IVARIVASK
KGB' Mlekandja Kodumaa" U- sana saadeti lnemaaga . HarM propaganda-broshr ..Eesti evan- geelne ..luterlik ..kirik ..tnapeval" (trkitud 7000 eks.). Kilriku-broshr ksitleb \ oma neljandas peatkis Moskva viimast sireenilauli, m. ra-
Mikmist. . .
I, Sel teemaL sealsel peapiiskopil on pagulastele muuhulgas elda: iKui nd kainelt jaj erapooletult vaadel- da phjusi, mis on tinginud maail- Imas relvastusmisvidujooksu ja tuu- masjohu hiiglasliku kasvutempo, siis vib elda, -fet vastutus lasub eel^ ' kige USA-1 ja tema liitlastel. Kurssi relvavarude nii kvantitatiivsel kui kvalitatiivsele, iuurendamisele teos- tatakse nn. ^|oukogude hdaohu" mdi katte all!, sedalphjendatakse lneriikide ebaveenvate kontse|)t- sioonidega, Nn videtakse, et maailm kindlustatakse raketi- ja tuuma|as- tul hirm tasakaalu" lbi. Sellised kontseptsioonid rahuldavad tiel mral neid, kes on huvitatud vidu- relvastumisest kigepealt Amee- rika hendriikide sjatstuslikke ringkondi ja samuti ka Pekingit. Sel- listel kontseptsioonidel ei ole aga midagi hist hoolitsusega rahu kind- lustamise ja rahvajste julgeoleku eest. ,:
Nendes tingimustes on ldine de- sarmeerimine Ija tuumrelvastuse pii- ramine julgeolel^u, ja rahu kindlus- tamise kesksed probleemid. Seda-on mistnud tielikult ka EEL Kirik j a
tema liikmed Ka oma kurbade koge- muste phjal teatakse, mida then-
. dab sda." Fa l jud koguduse liikmed vitlesid Nukogude Armee ridades Eesti Rahvuskrpses\ Nende hulgas, ,oli ka mitmeid kirikupetajaid, niteks 1977. aastal' surnud peapiiskop A, Tooming ja. kesolevate ridade au- tor, kes lahingutes Kuramaal sai haavata. Mitmed meie kirikud hvL sid sjas tielikult, mitmed said t- siseid vigastusi. Meie vanem plv- kond on sja lbi elanud, selle udu- si ninud ja tunnetanud. Aga ta on sellest rkinud ka oma lastele ja lastelastele, petades neid vihkama sda ja vitlema rahu nimel i Sest rahu on meie normaalse ^ lu ks p- hialuseid."
Ja peapiiskop jtkab oma poliitik j ist propagandat rahuikumise" teemal: Niikogude Liit, lhtudes jrjekindlast rahupoliitikast, on s- jajrgsetel aastatel esitanud mitme- tel rahvusvahelistel foorumitel enam kui sadakond konstruktiivset ettepa- nekut, mis puudutavad mi desarmee- rimist kui ka vidurelvastumise k- sikuid ksimusi."
Peapuskop ,E. Harki poliitilised seisukohad lhtuvad soovunelmadest, mitte aga reaalsetest faktidest. E. Harkile vib andestada, kui meenu- tame ameerika tuntud evangelisti dr, Billy Grahami, kes jutlustas 9. mail Moskva baptistikirikus ja JelihovsM igeusu katedraalis desarmeerimise vajadusest. Ta ei teinud juttu inim-
Poeemid Hind 18.00. Posti teel telUdes
pluss saatekulu $LOS
MgW Met@ i l y " fdiftases 9S8 Broadvlew Ave. Torosato, Onf.
Saksa Junltersi Jfu-52 transportlemuk, millega eesdastest langevar- jurid saadeti 31. 8. ja 1. 9.1942 Nurmoila lennuvljalt nukogude tagalasse.' Foto prineb neist aktsioonidest ja e ' Soome husidumuuseum! kogudele.
igustest, kuid rhutasv et Piibel k- seb lemuste sona kuulata".
KES' ON EDGAR HM? Peapiiskopi lhibiograafia on aval-
datud rahiipropaganda" broshri tagakaanel EELK peapiiskop Edgar Hark on sndinud 8. oktoobril 1908. aastal Tartus tlise perekonnas. L- petanud 1928. aastal H. Treffneri poeglastekooli cum laude, asus ta 1929. aastal sgisel ppima , teoloo- giat Tartu likoolis. Prast pingute lpetamist ning prooviaastat Torma ja Paide kogudustes ordineeriti ta 29. mrtsil 1936. aastal. Jrgnevatel aas- tatel ttab E. Hark Tudulinna Rahu koguduses, Mustvee ja Lohusuul ko- guduses. Suure Isamaasja pevil vitles E. Hark Nukogude armee ri- dades. Prast demobiliseerimist 1946: aastal ttas taas Mustvee ja Torma koguduse petajana. Aastatel 19491954 oli ta Tartu praostkonna praost. 1954. aastal asus E. Hark tle Kaarli koguduse II pihtkonna petaijana. 1948. aastal valiti ta kon- sistooriumi assessoriks.
Peapiiskop, on E. Hark alates 31. mdst 1978. 4 1. detsenibril 198L a.; anti E. Hargile; Uhgani Evangeelse Luterliku Teoloogia Akadtemi dr. theol. honoris causa kraad.
FAKTE KODUMAA USUELUST ' Nukogude Eesti entsklopeedili-
ne teatmeteos (teine tiendatud tikk 1978) ksitleb kodumaist ki- rikuelu peatkis ^religioon j kirik". Sellest loeme ms.: Eesti NSV-s on kirik riigist lahutatud, religioon on sdametunnistuse asi. Palvehooijed ja neis asuv kultusevara kulyad rgile ning oti usuhinguil tasiita kasutada. Usuhingiid saavad sisse-
\ tulekut usklike vabatahtlikest anne- tustest. Neist maksavad kogudused kultuseteenreile palka" ja katavad palvehoonete haldamisklud. Usu- hingute sissetulekuilt ei. veta tulu- maksu, nende majandus- ja organi- satsioonilisi asju lahendavad uskli- ke vaimulikud organid -koguduse Juhz tus ja revisjonikomisjon.
Kodanikele sdametunnistuse va- badust tagava usukultusalase seadu- se jrgimist kontrollib NSVL Minist rite Nukogu juures asuva ^Usuas- jade Nukogu volimk Eesti' NSV-&. Tema pdevusse kuulub ka usuorga- nisatsioonide ja rgiorganite vahelise te asjade lahendamine." ,
ARTO
3o iuulil 1982 Toroiitos
poeg -AMTS .
lapselapsed SYLYIA
minia BENITA
Eeinkei He-Si tp! saksa vesilennuk,, mis lks eest! patrulli otsi- ma 22. 10. 42 ja ji kadunuks. Foto on tehtud kaks peva enne vljasitu Santahaminas. i v
Soomes on praegu koostamisel langevarjurite ajalugu, mille algusi lalatub tagasi 1940-le aastatele sja- aegseis oludes, mil luuretegevuses kogenuid sisse koolitati langevarju- reiks Luonetjrve, Naarasjrve, Ont- tola ja Utl lanf^ varjuhppekursMS- tel.
Selgub, et esimesed langevarjurid- vitlushppajad Soomes, kes sjate- gevuses iahinglesanjdeid titma asu- sid, olid Ipesti vabatahtlikud Soome armeest.
Eestlastest,moodustati 13 liikmeli- ne patrullmeeskond '25. aug. 1942. Piilkonna esimene osa^ mis koosnes seitsmest mehest ning mille grupi- juhiks oli veltveebel Artur Rgastik, ke^ kaasa vtsid 6 'langevarjudega allaheidetavat varustuskasti, trans- porteeriti Nurmoila lennuvljale.
Saksa transportlennukJunkers Ju- 52 (tunnustega BA/KG) viis grupi sealt ettenhtud tegutsemisalale Ar- hangelskiVologda raudtee piirkon- nas Konoskas (nd KoHosha). Lan- getamine toimus 31. aug. 1942. Jrg- misel peval viidi veel lisaks 6 le- jnud meeskonnaliiget ja 8 vars- tuspakki, millised langetati l vastu L septembrit samas pnrkonnas.
Traagilisel kombel ebannestusid mlpmad hpped: esimene langeta- mine toimus vale kohta ja teine otse venelaste laagri lkketulede peale. Patrull avastati sellega kohe ja muu- tus tagaaetavaks. Ometi suutis see end varjata enam kui 4 ndalat.
29. 9. teatas patrull' raadioteel, et neil oli olnud vaenlasega kokkupr-
ge, mille tulemuseks oli 2 langenut ja 2 haavatut. Nii oli jrel vaid 9 vit- lusklbulikku meest.
22. 10. saadeti patrull otsima ja koju tooma saksa Heinkel He-115 tpi vesilennuk. See jJi aga oma lesande titmisel kadunuks ega prdunud enam tagasi, l
Patrullt nukogude rinde taga tu- li Viimne raadioteade 23. 10., kus tea- tati, et oli toimunud uus kokkupr- ge tagaajava vaenlasega, mUles 5 meest langes vi veti vangi ning kus teine kaasas olnud kahest raaio- saatjast hvines. See oli viimne tea- de. Patrulli edasine saatus on siiani selgumatu. Igal juhul olid need kaks allahpet Soome armee esimesteks.
Otse sja lpufaasis vttis ks* eesti vabatahtlikest veel osa vitlus- hppest 'Karjala Kannasel 3L 8.1944, kus hppasid kaks soome seersanti ja eestlasest reamees Roman Kuik. Ka sel juhul oli hppega ebanne. Roman Kuiki pstolkuulipilduja ta- kerdus Heinkel He-115 hppeluuki ning Kik ja teine soomlastest jid iangenuina Kannasele...
iKokku hppasid soome mundrit kandvad langevarjurid viimase sja ajal viiel korral, kusjuures kolmel juhtumil oli tegemist eestlastega. Kirjanik Esa Anitala on oma romaa- nis Viimeinen partio" (Viimne^ pat- rull) kujutanud - Konosha hpet a; 1942. Kuid siin on tegemist ilukirjan- dusliku teosega,'j mille ksikasjad ei lange kokku tsioludega.
I EPL/VU
1 > 20. juunil austas Baltimore/Was-
hingtoni EELK Markuse kogudus oma endist hingekarjast, pastor em. Uno Plank'i, kes phitses oma 80. snnipeva. Peale eestlastest sprade oli ka arvukas kogu St. Markuse ki- riku ameerika koguduse liikmeid.
Tnu-jumalatepnistusest vttis osa Marylandi 'Sinodi piisikop Orso; kes pidas jutluse, Markuse ameerika ko- guduse petaja B. Shoemaker, prae- gune Markuse eesti koguduse peta-" ja pastor Rudolf Troost ja juubilar ise. ,yBaltimore Laulumehed" laul- sid kaks laulu Piiha, pha..." ja Kik' taevad laulvad" Mati Tamm- aru juhatamisel.
Siis siirdus rahvas rikkalikult kae- tud kohvilauda kirikusaali, kus meeskoor laulis nnesciovi juubilari- le, kui oma kauaaegsele liikmele. Knalde ja kodunurme lilledfeg^ kaunistatud snnipevakringel toodi sisse: juubilari ttre Reet Kaseoru poolt ja nnesoovilaul klas kigilt. Teadustajana toimis Ado Valge, kes lhikokkuvttes andis ka levaate pastor Plnk'u elukigust. Suusna- liselt tervitajate seas olid Washing- toni , abikoguduse esimees Felis Tamm, Baltimore Markuse koguduse esimees Evart Sarapik, kes andis le ka koguduse ja sprade poolt kingi- mbriku. Tervitussnu tlesid veel Fred Ise Baltimore Eesti Seltsi ni- mel, Ants Pldme Eesti Kooli poolt, Kari 'LaanteeAmeeiriika Hlest"! Evald Tammaru, meeskoori nimel lu- ges ette enda tehtud luuletuse, Jaan Sulg tervitas ES-i nimel ja dr. Vi- no Riismandel jagas isiklikke m- ifestiUsi pastori perekonnast. Helja Sarapik soovis Baltimore Naistel nimel juubelipevaks nne sooviga, et lugupeetud pastor, kauaks veel oma nu ja a(big^ mede keskel^ e jks. Kirjalikke tervitusi oirsamuti
eeotsas presi- dent Roiiald Reagani ja ta abikaasa- ga. J
petaja, emeritus Uno Plank tnas iiigutatult kiki temale osaks saa- nud thelepanu ja austuse eest.
EELK PEETRI KOGUDUS 817 M. Pleasant Rd.,
Toronto, Ont. M4P 2Li Fi^ aost Andres Taul
84 Dinnick Cres., Toronto^ Ont M4N 1L8
Tel. 483-4103, kirikus 483-5847
Phapeval, 11 juulil JUMAU- TEENISTUS keU 11 hommikul.
Phapeval, 11. juulil Jekru^ Laste Suvekodu AVAiPALVUS kell 2 peval. Teenib p. A. Taul.
Phapeval, 18. juulil JUMALA- TEENISTUS kell 11 hommikul.
Phapeval, 25. juulil JUMALA- TEENISTUS' kell 11 hommikul.
PETAJA KNETUNNID kolma- peval 9.302 kirikus, neljapeval 6^8 kirikus ja igal phapeval p- rast jumalateenistust.
ELLEN, JOE ja MATTI KRUUSEMEMt MARTA, OLEV ja SULEV KNISMAA pere
kurbuses!
EELK TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS
p. Udo Petei-soo 3714 BeechoUow Cijes.,
Mississaga, Ont. L4f 3T2 fel. 624-6128, kirikus 923-S172
Phapeval, 11. juulil JUMALA- TEENISTUS kell 6 htul. Teenib p. U. Petersoo.
Phapeval, 18. 'juulil koguduse JU- MALATEENISTUS Jekrul kell 11 hommikul. Teenib p. U. Petersoo.
Pfhapeval, 25^ juuj JUMALAj- TEENISTUS kell 6 htul. Teenib p, U. Petersoo. :
PETAJA KNETUNNID igal neL japeyal 6--8 htul ja tund aega p- rast'jumalateenistust.
TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS Broadview Ave.
luti Kaljo Raid
perekond E. KOPLIMGI
TORpNTO EESTI ; EVANGEELNE KOGUDUS
ImiiianueU Kirik 21 Swanwick Av. IPastDr Allan Lauir 72 Appleby Cres.,
Markham, Ontario L3R Ml lel. 477-6248
Phapeval 11. juulil kell 11 e.l. hine JUMALATEENISTUS York kalmistul. K i l l 3 p.l. JUMALATEE- NISTUS Imr lanueli kirikus. Kne- leb G. Pitka. (Buss Eesti Kodust kell 2.30 p.l.).
Keskndalal, 14. Juulil kell 7 htul FALVEHIIJ.
Ontario M 2 j m
VABADUSE KUULUTUS" , RAADIOSAATED IGAL
2 ThomcUffe Ave. Tel. 463-6222! Jutlu^Ja E. Saraoja
Kirik: S62 Jonea Ave. TeL 461 Phapeval, 11. juulil kell 11 hom=
mikul vabakoguduste hine SURNU- AIAPHA York kalmistul. Kell 6 htul KUULUTUSKOOSOLBK. K- neleb K. Raid;Pha Vaim juhib".
, Kolmapeval, 14.. juulil kell 7.30 h- tul kneleb klalisena dr. Roger Fredrixson.
Phapeval, 11. juulil kell 11 hom- mikul JUMAUTEENISTUS York kalmistul Tojrontosi Knelevad vaba- koguduste jutlustajad. Laulab sega- koor.
Sel phapeval jumalateenistust kirikus ei ole,
palume talitusele anda KUMU KL. 8 ESMASPEVA HTUL, et kindlustada nende ilmumine prgmis^ s lehes.
;TORONTO EESTI fev. LUT. USU KOLMAINU KOGUDUS
Kirik: 619 Sherboume St, Toronto Tel 698-7977 vi 766-7853
Sherboume allmaaraudteejaam on kiriku krval.
p. 0. Gnadenteich 112 Fallingbrook Rd.; Scarborough
Jrgmine JUMAUTEENISTUS on phapeval, 18. juul kell 5 p.l.
Augustikuul on esimene JUMALA- TBBNISTUS phapeval, 8. augustil kell 5 p:l.