM^^
