ISUS, ise- hu^
igal [lleks
e^, et istab hoo- jr- t-
lta- irus- inam :uju-. )istus
et Lmme istust
Iti vl- laldus vabri-
s Vsei- Rndas batse
1922 LS-ile Kunda lini ta- te .tee- is' ehi- ia rah- :Unagi
nigi- Ihlgas L kelle
jatdes tagasi
liser ve- poole .
kordus/ kohli- 5ti uute /a esin- tiruumi Inii kol- >nd oi j fmausv prdun
id Ees- fgasi, et ise, olu* [.id, ena- li kadu- r^d tegi
[ks,! Th. 14 Vene
Itaga^ sta-
,>Meie Elu" nr. 6 (1667) 1982 N E L J A F E V A L , II. VEEBRUARIL - THURSDAY, F E B R U R Y 11
,,Ehatare" ksitring tegevMsesy V a s a k u l t . - - - A m a E - da Mller, Emmi Poltov, iinete Haljaste-KoppeL (jhat na Saar, Marie esko1a, Marie Raudoja, Elizabeth Arget ja Olga Laasik. .-lil uus elanik Frida Zinpmermann kolib puhkekodusse. Abiks on poeg hr. Smermaa abikaasaga. Paremal Annete Haljate-
uut elanikku vastu votrnas. Foto Elna Kungla
0 0
(Algus esikljel)
tnu avaldamiseks. Juba vib nha, kui uue sbra kest hoides paarid saabuvad sgisaali, ;
Need kes oma .elamise sisse sead- nud ja uued sbrad leidnud, kurda- vad juba aja puudust. Nii palju hu- vitavat' on teha. Kui varem ema iga- vuses istudes ttrele helistas mitu korda pevas, siis nd ei ole emal enam aega helistamiseks^ vaid ttar vib emale helistada .ainult htul kella. 78 vahek ; j.
Lisaks huviringidele on teised mee- lelahutuslikud kavad teoksil. On or- ganiseerimisel vlisklaliste esine- mised,' kus 'klakosti toovad koorid, solistid, nitlejad, vimlejad ja rah^ vatantsijad. Ehata|i'e" jumalateenis- tusi peavad kikide eesti kirikute petajad Torontos ,;Ehatare" E A K juhatuste koosts, mida koordinee- rib EK juhatuse liige abipraost T-. nis Nmmik. .Rahvuslikke thtpevi on plaanis koos pidada Ehatare" krval asuva Eesti Koduga". Kops seajlse rahvaga sidetakse busside- ga.": suurtele aktustele, teatrisse -ja kontsertidele. Ehatare" pere on ak- tiivne osa eesti elust Torontos, iMee- lelahutusliku programmi organisee- rijaks ja juhik's on Annete Haljaste-
e l . . -
GEISLIMGEN- (,,Meie Elu" kaas- tUselt)-- Sageli vidavad siinsed poliitikud, et kommunistid riigis on ohutud kaskdamkud. Kompartei olevat liiga vike ja nrk, et ohusta- da hiskonda vi sundida valitsusele peale oma poliitikat.
Nrk pole saksa DKP kaugeltki, I ehkki ta sai viimasel liidupaevavali- misel ainult 0,6 protsenti hltest. Aga . palju kpmmuniste on riigit^^" nistuses, samuti noorotse, kes sa- muti vitlevad punaste ideede eest neldaerariides". Eriti palju pn pahempoolseid pedagooge, kes mr- gitavad noori oma vrpetusega. Lisaks sellele, seisab kommunistide seljataga suur N . Lnt ja peaaegu sa- mas ulatuses 'Sotsialistlik Internat- sionaal Wniy Brandtiga eesotsas.
Kui suur thendus on saksa DK'P-1 nii sise- kui ka vlismaal, seda ni- tas vmane parteipev Hannoveris, kuhu tuli sel puhul .49 kfgkraadilist delegaati paljudest kommunistlikest riikidest, Euroopast, Luna-Ameeri- icasty USA-st, Aafrikast, Vietnamist^; ja Indiast. Kige suurem, delegat- sioon oli .aga N. Liidust eesotsas partei keskkomitee, liikmete' Pono- marjevi, Arkemovitshi ja Sagladini-.
Iga mistlik inimene vib ksida: kust vtab see vike partei n palju raha? On palju tendeid selle kohta, et saksa kommunistideie tuleb rah-
: list toetust N . : Liidust ja ,;DDR"-ist. Vastavalt poliitilise politsei andmei- le tuleb see raha DDR"-ist nendest summadest, mida. Liiduvabariik maksab vangide vabaksostmise pu- hul. On teada ka inimeste hind: keskmiselt 50.000 marka. Noored os- kustlised ja akadeemikud on veel- gi kallimad. I ^
Veel sai DKP idast^ 150 miljonit marka selle eest, et organiseeris hiig- laslikud rahudemonstratsioonid" Bonnis ja Lne-Berliinis, millest vttis osa isikuid sajas,t mitmesugu- sest organisatsioonist, alates bplshe-. vikest kuni kiriklike orgariisatsioo riideni.
SOOVIVAD OroENIT . ' Igal aastal vristatakse ldupre-
sidendi poolt umbes 5000 sakslast ja ligikaudu 1000 vlismaalast Liidu Teeneteristiga. Vastupidi 3040-1^ isikule, kes annavad nrdimusest rii gi ja ametiasutuste vastu risti tagasi vi ei vta jldse vastu, on aga kl- lalt isikuid, kes panevad ise endid: ette teeneteristi saamiseks. Muster- niteks 'on ks 80-aastane vana- mees, kes juba aastaid pommitab liidupresidenti kirjadega, et saada omale teeneteristi. Phjendusena
toob iimselt vanadusest nder hrra, ette, et ta on Esimese maailmasja ajal oma kega 18 prantslast vangi vtnud.
, Saksa evangeelne kirik on seisnud juba mnda aega kriitika risttules. Esimeseks sks on talle pandud aafrika gerilj ade toetamine kiriku rahadega Genfis asuva liidu kaudu. Teiselj: on nooremast generatsioo- nist vrsunud punaseid seltsimehi, kes talaaris lvad 'kaasa protestide- monstratsioonides ja eriti Moskva poolt makstud ja hutatud ;,rahuln- kumistes", Kuna mitmed jutluser-
on astunud avalikult vl'ja eswehri vastu, eitavad igasu-
gust riigikaitset, siis on viimastel kuudel hulgana Bundeswehri krge- maid ohvitsere astunud kirikust vl- ja. Vljaastunute arvu ei nimetanud ka Bundeswehri-krgem hingekar- jane von Recke. Ta kutsus ohvitsere ja sdureid les, mitte kirikust vl- ja astuma, kuna evangeelne kirik vib muutuda sel puhul puhtakuju- liseks ,,rhuliikumiste" .triistaks. Kogusummas on pranud 19S0. a. jooksul evangeellsele kirikule selja 120,000 sakslast. '
VIIS P R O M I L L I V E R E S . ; Tbingeni politseinikud ei usku-
nud omi silmi kui ngid he 15-aas- tase koolitdruku vereproovi tule- must: viis promilli alkoholi veres ja tdruk elas. Normaalselt on. juba neli promilli surmavaks annuseks.
Koolitdruk, kelle elu oli hda- ohus, toimetati politsei poolt kliini- kusse. S^al seletanud tdruk,, et ta polevat alkoholiga veel harjunud. Vaevalt kosunud, lahkus ta salaja kliniku [ntensnvstatsioonilt. Vasta- valt politsei juurdlusele oli tdruk vennaga klastanud Tbingeni npor- tefoorunlit mida juhivad noored ja kus n alkoholi tarvitamine keela- tud. Seal thjendanud ta koos ven- pag pudeli viskit ja joonud veel ohtralt napsi pealjs kuni 'kaotas mee-
: lemrkuse.
K A L L I S ; V E I M
Riekordhinnaga mdi Wiesbade- nis oksjonil kaks pudelit valget vei- ni aastast 1648, Pudeli ,,Johannisber- geri" eest maksti 17.000 ja pudeli Rheinguer: Rieslingi" edst 11.000 marka. Hinnalised veinid mdi vei- nimuuseumile.
.-kk '
- i
Kigus on rikkaliku raamatukogu sisseseadmine, mille aluse moodus- tab kadunud K a r l . Eerme ja tema abikaasa Hilda .Eerme ligi tuhande- kiteline raamatukogu. Raamatuko- gu- korraldamist juhatab' raamatute kinkija Hilda Eerme, kes annetas ka mi imed-. maaHd j 1200.0.0. Raama- tuid on veel annetanud Ehatarele" Maria Hindre, Alek|Sander Kask, Paul. Merila, Alma Furres ja Linda Peterson. ; ' |
Maale ja pilte oh^annetanud H . ja V. Avarlaid ja mitmed eelpoolnime- tatud isikud.:
A B I L I S E D : ' : ; ' v t '
Paljud. kaasmaalased .on .app-i tul- nud Ehatarele" et oma vaba aega ja energiat.anda ilsa eesmrgi toe- tamiseks. See abi on nii elanike kui
Luise Tibar Thund.er Bay'st ssja- bub tstukis oma pakkidega. Talle 031 abiks pisike pojapoeg.
Foto Elna Kungla juhtkonna poolt suurima .tnuga vastu vetud. Tnu kuulub Adu ja Lydia- Aneldn'idele, kes- :oma:asjaf' tundliku abiga aitasid raamatukogu les seada, Lydia Kp'ile, kes oma mitmeklgsed taiente n lahkelt ja- 2aiiud.- Kikide tnu kuulub.veel Si- nida Krid'ele, Selma :Kolk'ile, An- ne Lapp'ile, Melita Marley'ie, Miral- da Plutus'ele, Ester Veer'ile; ja. Alek- sei Kopperile, Martin Tamm'ele,. Karl ja CarrTralla ' le. E m i l Eerme on. teatanud, et l a on oma pensioni- pevad nii korr-aldanud, et saab,oma vaba aja tielikult ,,Ehatarele" p- hendada, aidates kaasa huviringides VI nidates oma filme ja rikkalike valguspiltide kogu.
- elna (Jrgneb)
Ehatare on ehitatud riikliku lae= nuga ja riigil on pikk [nimekiri ini- mestest, kes sellist kodu kohe vaja- vad. (Vaata teadet Toronto Staris 2. veebr. '82). Kui tahetakse asutust hoida eestlastele, siis tuleb kiiresti otsustada ja tegutseda. EAK maksab 15% laenu-intrese ligi 3-miljonilise laenu pealt (|i,000. pevas) liii kaua, kuni maja saab elanikke tis. Lepingu jrele Central Mortgage and Housing Gorporat!on'iga (GMHC) maksab see riiklik asutus Wx juurde, nii et Ehatarde j ^ laen kanda 29/o-ga. Tingimuseks on aga, et asutus peab olema vhemalt 59'o kasutamisel (occupied). Avami- se ) pevaks oli kandidaate 86 (ok- toobri kuul oli veel soovijaid roh- keni, kui oli kohti). Miid puudub 15 i inimest nuetavast miinimumist ja ldse on vabu kohti 30. Kui meie ei saa mrtsiks '82 nuetavat arvu mjaksjaid elanikke, siis vib Ehatare minna eestlastele kaduma. Praegu on ^0 eestlast n.n. eesigustatud" oote- jrjekorras. Need kik vivad oma eesiguse kaotada. EAK ei saa pida- da oma rahvusele osaliselt tidetud maja ja pikema aja jooksul asutuse- le juurde maksta. Ehatare majan- dus, eelarve ja kuumaksudie-mr n rajatud tismajale.
EESTI ABISTAMISKOMITEE . KANADAS JUHATUS
Luna Florida Ev. Lut. Koguduses thistatakse Eesti Vabariigi 64.. aas- tapeva jumalateenistusega pha-, peval, 28. veebruaril kell 3 peval Christ Lutheran Kirikus 1955 E. Oakland Park Blvd. Ft. Lauderdales. Jutlustal? praost Rudolf Reiharu La- kevvoodist. Orelil E. Allik. Solistid, laululehed.
Prast jumalateenistust toimub aastapeva koosviibimiine kiriku suu- res seltskondlikus saalis koguduse naispere poolt kaetud kohvilauas.
HELSINGL(M.E.) Jaanuaris oli Helsingis he kuu aja avatud eesti tarbekunstinitus N.| Liidu kultuuri- ja teadusekeskuses. Nitusest vtsid osa paljud eesti ; kunstiveteranid koos noorema generatsiooniga. Ni- tus toodi Helsingisse Venemaa 60- aasta pidustuste osana..
Eelmisest eesti tarbekunsti, nita- misest Helsingis ori mdunud le 20 aasta. Nituse avas kunstnik Jut- t Matvei. '
Kuna 15 mimest otsustasid viimasel minutil jda n.n. oote- jrjekrda, siis nendele varutud tubadesse tuleb kiiresti leida uusi soovijaid. --Palume vtta hendus tel. 284-0828, 421-5828, 284-2056 ehk kirjutada aadressil: 40 Oid Kingston l^oad, Scarborough, Ont. MIE 315.
f
teo
(n F INNISH f/O -FINNISH' '^ O i^ P L A C E ; ' V
II THE FINNISH PUGE
1 0 R 0 N I 0 ,1
' ' ^ .lii
222-7575
K! 8-27. veebruarH 1982
k kinkesemed 20% diandatue Avatud 96, neljap-, reedel 98, laup. 94
PAUt TAMMEVESKI Paavsti
poliitikas Esmaspeval suri oma kodus To-
rontos helilooja Paul TammevesM 83-aastasena. Ta oli tuntud oma mee- leolulauludega, neist tuntuim ,;ks- ainus is". Paul Tammeveski laulis kodumaal Estonia" teatris ja popu laarses kvaijtetis Hi^ V neli**i. To- rontosse asus ta Chicagost. Lhema- test jid leinama abikaasa Elie ja vennattar Rootsis.
SAAB
VENI RELV ; Sria vlisminister Khadamm vii- bis sja Moskvas, kusjuures vastava kommnikee kohaselt venelased lu- bavad si^iirlastele robkeni 'Sjalist abi. ' Teadaandest aga ei selgu, kas N. Liit hakkab Sriat otsekohe varustama uute relvadega vi on tegemist min- gisuguse muu tehinguga.
On aga selge, et Moskva lubadus on otseselt seoses Iisraeli otsusega annekteerida jGlani krgustikud, mis igupooles| kuuluvad Sriale.
) EPL :
Rooma paavst Johannes Paulus on teatavasti korduvalt kritiseerinud praegust olukorda Poolas, mis on ka sna loomulik, kuna ta sda poola- kana on oma rahva.juures..
Kuid. paavst on mistnud hukka ka rnuid maailmas esinevaid vr- nhteid nii idas kui lnes. Vii- mati toonitas Johannes Paulus, cl Vatikan kuidagi ei saa aktsepteerida niinimetatud hegemonistlikku polii- tikat. See thendab seda, et maail- ma suurvimud jagavad maailma nn. huvisfridesse.
Seejuures; nimetas paavst olukor- da Kesk-Ameerikas, kus teatavasti USA tal!iab domineerida, kuid kus ka Kreml'pab oma kanda kinn-itLula, kas ise vi ksilaste kaudu.
Kuid paavst mistis tielikuU huk- ka Jalta-doktriini, mille kohaselt Eu- roopa prast Teist maailmasda tielikult jagati vitjale vahel, s.l. USA ja N. Liidu vahel. Venelaste huvisfri" sattus paavsti enda ko- dumaa Poola, kuid, ka paljud teised idariigid, kaasa arvatud niteks Eesti.
Toronto Eest
Keskkooli talipe
Laupeval, 29. jaanuaril toimus Toronto Eesti. 'Keskkooli talipev Deviis .EIbow'i suusakuurordis.
Hommikul kell seitse unised noo- .red ja rkvel olevad petajad kogu- nesid Eesti Maja ette..
Bussijuht Earl sidutas meid ilu- sasti lbi talvise tormi kohale. Pev oli lbus. Eriti hea oli mesuusata- mine. Olukord murdmaa suusarada- del ei olnud nii hea. Lumi oli liiga mrg ja kleepus 'Suuskadesse. Raske oli leida iget mret.
Peva jooksul ilm paranes ja kui saabus aeg tagasisiduks, oldi kll pisut vsinud, aga siiski rahul n- nestunnd ritusega. - ;
' Siinjuures ma tahaks telda kogu TEK'i noorte poolt suur tnu De- vifs Elbow'1 omanikele ja petajaile selle ilusa peva eest. ;
GLEN LEIS (3. B klass)
Balti rtelkonnad
valisid uued juhid
Balti ajakiri Mit|leilungien" tea- tab, et Balti nitelkondade liidu uueks esimeheks on valitud parun Balthasar v. Gamphausen ja selle asetitjaks Patrick v. Glasenapp. Eestimaa rtelkonna peameheks valiti vabahrra Gurt v. Stackelberg, Liivimaa rtelkonna peameheks P. V. Glasenapp, Kuramaa rtelkonna juhiks parun U. V. der Osten-Sacken ja Saaremaa rtelkonna peame- heks dert V. Poil.
Viimane plvneb 13-da sajandi Phja-Eesti likutest ja on eesti al- gupra.
MEIE ELU" TALITUSES
TORONTO EESTI MAJAS M G I L WINTARIO ($1,00) THE PROVINCIAL (5.( SUPER LOtO ($10.00) LOTERIIPILETID.
ism inii>iin>o
. 20. VEEB.
%mt^% valikus karm- ahast mtse ja udusule palitud.
Tulge varakult, siis on PAREM ia SUUREM
191 Egilnton Ave. East Telefon 488-1701