, ^ e l e E l u " h r . 10 (1(>71) 1982
Oleme uhked, et oleme kaasosalised ainulaadses konfderatsioonis, rikas erinevatest kultuuridest, nd uuendatud histe sidemetega. Meie ; uus konstitutsioon on enaiii ku i ks samm helgema tuleviku ehitamisel.
Goverrment of the ftowice of Ontario Wil l iam G. Da\as,Premier ,
Thomas L.WeUs, Minister Ontario Ministry of Intergovemmental Affairs
eusu K.oguause tusel Peetri kirikus andis Rootsist tuliiud^ ^^ ^^ ^ ^^ preester Mikolai Suurst le praost Emanuel Lepikule piiskop
i esimes: jrgu; medaM..^^;( ^ gmises lehe^- ^ ' Foto O. Haamer
Eesti EvangeeUumi Luteri Usu Peetri Kogudus Torontos valib eel- oleval phapeval, 14. mrtsil peeta- val tliskogu koosolekul omale uue petaja. Koguduse nukogu poolt esitatakse kandidaadMck pkegune 1E.E.L.K. . ana-Andree Koguduse vaimulik Andres Taul,
Peetri koguduse siukog poolt koguduse liikmetele saaldetud infor- matsioonis teldakse: ^Hletamine toimub kinniselt ja hletatakse kas poolt vi vastu. Hletamise juures viibib p i i^op K a r l Raiid;sepp, kes samal jpeval ka jumalateenistust
JKi nukogu poolt, lesseatud kan- didaat saab rohkem kui 50% poolt hli, on ta nieie koguduse petaja kohale valitud. K u i aga antakse rdh- kem kui 50/o vastuhli; ori ta kan- didatuur tagasi lkatud ja sellel ju- hul lheb uue koguduse petaja leid- mise ksimus nukogusse tagasi. /Tiskogus vi'i^ ad hletada kik leeritatud kogviduseliikmed^ fes on vhemalt 18 aastat variad, ke^' on v- hemlf he aasta koguduse i liikmed olnudja kes on l^ogudusele rahulda- valt annetanud." '
Koosoleku kutse annab veel jrgp mise informatsiqpni:
,yNag varem on teatatud, avaldas petaja Oskar Pu^m 1981. aasta su- vel soovi minna .^ erm alates 1. juulist 1^ 82. a i Parast seda, kui E E L K Kon- sistoorium sama aasta sgisel meie. kgUdUSfe ' "^"^^fA^io iWvVio' ' O T r t / i + l i l r i i l i -jja ikoha ^ametlikult vakantseks kuulutas alates 1. juulist 1982, hakkas koguduse nukogu sam- me astuma, et leida uut petajat.-/
Meie k i r i l ^ phimrused nevad, ette, et koguduse nukogu seab les petaja kandidaadi vi kandidaadid, keda vib olla lks kuni kolm, ja et
Icoguduse petaja valitakse kogudu- sevtiskogu poolt. *
1981. aa^ta sgisel kuulutati meie koguduse petaja kohast eesti aja-> lehtedes Kanadas, SA-s, Rootsis ja Austraalias, kui ka E B U K hleknd-
j as Eesti K i r i k " . 'Ka teatati koha vakantseks kuulutamisest suusna- liselt, et vimalilkult paljud eesti vaimulikud sdlest teadlikud olek- sid; ' :
ldine hoiak meie vaimulikkude ja eriti just nooremate vaimulikkude hulgas on, et nemad ise ei soovi pe- taja kohale kandideerida. Kll aga oleksid nad nus meie cipetaja koha vastu vtmist kaaluma juhul kui meie kogudus hte neist selle koha peale kutsuks ja konkreetse ettepa- neku teeks, millele kutsutav pastor ise kas ei vi jah volks vastata. See meetod, mille ingliskeelne nimetus' on extending a cll", on siin mand- ril tavaks petaja koha vahetamise puhul, mis tavaliselt he pastori elus: iga 5 kuni 10 aasta vahel toimub.
Siiski leidus kaks pastorit, ja ni- melt pastorid Udo Petersoo ja And- res Tal, kes kandideerimiseks soovi avaldasid, kuid jnende mlema tin- gimuseks oli , et nukogu nendest ai - nult he tiskogus valimiseks esitab. 'Sellega ji nukogul otsustada, keda nendest ainsa kandidaadina les seada.
:Nukogu oma koosolekid 26. jaa- nuaril 1982 otsustas nendest kahest vrikast kandidaadist pastor And- res Tauri meie koguduse petaja kandidaadiks les seada. Seda otsust on teada antud kantslist-31. jaanua- ril 1982 ja korduvalt k i r ik i i teadetes ajalehtedes. On ka teada antud et meie koguduse petaja kandidaat pastor Andres Taul peab^ proovijut- lusi 14. j a 28. veebruaol i t e >
Kesoleva kirjaga teatab kogudu- se nukogu, et kogudiile tiskgii koosolek toimub puhkeval, 14. mrtsil 1982 Peetri kiiis kell 12.15; p.l., kohe peale jumalateenistust.
Koguduse ntikogu: kutsub kiki koguduse liikmeid tiskGR^ koosole- kule uut petajat vlinta^ et saada teada koguduse hoiakutj lesseatud kandidaadi suhtes nii lardaselt kui vimalik."
T.E,R.R. ^SCuEgk" tantsulavastuse tegelasi tantsijaid/ lauljaid, orkester ja juhid. ldjuht Toomas Metsala tnutheks antud lilli Foto S.Preem
OVER 50 YERS F GM SALES ANB SERVICE
Toronto Eesti Rahvatantsijate ^hm Kiiiigla" aastane krgpunkt toimus laupeval, 6. mrtsil, laulu- ja tantsulavastuse nol Seneca Col- legel
Noore tantsugrupi kava sisaldas kergemaid rahvatantse, milledest mned esitati kll veidi erinevalt sellest, kuidas meie vanem plv neid
ja rentimine
Ghevette MalibU| . Cama-q Morite Crio Omega ^ Gitatioii Capride ; Ctlass Cayafier Imoala Cutlass
5000 Sheppard Ave. E . , Scarborougli, Ont. M I S 4L9 .idsmobite Gelebrity : ; Toronadp Chevy Trucks and
1- '
asendamine kuues
Kodus 769-0932
pealkirjaga Meri, krrei, mardisan- did", oli jagatud kolme ossa, iga osa erineva tantsugrupi jaoks ning eri- neva teemaga. Tantsud olid rhuvas enamuses uudsed. Kurioosumina klavalt viks mrkida, et need tant- sud, mis nisid vrastavalt imeli- kena, olid just originaalsed, ning need, mis nisid meile rahvatantsu de laadi, olid tantsupetajate poolt seatud lavastuse sisu kohaselt.
Toomas; Metsala omab ilmselt ma- hulcaima Mrjanduskpgu^ eesti rahvas tantsu al|l vljaspool Eestit, millest suur osal prineb Soome raamatu- kogudestj 'kuid ka Nukogude Ees-
Kungla" on hoidunud kasutamast veneprase mjuga uusi tantsusea- deid, nagu neid on |mujal paiguti kasutatud. Kogu htu kavas esitati ainult kaks peale 1945. a. kMumaal seatud rahvatantsu, kuicl nende seadjaks oli juba varemalt tuntud rahvusliku rahvatantsu
Moorte tants oli innukas ja tsiselt asja juurde kuuluv, kuigi rtmitp- sm mnel paiguti vratas. Millegi- prast juhtub ikka nii, et mida noo- rem paar, seda soojema pilguga jl- gib neid silm.
OOi Dan fo r th Ave. Toronto O n t 694 -6241
hfipoteeklaenud raamatupidamine ja tulumaks
eatet mjsax
S O v l M V E S j i ; 10335 Keele tr.,MapIe, /IIIXM^lf^1M^^^.^w^^^l)lMik^.^y,B^l^^^l^^m^^^
0
Eeskava esimese osa teemaks oli Tantsuk", kus tantsijaiks oli noor- terhm II paariga, kelle tantsuprak- tika ulatub ]tagasl vaid vele kuule ja kelle petajaks on Katrin Kttiv SeUe grupi lauluosa titjaks oli meeskvartett Positiivsed niehed'ii oma,|l|arride saatel. Neile klas ]J laulugriippidest *" * '
teise osa Nkineid ja kalamees", mida viks nimetada lavastuslikult nnestunui- maks. -
Nkineidu sUm kll ei tabanud, kuid kalamehe osa oli lavastuses leidlikult edasi antud. Tormise me- re lainetus ja ikesetorm olid kiidu- vrt. Muidugi, vahutava mere tor- milained vinuks olla ka shiised, vi rohelised, kuid vibolla pidid mrat- seva mere mustad lainteharjad m- juma hvardavamalt ja simnalhe- dasemaina.
Keskmine taaitsugrupp, juba 2 kii- ni 3-aastase praktikaga, esines 12 paariga. Esitatud 14 tantsust olid B alguprased ja 1 omaloominguline. Pooled tantsud prinesid Kuusalust.
Eeskava teise lavastuse lauluosa titsid ed-vennadLmdaud Neid oli 5 neidu ja 3 noormeest. 8-lkme- line, Lindaude : lauluansambel esitas 5 laulu, neist 2 vihnast,Kaera Jaan" ja Naabri Mari" .plvisid suurima aplausi
Eeskava kolmas lavastus kandis pealkirja ^Mardipev" ja esitati Kungla" eliitrhma poolt 12
ga, kellel igahel vhemalt 5-aastane tantsupraktika. Selle rhma lavasta- jaks oli Toomas Metsala ja lauluosa tideti 5-liikmelise,Jaaniku" an- sambli poolt.
Lavastus sisaldas 18 tantsu, neist 9 alguprased, prit Kuusalust, Kasi- nast, Mustjalalt ja Jelhtmelt; 5 tantsu Toomas Metsala seades, kes kolme viimase juures oli kasutanud mitme alguprandi phialuseid; 3 tantsu U. Toomi seades ja 1 tants H. Mikkeli seades. Mardisandi riietuse jaoks kasutati rahvarivaste peal paiguti vanu kasukaid, mantleid ja peakatteid.
Toomas Metsala oli kasutanud oma lavas-tuses alguprandelna v- hetuntuid originaale, milliseid me pole varem ninud. Lavastuse kon- teksti kohaselt seatud tantsud tun- dusid just siin alguprasehia, kuna nad sisaldasid motve, mis tundu- vad meile tuttavaina Anna Raud- katsl poolt seatud tantsudest enne 1938. aastat. ,
Toomas Metsala oli oma lavastusj' se sidunud ka lasterhma esineml|- se, mis publikus ratas sdamesoo- just. K]nrla" lasterhm, Ingrid Kl- vi ja Juta Metsala Juhtimisel, alus
tas peale vaheaega jllegi tegevust mdunud sgisel ja muutus korra- ga publiku lemmikuks. Mudilased sooritasid vapralt omi tantsusam- mud ja Kaera Jaani. Mardisantide taasilmumisel pgenesid ehmunud" lapsukesed lavalt.
Jaanikud" esitasid htlases tasa- kaalus 4 mardilaulu, leides publikult sooja vastuvtu.
Tantsude saatemuusika eest hoo- litses korralik orkester, koosnedes Kungla" 4-st akordionimngijast tiendatult Ene Lomp-Sillarti ja Pia Metsala'ga viiulitel, Voldemar Gus- favsbnlga klametU, Allan Llik'iga akordionil ja Hanno Bohllga kand- lel Orkester, selles sobivas koossei- sus, pakkus kduvrse saatemuusL kale lisaks ka avamngu".
Kava lppedes umbes 600-pealhie publik ei jnud enne rahul^, kui liS sapalana eliitrhm esitas 'tuljaku.! Olgu mrgitud, et tuljaku esimesed kotal tuuri on origtaaalsed, lejk nud on geniaalselt seatud.
Eeskava lppedes jagati mu laul^ jaile, tantsude juhtidde-lavastajalle ja pilltaaeestele. Publiku tnu vljen- dus kestvas lppaplausis.
^ -m
