Ikm Enei Kiilaspeca
' Kesolev kirjutis skm Enn-Kiilas- pea kohta ei vajagi pikemat sisse- juhatust, sest juubilar on'hsti tun-
"tud kogu eesti hiskonnas tubli skaudijuhina ning paljudel muudel aladel.
Enn Kiila^^ea sndis Kuressaa: res viduphJlil 1932 ning tema kodu- kohaks kujunes Vana Kuuste ;Tartu= maal. Tav kis algul Sipe algkoolis; ning hiljem Saksamaal GeisHngenis, kus lpetas algkooli ja gmnaasiu- 'mi. 1948. aasta ti Ennu Kanadasse, esialgu Vancouverisse ning hiljem Torontosse. Ta abiellus 1955 ja l- petasi likoH 1959 professionaalse inseneri kraadiga.-Praegu ttab di- rektorina ja mkide ldjuhina Gan- ron'i firma juuresi .
EnnuJskautlik tee sai. alguse Geis- lingenis 1945 ja jtkus Kanadas Bri- ti Columbias 1948. Ta lon tegutsenud eesti skautluses: kikidel vimalikel juhi-positsiopnidel alates salga, ja rhmajuhist kuni Eesti Skautide Maleva Kanadas juhini 1970-75. Juubilar on olnud paljude maleva staapide (ka praeguse) koosseisus ning 1972. aastal toimunud 'kige suu- rema ebsti skautluse maailmalaagri .iKotkajrve" juhiks. Ta on olnud tihedalt seotud Toronto Kalevi lip- konnaga, olles ks selle asutajaid ning praegune vanem, samuti vana- skautide ;,Leegionride" perega. Sa- muti on Enn tuntud rahvusvahelisel skautluse .areenil, olles eesti skaut- lust esindanud Etniliste Skautide Konverentsis (mille tulemusena ees- ti skautlus sai tunnustuse kanada skautide organisatsioonis), Ontario Ja i Metro-Toronto peakorterite juu- res, eesti esindusksuste juhina le- maailmsetes maailmalaagrites (vii- mati Rootsi.Vikerkaares" 1980) ja mujal.. Osavtt juhina ikiiddest Ka- nada suurlaagritest ja paljudest teis- test on olnud tiesti loomulik. heks suuremaks teeneks tuleb pidada ka Ennu energilist ning tkat tegevust. Toronto Eesti Maja noorteruumi ja: selle krvaLruumide vTjaehitamiseil ning sisustamisel, rkimata Kotka- jrvel kaasa-aitamisest.
Enn Kiilaspea teeneid eesti skaut- luses on hinnatud tema edutamisega noprem-skautmastriks 1956 ja skaut- mfstriks 1961. Talle on annetatud, eesti skaudijuhi teenetemrk Phja- , tht III jrk 1966, II jrk 1972 ja I jrk 1976, Kanada skautluse poolt Hbedane Tammetru 1975. Enn l- petas ka skautluse.liikooli" Metsa-: mrgi kursuse 1974.
Kuna Enn Kiilaspea on ka ^ tubli muusika- ja laulumees, siis on ta aastaid olnud Toronto Kalevi lip- konna ja skautide/gaidide malevate orkestrite organiseerija ja juht, Te- ma orkestrid on esinenud mitte ai- nult skautlikel. jripevadel ja suur- laagrites vaid ka paljudel muudel ritustel ning teeninud alati kiitva Jiinn^ngu ja suure populaarsuse.
' E i tohi ka unustada, et kogu K i i - Ipspeade perekond on alati olnud skautliku/gaidliku tegevuse juures suure entusiasmi ja vaiinustusega; 'kahtlemata Ennu eestvedamisel; Nii on ta abikaasa lvi tegutsenud hun- dujuhina, pojad Paul ja Arno tub- lide skautidena ja juhtidena ming ttred Ava ja Pja samuti gaididena ja juhtidena. Ava on saavutanud ^nooremgaideri kraadi ning on eelole- val suvel toimuvas ,,Hobe jrve"
, suurlaagris vanemgaidide juhiks. Suurlaagri juhtkonnast ei puudu loo- mulikult ka Enn ise. ' .
Lisaks skautlikule itegevusele on Enn Kiilaspea aega leidnud ka muu- del hiskondlikel aladel juhtivalt kaasalmiseks nimetame neist vaid mned nagu Eestlaste Kesknu- kogu Kanadas,) Toronto- Eesti Mees- koor, Eesti Lauljate Liit (esimehena) ja Esto 84 Peakomitee.
Armas Enn! Paljud sinu sbrad nii skautluses kui ka muudel aladel lOnnitlevad sind sinu juubeli puhul ja soovivad sulle kike head tulevi- kuks. Me kik loodame, et siil ka tu- levikus ikka jtkuks seda toredat, skaudivaimu, rahvuslikku meelsust ning energiat, mis sinu tegevust on kandnud poolsada aastat. Selieks sulle palju judu ning edu nii isik- likus ellis kui ka hiskondlikul t- pllul
Eesti v rahvissvahelisel mltiis! torontolane Leida Roos.
iestlased rahvus-
P l l a s e s : f exas. rVasakult .Kai ; iCmia^as,
vahelisel' nitusel
Dailases
pallase Eesti Selts vttis osa rah- vusvahelisest nitus-basaarist linna- valitsuse hoone esisel vljakul. Ni- tusest vttis osa 31 rhvu&t mitme- kesiste vljapanekutega.
Nituse avas Dallase linnapea Jack Evans, tutvustades Dallases. asuvaid korisulaarkorpuse liikmeid. Avami^' seks olid poodiumile kogunenud ki- kide rahvuste esindajad koos rahvus- lippudega.- Eesti lippu kandis Dallase Eesti 'Seltsi juhatusliige Steve Olem keda saatis rahvariides Ulve Nur- met. , . . .
.Eestlaste esinemisel seltsi esimehe ihnar Fleeri lhikese sissejuhatuse jrele esitas kiirelt kokkuseatud rah^ vatantsugrupp. kuueliikmelises koos- seisus kolm rahvatantsu. Vaatamata ainult pooletunnilisele eelproovile lksid tantsud llatavalt hsti ja said tugevate kiiduavalduste osali- seks. Tantsisid: Linda Pensa, Ann Hinnov-Sepri, Norman, Eric Pensa, Kai Knnapas,. Krista Klaus, Anne Pukk. Akordionil saatis selleks Houstonist kohale lennanud^ Hillar Kaasik.
Elavat huvi pakkus eestlaste ni- tus rikkaliku ksitde, rahvarivas nukkude, rahvariiete, naha- ja puu- tdega ja muuga. Eesti olukorda ja kultuuri tutvustavad inglise ja. eestikeelsed raamatud ja trkitd plvisid paljude klastajate thele^ panu ja kiiduavaldusi. TJiandetele nituseklastajatele jagati informat- siooni nn Eesti asukdha, saatuse, kultuuri ja ajaloo kohta. Eesti Kah- vuskomiteelt ostetud teatmevoMi- kut levitati nii palju kui neid jt- kus.
pallase Eesti .Seltsi nitust korral- daiva komitee esimeheks oli Steve O i m ja liikmeteks Heili Herndon, Ul/e Nurmet, Rein Klaus ja Ilmar Pl^er. Vrvirikka nituse vljapane- kuteks aitasid kaasa paljud eesti pe- rekonnad Dallase eesti vikesest hiskonnast. Esinemise ajaks oli ni- tusele kogunenud 23 kaasmaalast et kaasa elada esmakordset -(Eesti rah- vatantsude esitamist Texases.
Toronto lheduses asuv Kivioja upub rohelisusse ning tukub vaiku- ses ja rahus. Kuid suvise pripe- va aegu, kui sealsete rohkete ite ilmitsemine on haripunktil ning h- tuti elupuude siluette valgustab jaa- niusside fosvortuli, muutuvad kivi^ ojalased elavamaks. Siit sealt kos- tab rohuniitjate masina mrin ning kohvilauad kaetakse mitu korda pe- vas. Sel perioodil on alati toimunud ka Kivioja hingu korraline peakoos- olek. Nii sndis see ka tnavu.
Vihmasele ilmale mingit thelepa-. nu pramata sammus hulk kohu- setruid liikmeid Kaius Mcipoonii avarasse suvilasse, kus - toimus ks- meelne koosolek. Koosolekule .ilmu- sid ka ^Georc[ina valla esimene ko- danik Joe .Lales ja vallanunik Ed- na. Sheperd. Kik pevakorra punk-, tid ja otsused leidsid sobiva lahen- duse. Valimistel ..hletati tagas-i en- dine juliatus: esimeesKaius-.Mei-. poom, sekretr -r- Hella Leival, lae- kur- Tiiu iRajaste, abiesimci-s Magda Spirka, abilaekur Ricliard Vesi, teedekomisjon hrd. Hoppc, Spirka j Nurm] korrashoiu juht Sai- me Miinonen. Revisjoni komisjoni Lydia Nurm ja Ellen Kuuskne. Esi-
. mees sai kiitust oma hoole eest.
KAIUS MEIPOOM on sndinud Tallinnas 14. okt. 1930 inseneri pojana (ema kirjanik). Ta ppis Prantsuse Ltseumis ja 'Gus- tav Adolfi gmnaasiumis. Koos va- nemate ja kahe vennaga pgenes pu- nase laviini eest kalapaadiga Rootsi. Jtkas pinguid Karlstadi gmi^aa- siumis. 1951. a. siirdus koos perekon- naga Kanadasse,' Torontosse. Siin lpetas Paricdale Collegiati 1952. a. cum laude. 1957, L saavutas magistri kraadi M.A.-se, i lille teema oli:
Prestressed / Coucre-te Gracking'', Ttas professorina Toronto likoo- l i ehitusmaterlali katsete'laboratoo- riumis. Hiljen.,o^ria erialal Kanada suurfirmadega ., ./iirnastel aastatel ehitusettevtjaina Kygate Homos Inc. Vice Presideridina . Blind Riveris, Ont.
Sjave ^ kursustega on saavuta- nud Kanada majori aukraadi patal- joni lema lcsandeis. On liige As-. soe. of Professional Engineering of Ont. American Concrete. Ins^itute,: American Society of Civil Enginee- riing and Military Eng; Assoc. of Ga- : hda. Neile saavutustele lisaks on ta^ oma panusega- eestlaste organisat-. sioonides kaasa ttanud skautluses, BKN-is, E. Sihtkapitalis ja Toronto Eesti - hispangas. Akadeemiliselt kuulub Korp! Sakalasse.
LEMBIT; KVA:; Populaarne Kiviojal on ka selle
kauni ala omanik Lembit Kva, tu- gev eesti mees. Peale eesti keele on^ tal ka vru keel sulaselge! Kivioja jaanihtul on ta kiviojalastele ette lugenud vrukeelseid luuletusi nin^ pidi seda ka tegema tnavu, kuid v-
, rukesed vtsid seV aastal vimust (vist. kll Lembit Kva soodustusel) ja korraldasid, suure trallami" K i - vioja alal. Selle kohta tles Kivioja peremees: No kll oli naisi ja tr tarlatsi, no kas all mihr ja semusid. Kik olliva peorivu ja. platsin nagu nnegi. Tervit terve kura kega! No kos ai iks kinnas, lusti ja lbu, pil- lilmist ja malemngu! Hoia alt ja r j kngu. 01 ^ski ja juuki, vta soolast vai maitsa magdat. Srne om vpkno ja Vromaa, kik sb-\ ra ja smu." '
Aga kunstimaitsega laotud, lkke- riida rde vrulased ei ilmunud, peale mne. ksiku. Seal nautisid inf- rapunaseid k i i r i ja tuleleekide kr- guste poole prgimist kputis ki- viojalasi, kes siiski suutsid laulda ,yKui Kungla rahvas...". Osa oma- inimcsi" veetis lbusalt aega vru-, laste kirmcsil, Kivioja peremehe hrberis. Kivioja noorus aga l- bustas sel ajal Tallinna Festivalil. Kllap t-uleval aastal Kivioja noored ja vanad kik koos ja hiselt jlle jaanipeva ja. vidupha phitsevad, nagu see on tradtsiooniks saanud K L vijal.
H.L.
MEREME
iiiiitiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiininiiiiiiiiiiiitiiiniiiiniiiiiiitnniHQ
^ Laup., 3. juulil Suvihari 1982 .SeecSo riorul algusega kl. 5 .
^ Laup., 31. juulist 2. augustini ETS- PO '821 eestlaste telklaagef suvepe- vad Phja-Ontarios Saialt Ste. Marie Eesti Seltsi korraldusel.
1V Phal3., 15;-~?,2. augi^ .stii Seit22 Kunsti" Seedriorul.
tiiijiiiiiiiiiiiiiii9iiiiiiiiHiei]giiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiii!H^
Tartus suri Villem Ernlh
Tartus suri 10. ma 91. a. vanuses \ keeleteaduse magister ja karskuste- gelane Villem Ernits, sndinud Pa- la v. Tartumaal. -Lpetanud 1911 kuldaurahaga Aleksandri gmnaa- siumi. Tartus ja 1918 Tartu likooli keeleteadlasena slaavi filoloogia alal, %tsuti ta E.V. Tartu likooli ppe- juks selle avamisel 1919, a. Olles varajasest noormehest: peale tegele- r^ ud karskuse probleemidega, sai te- mast ka Karskusliidu esimees, kelle- na ta sageli rndas vlismaades karskuskongressidel.
1930 kutsuti ta Varssavi likooli ppejuks eesti ja soome keelte alal, samaaegselt tiendades end poola keeles. Sjapevil saabus ta Poolast tagasi Tartu, asudes jlle tle Tartu likoolis ppejuna. . Vene okup^an- did olid ta tle jtnud petama ve- ne ja vanavene, ukraina, poola, bul- gaaria j.t, slaavi keeli. Kneldakse, et kadunu vldanud 30 keelt,,vhe- malt teoreetiliselt.
Villem Emits oli omal ajal Eestis vga populaarne. Teda tunti rahva- suus Karskuse Emitsa nim^ all. Omapraseid jooni jtkunud tal ka Vene 'okupatsiooni ajal, kus tia li- koolis ttanud,, kuni 1959 ik pen- sionile. Ta olnud alati kehal nit. doktoripromotsioonidel asjalike ja
. pchjendatud ksirnuste esitajana. '
Jaanipeval toimus Toronto Eesti Maja kohvikus merehieeste jutustu- si sisaldava raamatu Rehvitud pur^ jedega II" leandmine. Kohvikusse oli kogunenud arvukalt Toronto Ees- ti Kaubalaevastiku Juhtkonna Kooro dise liikmeid abikaasadega ja nende spru, vastu vtma sjailmunud teost.
Avasnas Arthur Pakri tervitas koosviibijaid j a tnas kiki, kes raa- matu ilmumisele ja teoks, saamisele kaasa aitasid ning andis sna raa-
,matu vljaandmiseks . moodustatud toimkonna esimehele Richard Ten- gile.
. RAAMATU TOIMKOMD
Richard Teng avaldas headmpell, et vljaspoolt meremeeste ringkon- da on ka tulnud huvitatud inimesi raamatu pidulikule leandmisjle. Ta mainis, et raamatu toimkonnas oli kuusteist liiget (iMihkel Alas Au- gust Avandi, Karl Heinmaa, Gustav Jr-ens, Alfred Leivat, Adolf Lepni, Jako Luide, Bruno Pajos, Arthur Pakri, Voldemar Salurand AYtluir Schnberg, Jakob Siig, ' Teng Voldemar Vasara, Karl Volt. Theodor Wompa), lad .^ heksas suurlame" uhtus ra he li^me 1980. a. i:mus ..Rehvitud ^ ^ ^ ^ I osa, mis kohe lbi mdi S P P r^- - a t o l i ne . l e h e k l j e i r n e j a S S -
1 kirjadest ei mahtunud sisse. Tekkis mte kirjastada teine samanimeline raamat. Mte sai teoks. Nd ongi ilmunud 500-line tiraazh, kolmesa- ja lehekljeline ,iRehvitud purjede- ga II", milles ei ole kasutatud le- jnuid artikleid eelmisest raama- tust.
. MEREMEESTE^ ELAMUSED Raamat sisaldab lugusid mere- meeste lbielamustest.
Enamuses on need elamused traa- gilised, sest rasked ja k u m d snd- mused jtavad inimhinge sgavamad jljed. Raamatus, on 46 artiklit; pius pilte, illustratsioone ja. luuletusi. Kir- jutajaid on 33. Mned kirjutused jid ruumi, puudusel vlja. Raamatu ilmumine toimus New Horizoni toe- tusega, kelle esindaja ei I saanud pi-.
dulikule koosviibimisele i tulla, kuna oli seotud he thtsa sndmusega mujal. Richard Teng palus ka koos- viibijaid klastada kohvi^etti.
Toronto Eesti ' Kaubalaevastilai Juhtkonna Koondise kauaaegne esi: mees Jako Luide jagas le 100 tasu- ta eksemplari raamatukogudele, koo- lile, ajalehtedele ja toimkonna liik- metele. Ka ettetellimisi on le 100. Koondise laekur Voldemar Salurand itesi iK^ad ri. Lhikese ajaga oli tal i H b i ML'vii:Iud le kuuekmi? vrs- .k:llilmunud raamatut. Kocsviibimi- cc l t ei lahkunud keegi raamatuta.
,JWeie Elu" m-. 26 (168?) 19S2
aillllllllllllilllBilBIIIIIIIIBIIllIIIIIIIIIIDIIOir^lllllBllllllliaiiDlltlllllOliailDIIIIIDIIQIIIMIIIDlID
HihifsQ vesf@
ATRlOHTi Iga indiviidium, kel vhegi kooliharidust vi~tahab seda ni- data, peab kima mnikord teat- ris. Ehkki siinmaal vib teatris- kimisega oma maine maatasa teha. Teatrilavadel harrastatak- se publiku ligitmbamiseks li- sageli alastikultuuri. Vimalik, et mni rezhisr vahetab teat- rilava saunalavaga. Lava on lp- pudelpuks lava.
,Et olla ajakohane inimene,Vte- gime koos Kurnuga talvel treti maakonnalinna, kus vajusime htul kultuuritemplisse. Fuajees andsime lemised' vatid garde- roobi ning asusime llgima nooblit linnapublikut. Mu pilk peatus ilusatel ja vhemilusatel daamidel, kes htukleidi juures olid kleidi laosas koonerdanud tekstnliga ning; seda mttetult raisanud kleidisabas. Mni pidi pikka htukleiti ktega tstma, et mitte komistada kleidisabas vi vedada sellega fuajees tolmu ja konisid kokku,
: Ja siis/ kis kolmas kell" ja pi-. dulik sndmus vis lahti minna. Katsusin teha hsti targa 'no phe. Astusime thtsalt saali ja vtsime kohad sisse. Meie rida oli keskelt pris thi, nii et oleks vinud vajaduse korral, pikali heita. Aga vta napustl Vaevalt olid tuled saalis kustunud kui hakkas meie ritta trgima tht- said tegelasi. Kik trgisid ta- gupool mu silmno krgusel ja poolel oma platside poole. "Tu- sin igaks juhuks psti kui mni hvasid roogasid nautinud daam vi. taat oma raske korpuse mi- nust mda manverdas.
Lpuks oli rida tis ja lavalt hakati pakkuma krget kuiisti. Palju ma sellest-ei ninud,^sest mu ees istus dzhiinpkstes ja T- srkides karvane paar, kes tegid kogu htu vltel ksteise juures anatoomilisi avastusi. Igal juhul nad pimestasid selle sektori,.kus kaudu mu pilk pses lavale. Kummalised inimesed, mtlesin. Maksavad kolmkmmend marka nina pealt, et ksteist kallistada. Aga vimalik, et vljas on liiga klm. 1
Vaheajal- patseerisime fuajees. Daamid uhkeldasid oma paljaste selgadega, hrrad viinavtmise vattide ja habemetega. Meie ees istunud noorpaar ameles sohval.
nneks vi kahjuks polnud selles nidendis stripteasei. Aga eks neid ole nhtud ja teinekord
nigemist takistatud. Mniik<ird on sel puhul taadid esimeste^ ri- dades nagu austusavalduseks psti tusnud. Temekord.' on. mulle Kurnu kavalehe piinen- damiskatteks silmade ette tst- nud. Ta kardab nhtavasti, et kaotan smangemise.
Suurt sotti ma sellest niden- dist ei saanud, sest seeoli, llm.- selt kirjutatud targemate inimes-
te jaoks. Oti pris heameel kui eesriie langeSv i '
Ja siis algas publikumi paani-, line pgenemine saalist. Aimasin, et kusagli on tuli l ihti vi hak- kab lemine rdu kaela lange- ma. Vnsakuse praste tagusin oma kulpe ka kokku, sest see olevat nitlejatele moraalseks tasuks kindla kuupalga krval Aga seda austust ei saanud teha kuigi kaua, sest rahvasumm su- rus peale nagu heebreameeste tankid Liibanonis. Ajasin kll , srad vastu, aga vgev laviin-^ phkis mu uksest vlja, ehkki nitlejad tegid veel laval sga- vaid kummardusi. Rahvamurrus lks Kurnu kaduma. v
Alles vljas selgus selle kabu-, hirmu phjus. Rahvas tiHigis r- sinal garderoobi, et saadaktte omi kasukaid, karvamtse ja halle vatte. Oleksin jnud hea-; meelega tahaplaanile, ga olin kiilutud kahe kuuepuudae neit- si vahele, kes kandsid mind pea- aegu garderoobi ette. Mlemad raskekaallased : sirutasid oma vimsad ksivarred koos piletiga le mu pea ja said oma suured kasukad ktte. Need veeti le
, mu pealae ja kassilipsu sangar- likult tagalasse. Kohn karva seitsmes reas mu pealael. ldi rivitult ja kassiliips pandi pst- loodi. Suure surmaga sain ktte ka oma mantli, mtsi ja kepi. .Al les siis avasiasin tagaseina
res oma Kurnu. MuidUi ku- raasikas naisterahvas O loppis nagu ingUsmannide fregatt' p- rast raketitabamust. Kallis^lekt-. rilokid olid tuulepesana Sassis, seelik keerdus seljas, pluusijsaba seelikust - vljas ja sukasrtel uued huaugud. Ta silmis Ipole' lausa tapmiseiha; ^ - j ; Arvasin, et siia tulevad kul-
tuurinimesed", pressis ta lbi hammaste. Aga kitumise jrgi oli siin vist hottentottide kokku- tulek."
Tal oli igus, aga osalt.. Ta oli solvanud hottentotte.
n S
S 5 ' m
"5 ' 3 n m
: iezhiimikriitikud ruineerivad oma sensioonidega riigitsirkust.
[nimestel, kel pole pahesid, on ka vne vruseid. . -
ikinult arad inimesed tahavad olla kigi lemmikud.
Enamus asjadest maailmas klaa- rib tal
ennast ise kui selleks aega an- tse. .. '
ix Naised kinkivad meile trsti si-
tuEtsioonides, mida meil nendeta ei oleks... ' .
Rbala materjaliga ei saa toota es- maklassilist. Kll aga esmaklassilise materjaliga praaki.
' Kogunud M m i T S ;
m|nel oli isegi koju viia le kahe- kmne eksemplari, kingituseks sp- radele ja saatmiseks endistele kol- leegidele igasse .ilmakaarde.
measjad
Nukogude ajlveelaev Whisky on Rocks" Blekinge saarestikus ratas peale muu suurt thelepanu oma ime- likkude uuridega, n et see pani terve Skandinaavia juhmatama. Tun^ dlikud mteriistad lasksid mletatavasti ole- tada, et laeval olid aatomirelvad. Vene- lased tlesid, et nitSevoo - neil ainult sellised uurid kel, et panevad maailma imestama. Lugejad muigasid j arvasid, et kus suitsu, seal tuld. Paiklikku vaat- lust ei saadud laeval teostada laeva Juhtkonna 1 keelu t^ ttu. Moskvast ka selleks luba ei tulnud. Ji jrele oletus.
Side" vrtuslik kirjasaatja Canber- rast, Austraaliast on asja kohta oma- moodi arvamisel, kuigi ta asub Rootsi rannikust suhteliselt kaugel. idney hes paremas linnaosas juhtus nimelt, et kolme maja "aedades hakkasid tai- med surema ja tekkisid igasugused h- dad kassidel, koertel ja lindudel", kir- jutab ta. I )
,,Siis meenus kellelegi, et samal ko- hal, kus asusid need kolm maja juba enam kui kmme aastat, pH varem ol- nud kekella vabrik. Tervishoiu minis- teerium korraldas vastavad katsed, mis nitasid krget raadioaktiivsust. Elani- kele anti ksk vlja kolida ja kuna kee- gi loomulikult ei tahtnud neid maju osta, pidi riik ise need ostma. Hooned Jammuta|i ja ka muld veeti ra. ks maja kuulus veel hele eestlasele. Nib, et Whisky on Rocks" loo teprasus oleneb se |lest, kui palju mehi oli allvee- laeval jakui palju oli neil kekelli-".
Iga uus ME1E ELU" tellija aitab sa
