iiiii
onia EA Foto
MMAST SUGULAST.
11 a. vana Valla Reinsalu himiati Balti Spordiliidu poolt parima&s ees- ti naissportlaseks 1981 a ta saavu- tas selle tminultuse oma esinemise^ ga Balti ujtsmisvlstliisel 16. msil 1981 Baltimores, kus ujus 3 uut jBai- rekordi ja kergejustiku vistlu- sel 12/13. sept. Torontos vitis oma vanusegrupis esil^ ohad ^viiel aial, kaks uue
Ujumises, mis on tema pea^ ala, on ta praegu omas vansegr pis Kanadas kolmas 100 m selili ja liblikujumises. Tagajrjed oii saavu- tatud alates 1. oltt. 1981 25 m ujulas. Sgis talve perioodil vistlused toimuvad Kanadas 25 m ujulas ja ke- vad suve Iperioodil 50 m ujulas. Tema saavutatud ajad olid: 100 m se- liliujumises 1.12,98 ja ICO m liblik, ujumises 1.10,28. N^ed saavutused on ka toodud Kanada ujumisemagasinis ,^Swim" mrtsi kuul sel aastal.
Valia Reinsalu alustas ujumiisega 4-astaselt oma vanaisa aiaijijuls; vanaema petusel. Viie ja kuue aas-V taselt jtkas ppimist kanada Puna- se Risti ujumisinstruktorite juhtimi- sel ja seitsme aastaselt algas vist- lus'tre'eninguga IScarborougJx'!, MU jem Markhaml ujumisklbides. |?raegu ori' ta jSIorth York'i jumis- klubi liige, kus treneerib vahetpida- mata 16 t. ndalas. Viimase kolme aasta' vltel on ta vistelnud ligi 40-1 suurvistlusel. Mdunud jul koo- li vaheajal alustas ta eriti raske tree- ninguga, ujudes iga pev 15 km. Liig- pingutuse tagajrjel vigastas oma
, vasaku plve klusseid, milleprast tol 'tuli ravile minna, jaanuaris oli
aga uuesti Ottawas vistlemas, kus saavutas esikoha 200 m liblikujumi- ses, tuli teiseks 100 m selili j liblik- ujumises. Vaatamata sellele, et ta seal visteldes kasutas ainult oma tervet jalga, pidi siiski uuesti ravile minema. Etobicoke[ joistlusel 12. mail oli ta juba tiesti paranenud ja vitis seal oma vanusegrupis esiko- ha 50 m liblikujumises/ tuli teiseks 50 m seliliujumises, kolmandaks 100 m liblikujumises ja 50 ni vabastiilis. Oma nooruse kohta on ta fsiliselt vga tugev, omab vistluseks harul- dase energia ja tahteju. Need oma- dused on ta arvatavasti prinud bm? esivanematelt. Ta on isa ema poolt prantsuse pritoluga Ja bn teada, et ligi 100 aastat tagasi ks tema esiisa- dest Oli kuulus prantsuse martoni- juja, olles: ka ks eshnestest, kes ujus le Inglise kanali. Eestlastele, eriti tartlastele, ratsameestele ja suusatajatele, oli kige rohkem tun- tud tema vanaema isa Oleg T^ccella, kes oli meie ratsargemendi kehali- se kasvatusepetaja. .
Aasta tagasi oli Valia perekonnas nnelik sndmus, majja tuli vike- vend Karl. Selle vikevenna ujunse ppimine algas ll-ne kuuselt. Lapsi Kanadas petatakse uijuma alates 10- ne kuuselt. Esialgu hoitakse neid ai- nult vees, kuid kahe aastaselt pn nd voimeiised iseseisvalt iijuma. Kui mnel kaasmaalasel tuleb mttes- sei' Vaiiaga alustada iknelust inglis- keeles, siis ta vastab alati eestikee- les, andes selgesti moista,~et eestla- sejd omavahel Kanadas knelevad ai- milt^eestikeelt.-.;.' .''^ v v:.;.
;-HRALD;.RAIONA'..-^
Koosts hendatud Rahvaste Or- ganisatsiooni (N-i) haridusliku, tea- dusliku ja kultuurilisele ala allorga- Msatsiooni NESCO-ga cm asunud New Jerseys USA-s asuv Idrjastu? Symposia^ imille juhatajaks igus* teaduse i^ of. Arno liiyak, trkkhna ingUskeelset Kalevipoega". Kava kohaselt ilmub see juba; eetoleyal suvel ja s e ^ 125 aastat hiljem seif lest, kui dr. Fr. R. Kreutzwaldees- ti rahva ennemuistsete juttude ph- jal ilmutas esimese, tookord s^ sa* k^se vljaande ,JKaJevipbjast". Eesti rahva mtoloogiast ammenda- tud teosel on olnud meie rahvapl- vedele mratu ntmepalgellne po- sitiivne inju ja kajastus ning kes- tab ka tulevikku. Eepose kirjandus- likus olemuses on nd thtis laie- nemine kttesaadavusega inglise keelt knelevatele iihvastele.
Ihnva teose ksikiri on dr. lrl Eurmani tlketst, teana h i l i M parandatud variant, mispuhul i konstiiteeritd meie kahte nhnekai kirjandusteadlast prof; Arits Orast ja prt>f. dr. Felix J. ptaast. Neist prof .Oras on kirjutanud ka
, saatesna, milles htlasi selgltatak- e eepose ajaloolist tausta. Et dr. J. Kurmaii sooritas oma tlljt UNESCO imtronaasM all, siis iculi^ ka tema t plilUne kirjastamisi- gus UNESC04e.Irj.^^^ teos- tas Pariisis asuva UNESCO peako^ teri vastavate instantsidega lbir-
^ kimisi, mUle tulemusel saadi seak ^^ ose vljaandmiseks luba ja ka mao janduslikku ,4iambaraha'^ -luhat SA dollarit. Akt^ ooni fhiantseerls erilaenuga ka ved New Yorgis asiiv The Nordic Press. Teose tiitlilehe
V illustratsioon on oimaaegselt ja vara surnud kujn^ tnk Qsibail Kallistelt (1892--1917), kes maalide ja g ^ ka alal tegi i i tid Kalevipoja tee-
I .
vend PAE- perekomaga Eestis TEODCMRTON0I abikaasaga ANNE ELLIOT perekonnaga
Seeddoru JLaskuildubi korraldu- sel on seni toimunud juba kaks oma- vahelist laskevistlust. Esimene lee- dis aset 8. mail 8 laskuri osavtul, ning tehie toimus 30. mail 6 osavdt
Ilma treeninguta saavutati (vete- aanide osas) kllaltki r^uldaVaid
tagajrgi. : Uustulnukjate osas tuleb esile tsta alles mn^ kuu tagasi te- gevlaskurite rivvi astunud noorte Robert Saar'e ja Andres Tamm'e saavutu >i. Robert ^aar lasi kohe esimesel vistlusel esilaskuri klassi vlja, jdes meisterklassi nueta- vast ncrmist mitte kaugele maha. Samuti gajrgi
Vist.
juti om Ue tpsuspssi sai.
s toimus 50 meetri rajal, v-kl. vabapssil ja spordipssit. Va- bpjissi Jt lasti rahvusvahelisse mr- ki. Kai eksa paremat tagajrge, las- tud 3x2 ) lasku kolmest asendist:
Edga J) l P Evald Arnold Udo R<l)bi (189 bert %i
rTiilen (lamades 192, psti velt 175) kokku 534 silma, 2) 3ering (191, 156, 183) 530, 3) Pakker (189, 138, 169) 496, 4)
137, 159) 485. 5) Ro- (172, 147, 153) 472, 6) And-aar
res Tamm (182, 88, 149) Spordipssist: 1) Andres arlht
(177, 144, 165) 479, 2);Kristjan Kan- gur (158,-119, 165) ^2.
30. mail toimus htlasi ka Seedri- oru iaskurklubi peakopsblek, %m muuhulgas norehdatitei klubi juha- tust, kelledeks olid kaiks uut noor- laskurit.
Noorte hulgas on viimasel ajal mrgatavalt tusnud huvi laskespor^ di vastu. 'Seedrioia Lasikurklubiga on viimase aasta jooksul hinenud 3 noorlaskurit ja kuulduste kohaselt on veel tulejaid! r
Aastaid 32 tagasi, kui eesti laske-, spordi viljelemisele 'Kanadas aeti esimesi vagusid, elutses Hamiltoni ning Toronto piirkonnas le kahe- kmne aktiivlaskuri. Sainuti tegut- ses aktiivne grupp laskureid St. Cato harinesis. Veerandsaja aasta jooksul on see arv kuivanud vaevalt poole tosinani. See booster" eesti laske- spbrdile Hamiltoni v nooriaskurite nol on tulnud igel ajal. Kui on veel noori, kes huvitatud laskespordist, palutakse vtta hendus Robert Saar'ega, telefon I-(416) 689-6498.
ET.
iga UU9 \im% SL''telll|i aitab jsai* sa 8leukmal9 &{alohsl9. oaa)
Kanada endin kaitsejudude staa- bi lem, kiridral Fred Sharii rhu- tas oma kaaslastele Kanada Jtratee- gia uurimise grupi koooleqil, et Kanadal ei ole mtet osta v memat tpi relvi ega lennuikeid. Falklandi sda on nidanud, et vanemattpi relvad ja lennukid ei ole thusad vitlusvahendid moodsate relvade ja lennukite vastu. oijaministeeriuin peakvS seda kindlasti arvestama ja mtlema sellele, et (Kanadal, im suuruselt teisel riigil on ainult sm- boolne riigikaitse. Oma iseseisvuse kaitseks Kanada valitsus peaks # vedrdama rohkem.
T m )& I ^ s t i d ^ ^ toimuvad vistlused Eesti Majas klu- bi lasketiirus 17. jimit kuni 20. juunini, kell 69 htul.
1. Reh^ad: Ki. 22: sport pssidest ja kai. 22 standart pstolitest. 2. Sportpssidest vistlused toimuvad, 18., 19. ja 20. juunil kell 6 kuni kell J 9 htul. 3. Pustolvistlsed toimuvad! 17. juunil kell 6 htul - kell 9 htul. 4. Laskurite; jaotus: Gaidid vanus 12 kiini 16 aastat. 10 lasku lamades, kelt. 5. Laskurit^ jaotus: Skaudid ja kik teised eesti noored vanus 12 kuni 17 aastat. 20 lasku lamades Melt. ,6, Laskurite jaotus: Radhabe- med ja kik mitteklassidesse kuu- luvad. 10 lasku lamades kaelt. 7. Kik klassi laskurid: Laskurid vi^ vad kasutada ka standart pssi. 3x10 lasku. 8. Aeg: 15 min; asend. 9. Stan- dart pstol 30 lasiku. A^ad" laskmi- seks vastavalt vistluste mrustele. 10, Auhinnad k ^ Kuld, hbe ja pronks medialid. Vlja pan- dud Tallinn Festival 82 poolt, 11. Stardi maks: Tiskasvanuile 11.00. 12. Mrkus: ksikasj alised korraldur sed antakse koha peal: Kik hinded ja ette tulevad juhtumid lahenda- takse koha peal vistlusmruste kohaselt. 13. Auhinnad antakse vl- ja Tallinn Festival 82 viimase pe- va lpu htul. ; 14. laskevistluste ldkorraldaj: A. Oiling. Peakohtu- riik ja laskejuhataja: J..R. Reinoja. Punkti ja tulejoone kdhtunikud: ; Kontus ja I. Vares. Pstolyistluse juhataja: A. Tinits.
/
aa^ ta
(steamcl mm
nelisfeb ja uutel k l i e n t i d e b meeldetialetuseks: hoolitseme tele manikri
a Jalgade elest.
PENSIONRIDELE 10% HINNA-ALANDUST
1 Siivetervitustega Hilkka Lappalainen
Jeruusalem Samaarja Galilea lordani org Surmad ~ Eilat, Punane meri Siinai --^ Juudea Tel Aviv.
iKc^emusrikas reis Phamaa linnadesse, vetele, krbetesse ja inimeste Jceskele ~ prohvetite, Piibli ajaloo ja Kristuse maale, kus moodne (kohtub iidsega, muutuv igavesega. ' TOTEENINDUSEGA esmajrgulistes hotellides Jeruusalemmas, .Galileas, Eilatis ja Tel Avivis. Oma turistibuss ja kohalik reisijuht. Eestik^lne omavaheline programm. Hind kanada dollarites $2040. (Vancouverist) ja |7. lennuvlja maks. Osavtt vimalik ka Toron- tost, Montrealist,Nev/ Yorgist, Chicagost; Los Angelesest. Otselend Tel Avivi le Montreali. Registreerimine ja informatsioon reisi juhilt: p. THOM^ VAGA, 6^ 15 Oak St. Vancouver, B.C.V6P 3Z7. Telefon (604) 2634527 vi 263- 1802.
Kujundanud Maire Mnnik, Pariisis. hel kljel Tartu likooli fassaad, tekst inivejrsitas Tar- tuensis 16321982", tksel kljel Gustaf H Adolfijportree ja tekst ,^Gustavus II Acplphus 15941632, Rex Sueciprum". Medali mndib rahvusvaheline raedalifirmAB Sporrong, kusjuures kik seeriac on numreeritud. Mlestusrahast saa- dav Vimalik tulu kas Litatakse eesti ajaloo uuriniiie teosta- miseks ja vastavast daterjMist teoste koostamiseks.
Andmed.mlesiu>raha kohta: ! i
Metall suirus raskus maksimaalne a^^^^ Pronks 33 urn 18 g. 5.000
V Hbe 33 im 22 g.. - 1.000 Kuld : 33 mm 27 g. 100
kuld- ja hbemedal saadetakse tellijaile ngusas ehtekarbis, pronksmedal plast kassetis.
teHimise kupong saata: VALIS-EESTI Box-2171,10314 Stockholm
Lirjutan tellib malest^ Tart likool 350 aastat" jrgnevalt: saatmisek; Rootsis ja mujal Euroopas posti lu- na vastu, vljaspoole Euroopat Vastavalt Ca $-ites makstud hinnale;
eks pronks Ga |15. eks kontr. hbe Ca $55.-
eks kuld 18 kar. Ca ?70 . - i , '
Saatekulu Rootsis ja mujal Euroopas lisandub, |-tes on saa- tekulu juba kaasa andestatud.
Nimi:
Kuupev:
iiiftiiriTOVu