" I l l i l II jiii .lillil .11 I I I
HVITAVAT RAAMATUT
Polli lamas kuudi ees ja ol i tige. Ta sirutas kpad ette,i asetas pea nendele, mtiskles ja laks aina tige damaks ieti, niikaua 'kui ta iganes Mletas oma eluaega ja seda oli ju- ba ige m i t u suve ja talve, ta ikka istus sania kuudi ees ja li sdame phjani tige. Tal ol i phjust tigedu-- seks, see oli kasvaiitid ja kasvanud, ja lpuks eldigi: i,01e ettevaatlik, see on hinnus tige koer!" Ja ss oli-
^ i toodud temale see kuut, kaela p ^ d i tugev kett ja sellest pevast alates ei psenud ta enam kauge- male^ kui vastik, kMkeiv^ te ulatas.
K u i tal \>ii klili, vis t^a kuudis pdh- mes pesas sooja ieida, ku i ol i palav, vis kuudi varjust v i lu saada. pgi Ja joogi prast,tal ei tarvitsenud n^^^ xiseda,: aga see kohutav alandus  kett kaelas, kuudi kljes ki imi. Ja
mi oligi, ta kohe tundis-kuidas t a aastast aastasse tigedamaks muutus. ^
K a ^ee ol i tsi, ku i ta ei oleks selle ' ketiga kinni, siis tepoolest hirmsa vihaiga t murraks kiki, kes iial tee-
 le ette juhtuksid. Juba kttem^- ks murraksf s^st miks peaks te- ma olenia vang. T e ^ sbralik ja rahuarmastaja M i . Ja ldse, kas keegi ksis, 'yi uuris j- rele, miks ja Ikelle s pr^ daks lks..?
Muidugi, keegi ei ksinud, keegi ei prinud, keegi ei andnud leimale^ se igustki, muud kui lodi kett kae^ ia ja kuuti. Suvel kulus rohi tema kettiraj ulatuses niustlk, poriseks mks. Talvel joli lume sees si^ay vagu  ja ta tallas aina>iam rada. Sama rada;> su ^el kuumi ses, talvel kredas pakases.
|ah^ kuidas sai temast-tige koer? Ta mletas veel kiike vgagi hsti.
fTa inletas veel vgagi hsti aega, mil lal ta oli vikje kutsikas. VMse pehme annas heatahtlik kutsikas. Ta sattus siia majja ja ta ei teadnud rohiem soovidagi. Alul kll niuksus ja nuttis, lihtsalt suurest igatsusest em ja teiste kutsikate jrele, kes veel pesasse jid, aga vrsiti ta har- jus ja ei mehiudiki teistest. Si is ta kasvas j a teda lasti ue ja seal see siis algaski. ^ ^
N kui teda lue lasti, tulid sed, kust hd kll tulid, aga neid tuli v aina rohkem ja rd ikem. Igaks | talv tis teda slle vtta, paitada j a kallis- tada. N i i see j i i i tusr nad liilit^e&id omavahel tema prast, tirisid teda ksteise kaest, sakutasid krvust, t i - risid jalust ja sabast, ta niuksus va- lu ja hda prast mis temale juhtus, Sns'hd fffikivl tile: ,  1 on hambad, {viksed teravad ham- bad; . I S ^ l l e s t pevast alates^ kait- ses Poll i end hamiiiastega. ga pais- tis, asi ei linud sugugi paremaks vaid prdus hoopis halvemaks. K u i ta oma hambad appi vttis, ldi te- da jalaga. Poll i mletas, siis ta kar- gas han^nastega lja srde. Aga ka see ei toonud paremust, ss lM teda kepiga ja loobiti kividega. Kas testi -vikestel lastel jtkus n i i pal- ju halastaniatust temal vikese koe- rakese peale? N i i algaski suur viha- vaen tema j inimese vahel. <)li j u ainukene viis, kuidas ta seda vljen- dada sai, see ol i hamcnastega.
,>lrks te peate sellist kurja koe-
r a . . ? ' ksisid,siis naabrid' ja kehi- tasid lgu.
Ah miks. . . " , j kordas peremees. ..Selleprast peame, et ta annab ko- he mrku, kui keegi ebaaus inimene lhedal on. Alul ta oli ka hoopis hea ja armas vike kutsikas."
ga nd ta inurraks kik lapsed j a pureks kikide sri; ku i lahti fSaaks. Kas te ei karda teda K a
ipo l l i kuulis seda. Ta mtles: ;,Jah, muidugi m teengi riii, murran kik kes teel ette juhtuvad' Iial, mitte i ia l ei tuleks ma siia poolegi. Oldksin vaba ja nnelik."
liel Y>evl Polli nagi, varas hii l is niaja juures ja pdis kan keldri akent. Pol l i haukus, kargles ja lrises nii, et hibrus' kajas, aga pe- rerahvast ei lirndkodtis j a keegi ei kuulnud teda. Siis, kett anc^is jrele, rihm kaelamber ldvenes j a ta o l i
: vaba.-
Poni ehmatas alul, ta seisatas l i e t keks ja raputas uskumatult' pead, testi kett ei kolisenud enam, vaid vedeles iriaa. Olengi vaba, tukastas Poll i ajus ja hirmsa lrinag sstis ta varga kallale, m totatud via vlja kallama. See o l i hirmus vit- lus. 'Polli valas kik onia sapi just |elle varga kaela. Varas vitles sur- mahirmus. .. K u i ta l^ipuks raskes- ti haavatult ja lhkiste riietega mi - nema pses, imustas ta isegi oma muukimie-triistad mha.
Pollile aga meenus soov oa \vaba, Igavesti vaba ja ta kihutas numiede, niitude ja metsa poole. K u i ta kl- lalt o l i juba jooksnud, istus ta puh- kama. Ta tundis^ tal ol i suur nlg ja janu. Ta tusis, jooksis jlle j a otsis
i asjatult kohta, kust vett lakkuda saaks, aga ei leidnud ainustki oja, eg k a toitu. Poll i istus jllie j mt- les, siis ta teadis mida'teha. Ta jook-
- sis kiiresti sinna poole kus ol i ta kodu, istus kuudi ette  just sinna- samasse, kus oli igal peval istunud. Sealt leidis ta vett j a toitu.
Pealegi, mida ta Varem ei olnud nirgand, ta l oli pal ju hid spni. Varblased tulid, sdistasid ta lhe- dal ja lbusate klalistenai vtsid p i - durooga, tema, kui lahke peremehe, toidukausist. Libl ikad lendasid kuu- di mber jkasvavatel lilledel, mesila- sed j ^ sitikad s u m i s e s i d i ^ ^ Ah kui hea ol i 'kuudis ja selle mib^ ruses olla. Ja kik mis ues juhtus, ol i kui peopel nha. Naabri lapsed olid ammu suiireiks kasvanud j a te- da hoj)isTa3iuie jtnud. Polli o l i esmakordselt pnelik j enda eluga rahulolev koer.
Pererahvas tuli koju, M neile rmsalt klhvides vastu peremees tles: ,;Kas sa ned, ta on lahti psenud ja istub ikka oma kuudi ees, ei olegi ra jooksnud." Pe- renaine lisas: Vaata, ta ei olegi kuri koer. Ned sa, ta on varga meie ko- du juurest minema ajanud." Nad s i - litasid teda j a tlesid: ,,Niiiid Po l l i 'M
: pane me kunagi enam sulle ketti kaela, sa vid o l la toas j a ues, kus aga tahad, sest me teame, sa ei ole iildse tige ega paha koer. Ainult hal- badele lastele j a varastele oled sa ti- ge ja see on ka ige nii/ '
/:: ^ V. A K i M B E R G T O T K A S :
iFhade laupeval ma munei ema ja ega.. Me kasutasime sibula koori ja tatigusid j natukene rohelisi lehti jvahele. Siis me sidusi- me munad nriga riide sisse kinni ja panime vette keema. Munad tulid ilusad pruuni ja ikollase-kirjud, m- ne rohelise ja^ valge laiguga. Hiljem sitsime isa ja" emaga St. Cathari- ne'sse vaneipa j a vanaisa klasta- ma, Seal mu de j a m i n a mngisime ;,skat|d)oardiga" j a sitsime autoga. Vana^m^ o hea pardiprad pha- desgiks vai alistatud. Varsti tulime koju j ma litsin magama ma voo-
Toronto I I A U L . P I N T : ; . X .
E.S. Tienduskool
Lugesin huvitavat raamatut, mi l le ' l i imi o l i ,;Lad of Sunnybank". Jutt , ol i koerast, kelle nimi on Lad. See juhtus Sunnybangi tahis selle sa- ijandi algul. Seal olid k a teised koe=' rad, kelle nimed on Wolf, Bruce, Bobbie, Lady ja kass Tippy. '
hel suvel o l i maal pud, Ladi pe- remees j a pefenaiine lksid puhkuse- le. Klast ol i lbi jooksnud iks vi- ke, verine koer ning kqiik arvasid, et tal ol i marutbi. Ol i vga palav j a Lad lamas klaveri all> <kus oli jahe- dam.   y 
Kord , kui majapidaiia si lamba praadi, andis ta palake^e Ladile, kel- lel suu ji jrsku lahti ega saanudki seda enam kinni. Majapidaja helis-, ta^ loomaarstile. Loomaarst vaatas ja tles, et 'Ladil on marutbi. K u i perenaine ja peremees judsid taga- si klla, kuulsid nad, et Ladi l on ma- rutbi. Nad ruttasid koju. Perenaine halckas Ladi suus urgtsema, kuigi arst hoiatas, et mitte teda puuduta- da. Perenaine kskis .peremeest vasa- k u lualuu vahelt kondi vlja kisku- da. 'Peremees tmbaski Ladi suust lambakondi. See oligi phjus; miks Lad ei saanud Uud sulgeda. Niimoo- di pses Lad veel viimasel minuti l mahalasknsest. j
hel peval ti Lad kqj pesuka- rupojakese, kes oli vga tilluke. See si nimeks Eamses. Ko rd , ' kui Ladi peremes lks jrve rdie Ramsesiga kalastama, hppas Ramsesi kallale ,ks metsik koer. Ramses pani oma kpad mber kurja ikoera kaela ja
tmbas koera vee alla. Ta ji sinna mit^neks minutiks, sest pesiikara vib olla kaua vee all. iLpuks tul i Ramsese pea vee alt valija. Selle kur-. ja koera peremees pdis tappa L a - ! d i ja Ramsest htul, kui nad lksid |i ujuma. Ta viskas neile mrgitatud j liha. nnekse hakkas Ramses enne; smist lUia pesema ja lasi liha vet-. te "kukkuda, sest sellel ol id pal klaa- i sitkid. Mees li nuiaga pesukarule |
.phe ja 'Lad hppas mehefe kallale. Ramses pani kpad mber Ladi kae- la nmg sosistas talle korva ja Lad viis Ramsesi tagasi metsa.
Ko rd tuli tallu kUa ks poiss oma isa ja emaga. Poiss i a M lk- sid ^puukuuri juurde mnguna. Kor - raga varises liivasein poisile peale ja mattis ta sinna alla. Lad lks abi kutsuma. Kige lhemal o l i mees, kellele Lad ei meeldinud j a see ini- mene li teda jalaga. iLcjpuks kaevas Lad ise poisi l i i v a alt vlja, kuid siis varises L i i v Ladile endale peale. K u i mehed tulid puid vtma, leidsid nad uimase poisi. Poiss nitas liivakh-.' j peale. Mehed hakkasid kaevama j a leidsid Ladi. Lad pU els. K u i see poiss koju sitis ol i Lad kurb.
/
lUBIIOIISIiailQIIDIIBIIOIieilBlllltlliailBIIBMBIIPIIOIIQIISMOIIin ';.
5 ^
. . 'i 
lnkumaale, nagu kikjal, sabundf moodsad ajad kik saab tehtud masinaga, nda aga vajad, lnkd, &an&d ilma tdta, nue neile kasks
fessor Kukelleiutatud nuincmimasini
Ktugi narr i nimetust keegi kanda i taha, pe ib s i iski tlema, et omal.
ajal on narrid ajaloos suurt osa Olid ajad, kskeireil ja*- ijd omad palgalised koja- isegi teised 'krged vi-
ei suutnud narrideta l- bi saada.
peab tlema, kuig i narri eluiutse nis iiiituna, sest nende lesandeks
ma kuningail o narrid nin; mukan
Pressid nuppu, kohe tuleb torust mar muim. Pintsel lindil keedemajs ja juba vrvituna templid munal peale lnud mustreid igatsug^a', sdnult minutk id i kaks on^
IKanad kurvad^ jnkudel pn krvad murest norus. c,Mis saab meist?', ni i Mi^ivad nad hdaldavas joruso
J g a oota, oota veidi, mida^^on vale! mis on juhtund; see on pris hale.
ICiiskil lhihendust visti mber suitsuvinep liga muna masinast <i neljakandiline! Lint on vedru vlja visand, paisand vrvid ^ | kva hooga tempel muiial praod sisse tegL
w.
oma naljadega ja rumalustega l- nudsid olud neilt tihti |
et suurt julgust ja kiiret tipu, sest metsikute llude tttu visid ka pa- remad naljad ja suuremad rumalu- sed osutuda ohtlikkudeks. Sellep-
Hire kib ja vllkmas n hdaohutuled^ Mrritusest prof. Kiikel sirges ss j^basuled. ,>$ellist prahti lastele d vi phiks viia! ilCanad, jnkud, tulge ruttu abiks mee sl
,;Kes tahab olla hea ja i peab varemalt olema \
rst eldi; ige narr, tark:^'
-Juba, vanad ronilased ja kreekla- sed pidasid headest narridest lugu, ku id narriseisuse kuldne itseaeg, saaliusllfes keskajal. Kigis vrsti- kodades ja kardinalide juures leidus siis narreJ Kuria narriseisus oli pha ja puutumatu, siis kasutasid seda vahel ra thtsad isikud endi mas- keerimiseks. i/Iainida vib Sitsiilia kuningas Manfredi ihuarst Johan^ nest. Ta tegi etid narriks, kui prants- lased maa vallutasid, - jooksis kui hullumeelne .inda Messina tna- vaid ja kutsub kiki prantslasi tap- ma. Selle tulenuiseks oli avalik
mss.:-.--'
. Palju narre tekkis Itaalias renes- sansi ajal. Narrist Gonelast, kes elas Fenoia hoovkonnas jtustakse jrg- mist. Ko rd vedas ta markiis Nici- laqumiga kihla suure summa peale, et arstide seisus olevat kige arvu-' r ikkam. Jrgmisel phapeval istus (jnela suures, hambavalus kiriku- ukse juures. Igaks andis armasta- tud kojanarrile head nu, kuidas hambavalust lahti saada, nende hul- gas k a markiis ise. Narr mrkis aga hooltega kigi nuandjate nimed les. Jramisel peval ihnu^ ta;ter- vena hoovkonda ja ulatas markiile Mrjutustahvli, K u i see ngi oma ni- mb 300 arsti" eesotsas, naeris ta ja maksis narrile kihlveosumma vlja.
jVaimkad olid Prantsusmaa na^ rii K o r d lausus kuningas Liht. sameelne oma kojanarrile: ,jean, sul on nii suur mju, et sind peetak- se kuningaks ja mind sinu narriks." Narr o\\ pahane ,JCuidas"i ksis kii- ningas, , i a s hbened sa olla Prai- susmaa kuningas?* ~ ;,Seda just mitte", vastab Jean, ,4iid sarnase narri prast tunneksin k i i l i hbi!"
 :\KEVAD TBHjE"i93.t
I  I
i a nii julttus, et on munel jlle rmsad kana, oskusega vrvhnas on jnkud noored, vanad. Eevadphahniihikul, koksi kui sa ld, Inetleda vid siis'^Msti M  e ksitd!
HELLE R E m M M
iitMQiiotifinaiiQiioiioiiajlEnifinBimiiQiiiiiaiiBiifliiatiQiieiioiiiiiiiQiiaiiiiiaiion
Mis on tuulel tna ^ ga, et ta nutab akna taga,
/haledasti joru ajab, kas ta mngukaasM v a j a b f
E i ta mnguspra taha, ues end ei anna nha, nurgal kannelt klistab, i vUepli. vilistab. v ' : ;
lastel palet paitab, arvab, spruseks sest aitab.
V. A ; K I M B E R  - K O T K A S ^
Kevad saabM arglikult hiilides. Astus ikka kaks sammu edasi, siis sammu tagasi. Ol i ilusat pikese- paistet, siis uuesti klma j a likavat kirdetuult. Sel kevadisel koolivaiie- ajal nurusin kodustelt situ suvilas- se. Kellelgi, peale minu, ei olnud eri- list vaimustust siduks. Phjendasin oma soove, et sinna tuleb vaatama minna, kas hiired ei oie vast paha teinud vi on tuul katuse ra viinud vi koguni vargad sees kinud. M a ei saanud aga teistele seletada, et miil oli eriline sisemine kutse kord jlle maal olla, je rde minna, pa^ - jutibusid silitada j a avarusi nautida.
hel hommikul, kui lunatuul vl- jas mhises, ol in eriti aktiivne kodu- seid toimetusi tegemas. Tolmph- kimine o mul lbuasi ij sginud lksid nagu iseenesest puhtaks. Siis tegin pai hao ja. anusin vanaemalt, et tna on nii tore i lm maalesi- d u k s . Muidugi ei suumud memme paite tdrukule I elda ning varsti istuski ta roolitaha j mina, lauluviis suus, t,krvale.
Hommikul, kuij niiha v irk toime- taja olin, istus memme minu kirju- tuslaua taga ja , kirjutas vanatdi Hiljale kirja mille nn lubasin pos- titada. Suures sidutuhinas unusta- sin lubaduse ja ktt palitu 'tasku pistes, krbises sealt vastu vanaema kir i . Tunnistasin memmele mis
tus. '
,>Pple. viga, 'kiur mail-:pstltad"; vanaema.
Et mk oma kevadvaimustuses uuesti untpeaks ei muutuks^ hoidsin nd kir ju tugevasti nppude va- hel ning kavatsesin sisse astuda mnda teersesse ppstiasutusse.
Linnas nagu ei mrkagi looduse edusamme toadel. Kuigi ei olnud veel suurt rohelust, olid kikjal to- tavad pungad, r o h u u d ^ e d j taeva- laotuses lri tavaid linde. M u l ol i palju nha j thele ptaima.
Judsime suurele kaarsillale, mille alt, le kivide, jgi vahutades eda?i tormas. See ol i mulle uudne p i l t
Vanem, peatume siin vheke- seks, ni i tore oleks veidi vaadelda seda karedaloomulist veekogu!"
Memm titiski mu soovi. Vljusi- me autost, najatasime silla ksipuu- le j a vaatlesime snatult tusvaid, ruttavaid, krsituid jelaineid. Soe j a niiske tuul paiskus jevoolust- mu ikrv nagu muusikat, julisi Itoo-
Koiraga kuulsin lbi IjelaUlu memme hdU: ,>Mis valge paber siit lendas?", . :
llatasin. Mis pabe r ? ' . . . See ol i yariaerna k i r i inilie lubasin postita^ da. Ma ei leidnud silmapilgul vaban.. diisshu, vaatasin vaid andekspalu- valt vanaemale otsa. :
Sa oled nagu Moart", lausus memm ja kutsus mind taas autosse.
Mina m u u s i k k o g e l e s i n . Mitte lihtne muusik, vaid heliloo-
ja Wolfgang Mozart, kes; elas umbes 200 aastat tagasi", jutustas vanaema. Ta is; kes samuti oli helilooja, saa- tis kord oma sinuvanuse poj> Wolf- gangi, nootidega teatri direktori juurde. Poiss ji aga jesillale unis- tama. Tuul rebis tal noodipa(ben kest ja jevooludest neid enam ei leitud. Poiss ei julgenud isale sellest kneldagi. Vttis noodipaberi j a k ir - jutas ise he menueti ning viis sjelle, ilima isa teadmata, teatrisse. Hil jem kuulis isa seda nEiiiusikt, imestas selle i lu kuid ei vtnud td omaks. Talle vaieldi vastu, et selle saatsite ju ise, oma pojaga, teatrisse. Alles siis tunnistas noor Wolfgang, mis juhtus, ning tast sai surematu nime- ga helilooja."
Ml on M l i jekohin krvus, aga mina muusikat siiski kirjutada ei os- ka, Mi ig i lasin su Jkirija tuulde", lau- susin sdlasena, i ;
,,Ma ei nuagi slt muusikat, kuid tdi Hiljale kirjutad nd sina huvii tava ja p ika eestikeelse kirja seletu^ sega, mis juhtus selle kiirjaga, m i l k mina h o m m M kirjutfisin."
Nustusin, ku id tingisiri sski: Ennem naudime maahku, jahita- me ja liigume siin veidi. K u i l inna tagasi sidame, kirjutan j pika, pika kirja ja postitan kohe:" "
; . ; - - ; ' " : H E ^
kus n teie vike tass?
n n a sisse kOUo^
Kevad oiv aeg ku i kik li l led it- sevad j a kasvavad ilusti ja l innud laulavad rmsalt. Mulle meeldib kevad selle, pralt et kik puud~on ilusid rohelised ja suured. Kevadel loomad tulevad -metsa elamast vlja ja nitavad ennast lastele. Oravad hppavad ni i rmsalt aias. lihavt- ted tulevad Varsti j a kik lapsed oo- tavad 'ki^esti seda peva. Mina
kangesti ootan seda peva ka^^^^^ ibodan et m a saan suure^^ jnese. Ma jtan mned munad liha. vtte jnkule! Ma loodan, et &ul ied lihavtte p i ^ad !
' Lehekiilg Meie Noored*' ilmub Kanada Eest! petajate ^^ ^ I rituseifm. T o t e Leivat ja Helle Reikihan. Toimetuse': aadress: c/o Hella L e t v a t . T ^ - ^ i f i Cohland Ave., Toronto,
^OntJVMR 1T8
Kesolevaga teatame^ et TALLINN Fl
Miss Ta valim
Toronto Eesti .Majas 17. juunU s.a. C sooviavaldus esitada hiljemalt 1. juu siooniks palume helistada Kadi Kaljuj
[ te l 447-7610.
Tallinna Festivali juhatus
Tallinna Festival toimub ka tna- vu kevadsuvel. Korraldajaks on sa- ma noorte rhmitus, kes festivali korraldas mdunud aastal ja kelle tuumiku moodustavad skautksus Lembitu Maleva vanemskaudid  nuiamehed. Korraldava toimkonna ametid on jaotatud jrgnevalt: esi- mees  Peeter Vilde, kavandaja Jaa'k Jrve, kavastaja - - , Harry Mrk, laekur  Martin Pede, abi- laekurid  Kannet Valvuwja Henry Raud, sekretr  Richard Laahvere, ,,M|SS Tallinna" valimise korralda- jad - - K a d i Kaljuste, Piret Komi ja Mart in Toom^ toitlustamise kor- raldajad  Hil ja Jukkum ja Viima Talpak, b a a r  Er ik Luksepp, pas- sid!'' Robert K iv i , eelreklaiti kana^ \ da ajalehtedes  Kadi Kaljuste, kutsed, kirjad ja sponsorid  Rita paju, dekoratsioonid  Martin Vahtra, vistlused  Paul Kako ja Indrek Karine. "
' Toimkonna koosolekul 21. mrtsil Peetri kir iku noorteruumis teatas eelmise festivali laekur Peeter Agur,
I
.vi
TTARLAPSED!
L e e r i l e yalmiistab teile mee!
1926 Queen St. E:, tel. 699-9763
Teisip.  laup. 1
Kleidirlie ja LOIG:
RIPPUVAD LAED J
KORRALIK T - TA
Helistada HANS MYRSK
6016 YONGE ST.,
JOHNI.SOC Chartered A
Site 600,55 Uiiiyersity Ave., Tel. 862
S O G J A V i i( Uued ja parandamine OLI Ja i( Kasutage riiklikku toetust iic 1^ Mdukad hinnad, oekustega
R O L A N D K U L L I
DOKTOR MBRI L O O D - ~ K<
tsijutte  ilmunud. VARF
uut ja huvitavat  valmimis<
TUS V A R R A K , RR 4 Warkw
Tel . : (705) 924-2549
 EMADEP
 LEERIPI
 PIDUPEV
T e l (416) 463-1125