00 >et)
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Esto- nian^ House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
- ^^^^^^ M^^
^ Toimetajad: HvRebane jaS.Vei^ Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New SA, Tel. (201) 262-0773.
,,MEIE E L U " vljaandjaks on Eesti Kirjad suL A. Weileri algatuse! 1950.
Meie- Elu' ' toimetus ja talitus Eesti Majasi .ve.;tpronto,;:Ont.,'W4K-2R6 Ganada"---lil.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvtmine iga! topp., -5 p.l emasp: ja neljap. kl. 9 h.-S : Laup. kl. 9 h r l p . l ,,MEm ELU'' tellimishinnad: Kanad 1 a. 134.00, 6 k. 118.00, 3 L 113,00; USA-ssela. 137.0^ ^^ f 14.00; Ukriiefemaadesse: l a . $42.00, 6 k. f 21 .OO; 3^ 1^ : $14;00. Kiriposrilis^ Kanadas- 1 a. $23.40, 6 k. $ 1 \.70. K i - r i - ja hpost i i i saUS-sse i l^ postilisa jemerernaadesse: l a . $48.30, 6 k.
ksiknumber.65(^.- ,v .'
Moodne "kollane hdaoht'
Kulut i i sh i i inad: 1 toll hel veerul: esikljel |5X), tekstis $4.50,,.kuiilutuste kljelS4.25.. '
' Valitsus Ottawas on arendanud pimedat ja riskantset majai^ duspoo lutikat, kus peamimster ja kabinet ei ne vljapsu. Oma JEnonetaarse poliitikaga on valitsus vimud tuhan- ded ettevtted pankrotti^ on sundi- nud teised tuhanded Kanada koda- nikud vlja oma elamutest, n saat- nud nd juba miljon ttajat to- tatliste ridadesse, on farmeritel vtnud nende eluplise eluallika-ta- lud ja lisajks sellele on sundinud osa litstsi ja ehitusettevtteid le
. lunapri, IS-sse. ^ ^ Kuid alles nd, provintsiministri-
te ja peamimstri his<^ l konverentsil mrkis Tru( leau: Kige halvem on mdas, oletades ainult, et oleme valmfs veelgi pksirihina pinguf^ a- ma." Kuid pksirihma pingutajaid oh Kanada kohta juba ngi liiga pal- ju. Viimaste hulka ei kuulu kahjuks valitsus, poliitikud ja parlament, kes endale ksmeelselt tstis linud aasta lpul palku protsentuaalselt rohkem, kui seda kski tolisimioon on julgenud nuda. Seesama finants- miniter Allan MacEachen, kes uue eelarvega pijb ha rohkem maku. maksjalt sisse kasseerida, tstis al- les hiljuti riiklike korporatsiopnide le sajatuhandelisi palku veelgf kr- gemale. . /
Uuteks palgatusude saajilcs on postiameti president (ainult;f viis kuud ametis), C.N.R. president, Air Canada president, CBC president, VIA raudteevrgu president. Arvata- vasti ei ole need ainukesed krgepal- galised,, kellele fin i^ntsmiiiister xu armuline oli ajal, mil ta kogu Ka- nadaie soovitab kokkuhoidu teosta- da j a pksirihma pinguiada. Nii on Kanada judnud olukorrani, kus vim jagab ohtralt omale ja et neid jagamisi rahuldada pai^ eb lejnud Kanadale maksu juurjde.
Ometi peaks nd juba selge oSp- ma, et valitsuse monetaamej^ fis- kaalne poliitika on olnud vale, ei tta ja c^ i viinud Kanada kolme- kmne aasta madalseisule, kui mitte V,
^ " l i i i i n i i i i i i i i i i iiiniiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!iiiiiiiii89itiiiiniisii89iii^
sgavkriisile. Ning peaminister jul- geb provintsipreriiiridele kuuluta- da, et kige halvem (Sh mdas. Kuu- lutada sama kindlalt, nagu teldes, et varjava me tagant tuseb hom- me jlle pike. Kanadas ei ole nii rumalat rahvast, kes sellist juttu t- biselt vtab. Kaugeltki ei ole seda provintside peaministrit, kes ise on tugevalt poliitika ja^ majanduse sees.
Mida tlevad siis provintsiminist- rid kiisimuse kohta. Ontario Wm. Davis nudi intressimrade alan- damist, avagu valitsus riigilaegas td loovateks lesanneteks, tee vi- malikuks investeerijatele energia ju projektideks; anna vimalus tw kaadrite treeninguks, propageeri Kanada tehnoloogiat ja korrast transporti. Sest aeg on saabunud majanduselu elustamiseks ja mitte edasiseks pidurdamiseks. Pdes meelega pidurdada inflatsiooni ja vhendades nudlust krgete int- ressimrade abil toob kaasa krge sotsiaalse ja majiaridus?^ iku. hinna, mis ei tota.
Trudeau valitsiise majanduspolii- tika ei tta pankroteeruvale ma- jandusele, ei tta inimestele, kelle perekonnad on vlja surutud oma elamutest, ei tta ttajaile, kes on kaotanud oma tkohad> vi talu- nikele, kelle talud ori linud haamri alla. i
Valitsusel Ottawas' peaks nd ju- ba olema selge, et valitsuse majan- duspoliitika ja fiskaalsed vahendid on valed ja see poliitika tuleb lpe- tada. Ksimuseks jb, kas on valit- suses eksperte, kes nevad uusi ja ammuproovitud vahendeid olukor- rast lesaamiseks. Magu nitavad palgatstmised valitsuse enda m- ber, on vimupositsioonil olevatele thtsam raha isiklikfo kukrusse, kui kogu elanikkonna heaolu. See on kige kurveni mentaliteet, mis le maa paistab Ottawa melt. See on kahjtsusvme, maa4 !kahjustav ja
LUGEJA KIRJUTAB BBSBSSISSatSSi
vtUkult ja lii iTJutada
guse lugejate hirju redigeerida jt ning mt
: Ontario phitseb 1984 oma 200- aastast juubelit. Kik ministeeriur mid on praegu valmistamas kavasid juubelipidustusteks le provintsi; On arvata, et midagi suuremat viiakse lbi Torontos kui suuremas Ontario linnas ja pealinnas;
Nii siis on 1984 juubelite aasta. Eesti lipp saab 100, Toronto linn 150 ja Ontario 200. Nnda oh eestlastel Torontos toimuvate lemaailmsete Eesti Pevade puhul vimalus ka tei- si kaasjuubilare tervitada, kes meid
nii hsti vastu vtsid.
25 aastat on mdumas I Phja Ameerika Eesti Pevadest Torontos mai lpul 1957. Sellest ajast peale oleme korraldanud neljad Kanada SA hisritused, hed RPotsi Eest! Pevad ja kolmed lemaailmsed suUrkokkutulekud. Peale nende on Eesti Pevi korraldatud Austraalias ja USAKanada , lnerarlnikul ku! Ameerika mandri muudes osades, Inglismaal, Saksamaal ja Rootsis korraldati tuhandetesse osavtjates- se ulatuvaid suvepevi, i^ uveharja- pidustusi, laulupevi ja laulupidusid ning Lakewoodis, USA-s igal aastal ka Eesti Mnge. Suurritusjteks on olnud skautide ja gaidide suurlaag- rid. Kik need suured kokkutulekud on tiivustanud ning elavana hoidnud eesti kiiltuuri viljelemist ja rahvus- likku vlisvitlust. Eesti Pevad on aga kujunenud enamaks kui; ritu-
^eks.-,
Tagasi vaadates oli :I Phja Amee- rika Eesti 'Pevade korraldamine na- gu 'hasartmng, -kus kaalukad ma- jandusjuhid edasi tormavaid idea- liste tagasi realistlikumale pinnale pdsid tuua. Eelarve oli selle aja mtmeis linud liga krgeks. Defi- leeks oli veel vaja orkestrit. Sai ri- tud ikkagi suur Kanada sjaveor- kester. ,;Kui lheb trumm,, mingu ka pulgad" ning Peakomitee liikmed andsid omavahel lubaduse prast pi- dstust edasittamiseks kui ma- janduslikult midagi viltu peaks mi- nema. Rahvas aga tuli- ja vimsate marsihelide saatel sisenesid Cliseu- mi sirgetes rhmitustes uhkelt sam- muvad rahvarivastes, vimlemis- dressides ja teistes htlastes riie- tustes eesti mehed, naised ja noored.,
. Siis ei saanud palju pisaraid tagasi .hoida. 'Selle defileega ja ' ritustega oli toiniunud pagulaseestlaste eluju uus snd, ihis aitas Eesti Pevade mdumisel teostada ka Toronto; Eesti Maja suurktsiooni ning t!uua organisatsioonid vlja kirikute keld- ritest oma hiskondlikiku hoonesse.
II Phja' Ameerika Eesti Pevad; 1960 toimusid 'New Yorgis, SA-s. Sellele, mttele oli algul arvukalt vastaseid, Miks mitte jlle Toron- tos, kus esimene kokkutulek oli n- nestunud? Kuid rituse korraldami- se efektiivsus ja suurus polnud, pea- eesmrk. Mte oli USA eestlaskonda irhkem aktiviseerida. Midagi pare- mat ei saanud selleks olla kui kor- raldamine neile anda. (Pealegi oli see kahe maa eestlaste hisritus. Tule- museks oli tegelaskonna suur ksv. inurt klaliste arvult jdi Toron- tost tunduvalt taha. ;
III Phja Ameerika Eesti Pevad Torontos 1964 lksid ajalukku senis- test suurima ritusena nii tegelaste kui klaliste arvu poolest, tegelaste arvu kasv oli veel mrgata ka IV Eesti Pevadel New Yorgis 1968, mil- lal teostusid Stokholmis ka Rootsi Eesti Pevad. Mnikord ori ja-kir- janduses olnud juttu eesti naisvim- lemise arengu algpevadest vimle- misliikumisena Kanadas ja UA-s. Selleks tukejuks oli kahtlematult
nagu Rootsis juba va- remalt lingiad.
; Teie lugupeetud, lehe .3jf.| ^ etsembri numbrist lugesin huvig^<E;.T.T, kir- jutist ,;Mida sid eestlased". Nagu varemgi, on autor ka siin tnuvrse hoolega katsunud jtalletada .Eestlaste tavasid. Seekord skide osas. Kuna .kirjutis puudutab spetsifiliselt eest- lasi, siis kitis mu thelepanu jrg- mine lik: Ruhnus kpsetati neid
-;kaks./:"-; r
Kuij autor pab eestlasi identifit-' seerida ruhnulastega' (muidugi kuni nende eyakueerimieni)] siis ei pea see paika. Kuigi Ruhnu saar territo- riaalselt kuulus Eestile, geograafi- sel lheduselt ptile ja selle rahvas- tik pritolult Rootsile, ji ruhnula- ne oma kommetelt, ikeelelt ja pm- mstelt ainulaadselt ruhnulaseks. feil olid sajandite tagant Rootsist kaasa toodud primused, milles nad
elasid oma elu.; Eestlastest oli saa- rel ainult selle komandant onia pe- rega ja tuletorni vahtkond. Isegi ki- rikur ja koolipetaja olid rootslased.
Kuivrd ruhnulane elas oma kau- ges pritolus, nitab seegi asjaolu, et ainult paaris jukamas majas olid pliidid. Kuid isegi neis rnajate val- mistati toitu pajas, mis raudkonksu- ga rippus laest lee kohal! '
^rgu E.T.T. pangu pahaks, kui ma ruhnulaste ilusat kodaratega pulma-
' leiba ei soovita panna eestlaste pul- malauale. . /
Kik nnestunud Eesti' Pevad kops rahva majandusliku ju kasva-
^misga lid eeldused lemaailmse- teks Eesti Pevadeks. Viiendast' Ph- ja Ameerika ritusest Torontos sai tegelikult I vaba maailma eestlaste suUrkokkutulek 1972. Erinimetusena olid kne all ,|Estoniaad" ja Esto- rama". Canadin Broadcasting Cor- poration vi CBC andis sellele aga nime takkajrele Estp 72" tunni- ajalise, filmi pegemise ja nitamisega le Kanada. Esto. nimi on nd aga jnud kikidele suurritustele le^ maailm.sete Eesti Pevade nime kr- vale. Esto nimeks andsid kahtlema- ta tuke noored; kes rinnal kandsid Esto Power" mrke.
lemaamne dimensioon Eesti Pevadel ti kaasa suurkokkutule- kute ideoloogilise ja praktilise klje uuesti kujundamise vajaduse. Mida tahame sellise ritusega ktte saa- da? Eestluse elumtte, tervikhkku- se rhutamist rahva tegevusalade ja huvialade sidumisega! See tuli les
ehi tavaks programmiks kuj undada. Neid eri ritusi sai tervelt kaheks
ndalaks, millest teise' ndala kestel noored Muskokas oma maailmalaag- rit pidasid Pma pillide, laulude ;ja mngudega. Tulemus: vaimustatud: inimesed ja esmakordne suur mass-
. meedia thelepanu eestlastele ja nende kokikutulekure.
I EP karakteriseerimiseks peab trema, et see viidi lbi- tielikult eestlaste vabatahtliku tjuga. Melgem kui palju inimesi oli vaja ira rituse tehniliseks lbiviimiseks! Rahvapeo jaoks ksinda Pii neid va- ja mitu sada! /
Eesmrgiks, oli i.^a Eesti Pevi ini- mestele nii odavaks teha kui vima- lik et rahvuslik elamus Vimalikult" rohkematesse sdametesse; viks tungida. Pole siis ka ime, et korral- davatest inimestest mningates, sek- torites puudus tuli. Tagantjrele tti- leb kigile neile vabatahtlikele tnu- meles' melda..Ka saadi hotellitoad Lord Simcoes ktte pisut le 10 dol- lariga, mis Royal York'is toP korral olid kolmekordsed. Rahva majan- dusliku jukuse kasvu ja mentali- teedi muutumisega ei ole hilisema- tel Eesti Pevadel olnud vajalik liig- selt odavusele melda. Rhk lks- efektiivsusele ja esinduslikkusele.
MHTASUTU&; . ^ Prast peopevi loodi Sihtasutus
Eesti Pevad Kanadas senini ktte- videldud suurrituse vaimse pran- di edasikandjana ja majandusliku kindlustajana, teistes maades toi- muvate Eesti Pevadele kaasaaitaja- na ja omal maal korraldajana, juht- konna seminaride ja treeninglaagri- te lbiviijana ning uute elektrooni- liste kommunikatsioonivahendite ri j ana j a rakenda j ana gruppide vahel. Sihtasutusele lks ka suurem, osa I t)EP lejgist. Kahjuks pidi Sihtasutus paukudega sndima, mis hiljem ka edaspidiseid fliskondlik- ke sndmusi Kanadas on mjuta- nud.
II EP Baltimores 1976 testas teesi, et vike kuid ideedest, ener- giast ja kohusetundest kantud mees^ kond, kes pealegi laialipaisatult elab, vib suure rituse korraldami- sega hiilgavalt hakkama saada. Baltimore oli parandanud suuresti Eesti Pevade administratiivset osa. Mlemad titusetd baseerusid aga pmaorganiseerimise tehnikaga mt- lekolletele, s.o. mttdiuvihste vaba- le diskussioonile eesmrkide ja praktiliste vimaluste selgitamiseks. See tegi. kik inimesed korraldami-, sel osalisteks ja Eesti Pevad ^ ise rahva ju vljenduseks. /
III EP - Esto '80 Stokholmis on jnud meelde oma harukordse rojngkigu. Eesti lippude mere ja to- hutu eestluse probleeme ksitlevate . levaadetega Euroopa ajakirjandu- ses, raadios ja televisioonis. Esto Rootsis vaigistas varajasemad kaht- levad hled. Phja Ameerikas pi- dustuste ebasobivusest Rootsi pin- nal
. ' ' "
ROBERT K R E E M
Mib nagu oleksid maailma rahvad prast ndsat keisrite-aega alatasa majanduslike raskuste ksis, olgu kapitalistlikes vi mittekapitalistii- kes oludes. Ameerikas teotseb isegi Mobeli auhinnaga ilustatud majan- dusteadlane teiste hulgas, kuid ras- kused nivad aina svenevat, mida rohkem asjatundjaid selle kallal so- rib. Tekib siis mulje, et maailmas ju- ba tema iseloomu prast ei saagi ol- la rahulikku majanduslikku arengut.
Marksistid usuvad, et kurja juur peitub kapitalismis ja petavad seda hoolega Ameerika likoolides mtte- vabaduse kaitse all. Kuig;i kpgu maailma nha on see katastroof, mille osaliseks on langenud suured rahvahulgad, kelle nahal marksismi teooriaid on katsetatud. Lphutus, et kll meie teeme selle asja paremini, on illusoorne marksismi rakenda- mine on toonud igal pool hda ja vi- letsust.
Kapitalismi poolel on elamine kl- lalt ilus, kuid jtkub alaline kisdde- mine jmeda otsa prast. Seejuures
,on vabadused nii le rte aetud, et igaks, kel on raskem kaal, vib tei- se jalgade alla tallata. Demokraa- tiast on teatud mttes saanud kiki- de sda kikide vastu. Asju otsustab ksikute survegruppide mju ja jud/missugused grupid tunnistavad ainult omahuvi olenemata^ milHst mju avaldab see ldsusele vi nagu kesolevalt ikne all riigi majanduselule.
Ka kapitalismil on kujunenud omad doktriinid, mille jrgi majan- duselu peab kujunema pakkumise ja liudmise kieveost. See aga onosu- tund vaid ilusaks teooriaks, ~ sest pole maailmas kuski seesugust va-
baturgu, kus neid reegleid viks ra- 'kendada. Inimesed 6i saa vabalt mrata oma elamist, vaid on vas- tastikku rippuvad ksteisest, ^ i i n . tulevadki mngu survegrupid nii ri- liste konsortsiumite kui thshin- gute joonel.
ksikute tlishingute vimsus, s.t. vime halvata tuhandete vi ise- gi miljonite kaaskodanike elulisi hu- visid, ont neilt riisunud piiritimde ning varjutanud elanike ldhuvid. Kad. tlishingute juht George Meany kinnitas pma ajal niteks, et nemad^ nuavad palga tstmist igal juhul, hoolimata sellest, 'kust selleks raha vetakse.
See meenutabki Aesop-Krlovi val- mi jrgi tehtud salrnikest omaaja eestikeele lugemisraamatus, kus siga tammepuu all trusid tuhnib puu juurte alt. Kui teda hpiatatakse, et puu vib sedasi ra kuivada, vastab siga lasV kuivab, mis ma sest hoo- lin! Kc^hjuks on selle ideoloogia jr- gi kinud ka Ameerika suured t- lishingud. Nad on surunud tta- sud nii krgele, et' produktide, turus- tamisel Ameerika kaubad pole enam Vistlusvimelised. See ilmnes kuju- kalt autotstuses. Terve mistus tingis nd lpuks arusaamise, et leskruvitud palkade vhendamine on ainus, mis viks aidata tstust ja, silitada tlistele tkohad.
On fsiliselt vimatu, et iga ini- Dfene saaks elada kui miljonr. See viimane on ju ikkagi erandnhe ja rahva ldine elatustase omab para- tamatult teatud loomuprased pii- rid. ldise^ enamus^ kohta kehtib, ik- kagi, et keegi ei saa omada rohkem kui ta produtseerib.
' " E.N.
KUNDA lemaailmse tegevusulatusega
taani suurfirma tsemenditehaste sis- seseadete alal, F. L. Smidth & Co. (milline on ehitanud ka Kanada vas- tavaid tehaseid) ilmutas sja oma 100 aasta tegevuse thistamiseks ajakirja formaadis ja fotodega kau- nistatud broshiiri, mille kaks lehe- klge on phendatud Port Kunda tsemenditehasele kui erilist ramr- kimist vrivale.
Mrgitakse, et Vene tsemendi ts- tuse aj alugu algas Port Kundaga Eestis, missuguije, olles ehitatud a. 1870, oli esimenie ja kauemat aega ^suuruselt kolma^ Venemaal.
. MEIE E L U " OIU eestluse hoid ja ja hendaja paguluses, pdes kaasa aidata eesti kee- le silitamiseks ja kasvava noorsoo hoidmiseks meie rah vusgrupi liikmena ^ seeprast lugege ja tellige MVJE ELU".
, Firma F. L. Smidt & Co. PLS) sildemed sellega tekkisid a. 1893, mil sinna ehitati kuus uuelaad- set pstahju (shaft kiin). A. 1915 os- tis F. L. Smidt kaks suuremat maa- ala Eestis mttega, ehitada sinna ta- gavaraosade vabrik Vene tsemendi- tstusile. Omandati 'ka ks kitis, mille mnedzheriks sai taanlane Th. Hansen. Esimene maailmasda vii- vitas projelkti teostamist'ja selle l- petamisel 1917 satuti Vene revolut- siooni keerisesse.
Th. Hansen on pidanud metoodili- selt pevikuid, iseloomustades nii 'kokkupuutes olnul sikuid kui ka sndmusi. Nhtavasti nende lest- henduste jrgi antakse kirjeldus ajaloosndmuste kigust seoses Hanseni isiku ja Port Kunda tehase- ga. Lugeja vib mrgata libastumisi faktides ja tielikku steriilsust ko- haliku-maa ja rahva saatuse suhtes. Th. Hansenil lks kellegi anonmse isiku abiga korda revolutsiooni kee- risest pgeneda.
Varsti prast seda, jaanuaris 1918, Th. Hansen prdus tagasi St; Pe- tersburgi oma vanade sprade hirmuks , et ktte saada teatud summa Ameerika dollareid, mis oli deponeeritud kahte Vene panka, ja tema missioon oli tagajrjekas. V- lismaalaste olukord oli rmiselt ebakindel. Kui Th..Hansen lks v- lisministeeriumi koos Taani atashee Lan^ergiga, et selgitada oma olu- 'korda, nad kogemata eksisid hte suurde ruumi ja peagu pidid kukku- ma shokist, :nhes Leninit ja Trotskit ja mningat arvu Vene krgemaid funktsionre istumas tosina Saksa ohvitseri vastas, diskuteerides seda, millest hiljem, 3. mrtsil, sai Brest- Litovski rahuleping. Th. Hansen ei saanud mingeid tagatisi uutelt valit- sejatelt ja olukord halvenes, kui Ve- ne sjaveksused phjafrondil- alustasid korratut taganemist lbi Balti ri-kide. Nad msid oma ka- hurve hobused ja rstasid kik- jal, kuHu lksid. Selle segaduse kes- kel tuli uue valitsuse korraldus, et kik vabrikud ja muud kinnisvarad tuleb le anda tlistele, mis keh- tib ka F. i . Smidthi kohta Eestis.
See olukord maal rahunes mne- vrra, kui Eesti ja Leedu slmisid erirahu Venemaaga ja toimusid val- mised 23. veebruaril esimesse eesti parlamenti. Ka Th. Hansen oli nen- be hulgas,.kel oli igus valida! Vars- tl prast seda olukord halvenes, kui
Saksa trupid surusid venelased piiri taha, jttes Eesti Saksa okupatsioo- ni alla.
Sgisel hakkas saksa rinne kiku- ma ja venelased tulid tagasi. Th. Hansen ja ta perekond olid uuesti sunnitud pgenema, seekord viimase rongiga Tallinnasse, kust nad jud- sid Kopehangenisse Helsingi kaudu. 1919. a. algul Vene Ved trjuti vl- ja Eestist ja Tli. Hanseni! vimaldus tagasi prduda .masinate j vabri- ku juurde, mis olid kohutavas, sei- sundis. FLS-i paluti Port Kundas kitis taasorgariiseerida ja juhatuse soovil nimetati Th. Hansen mnedz- heriks (General Manager). A. 1922 msid aktsionrid tehase FLS-ile ja Rotsi huviigrupile ja Port Kunda sai kiiresti tuntuks kui parimini ta- suv tkoht maal ja parimate tee- nistustingimustega. Tehas aitas ehi- tada leS' kiriku ja he ^krgema rah- vakooli Taani eeskujul, millel kunagi polnud puudu pilasist.
. 1924 toimus Eestis eduta rifgi- pirde,katse ja arreteeritute hulgas oli neli Port Kunda teenistujat, kelle juurest leiti neile antud ksk, mr- vata Tt. Hansen, tjuhataja, poht- seilem ja rida tehase levaatajaid ja tHsi antud jrjekorras riigi- prde juhtide vastava mrguande peal. Kohtuprotsessil sdistatavad seletasid, et neil polnud midagi isik- likult Th. Hanseni vastu, ja et lik- vidatsioonid Port Kundas j teistes kitistes olid mratud segaduse te- kitamiseks... Th. Hansen nitas oma iseloomu tugevust, teatades oma valmisolekust imehed tagasi vtta prast nende karistuse ra- kandmist.
Teise maailmasja puhkemisel ve- nelased okupeeri sd Eesti ja poole Poolamaad ja ajalugu kordus. Eesti valitsus krvaldati ja kohali- kud ametisikud asendati tiesti uute ngudega. 29^ . juulil iks rahva esin- daja" tuli Th. Hanseni ametiruumi volitusega,; vtta kitis le ja nii kol- mandat korda taani ametkond oli sunnitud maha jtma palju oma us- tavaid kolleege ja spru ja prdu- ma koju.
A. 1941 sakslased okupeerisid Ees- ti ja Th. Hansen prdus tagasi, et Port Kundat taastada. Kitise olu- kord oli tunduvalt alla kinud, ena- mus endiseist teenistujaist oli kadu- nud. A. 1943, mil sjaolukord tegi tegevuse jtkamise' vimatuks, Th. Hansen lahkus maalt. A. 1944 Vene ved tulid tagasi, lpetades tagasta- matult he epohhi."
Sellele artiklile on lisatud kolm fotot; ks allkirjaga Port Kunda te- has Eestis talvemantlis", teine kuju- tab Oru lossi, allkirjaga: Hrras- maja Port Kunda alal, mis oli m- nedzheri residentsiks" ja kolmas madalat ipaati merel purjes, allkir- jaga: Tsemendi transporteerimine vanast Port Kunda tehasest". Th. Hansen on surnud aastal 1969.
Kogu kirjelduses pole snagagi ni- metatud kommunismi ega ka natsis- mi, samutji mitte Vabadussda, ega Eesti Vabariiki kui sellist.
fa
I