1982.
MiBnBiwno9Ufli(iiBiiiBiiiHiHBniMflMiiOHaiioiiBii8UBnaDiiBHiitnnm^
1 ' ' ^
, Torontos elunev, Inglismaal deb- teerinud ja Lnes tunnustust vit- nud kirjanik Arved Viirlaid sai esi- mesel kevadphal 60 aastaseks. Sel
I puhul on' temale pratud thelepa- nu vaba maailma suuremates e?ist- laste keskustes ja kodulhmas toi- mub juubilari austamine maikuu l- pus.
Stokholmis andus ikirjanlku loo- mingust levaate Karin Saarsen Eesti Kultuuri Koondise kirjandus-' htul.
Ta tles kokkuvttes: .Arved Viirlaid on meie prasts-
ja-aegse kirjanduse ks suurkujusid, ikeda vime vrrelda ameerikas sja- rmaanide autorite Norman Mailer'! ja'^ ' Invin Shaw'g. : Aastal 1975 ilmunud romaanis Kes
tappis Eerik Hormi?" leiame Ihk. 23 Viirlaiu kirjanduslikku moto: Kir- j^nik cm iOm ajajrgu jvustaja,
; inimhingede kroonik, initte poliiti- liste voolude lipukandja. Eelkige p^ab ta'olema oma aja sdametun-
" m s t s / ' ^ 'Jluubilar Viirlaid, endine metsa- vend - ja soomepoiss, oh tepoolest meie aja sdametunnistus. Eriti , itia vnmaste aastate teostes, kiis analsitakse tabava teravusega ise- gi paguluse vrnhteid; Seega viks telda, et 'ta on ka meie Solzenit- son. kes on kriitiline niihsti ida kui: lne suhtes. Kes Siberi Icaristus- laagrite halastarhat te jdvusta- misel vrinuks mnda krget rah- vusvahelist auhinda kas vi Nobe- li preemiat nagu Soltzhenitsn, 'kellele see uhke Rootsi aiihind alles kodutu pgenikuna ktte anti. Kang- ro^gi-gistikivi toimetatud ;,Eesti Kirjandusp Paguluses" a. 1972 sei-
i savad jrgmised v!hedrmatised
- ,,Vi|irlaid, Arved, snd. 11^4.^:m Fdise vallas tahipid^aJuli V. pojana, ppinud Kloostril Ja Tallin^ nas Riigi Rakendukunstikoolis 1937; 41. Ttanud Tallihnal kirjastuses tehnilise toimetajana,F pgenenud Soome, vtnud, osa sojast Soome ar- mees eesti ksuse koosseisus.. Viibi-
^ nud pgenikuna Rootsis 194445, Inglisrnaal 194554, Sellest ajast pealej Torontos, kus ttab trkit-
;iiseria/':.';;v."^
Kpses^^^ rjieheikka judnud, 60- aastase Viirlaiu senine looming iosneb ll-nest romaanist/enamik neist; khekitelised/ nagu ,tormi- aasta Ii ja II'', ,,Ristideta hauad I j H'V Kes tappis Eerik Hormi?" ja v^uniud ei loe".'Peale prbq^ n tema ^lest ilmunud seni 5 luu- Idcogu litnalt individuaalse ja tem peramentsk nimimrgiga. Kuues iuleraam|t JgaViku; silmapilgutus" on praegu^ Ee&ti Kirjanike Koopera- tiivis Lun^i ladumisel. Erilisa ^^ht-: suse Viirlaiu loomingus omavad:te-^ ina tlked ja nende laialdane leVik: iiilUisti Ingto-saksi kt^ :keelkonna i - prantsuse ja hispaania
lugejaskonna hulgas. Tema ,JR^ is- tideta hauad", mis kajastavad met- savendade verist kroonikat a- 1944 kuhi ; 1945,
: jcditamiste, raandmiste j muu- dej tetruude sndmuste ah^stuslik loetelu, n^l^ tud; rootsi, o!dme,l^ t^i^ prantsuse, hispaania j ^ ; ^ inglise keelde. Mdunud ilmus isegi
; hiinakeelne tlge Taiwani (Formoo- 'sa>v saare pealinna Taipei he kir-
jastuse poolt. Ta teoste katkendeid on Ilmunud ka ti^^ korea ja leedu keeles. Sgiseks 1982 on oo- data vlik-luulekogu inglise keeles ja inglisekeelset tlget romaanistMr-
, git^d''a. 1980., See ksitleb pa^ s. ;: ja tlppu Soome elama jnud en-
diste eesti rmdevitlejate saatust.
Margaret Thatcheri residenti Dow- ning Streedil. Raamatu said kinke- eksemplarina kik Kanada Parla- mendi liikmed Ottawas. Autor on isiklikult kinkinud ule 1000 eksemp- lari levitamiseks Ouebeoki ja Prant- susmaa keskkoolides. Ta on vsima- tult moto all Raamat on relv" pi- danud ettekandeid Rahvusval^elises PEN-klubis, Amnesty Intemationali kokkutulekuU ja mitmel kongressil.
Kanada kritiikud on Viirlaidu vr-. relnud 'Nobeli laureaadi Borife Pas- temaki, jugoslaavlase Milan Djilase
'ja soomlase Vino Linnaga. i^ jVIeist- rit on sndinud", tleb Ottawa ajaleht LeDroi t" juunis 1962, mil ' ilmus Ristideta hauad" inglise tl- ge. Dramaatiline teos vrib luge- mist ja mediteerimist nende poolt, kellele sna i g u s ikka veel omab sisu ja thendust", nendib kaalukas prantsuse ajaleht Le Figaro", Eest- lased vrsil on tulihingelist prooisa- meistrit ^ vristanud peale mitme stipendiumi kahel korral ka Henrik Visnapuu-nimelise auhinnaga, viima- ti just romaani ,,Mrgitd" eest a.
Millest kirjutab siis juubilar, kes on suutnud ratada muulaste huvi meie maa ja rahva rnga saatuse, lootusetuna nivas vitluses toodud vereohvrite ent murdmata vabadus- pdluste vast?^ Teise nukogude okupatsiooni sgisest 1944i^ kodu- maale jnud eestlaste meeleheitli- kust olukorrast, im t^savendaAe jul- mast vitlusest, mitmest rahvusest sjavangide surmamarsist Siberi ka- ristuslaagreisse ja virelemisest seal- seis ebainimlikes oludes. Uskuma- tult jubedaid situatsioone loob Viir- laid" kriminaalvangide erigruppide, nagu platnoide ja sukade (need; kes koos ttavad laagri ^juhtkoniia- ga) verisest sisesjast. Peensusteni bn autor tabanud lekuulamisi kll NKVD. MVD, kll KGB keldrites. Maseridayad on^ ^^^^ kirjel- dused Talliniia Patarei vanglast, metsavendade! punkritest, Kiisela vi ipotma laagri orjat rutiinist> pgenemiskatsetest ja jisetest kart- sadest, kus vangid kolmandal pe- val surnuks klmusid...
Poeedina on Viiriaml erikoht eesti vliskirjanduses. See on lrilisie hingega sduriluie, mis kajastub a. 1949 Londonis ilmunud kogus ,,Hulkiu:i eVangeelhom" ja ,Jtanud peegel" 13i aastat hiljem Ka^ ga ta vib laulda ka armastusest, mis On kui peen.filigraan ehist ta nooreea teises kogus, samuti oma 'kaanejoonistusega ks suvehtune naeratus", phendatud abikaasa - jale, kellega tal on nd juba 32- aast^sed kaksikud, poeg j ^ ttar. Vhempaeluvad on ehk Hllalau- lud'MaKsi5^es".
Kriitiliselt vaadates vib' proosa kohta elda, i t Viirlaid ei harrasta
. eriti oma tegelaste hinge sgavloodi- mist. Ta p n b situatsioonide hin- gematva pnevusega, kusjuures kan- gelased on kas limalt positiivsed vi rmiselt negatiivsed tiibid; Al- les hilisema aja romaanides muutu- vad inimesed rohkem nansiteeri- tuiks, yljalarvatud naised. Millegi- prast jVad need ikka joonistatud sarjade nukk-kujudeks Ent puht s tiililiselt ori Viirlaid iga raamatugi keelerikkuse ja lauseehituise uu< damise. poolest ha arenenud. Ta loo midagi rutiini ajel, ei raputa mif dagi kisest, et vaid leheklgi tit2|. Ta kirjutab t^stt^ sdameveijega|. Teoses .^Kirjanikult lugejale" a. 195B paljastab Viirlaid oma loomingsa- laduse: ,;Su laual on kiri kaasvitle- jalt, keda nimetad Taavi Rudjojaks. Ta nuab: Kirjuta nendest! Nad ei tohi kaduda haudadesse, millel pole
: Kristi ega nime." :^"::: ;,^v:^: .::
. A. ?uksovi FoiMi E^ti lipi- laste Seltsi juures on mranud aU' Mnnad kesoleval aastal neljale teadlasele nende eesti ajalugu ksi- tavate tde eest jrgmiselt:
S. Auhind $2,000 suuruses Tartust pritolevale Kieli likooli professor riie pi^ of. dr. Georg v.Rauchile, kes m tuntud Ida-Euroopa ja Baltimaa- de ajaloo eriteadlane, tema uurimu- se eest Tartu likooli vanema aja- loo kohta, mis ori phjalikumaid ja levaatlikumaid sc^ es ksimuses. See uurimus on ilmunud 1980. a te- ma tde kogus Aus der baltischen: (Seschichte.
. Auhind $1,000 suuruses Tartu li- Esoolist vrsupudUSA-s elunevale IT
s^teadlasele Ilmar Rebasele tema uurimuse eest levaade kohtutest Eestis lbi aegade (1981). Autor on seni avaldamata kujul kriitiliselt kokku vtnud kohtute ajalugu ja| arengut Eestis alates ke^ajast. |
3. Auhhid $500 suuruses meie noo-' rema plve teadlasele I^rylandl likooli sotsioloogia prfesorile T- nu Parmingule, tema uurimuse eest etti rahva demograafia arengust alates 13. sajandist, mis ihnus aja- kirjas Sociology and Social Research aprillis 1979. a.
4. Auhhid $500 suunises Rootsis elunevale igusajloolasele dr.jur. Ihnar Arensile, kes 197981 on aval- d^ nud lhi-uurhnusl mitmest eri as- pektist eesti vanema ajaloo kohta.
Auhhidasid antaks^ dr. A, Puksovi Fondi poolt igal aastal eesti ajaloo urbnistde eest, kusjuures eesi- gustatud on uurimused, mis ksita- vad ajastut enne 1721 ja pole roh- kem kui kaks aastat vanad. Auhinna summa otsustab Fondi Zhrii vaata- valt t vrtusele, auWndade aas- tane kogusumma vib olla kuni Can. $6,000. Td tuleksid esitada hilje- malt 3. oktoobriks soovitavalt kol- mes eksemplaris zhriile: Overarki- vtir dr. phU. V. Helk, Undehojvej 29, 3460 Birkerod, Denmark; vi prof. di^ . H. Rebas, Historisches Seminar, dhristian-AlbrechVlJniversitt> 2300 Kiel, Lne-Saksamaa; vi prof. dr^ % P. Rebane, History Dept., Penn- sylvania State UniVi, Ogontz Cam- pu8,Abington,M, 19001, USA.^^^ des Fondi ksimustes: Fondi Valit- suse esimees prof .dr. K. Aun, Wilf- ried i^urier Mvetsityj^ ^^ ^^ ^^ W Ont, Canada^ N2L 3a^
SAABUNUD On aeg . esemete 'kiilmutusruumi hoiule saatmisele. Pakume teile tieliku kamsnahkade eest hoolitsemise j garan- teerime rahulolu.
. Helistage nd tasuta kasuka raviimiseks!
, . RIS UUED
g & S a i
Lpetame Igasuguste nahkmant- lite ja jakkide mgi. Kik on 'Vljamgil. Mme vlja oma-
hinnaga vi allapoole^
s
Jalakijat on juba hallidel ae- gadel viletsaks vennaks peetud. Eestis eldi mne uhke tku- omaniku kohta, et ega see vta jalamest jutulegi. Ja kui mni mees mrati jalavkke aega tee- nima, siis arvati, et ega see mu- jale klba. Ehkki Suur-Saksa- * maa Wehrmaohtis nimetati jj^la- vge relvade kuningannaks".
Tnapeval enam palju jala- mehi ei QIQ. Igal rtsepa- ja maaliSsellil on neli ratast istu- mise all. Autod omavad ka need talusulased, kes Eestis ^uto eest lepikusse putkasid. Auto on t- napeval kas liiklusvahend vi saatdsesmbol, rohkem viima- ne.
Oma praeguse kodulinna t- navas olen ainsaks jalameheks. Hbi' kirjutada,! aga nii see on. Linnas vib veel jalgsi liikuda,' sest saab kiu^mmi edasi. Aga vljas maanteel kndides vib politsei kergesti ksida, et mis teie siin huigute? Jalakija maantel teeb ennast 'kahtlaseks ja elab ohtlikult. Iga mopeedi; nokk vib sind hunnikusse sita.
Aga mnikord llheb siisiki au- tot vaja. Kui tegin kevadel esi- mese inspektsiooni oma latifun- diumil, avastasin klma taga- jrjel langenud niri, mis tu- eb uuesti laduda. Mrimehel
peab aga olema Jiiva ja tsemen- ti. Nende lihtlabaste ehitusma- terjalide saamisega oli mul um- bes samasugune 'leil' nagu, ida- bloki elanikul jalavarjude saa- misega. Helistasin hte ehitusr materjali risse ja tellisin koti tsementi ja mne mbritie lii- va. risell, kes mu tellimise vas- tu vttis, teatas lhidalt, et nad mvad ainult suurel arvul. Soovitas tellida autokoorma. Ega siis midagi kui helistasin teise rri. Seal oldi vga lahked ja lubati tuua. Ainsaks tingimu- seks oli see, et pidime telhma veoauto kreisilinnast.
,JMis see maksab?* ksisin. ,jKuuskiimmend marka." ; ; ,J mis maksab kott tsemen-
ti?" Kaheksa marka."
.30e.l.~.6.00p!l.' eljap. 7.00 p.l., laup. 3.00 p-t. j
X Master Charge
H sa. Liiva meil ei ole." Jutt oH jllegi kzrtk
siin ehitusmaterjaii risid ei ole. Pidasin siis Kurnuga sjanu
ja otsustasime k( t^i tsementi k- si vankriga, siinmaa keeles W-
KetKlllllBIIBIISIIOIISIIBIIGII
i
gele", ra tuua. Vedasime selle sjaaegse olulise transportva- hendi kolikambrist vlja ja asu- . sime kahe kilomeetri pikkusele retkele. Vanker vingus ja kgi- ses nagu vana pensionr, ked^ pannakse vanas eas leiba teeni- ma. Aga thjalt logistas rini vlja. Seal laadisime tsemendi peale 4a vtsime kursi kodutule- de sufca. Veidi piinlik oli, sest autoniehed vahtisid meid vga leolevalt nagu esimesi inime- si. Aga jalamehpl peab paks nahk^tema. !
'Nii '"sns logistasime peaaegu kodu lhedale. Siis vihastas van- ker vist lplikult vja. ks ta- gumistest ratastest vajus tna- vale Ijnili.'Mned kodarad lienda^ sid automeestele jalgu. Paar roolikeerajat simasid:
,3Ais sa siga hvddad siin ^ oma noaaegse kruga? Korista ' oma kaikad tnavalt ja ra ta- , kista vgede liikumist!"
Niid oli hea nu kallis. Kolme rattaga vanker ei nih-,
ikunud paigalt Vtsin operatii '^se ' juhtimise vastupidi tavadiele i oma ktte ja ks];itasm:
.^Kurnu, mirfe il^ oju ja too i pikk teivas!"
Ise istusin vankririsudele ja stasin piibu. Loomulikult pi- din kaua oodates neelama m- daminejate pilkavaid mrkusi, nii nagu:
,;Kas hakkate kirikut ehita- ma? Mamma, kas see on esime- ne inimene? E l tea, kust kuradi urkast niisugune on vlja las- tud?" Ja samas vaimus edasi.
Siis oli Kurnu |kohal. Naiseli- kus nmeduses oli ta toonud tieji- ba asemel naiseliku lgiriista luuavarre.. Ei jnud muud midagi le, kui pidin ise koju minema, et midagi keprast ot-^ sida/JKurnu ji mdaminejate pilkealuseks. I
Vtsin kodust labida kaasa. Panin varreotsa esimese assi peale, keskpaiga tagumise assi alla ja labidaiehe takka tohise- ma. Ja nii vedasime oma saagi koduvravasse vlja, nii et labi- das li munakividel tulesde- meid ja tegi prgujSnmi nagu friseeritud. mopeed. *
Aga tsement oli katuse all. Nd tuleb pidada veel ks m- margune nu, kuidas liiva saa- da. Seda meie vikelinnas m- gil ei ole. Tuleb vist mnele ehi- tusplatsile minna. Vpibollia on vimalusi virutamiseks.
jHOiiaiioitcflano
Eyaid Uustalu sja ihnnud m- lestusteos Tagurpidi,sudes" annab levaate Eesti iseseisvusperioodist ja selle saatuslikest ja murrangulis- test lppaastatest. Meie memuaare kirjanduses paguluses on teos ainu- laadne $elles mttes, et autoril on olnud kasutada ^pohjaKk ja rikkalik allikmaterjal kodumaalt oma pere- konna kroonika osas. Ta on siin .kaasabi saanud oma kodumaale j- nud sugulastelt ja seda ka eriti v- ga ainulaadse ja rikkaliku fotoma- terjali osas. Selle kodumaal kogu- tud ja kontrollitud phjaliku allik- materjali on ajaloolane ja suure ar yu teoste ja koguteoste autor ja toi- metaja Evald Uustalu kokku surur nud oma suure selgusega, kokku^ haaravusega ja loogiliselt les ehita- tud teoses. Ta 'kiiijeldab Oma elu- kroonikat jrgmistes peatkkides: Lapseplve suved, Tallinnas, likoo- lis. Eesti Vabariigi vlisteenistuses, pkupatsioonid ja Lpetuseiks. Luge-' des Uustalu raamatut vime iik kogeda, kui palju siin kirjeldatust on hine ka meie eiidi elukigule ja )ninevrku radadele kodumaal. Evald Uustalu elukroonika tagaphjaks on avar projektsioon Eesti rahva aja- loost aastavahemikus 19141943.
Teos bn imgil ,jMJie Elu" talitu^
03^ 9SE&D
Kaotage kaalu thusalt Indi- viduaalsed kaalukaotuse prog- rammid. Helistage vi klastage
313 A Danforth Ave. Tel. 465-3444
:.MEiE ELU; ' oma
Toronto Eesti Segakoori suurim | tnu kigile peolistele kes rohke-, arvulise osavtuga (vimaldasid 4. aprillil toimunud Lbusa Lupeva^. htu head kordaminekut.
Eriline sdamlik tnu jrgnevate- le isikutele ja ettevtetele, kes lah- kelt aniietasid loterii heaks vrtus- likke esemeid: -
H. Later & Co. Ltd.', J. Ratas Op- ^ tica. & Jewellers, Broadvjew Delica- " tessen, Gardeiiia Flowersj Gifts, Pr. BS MaimuUsm,Pr.Jhr.E.Naa^^ " A. kunstimees, ja kigile T,E. Ser
ri liikmetele. - >
RIAL e t T A T f L T D . , o i f O i t
[E.INO-:PRNSAL;,; Broker
saD
Diplomaat on meesi, kes peab mee- j les naise snnipeva, kuid unustab ta
-vanuse.; '
Eesti. Abistamiskomitee ja M ^ Einsteini. Nad vajavad 50 re avaldavad siiramat tnu Evald Ui- v.o*> 1
Naised avastasid relativismi tebo- a enne Einsteini., Nad vaja
aastat, et 40-aastaseks saada.
JUHATUS ! Jumal iSi inimese seeprast^ et ta t oli ahvist pettunud. Hiljem ta loobus
ses.
24. Ja25vaprinSI dr. T.::Kuutan^ ;
Viirlaid ise on tylhud limalt ak- tiivne: oma teoste kinkimisel ja levi^ tamisel Ameerika kontinendil. Eu- roopas ja Kaug-Idas. iJlistideta hauad" judsid president Carteri ajal Valgesse Majja j psaminister..
Taavi Raudoja, peategelane Risti- deta hauad" I ja II oli tegelikult eesti sjave kapten, kes sgisel 1944 Soomest paadiga Eestisse tagasi
oma naist ra-- tooma, Ta ei
tulnud iialgi tigasi. Viiriaid jtkab- See teadfe on piitsalgiks sellesa ma saatuse kest, kelle tujukuse tttu sul ji jaga|iata verevendade teekond koju.... Ja siit sa tahad oma e 1 u v | ga kuidagi maksta Oma pevi millegagi lunkstada. Kas sa selleprast kirjutad? Vibolla Sest mida. oskaksid siisi Oma elui" guse lunastamiseks teha?'
Ties; loomingujus juubilarile tervist ja nne soovides, tuleb vaH aukartusega nentida) et oO-aa^ t^ Arved Viiriaid oma hivla iufc!^
Ta ^ i fetkordselt^^^l^ QJJ," : V
^ Teisip., 27. apr. kunsttteadl&jg^ Eda $epa referaat valgiisipiltidegar ,Johann Kler ja eesti rahvusliku kunsti snd" Tartu College'is algu^
^ Laup., 24. apr. AiandusWubi pp^ bopuule rahalise annetuse ja 'kbas^ kUc Valleyview Gardeiis'!. Kogun- bi eest klaveri ostmiseks Ehatarple. nne kl. 10 h. 3012 Kennedy Rd. ^ Laup., 24. aprilUl E . V . S(yakooH aastapeva ball Tartu Cotiegel saa ^ -. ^ - . g Ms algusega M. 7 . ^ Neljap*, 28. apr. AindusWubl laudknnavesthis ;,Kasvuho<med, ^ ; Gehtleman on mees, kes taimed ja aiamuUad" Eesti Majas al^ ^ ,,Meie EW' (neljapeval, 8. apri^ abielus naise koju ainit sik, M ta gusega Id. 8 . lil) veergudel toodud vljendus: L. g^gij, et mees kodus pde. ^Reedel. 30. apr^ Estcmia koori - puks ^ ^^ ^^ ^^ ' . East Yric Symphony smfoonia^^^^^^^^^^^ V^^ aga hr. Vanasel- Kontsert r St. CuthbertV AngUcan: ja't, te Church1s|algusegakl.8.^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ v ^ ^ ^ iga naise vaikima paneb ka siis; km j^^ ReedeVSO. apr. AkadeemiHse Ko Lipuvarda, kops lipuga, kinkis pr. hambaid nitab. duMai-vastuvtt Tartu^C^ ^^-'-^^
; a l g u s e g a m 8 . ' ^ ^ ' a r e m . v : : - ^^ ^^ ^ Reedel, 30. apr. Mtarunstnik 'Lasteaia juhataja Iive Vaik^ ^ Vibolla neks maailm parem vl-
Baggeri kontsert Eesti M- das tnu hr. Vanasel!ja'le lasteaiale ja, kui inimesed saaksid suukorvid Jas algusega kl. 730 5. kingitud lipwardahoid^^^ ^ Ja koerad seadused. ^ Laup.; i. mail Vabal^^ I V . rastluna snas ja laul^ Ave. M r i ^ algusega 3 pi
Laup., 8. Ja 1 mail Walter Lwjdl jljniaalide iiitus Eesti Majas.
^ Uup., 8. i n ^ a^lbalL Downtovwi Holiday tois
algusega kl. 6i0 5. ^Nel.jap.,17.--20. juuni Tallimi Fes- tival Eesti Majas. j
eestlaste korterimajale No8tra Domus". ( Lhem informatsioon 481-7696 hr. . Leet
XBSEXIQEQSEB