Naima Viirei ILJSABETH A R E T I Skm. Valtsr i^ gli
.Afeie mu" sir. B
Natoia Viires sndis 1954 aastal MontreaUs. lpetas Sb George Williams'1 likooli 1976 aastal Bac- Iheior of %ience kraadiga bioloogias. Ttas Montrealis McGiU'i likooli Juurde kuuluvas Meakin^ Christie Mokeemilises laboratooriumis uusi-
Siirdus 1981 aasta jaanuaris Parii- si, kus jtkas pinguid Ja ttas UnlJ wrslte de Paris ning Beaujon haigla Juuks. Kaitses edukalt oma vite- Idrj Ja saavutas doktoritlitli (PhJ).) mlekulaar farmakoloogias; Naima Viires Jtkab uurimistd Universite de Paris Juures pneumoloogia alaL
VALDEK RAIEND 60-AASTNi
1 13. juunil thistab arvukate spra- de keskel oma 60-dat snnipeva meie vabadusvitluslikus' ja his- 'kondlikus tegevuses laialdaselt txm- tud teoinimene ning oma kutsealal ^ krgelt -hinnatud tse tmees Val- dk Raiend. Juubilar on oma tsise rahvusliku meelsusega, sirgejooneli- susega oma esinemistes ja tegudes hing alatise abivalmidusega vitnud ldise lugupidamisie. .
Valdek Raiend sndis Virumaal Metaguse vallas 1922. a. Alg- ja keskhariduse omandas Jhvis ja 1942. a. lpetas Tallinna tehnikumi Maamdu osakonna, saades koha' Kadastriametisse. 1944-da aasta su- vel kutsuti sjavke ja sattus Sak samaale, kus paljude teiste eesti s duritega tuli jagada ka vangilaagrit. Sellest alandusest psenud matri- kuleerus juubilar Hamburgis Balti likooli.
Pgenikelaagri pevil abiellus juu^ bilar Heljo Morgen'iga. 1947. a. siir- dus noorpaar Inglismaale ja sealt 1950. a. sgisel Kanadasse. Torontos nnestus saada td oma erialal maamtjana hesihst kaardista- n i^sega tegelevasse bttevttesse, kus tuli mitmel korral iKanada risti ja piki lbi sita. 19SS. a. komandee- riti teda isegi Peruusse he suurema projekti lbiviiijaks. E\simese eest-, lasena sooritas teenistuse krval kik nuetavad eksamid ja omandas 1959. a. vannutatud maamtja kutse Ontarios.
Aastal 1964 astus juubilar Toronto likooli ja lpetas selle 1966. a. ke- vadel tsiviilinsenerina'. 'Sama aasta sgisel kinnitati Ryerson'i Politehni- lise Instituudi ppejuks kus pe- tab -tnaseni. 1969. a. alustas Geo- deesia progranmii koostamist ja 1971. a. kinnitati selle direktoriks. Juba sama aasta mais oli ta vima- lus isiklikult le anda kolmele geo desistile inseneriosakonna lpetami- se puhul diplomid.
Asutas iseseisva inseneri- ja maa- mdu firma 1967. a. ja inkorporee- ris selle 1975.\a. Juhib seda oma ni melist firma tnaseni.
hiskondlikus elus?on juubilar oi- nud tegev juba koolipoisiplvest ala- tes.. Viru Maleva Noorkotkaste rida- des vttis .osa nii kohalikest kui ka leriiklikest vistlustest Jaskespor- di, suusatamise ja ka male alal. 1951 752 oli Toronto Eesti Seltsi juhatuse liige j ^ alates 1955, a, Toronto Eesti Vitlel^te, hingu liige ja hiljem korduvalt juhatuse liikmeks. 1960. a. peale Kanada Eesti Vitlejate hin- gute Liidu juhatuse liige, olles prae- gu selle abiesimees. Kuulub samuti alates 1977. a. lemaailmse Eesti Vabadusvitlejate Keskuse juhatus- se Inglismaa lEestlaste hingu Sja- meeste Koondise esindaijaha. Eest- laste Kesknukogu Kanadas valitud liige aastaftel 196&-ji977 ja samial ajal ka,juhatuse liige, olles htlasi Balti Liidu abiesimeheks. Oli ajaleht Vitleja" toimetuse liige 15 aastat ja pij-aegu selle revisjoni komisjonis. Seo^s Esto '84-ga on valitud Sja- meeste rituste ja Eesti Rahvuslipu austamise toimkondadese.
Kutsealaliselt kuulub juubilar On- tarios Tsiviilinseneride ja Vannuta- tud, Maamtjate hingutesse. Aka- deemiliselt kuulub korp! Fratemitas
:Estica vilistlaskogusse. . Valdek Raiend'i thtsa juubeli ^ pu-
hul hinevad kik tema sbrad, aa-
17. mail tehlms meie keskelt s lihtne eesti ema ja astus vaikselt le oma igavese Isa ukselve.
Elisabeth Arget, Kihnu tuuliselt saarelt prit vanameister, vokudu- ja. ilutegija, kelle kte alt voolasid esiemade vikerkaarevrvilised kiri- vd kui Ilujgi. Lipmata pikk pael, mida kokku slmjdes) saaks vist kll silla, siit kaldalt Kihnu M- visele kaldale:
Biisabetb sndis 13. jaanuaril 1896. a. Kihnus,. Ennesndmute ja Elisa- bethi jrele tulevate lastega sai ndd kokku kuus.
Emaarmastust ei jtkunud kauaks. Kui Elisabeth oli kuue aastane, Suri ema ja isa uuesti abielludes, sai'jisa kiili omale naise, kuid mitte lastele ema ning lapsed hajutati sugulaste vahel laiali.
nneks sattus .Elisabeth vanaema juurde, kes vikesele tdrukule' va- rakult ilumeele sisse istutas. Nii iS" tus Elisabeth juba l i aastaselt kan- gastelgede ees, kudus kauneid vid ja tikkis toredaid rahvarivaid. Need olid talvised td. Suvel ootasid pl- lud ja kalameri kaasaaitamist.
21 aastaselt abiellus ta kala- ja me- remehe, prastise kuulsa puunude valmistaja Enn Argenfiga ja ne sndis neli ast. Kaks poega ja kalcs ttart. Noore naise ja ema tee ei olnud kerge. Merdsitva mehe krval tuli ikkagi 'emal Iharata kalapaadi aerud ja adrakured. Pevamuresid kanda, oma |ja laste eest.
Ning kui elurada kandis tema, na-. gu paljuid jeestimaa ttreid ja poe- gi, kaugetele randadele ja ljpuks Ka- nadasse, siis 'kandus Elisabethi vir- kade kte ^lemusena vana rahva- kunst ka laiemalt eesti rahva hulka.
petajana ja nuandjana liitus ta Eesti (Etnograafilise Ringiga Kana- das. Demonstreeris palljudei nitus- tel ja rahvakunsti htutel v- ning vrgukudumist ja petas. kursustel ja ka ksikisikutele kaunist esiema- de oskust.
lEtnograafiline Ring koos ees rah- vaga on temale tnulik selle eest. Elisabeth ei ehitanud uhkeid hoo- neid, ei loonud smfooniaid ega kir- jutanud tarku raamatuid, kuid tema kootud kirivd kestavad aastasadu, kas muuseumidesse annetatult, vi emalt ttrde parandatult.
Kui paljud meist vivad elda ma olen ehitanud tulevastele plve- dele? Elisabeth Arget vib seda teha. Tema t kestab le aja. Tema m- lestus kestab.
Nd on silmad saanud sinilille- deks ja srmekesed smeraks. Ning kui tema puusrk hakkas vajuma mullarppe, tuli piikene pilvede var- just vlja ja ksik lind laulis lhe- dase puu otsas nii valjusti ja kaua, et see pidi olema temale lauldud. Emakene, memmekene, uinu rahus!
ENE RUNGE
Eesti hiskonnas, eriti aga skadi- peres, vrumaalaste hulgas ning Aiandusklubis hsti tuntud Valter Piigil phitseb Torontos 15. lehekuu peval oma 70. snnipeva. I
Valter PiigU elutee algas Vru- maal Vana-Rooa vallas, kus ta kis alguses (Krabi algkoolis, siis Vru gmnaasiumis ning hiljem Saksa- maal Flensburgi merekoolis, milje l- petamise jrele saigi meremeheks ja laeva mehaanikuks kuni maandumi- seni Kanadas, 'kus rajas uue kodu Torontosse ja kuhu ta ^ Liisiga on ipsima jnud. %uiina L \ , , . . enamuse oma t^ jas t kuni errumi- v :V ^ , \ nekuni veetis Valter Fordi autots- ^ ^ ~ tuses."
Valter juba kodtmiaal; kus ta organiseeris kodukohas skaudiksuse. Ka Saksa- maal li Valter skautluses kaasa, kuid tema kige intensiivsem skaut- lik tegevus on- teostunud Kanadas, kus ta edutati nore^kautmast- riks 1958 ning skautmastriks esime- ses Maamalaagris 1%2. Valter on aastaid tegutsenud hoolsa sekretri- na Eesti Skautide Maleva staabis, paljudel ametacohtadel kikides Ka-
* ^ Meeslaulupeva koosviibimiselt Eesti Majas. Esiplaanil, vasakult pr. Paara, Heikki Paara (T.EJM. esimees), ore), pr. Raag, pr. Pill Foto S. Preem
fliiwniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiJiiniKraiisraiHi
5. juunil sai TyyneKerttu nadas toimunud suurlaagrites tkaa- eestlaste siiramaid spru Soomes,' 75 saarvatud ka edoleval suvel toimuv aastaseks. Hbejrve"). Ta oli Toronto kalevi lipkonna juhiks 196466 ning feesti Skautide Liidu Keskbroo sisesekre- triks 197M8. Samuti on ta elavalt kaasa ttanud vanasktitide egio^ naride peres ja selle juhatuses pal- jude aastate jooksul. Valter oi; le-
eesti suur-
mdunud aastal isegi kanada skautide esindajaks Austraalia laagris, samution ta juhina osa vt- nud mitmetest Euroopas toimunud maailmalaagritest. Tema teeneid on eesti skautluses hinnatud skaudijuhi teenetemnki Phjathe annetamise- ga: III jrk 1964, II jrk 1966 ja I ji^ 1973. Valtept vib pidada ka heks Kotkajrve p^^ kus ta omab ilusa sui^kodu, milles on peavarju ning klalislahkust leid- nud paljud tema sbrad:
Kuid Piigli Valter; ei de mitte ai- nult tuntud skautlikul tpllul. Ta oU ka Tomnto Aian<kisklubi ks or- ganiseerijaid, juhatuse liige ning tubli kaasattaja 'kllap vist sel- leprast, et aianduse|a ning lillede- ga! tegelemine on talle alati olnud s- damelhedane. Samuti ei ole ta unus- tanud oma snnikodu maakondlik- ke spru ning tublilt! kaasa lnud Vrumaalaste Kooiidises, aidanud Killamngdd, nituseid ja vl jpa- ,^^^ nekuid ning suvepevi korraldada ja ked klge lnud igal pool, kus abi on vajatud.
llii3iillll9iiiHllillllSIIII|lllllllilll^ ^^^^^
6. Tsirik oti Vjialik rakkude kas- vu soodustamiseks. Leidub kalades, lihas, maksas, Imiiuli munades, pUmas, tisieiyas ja teraviljas.
7. Vask, raud ja niagnetuM , . ^ , . ; ^ * rakkude korrapraseks paljunemi-
Oma eelmises artiklis kirjutate: ^^ ^^ _ I^tmrvRiades
Kes teda Helsingis hiljuti on koha-, nud, vivad ainult imetleda ta sde- levust, ptinsmi ja elurnisat ole- niist.^ \
Mske on- loetleda ta suuri tee- neid Soome iihiskonnaie. Neid on korduvalt tunnustatud kll valitsu- se kui organisatsioonide poolt.
Suuremad teeneid oli tal Karjala naiste iiniberasustaniisel prast, sja lppu. Kmmekond aastaid oli ta Sme naiste ajakirja >,Omin Ksin" aranaanuscKs raiun Kinuuusc . . . M n^a t r t imeta i f l Aiakiria mis oli nare- v Pf^ ^^noaimseKs. raiwi rjuiAgc Y&^Q t^^ii&mnt vpib tuua esile na- I^atoimetaja. AjaKirja, mis OU pare tpsemalt, mis ained vol vitamilid ^^yyt^y^^^A v k t r i i k k p nami ma tasemega kogu Skandinaavias, - j ^ , ^ korras hoida? ^ ^ i , ^ d ^ ^ seist ta peatoimetaja oli krgema shokolad, mon^lgad p a h k l i d , ^ ^ eriharidusega ja vaatles ksitid Vastuse juba teie ksimusest sid,^ sool -ja ldiselt mitte ainult kodukaunistamise ^ ^^^v^^^^^^^^^^ ajviiteA seisukohast, vaid rahvate mine vga,ol^^^^ enese vljenduse taide osa.
et aidata parandada ltvuvaid liha- seid ja nahka peab ka meie dieet sisaldama rikkalikult proteiini, fruk- ti ja juurvilju. Juurvilja kiudsus ai- tab palju kaasa hvhienud naha koe parandamiseks." P^un kirjutage
seks. Leidub rheUstes juurviljades, teraviljas, tisleivas ja Uhas.
Need on ained, ndanieie igapev vane toit peaks rikkalikult sisalda- ma, et alal hoida usat nooruslikku nonahka. n aga ka aineid, millede
limuse silitamiseksi
peaks hoiduma!praetud' toitudest. Ka lUgne i alkoholi tarvitamine mju- tab meie nahka. Ngu vib nida pistes ja sihnade alla tekivad kotid. Alkohol vib tekitada ka alatoitlust segades organismi ikorralikku aine-u
Samaaegselt: asutas ta Helsingis MEIE K0MD krge tasemega ttiristidele tuntud Algame kigepealt meie kondika- koduksito ri ,;Vbkki", millest |, Vaga, sest kondid toetavad meie ; v^etust..!Kaffeiin ja vrtsitatud toor nd pn kujunenud ainulaadne Kar- muskled ja organeid, ning aitavad dud aitavad laiendada veresooni na- jala muuseum ja ksitde mgi- kaasa nende liikumisvimele. Olgugi has andes meile haiglasest punetava keskus Helsingis.
: Tyyne Xerttu tuli Eestisse Kehtna Krgema Kooli kangakdumise osa- konna juhatajaks 1934 aastal Selle
e vaatamata, et sts oli talle
et philine no ja kehakuju on ge- v naha, kui neujde ainete tarvitamine neetilised vib seda siiski ige toit- on pidevalt lekllane, l u s t a m i s e g a lapsepoly^Selleks on d u ^ ^ mised amed: El Kalvik/166 Sherwood Ave. Apt.
2, TV)rontoj M4P 1U 48M545)
Tel 7S7-8887
Armas, juubilar Vaher! Nd kus sa hakkad vist poisikese east vlja kasvama, soovivad siiw sbrad n U ^ ^ j ^ skaudiperest kui ka mitmetelt muu- iga^oi^k^^^^ delt aladelt sulle palju nne sinum- ^^^^^ lootust, naer on terviseks, margusel snnipeval. Sa led suu- kirjandus ja muusika bn rema aja oma,- elust piiendanud V j^aailmas elu rikastamiseks j maail- seltskorJhkule tle, oled alati oi- mas on palju enam ilusat kui vastu- nud teliseks ^Ivpkstes saadikuks pidist." ning heaks juhiks ja abimeheks skaudi kdmanda seaduse jrgi. Me Kehtna Krgema K<^i muusika-^ loodame, et sul ikka'jtkuks jd petajaks oli sanial ajal noor heli- ja energiat ka oma paljudel nneli- looja^ Gustav Erne^aks, kuid Tyyne- kel judeaastatel alati aktiivseks ga oli tal raske vistelda, sest Tyyne
1. Kaltsium j ^ vitamiin D, et kon- les ei halisenud ega arinud mista, did areneksid tis suuruseks ja tuge- et lekohus on IcOde kaasaegne. vaks. Vitamiin D ja kaltsiumi puu-
W , , . . . .. . ' 1 dus vib phjustada rahhiiti, konti- feale komiK>sitsioom, varv^^ ^ moondeid ja Icidurat Icasvu. Et
ja; kangakdumise, . cpetas Tyyne ^^^^^^^ ^ . ^ aeglustada kontide kok- Kerttil^^nja pilastele m i d ^
mit hilisemais aastais^peaksime tar- vitama umbes 800 mgkaltsimni pe- vas. Sageli enamgi, vastavalt teie arsti nuandele, ning vimlema regu- laarselt. Hilisemad uurimused nita- vad, et ka fluori sisaldavus vees ai- tab kaasa selle protseduuri pidurda-
2. iMagneesim, tsink ja fosfor ai- tavad kaasa kondikava varustamises toiduga ja hoida neid tugevatena.
jda, olla nagu alati naeratava no- ga ning sbralik j limalt abival- mis. 'Selleks sulle palju nne, judu ja tervist sinu mmargusel tilba-
fkm LIPUB" (YimpIM) suurus lÖ«/a"x 18"
repertuaar Soome muusika tutvusta- MEIE NAHK misel oli ammendamatu. . . i
Nonahk on Tyyne armastatumaks ajaviiteks meie Sisemisest tervisest ja
oli Kehtna lossi tiibklaveri taga istl^ olema selge, sile ja pehme. Iga kuu da ja vsimatult laulda oma meel- vahetuvad naha pealmised surnud drva hlega Spome heliloojate laule rakukesed uutega. Viimased on kasr ja mngida Soome heliloojate loo- vainud sellest heast toormaterjalist.
II
mmm 3x4 Jalga, hiiod $1^ .50 pev 15. juuni
mingut, tutvustades noortele, tule- vastele petajatele uut maaihna, mis lhendas Soomet ja Soome vainiu.
Eesti gaidid ja skaudid Kanidas ^Samuti olid ti teened ^ m e lipi- arge^unustage oma registreenmi- laste klastamisega Kehtnat ja keht-
si " H o b ^ a m . su^ laap mast skni Valter Piigh'le. Thlpae- ppisime tundma^^^^^^^^ kla- vaks cn JU teim u m m a i ^ e siiipi- lislhkust ja teadmist et meil on su-
mida sisaldab meie igapevane toit.: Naha pealmine pind vib muutuda;
Toronto Eesti Maleklubi viimane selle hooaja kiirmale tiirniir peeti 13. mail Toronto Eesti Majas. Mn- gud olid vga tasavgised' ja iga osa- vtja vitis vhemalt kaks mngu seitsmest. Esimest' ja teist kohta ja^ - gasid ; Kresaar ja E. Talve, kus- juures mlemad, saavutasid 6 punkti seitsmest vimalikust, Kolmas oli J. Jrve (4 ,p;)r Turnri koiitunikuks oli L. Joselin. Turniirist vtsid osa veel maletajad: A;:Loorits, V. Pik- kahd, V. Puna, P. Smeelen ja E. Tiv ner. Sprusmngusid mngisid H. Aavik, L. Joselin, J . Laurimaa ja K. Sdor. ;
Lpp hinnang aa^a tegevusest on hea. jKlubi tegevus li elav Ja male-
kivaks ja 'kestendavaks kui almi- tajate arv oh kasvanud. Kaks male- sed ei le kllaldaselt toidetud. Alu- mised nahakihid sisaldavad vike- seid veresooni, mis toovad toitaineid rakkudele j annavad nahale terve jume. Ka elastsed kiud ja collageen peituvad alumistes kudedes, -ning
mravad ineie naha kuju, paindu- vuse j vime hoiduda varajtest
turniiri Etobicoke Maleklubiga vii- tab klubi edukusele.
Juunis peetakse Tallinn Festival 1982 raamides rida mlevistlusi. Neljapeval, 17. juun pn kell 7 h- tul avalik kiirmale (2x!l min tur- niir ja N, Kttise noorte rndkarika turniir noortele (14 aastat ja nore-
00 00
suurus 6" X 9"
Hindadele lisandub Ontario ja mgimaks 7% ja postiga telli- des saatekulu.
gulasi vijasppol Eestit,
r Tyyne Kerttu Virkki taolisi isiksu. sron vhe leida j meil on phjust kortsudest. Vajalikud toitained te^^lad) . Reedel; 18. juunil kell 7 htul ^ ^ ^ ^ olla, et meie rahvas on temas ^^^^ ^^^^^^ telise truu sbra leitbud. Sbrale peab^^ soovitakse alati head, seda teeme ka meie, kes teda isiklikult tunneme ja teevad ka need kes temast kuulnud
08 eo
^ Laup, 29. mai kw 17. juuni ga Roht PoznansM tde nitus BM XI gallerys, 340 Dundas Stj
^ Rfiedel, 11. Juunil AJK.kpTU8o^^ tu Tartu College'is,afeusega[kl.lJ30. ^ Laup., 12. Juuiii] vlmlemlsltii Gymnastrada '8 EtobicoW yM'
.piumis, 590 Eathburn td. algusega- kl. 7 . /
i( Phap.,. i3.: jumsi j ^ . H o ^ ^ 10-da aastapeva thlstamhiel^ti Majas algusega M. 1.30 p.
TIINA HANSEN
tekaaslsed ja tuttavad lhedalt ning kaugelt ja soovivad talle koos abi- kaasaga rohkesti nne ja edu ning head tervist veel mitmeks produk- tiivseks ja pikesekUaseks aasta- kmneks! Koos nnitlustega kuulub juubilarile aga eriline tnu ja tun- nustus kogu eestlusele ja eesti vaba- dusvitlusele osutatud teenete eest! Olgu tal indu ja judu samas vai- mus jtkamiseks!
Moravian Aeademy's Pennsylvanias ppiv 17 a. vanune Karin Koorits oii silmapaistvate tulemustega saavuta- nud thelepanu mbruskonnas kui nPor andekas lavatht. Prast esime-
Esmasp., 14. juuiiil kditalis tagasihoidlikke osi on viimaseaeg- 41. aastapeva nrlest itus ^t. antud tile thtsamaid ja ka pea- PauFs AngUcan kirikus, 227 Bl(M)r t. E. algusega kl 8 .
^ Neljap., 17.-20. Juuni TaliinhFefi-^ ^ val Eesti Majaa.
ii( Laup., 3. juuiii Suvihari 1982 Seed- ricrul algusega kl. 5 .
^ Php., 15.-22. a u ^ t , ^ t s e Kunsti" Seedriorul. ^
MiKHUilillillllllllllllililiiSI!)
1. Vitamiin A-d infektsioonist hoi- dumiseks, leidub, fruktis, juurviljas, piimas ja maksas.
2. ,>Amigo" happeid uute naharak- kude regulaarseks kasvamiseks, lei- dub lihas, kalas, linnulihas, niuhdes,: juustus, piimasaadustes ja juurvil- jas;.-,
3/ Vi tamnC4 nahale vajaliku rau^ absorbeerumiseks, hapniku transpordiks- ja linrmete korra- likuks funktsioneerimiseks, et nahk oleks pehme ja sile; leidub tsitrus' puuviljas, tomaatides, maasikates, melopnis, kapsas, rohelises pipras, lillkapsas ja teistes kapsa perekonda kuuluvais ning vitaminiseeritud u-' na mahlas. ' /
4. Vitamiin B-d, et soodustada energia produktsiooni rakkudes. Eri- ti vajalikud terveks: nonahaks on pri vitamiin B l , B2 j ,^ B3. Leidub
, after IForever", ,,The (k>od tisieiyas/ siseorganite lihas (eriti Doctor", Brigadoon" j.t. Krin on maksas), linnulihas, prmis, vilja te- plnud rea aastaid aktiivne vimleja rades, phklites ja munades. . New Yorgis, eesti gaid ja ta tegi ka- 5. Vitamiin sgavamate naha- sa ka ta isa loodud muusikalijs kihtide painduvuse silitamiseks. ^.Emajel" nii US-s kui StoMiolmis Leidub kalamaksa lis> sardiinides, ESTO '80 ajal. piimas, munakollases ja lhes.
igab P. Kerese rndkarika turniir (2x60 min.) ning jtkub laupeval. Phapeval toimub I. Liitoja simul- taan algusega kell 4 p;l. Kik turnii- rid on avatud peost osavtjatele.
