MELMPEVAL, 2?. MAIL TMmSMY, MAY 27 ,>llie eu" nr. 21 <2682) 1982
Laulugrupp ,Kuma" Baltimorest esineb'Tallinna Festivalil Toron- to Eesti Majas. Ees, vasakult j Villi Krid, Uku Peets, Irene Ulm, Tiiu Raidma. Seisavad Ingrid Ulm, Karl |Peet ja Valter Esop. Tal- linn Festival toimub 17.20. juunini. ^ '
Ix)Woms,Ont. austati emasid pS- Iiapeval, 91 mail Abistamistoimkon na poolt korraldatud aktusega Trini- ty koguduse ruumes. Aktusele oli kogunenud! le kuuekmne kaas- maalase, nende hulgas rohkesti m- disi tienduskooli lpstajaid,
Aktus algas 0'Ganada helidega, mille esitas klaveril Karin Terri. Abistamistoimkonna esinaise Olga Akkerta avasnadele 'jrgnes aktuse- kne Tiina Hansenilt. Oma sisukas ettekandes esitas kneleja rohkeid niteid emale phendatud luuletus- test eesti I lrikas. Juba mdunud sajandil kirjutas Lydia Koidula luu- letuse Ema sda" ja viisistatuna tolleaegse Iisaku kstri Robert Theo- dor Hanseni I poolt on - see saanud meie rahvalauluks, mida isegi Soo- mes emadepeval lauldakse. .Risti- usk on 1 ema austust palju populari- seerinud ja laulud jumalaemast on armastamatuteks lauludeks katoli- ku kirikus. Meie esivanemad aga laulsid ,;Ema viis hlli heinamaale, alleaa, alleAa..." Kigile on tutta- vad Juhan Liivi lihtsad ja realistli- kud salmid lonia armsast emast |cs 'suu! nii vana kui mullake ...", ag^ kooliplves pitud laulu ,jKord mtetes istus ks emake n; ei tea kus rndab mu pojuke, p r i i . . . " m- te I sai selgeks alles palju hiljem, kui tuhanded, eesti pojad pidid kodudest lahkuma ja nende emaiesed istusid ja ootasid, et iei te ,^ kas iial saan snumeid sult?" Enam need emake- sed ei oota, sest nad vsisid ja lk- sid puhkama, jdes lliks meie kurvas ajaloos. ' '
Sisurikkale knele jrgnes hislaul Ema sda". Jrgnesid ettekanded tienduskooli pilastelt. Vikesed Jimmy ja Jaak Purres ddklameerisid selges eesti keeles Kallis emaketie",
DebbietAnderson laulis laulu ,;Minu vanaema" ja Kadri Reikman mngis klaveril ,;Kust ma algan?/ (Love Story). Edasi laulis Astrid Terri kaks soololaulu: Valdeko Loigu ,yKkime kgu" ja rootsi .viisi ,iLajp- seplve kodu" ja siis esitas pilas- koor neli laulu: Eesti rahvaviis ,iKu- ku sa, kgu"y rahvalik laul Kodu- maa tammed", RUio Pts MarupoI- ka" ja 'Mart Saar Eesti seisab nagu kalju". Klaverisaatjana tegutses tienduskooli petaja K^rin Terri.
Oma jrgnevas snavtus tles koolijuhataja Valdek Lenk, et eelne- nud laulud tulevad ettekandele La- kewoodis toimuvatel Noorte Peva- del, millest ka Londoni kool osa v- tab. Prdudes pilaste poole ta tea- tas, et emadepevaga koos thista- me ka kooli lpupeva sellel ppe- aastal ja soovis kigile head suve- puhkust. Kooli lpetajaile Kadri Reikman'ile ja Peeter Terri'le andis koolijuhatalja le lputunnistused ja kingituseks said mlemad pilased he eestikeelse raamatu. iNii Kadri kui ka Peeter on ppmud eesti koo- lis le knme aasta. Mlemad saavu- tasid lpueksamil head tulemused ja et nad koolis, ppides ja kodu hooli- kal kaasabil on omandanud hea-ees- ti ke61e oskuse, seda tendasid nen- de jrgnevad snavtud, eldes t- nu petajaile ja ka oma vanemaile nende vaeva eest.
Meeleolukale aktusele tles lpp- sna koguduse esimees Woldemar Jaaku, mille jrele lauldi Eesti hm-
Siis selgus, mijs nii suurel arvul endisi 'Londoni Eesti* Tienduskooli pilasi oli aktusele tulnud. Nad olid tulnud errumirievale" koolijuhata- jale austust avaldama. (Sellest lhe- mal teisal).
HUjutisel Londoni Eesti Seltsi peakoosolekul selgus,! et koolijuhata. ja Valdek Lenk vajab puhkust enne prispuhkusele vpi pensionile, mine- kut, mis kll veel aastaid ees. Ta on 23 aastat Londoni eesti kooli peta- Mud ja juhataniad.
I Seltsi juhatus pidas nu, mida te- ha. Pandi siis ratas kima kauaaegse tmehe ja i^ ahvasulase austami- seks. Noored vtsid henduse noor- tega ja vanemad tegid sama.
AUSTUSAKtUS Kui emadepeva aktus Londonis
oli lppenud, algas tegelikult teii^ e aktus. Londoni eesti tienduskooli lpetanud R.uth Terri pidas hsti l^ : bimeldud kne sellest, mida kool teniale; ja; teistele endistele pilaste- le on nnud. Oma endisele juhataja- le palus ta t Kigevgevama nnis-; tust:/;/\:V"":|y.y^ , ^ : Knele jrgnes Lokk-i; noorte, Ai- no, Asta ja Kbi deklamatsiponv Emas ja petaja Helle- Reifcmain oli valmistanud lugulaulu stiilis luuletu- se tienduskooiist ja selle jijhata- jast. Selle kandsid ette lapsed Kadri ;Reikman, Peeter IPaas Sarniast ja Peeter Terri. Vilistlane Melanie Pur- res laulis laulu Astrid Terri klaveri- saatel ning sell^ jrele pr; Reikman andis kauaaegsele kcolihingele le albumi endiste pilaste :piltid)ega> Lastevanemate ja vilistlaste poolt oli eesti vapiga kuldsrmus. Mai Lenk- sai kimbu roose. ;
Eesti Seltsi esimees 'Kaljo Loone andis le hiskondliku tunnustuse j a^kingitusena atasheeiportfelii. Lenk om^ tnusnavttis lubas oma; vana raamatute portfelli osa uuele juha- tajale anda ^ u i see leitakse. Nn siis;' sdamlik thelepanuavaldus.
;30^^AAST^t:.KbOLIMEE; ^ Tegin hiljem Valdek Lenkiga pisut
juttu. Temasuguseid mehi ja naisi peaks meil hi5'kohns 'kikijl roh-
kem olema. Siis poleks meil vaja murelikul't rahvuslikule jrelkasvu-* le meltia.
Selgui, et Lenk alustas oma pe- tajaametit Toronto Eesti Tiendus- koolis ligi 30 aastat tagagi, kus ta varsti kooljuhatajaks tusis. T- tamine Ontario transpordi' ministee- riumis ti talle aga suure elumuu- datuse. Ta komandeeriti, Londoni, kus kohe 1959. a. alates uute laste petamisega alustas,
Lenk jutustas, et algaastail Londonis le 30-ne pilase. Aegadega kuivas see 6-ni, kelledest 2 veel t- navu lpetasid, jttes jrele 4. Need- ki ori erinevate vanustega, segabi- ehidest ja mbrusesti;ks teisi eesti mhgseiltsilisi pole. / ^ ^
Kuidas Iseloomustab endine Eesti Diviisi vitleja ja ndne yit- leja Massimumis vikese k(x>li
Koolimees arvab, e^ t vikesel koolil on oinad plussid. Seal on pe- tajail vimalik oma pilastega roh- kem vestelda ja nei^ individuaalselt aidata.. See ergutab neid. Kooli ei a vikeses keskuses nagu kodliks ni- metadagi. Kool Londonis on olnud riiidagi noorte organisatsiwni tao- list vi; huviring.: > ;
Ksitav meeriutas niteks kuidas ta ^aute laagriks ett& valmistas vikese kahepevase eell^iagri kor- raldamisega, kus iga hinna eest eesti keelt pidi rkima. Lepingu alusel! ks neist jJpistest laulab nd To- ronto ,,Estoni'' kooris. Mitmed on likooli lpetanud ja eestlusega te-
^gevad.;^>-:;'-V
Kool jua ksinda lapsi- ee^^ lasteks teha. Kiddas n koduga?
V A N E M A T E L ' f : i : Lenki kogemus n, et sageli sega-
abieldes soovitakse eesti keelt ls- itele ^petada, kuid see on
0 0
man on ! sobiv ktteaine suvilapmanikele, telgitajaile ja tagaue barbeque" tegijaile. Propaan on puhas, kiire ja thus keetmiseks, klmutuseks ja valgustuseks. Nagu kik kergelt sttivad materjalid, propaani peab tarvitama erilise hoolikusega. Niteks, kas teie teate, et: Propaani barbequsid" ei tohi kasutada
kinnises ruumis. n Propaani silindreid peab hoidma vljas
ja kindluse mttes peab kontrollima iga 10 aasta jrele.
Propaani silindrid peavad olema alati psti asendis.
Propaan silindrid peavad olema siduki. vljaspool seinal vi osas, mis on gaasitihe siduki sisemise dsa suhtes ja ventileeritud otse vlja
On-soovitav, .et propaaniga ttavad klmutuskapid
puhastatakse ja stitakse igal aastal. Tele leiate lalnimetatud julgeoleku
reeglid ja veel rohkem meie tasuta broshris. Postitage kupong tna ja teile saadetakse see broshr. See on vga hea juhis ja olgu propaan teile ja teie pere- konnale abiliseks aga mitte hdaohuks.
Ontario valitsus ttab et aidata inimesi.
Ministry of Consumer and Comfnercial Relations
Robert Elgie MD., Minister Will am Davis, Premier
C 0
LEERIPEVABEKS ' PIDUPEVASEKS
RI AVATUD: Esmaspev, teisipev, kolmapev, laupev 8.006.00, Neljapev, reede 8.008.30. Phapev 9.30^3.'30.
midega seotud. ldse on lapsevane- mad head tahet les nidanud oma lastele eesti keele petamisel ja vaimsel suunamisel.
Jekru ja eedrioru lastesuve- kodudel on oluline koht eesti keele ja meele rendaimiseV Seedriorule on voetud vastu ka vga vhese kee- leoskusega lapsi, kuid see n eestlu- se arendamise realiteet. Mnikord on noorte kasvatajate eesti keele os- kus vike, kuid tegevust tuleb jatka- ta> .Mngul ja spradel pn suur tht- sus ttoortehin^^ ja nitteladi suunamisel
^ kas koirespondehtskool, kiri- kool j ja muud tehnoloogilised ya^ hendid ei saaks appi ti^a? ^ i
Korrespondentskod^ aida- ta kui lapsevaneinad on huvitatud lastele petamisest. Ka vajayad iap-: sevahemad ise hutamist.
Lenk arvab aga, et kui lapsed kor- respondentsmatei^ali ahisel ise va- nemate abil piksid ja aegajalt n oi: ndalalpu k(K)li kokku tuleks, ss saaks sellise ppimisviisiga kaunis kugele. ;S^ tegi dr. Roos omal
; ajal kiri-tooli, kuid n^ed materjalid olid rohiVem petaiaUe;;Helili^ edukalt kasutatud ja nendega siaks lastes palju huvi teatud teemade vastu '*
^ Milliseid ppevahendeid olete Londonis kasutanud?
Ori kasutatud peamiselt Tpron- ta Eesti Seltsi Tienduskooli raama- tuid^ tleb Lenk. Ka selgus, et in- tervjuieeritav on ise ka^s eesti keele harjutustikku koostanud ja kaks ,,petaniind lugema '^ raamatut kir- jutanud. Kige populaarsem on ol- nud tema sulest tulnud ^Kalevi- poeg", (piillest juba teine trkk on ylj tulnud. Ka on ta kaastliselcs olnud Oskar Paasi eesti lugemiku koostamisel ja paljundustdinikas on ilmunud tema Eesti maateaduse pik. Nii siis hulkarraamatiiid.
LIIGID KWITIKA : Kuidas on eesti hiskpmia suh-
tumisega noorte kasvatusksims- tesse? .. . ' ^
Lenk arvab, et kahjulks n meie inimesed sageli liiga kriitilised noor- te vastu nendie snavratuste ja
.vljenduste prast. See peletab neid, keda pame aidata, hiskonnast eemale. Rohkem positiivsemat suh- tumist oleks vaja.
Olgu need read oitiakorda tnut- heks mitte iiksnes Valdek Lenke, vaid kikidel? petajr^^e, noor|teM 1uht*dc'e la vanematele, kes Ikka eestlust ed?isi/kannavad..' y '
01en alati armastanud kevadet. On' meelde jnud lapseplvest pi- kad jalutuskigud isaga. Madalad vsastikud mitmesuguste lehtedega, metslilled ja ka i aedlilied. On ilusad mlestused. Leian et maalides on minul kige kergem omav tundeid avaldada ja vesivrvides klaskiku tagasi noomsemaale teha. Oma esi- meseks solonituseks ,Torontos, va- lisin suuremdulised(40"x53") rea- listlikud vesivrvid,: kus otsisin mo- tiive minevikust ja katsusin omap-' raselt kasutada valgust ja varju", t- leb kunstnik Helga iRoht Poznanski, kelle tde nitus avatakse Torontos 29. mail.
Ta sai kunstilisp ettevalmistuse oma isalt, Julius Rohtilt, kes oli oma nooruses .Pallas'e" pilane ja ka vanaisalt kes^ tegi haruldaselt ilusat 1 metallehistd
Helga saafcus Montreali 1949 aas- tal kus ta lpetas Fashon Arts ca- demy ja alustas 18 aastat,kestnud karjr moejoonistamise alal. 1964 : aastal, kui ta ttas New York'is, oli tai vimalik Art Student League's kia ja ennast kunsti alal edasi aren- dada. Oli iloomulik, et tema kunst \ otsis siis eeskuju ning kogemusi Ameerika kunstist, leides sealt ni- diseid, mis vastasid tema taotlustele. Kahjuks ei olnud tal sus palju vi- malusi rahvusliku kunsti arendami- seks. '';V;^
1974, aastal otsustas Helga tagasi kooli minna Bostorii j valisSchool of the Mueum; of f ine Arts, mille ta lpetas viis aastat hiljem ja vi- tis GlarissaBartle<t:i >soholarshipi. Sellega henduses x^lid tema maalid nitusel Bostoni Museumis.
Helga Roht Poznanski on osa vt- nud pagudest grupinitustest Ka- nadas j USA-s. Tema soolo nitu- sed on olnud Ban-XI Gallery's Van- couveris, Lefebvre Gallery's Edmon- tonis, Chapel Hill Gallery's Framing- hamis ja Thpms Segl Gallery's Bostonis.
Emadepev Royal
Beachi eestlastele Laupeval, 15. maU toimus eesti-
keelne jumalateenistus Royal Beadhi ja mbruskonna eestlastele koha- pealses kirikus, kus jutlustas Jakobi kogoiduse petaja mag. T, Nmmik ja organistlina toimis Ed. Welin Kes- wickist. Solistidena kaunistasid tee- nistust Kadri Nmmik ja K. Welin.
petaja oli r oma jutluse : aluseks valinud Matteuse ev. 7. Peatkist 17. salmini mis rigib rge mist- ke kohut,Tet teie peale kohut ei mis- teta".
Prast jumalateenistust siirduti kiriku seltskondlikku ruumi kus toi- mus emadepeva aktus.
Jakobi koguduse liikmed prd. Pri ja Jukk olid katnud rikkaliku kohvi- laua. Kadri Nmmik laulisEmake" ja aktusekne pidas p. T. Nmmik.
Sopran K. Welin on eesti-rootsla- ne, sndinud Noarootsis. Ta laulis rootsikeelse laulu SiniIilled emale". Mlemad solistid said kauakestva aplausi ning pr. Welin laulis veel he rootsikeelse laulu. ' (
Lpuks Jakobi koguduse esimees E.Jiikk tnas soliste ,organisti, pere- naisi ja 'kiki abilisi. i
Jrgmine jumalateenistus toimub; 10. juulil Suttoni surnuaial ja s^ e on meldud surnuaiapha jumalatee- nistusena.
J.S-gi
Toronto nitus avatakse 29. \mail Bow-XI Gallery^ 340 Dundas St, West, Toronto, :
CINTRL HOSPITAL
25 AASTANI Toronto haigla, kus kneldakse
